ELEKTROLÜÜTIDE KASUTUSALAD TÄNAPÄEVA ELUS Laurene Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 Sisukord 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid 2. Elektrolüütide tugevus 3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid), mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Elektrolüütili ne dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide
Elektrivool. Elektrivoolu suund Elektrivool metallides ja elektrolüütide vesilahustes Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui aines on vabu laengukandjaid ja neile mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse elektrilaenguga osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadeks laengukandjateks võivad olla: Vabad elektronid metallides; Positiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes; Negatiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes. Tegelikeks laengukandjateks on enamasti elektronid, s.t negatiivse laenguga osakesed. Kuid voolu kokkuleppeliseks suunaks loetakse just positiivsete laengukandjate liikumise suunda. Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhid on ained, milles pole vabu laengukandjaid. Joonis 1 Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter
ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüdid on ained, mille lahused sisaldavad ioone. Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Neis on palju vabu laengukandjaid. · Mitteelektrolüüt - on molekulaarne aine, mille lahustumisel ei moodustu ioone. · Ioonilise sidemega aine lahus juhib elektrit (NaCl Na+ + Cl-). · Molekulaarsed ained (H2, suhkur, H2O). 2. Iooniliste ainete lahustumisprotsess · Ioonilise aine lahus sisaldab ioone. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahustumisel tekib ioone sisaldav lahus. (vt. õpikust lk. 101, joonis 4
· Elektrolüüdid ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca
Elektrolüüdid Elektrolüüdid on ained, mis lahustumisel polaarsetes lahustites või sulas olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid ei juhi elektrit ei lahustes ega sulas olekus. Elektrolüüdid tahkena praktiliselt elektrit ei juhi. Elektrolüütide elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on iooniline lahus. Ioonsed elektrolüüdid on aluste, soolade või hapete lahused. Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis ja aine osakesed dissotseeruvad. Elektrolüütide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle järgi, kui suur osa lahustist dissotseerub, eristatakse tugevaid ja nõrki elektrolüüte. Tugevad elektrolüüdid on näiteks
1) Elektrivool nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib tingimustel: a) peab olema vabasid laengu kandjaid, mis saavad hakata liikuma, b) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud 2) Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. 3) Mis on voolu toimed? VOOLU TOIMETEKS nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. ·Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid.
vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H2SO4 HