............................................................................ 4 Asenduskoduteenuse osutamine.........................................................................4 Asenduskoduteenuse osutaja kohustused........................................................5 Asenduskoduteenuse rahastamine......................................................................6 Asendushoolduselt elluastumine.........................................................................6 Elluastumistoetus............................................................................................. 6 Taotluse esitamise............................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9
3. sammas täiendav kogumissammas Pensionilisad, eripensionid: presidendile parlamendipension kohtuniku ametipension politseinik, prokuröri, riigikontrolli peakontrolörija ametipension kaitseministeerium Peretoetuste liigid Lapsetoetus L apsehooldustasu: üksikvanema lapsetoetus ajateenija lapsetoetus eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus Ühekordsed peretoetused: elluastumistoetus sünnitoetus Muud toetused: lapsendamistoetus seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus. Peretoetuste suurused: Lapse sünnitoetus 5000. Esimesele ja teisele lapsele 300. Alates kolmandast lapsest 900. 38aastase lapse vanemale 300. Üksikvanema lapse toetus 300. Ajateenija lapse toetus 750.- Muud toetused Ee s tko s te ta va võ i p e re ko nna s h o o ld a m is e l
SISSETULEKUD MILLELE EI SAA PÖÖRATA SISSENÕUET Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet ehk lihtsamalt öelduna, sissetulekud mida ei tohi arestida, on järgnevad: riiklikud peretoetused nagu: lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, seitsme- ja enamlapselise pere vanema toetus, sünnitoetus, lapsendamistoetus, elluastumistoetus; puudega inimeste sotsiaaltoetused: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus, täiendkoolitustoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses Eesti töötukassa kaudu makstavad toetused seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis;
eurot). 5 7. Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsetoetusele õigust omavale lapsele kelle üle on seatud eestkoste ja kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping. Toetuse suurus on kahekümnekordne lapsetoetuse määr (191,80 eurot). [RT I 2007, 71, 435 - jõust. 01.01.2008] 8. Elluastumistoetus on ühekordne toetus vanemliku hoolitsuseta isikule, kes on kasvanud lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest.
jõustus 01.07.2014 ja kehtib kuni 31.12.2014.a. Uus seadus jõustub 01.01.2015.a. Eestis makstavad peretoetused jagatakse kaheks(igakuiselt makstavad, ühekordselt makstavad): Igakuiselt makstavad peretoetused Eestis: Lapsetoetus Lapsehooldustasu Üksikvanema lapse toetus Ajateenija või asendusteenistuja toetus Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus Seitsme- ja enamlapselise pere vanema toetus Ühekordselt makstavad peretoetused Eestis: Sünnitoetus Lapsendamistoetus Elluastumistoetus Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 12. Kas olete ESTLEX-i varem kasutanud? Hinnake seda (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Kasutasin ESTLEX-i aastaid tagasi õigusalase koolitöö tegemisel ning ka seoses tööga pean olema teadlik, kust mida otsida. Praegu arvan, et seda andmebaasi on lihtne kasutada ning teatuid fakte otsida on lihtne.
Riiklikke peretoetusi makstakse: · Eesti alalisele elanikule · välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või elamisõigus. Riiklike peretoetuste hulka kuuluvad · sünnitoetus · lapsendamistoetus · lapsetoetus · lapsehooldustasu · üksikvanema lapse toetus · ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus · eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus · seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus · elluastumistoetus · vajaduspõhine peretoetus (Uus toetus, mida makstakse alates 1. juulist 2013) Vanemahüvitisele on õigus Eesti alalisel elanikul, Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elaval välismaalasel. Vanemahüvitise taotlus tuleb esitage elektrooniline vanemahüvitise taotlus riigiportaalis või pöörduge sotsiaalkindlustusameti piirkondlikku klienditeenindusse. Hüvitist hakatakse maksma päev pärast sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise
php 11. Millisest seadusest leiab peretoetuste liigid Eestis? Millal see seadus jõustus? Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Riiklike peretoetuste seadus jõustus 01.01.2002. Igakuiselt makstavad peretoetused on lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus ja eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus. Ühekordselt makstavad peretoetused on lapse sünnitoetus, lapsendamistoetus ja elluastumistoetus. Kasutasin ESTLEX õigusinfosüsteemi. Tekst: peretoetus 12. Kas olete ESTLEX-i varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Ei ole varem kasutanud. Otsisin infosüsteemi teemal. Leidsin kümme tulemust. Seaduste ja määruste otsimine tundub keeruline. Tekst: infosüsteem
novembril 2001. a, jõustumine 01.01.2002. Igakuiselt makstavad peretoetused on: 1) lapsetoetus; 2) lapsehooldustasu; 3) üksikvanema lapse toetus; 4) ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus; [RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013] 5) eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus; 6) seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus. [RT I 2005, 9, 34 - jõust. 09.02.2005] Ühekordselt makstavad peretoetused on: 1) sünnitoetus; 2) lapsendamistoetus; 3) elluastumistoetus. Tekst:Peretoetuste liigid (sisaldab fraasi) 12. Kas olete ESTLEX-i varem kasutanud? Hinnake seda (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Ei ole varem kasutanud. Seadused on lihtsalt leitavad. Veidi ebamugav on see , et otsingusse tagasi minemiseks ei tohi kasutada back nuppu.
Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Valisin tasuta otsing-> teksti lahtrisse kirjutasin peretoetuse liigid Need leiab perehüvitiste seadusest. Jõustub 01.01.2017 Iga kuu makstavad peretoetused on: 1) lapsetoetus; 2) lapsehooldustasu; 3) üksikvanema lapse toetus; 4) eestkostetava või hooldatava lapse toetus; 5) seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus. Ühekordsed peretoetused on: 1) sünnitoetus; 2) lapsendamistoetus; 3) elluastumistoetus. 10. Kas soolise võrdõiguslikkuse seadus on võimalik kätte saada ka vene keeles? Jah http://www.estlex.com/tolked/61901.pdf 11. Milline seadus on Riigikogu poolt vastu võetud 19.01.1995? Otsingutingimused: Vastu võetud 19.01.1995 Vastuvõtja Grupp "Riigikogu" Akti liik seadus Sain tulemuseks Kodakondsuse seadus Kaisa Ariva 23.09.2016 12
inimese elukeskkonna ja heaolu paremaks muutmiseks. Funktsioon- leevendada inimeste rahamuresid, toetada inimesi igal elu astmel, pakkudes just selleks õiget toetust just sel hetkel, kindla asja jaoks. liigid- toimetulekutoetus, lapsetoetus, eluasemetoetus, töötutoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, matusetoetus, transporditoetus puudega inimesele, koolitoetus, paljulapseliste perede toetus, elluastumistoetus, lapsendamistoetus. 3. Sotsiaaltöötaja pädevus ja oskused eetikakoodeksi ära tundmine ja kasutamine, eesti ühiskonna ja oma tööpiirkonna tundmine, kohalike ja rahvusvaheliste ressurside tundmine, võime hinnata sotsiaalpoliitikat, suutlikus teha koostööd, projektitööd, probleemi lahendamise oskus, koostöövalmidus, õppimisvõime, motivatsioon, enesedistsipliin, otsustusvõime,
välisriigi last) aastal on 76,70 LAPSETOETUS (esime lapse Üksikvanema lapse toetus eet 100,4 eurot, teise lapse 19,18 eest 110,94 eurot, kolmanda Ajateenija lapsetoetus 47,95 lapse pealt 141,56 eurot, neljanda 162,15, viienda ja iga järgneva eest 182,73 eurot. Peretoetused Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 191,80 kuus Elluastumistoetus 383,60 Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus 168,74 Elatistoetus Elatisabi Kui vanemad lahutavad ja laps Elatisabi makstakse 90 päeva jääb ühe vanema juurde eest. 142,86 eurot Elatistoetust saab juhul, kui: Päevamäär on üks kolmandik elatist maksma kohustatud lapsetoetuse
õppimisega seotud kulud. Riigi kohustuseks EV Põhiseaduse põhjal on luua lapsevanematele võimalused oma laste kasvatamiseks ning tagada laste põhivajadused. Peretoetusi on kokku üksteist liiki. Neist igakuiselt makstavad toetused on lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus ning seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus. Ühekordselt makstavad toetused on sünnitoetus, lapsendamistoetus ja elluastumistoetus. Ükskord aastas maksis riik ka koolitoetust, kuid 2009st aastast seda enam ei ole, siiski maksavad seda paljud omavalitsused. 1.2. Lapsendamine Lapsendamist reguleerib Perekonnaseaduse ptk 10 (RT I 1994,75, 1326). Vastavalt seadusele võib lapsendada ainult kuni 18-aastast isikut ning ainult lapse huvides. Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane. Lapsendamise sooviga tuleb pöörduda elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole
· sünnitoetus · lapsendamistoetus · lapsetoetus · lapsehooldustasu · üksikvanema lapse toetus · ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus · eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus · seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus · elluastumistoetus · vajaduspõhine peretoetus. · Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, siis on tal õigus saada peretoetusi kuni 19. eluaastani. Millistel tingimustel koostatakse sünniakt, surmaart, abieluakt, abielulahutusakt? Sünniakt: · Koostatakse perekonnaseisuasutuses vanema elukoha järgi
a. lapsed(ei maksta kui, kui makstakse vanemahüvitisi)(min. 2200.- max. 17000.-, üksikvanema lapse toetus, lapsel, kel üks vaematest või üks neist on tagaotsitav, ajateenija lapse toetus, eestkostel või perekonnas hooldamisel olev lapsetoetus, 7 ja enam lapselise pere vanematoetusÜhekordsed peretoetused:sünnitoetus, mitte alla 5000.- iga lapse kohta al. 2006.a(lindade, valdade poolt juurde). lapsendamistoetus, 20x lapsetoetuse määr (20x150.-). elluastumistoetus, ainult lastekodulastele (40x150) Kord Kvartalis:3 ja enam lapselisele ja ka kolmikutele. Kord aastas: koolitoetus (enne kooli 3x150.-)PÄRIMINE:Pärimine - isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja - isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Pärija Kui on pärand vastu võetud (on tekkinud õigused) Pärimiskõlbmatus Pärimiskõlbmatu on isik, kes:on toime pannud pärandaja või eelpärija
kolmekordses lapsetoetuse määras (2004/2005. õppeaasta alustamiseks 450 krooni). 8. Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele, 9 - kelle üle on seatud eestkoste; - kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping. Toetuse suurus on kuuekordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 900 krooni). 9. Elluastumistoetus on ühekordne toetus lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis kasvanud vanemliku hoolitsuseta isikule, kes asub uude elukohta iseseisvalt elama. Toetuse suurus on 40-kordne lapsetoetuse määr (2005. aastal 6000 krooni), kui taotleja elas vähemalt 3 viimast aastat enne iseseisva elu alustamist hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis. Kui taotleja elas hoolekandeasutuses või erivajadustega laste
on vajaduspõhine peretoetus.(Riiklike peretoetuste seadud 2011). See toetus on ette nähtud vähemkindlustatud peredele. § 12 Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.(Riiklike peretoetuste seadus 2011). Lisaks iga kuu makstavatele toetustele on mitmeid ühekordseid toetuseid. Ühekordselt makstavad peretoetused on: 1. sünnitoetus; 2. lapsendamistoetus; 3. elluastumistoetus. Ühekordsed toetused aitavad perekonnal tulla tome näiteks lapse sünni korral, kui ema jääb koju lapsehoolduspuhkusele. Riigi poolt makstakse lapsega kodus olevale vanemale palka, mis on võrdne eelneva aasta sissetulekuga. Selle tulemusel ei kaota lapse sünni korral leibkond osa sissetulekutest. Kohalike omavalitsuste poolt makstakse toetust esimesse klassi minevale lapsele. Ranitsatoetuse suuruse määrab kohalik omavalitsus. Seda makstakse avalduse
Täiendav kogumispension Vabatahtlik; Pensionifondi valik on vabatahtlik; Sissemaksu määrad fondi on vabalt valitavad ning soovi korral muudetavad; annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetulekut; Universaalsed peretoetused Sünnitoetus Lapsendamistoetus Lapsetoetus Lapsehooldustasu Üksikvanema lapse toetus Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus Elluastumistoetus Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus Vanemahüvitis Vanemahüvitise seadus jõustus 2004. aasta 1. jaanuaril ja selle eesmärk on hüvitada väikelapse kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse hüvitise määra suurune sissetulek. Hüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Vanema hüvitise määr (2014) on 320
315. State Family Benefits Act riiklike peretoetuste seadus 316. allowance money which is given for a special reason 317. child benefit/allowance lastetoetus 318. reimbursement of expenses kulude hüvitamine 319. family benefit/allowance peretoetus 320. childbirth allowance sünnitoetus 321. adoption allowance lapsendamistoetus 322. child care allowance lapsehooldustasu 323. start in independent life allowance elluastumistoetus 324. conscript's child allowance ajateenija lapse toetus 325. foster care allowance eestkostel oleva lapse toetus (to look after and bring up a child who is not your own) 326. single parent's child allowance üksikvanema lapse toetus 327. receive a parental benefit saama vanemahüvitist 328. increase competitiveness tõstma konkurentsivõimet 329. labour market tööturg 330
Lapsendamistoetus 320 eurot Lapsetoetus 19,18 eurot (2015 45), alates kolmandast lapsest 76,72 eurot (2015 100); Lapsehooldustasu 44,78 eurot (ei maksta, kui vanem saab vanemahüvitist) kuni 1- aastase lapse vanemale, 38,35 e 1-3-aastase lapse vanemale; Üksikvanema lapse toetus 19,18 eurot Ajateenija lapse toetus 47,95 eurot Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 191,80 eurot Elluastumistoetus 383,60 eurot 7 ja enamalapselise pere vanema toetus 168,74 eurot Leian, et Eesti laste ja perede toetussüsteem on üsna terviklik, kuid vajab veel parandamist. Näiteks leian, et praegu lapsetoetus mis on 19,18 eurot on ikka üsna vähe. Kui kõik peaks minema nii nagu lubatakse, ja see tõusab 45 euroni siis see on juba midagi paremat. 19 euro eest võibolla elab ära veidike parema sissetulekuga pere
Elluastumistoetusele on õigus vanemliku hoolitsuseta isikul, kes lapsena kasvas hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle üle sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta astub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõpetamisest. Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, arvates uude elukohta iseseisvalt elama asumisest. (Medar 2007: 32-35) 4. Lastekodu kui kasvukeskkond Lastekodu, mis peaks vanemliku hooleta lapsele olema kodu selle üldinimlikus ning kultuurilises tähenduses, on siiski esmalt asutus, organisatsioon oma eelarve ja personaliga, kellel hoolekandeasutusesga eelkõige töösuhe. Kasvataja saaks olla ema või
*lapsetoetus( esimese ja teise lapse kohta topelt lapsetoetuse määras, alates kolmandast kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus 5000 *lapsendamistoetus 5000 *elluastumistoetus 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust 3kordne lapsetoetus. 33. Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja kohustused
*lapsetoetus( esimese ja teise lapse kohta topelt lapsetoetuse määras, alates kolmandast kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus 5000 *lapsendamistoetus 5000 *elluastumistoetus 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust 3kordne lapsetoetus. 33. Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja kohustused
alusel!!!) Igakuiselt makstavad peretoetused: *lapsetoetus( esimese ja teise lapse kohta topelt lapsetoetuse määras, alates kolmandast kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus – 5000 *lapsendamistoetus – 5000 *elluastumistoetus – 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust – 3kordne lapsetoetus. Kord kvartalis : *kolme ja enama lapselise perele või kolmikute perele. Kõiki toetusi makstakse pensioniameti kaudu, kõikidel alalistel elanikel on see õigus. 31.Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teistele isikutele. Pärandaja – isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse
last on võimalus maha arvata tulumaksuvaba summa iga peres kasvava lapse kohta. Riiklikud peretoetused Riiklike peretoetuste maksmist ja määramist reguleeritakse alates 2017. aastast peamiselt perehüvitiste seadusega (RT I, 08.07.2016, 1). Peretoetuste liigid on: 1) sünnitoetus 4) üksikvanema lapse toetus 2) lapsetoetus 5) eestkostetava või hooldatava lapse toetus 3) lapsehooldustasu 6) elluastumistoetus 7) lapsendamistoetus 8) lasterikka pere toetus ; Riiklike peretoetuste eesmärgiks on hüvitada osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutusi. 7.2. Lapse sünnitoetus Lapse sünnitoetus on ühekordne toetus, mida makstakse iga lapse sünni puhul. Sünnitoetusele on õigus ühel vanematest. Samuti on sünnitoetusele õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal, kui varem ei ole sama lapse kohta
sünniaktis puuduvad andmed isa kohta d. ajateenija lapsetoetus 5kordne lapsetoetusmäär e. eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 6kordne lapsetoetusmäär f. 7 ja enama lapselise pere vanematoetus 2,2 kordne lapsetoetusmäär 2. ühekordsed makstavad toetused a. sünnitoetus (5000 kr lapse kohta) b. lapsendamistoetus (500kr) c. elluastumistoetus lastekodulastele, kes täisealised 40kordne lapsetoetusmäär (praegu 40*150 = 4500kr) 3. kord kvartalis makstavad toetused a. kolme ja enama lapselisele perele b. kolmikuid kasvatavale perele (iga lapse kohta) 4. kord aastas makstav peretoetus a. koolitoetus 3kordne lapsetoetusmäär Makstakse pensioniameti kaudu. 18
annaabi.ee 
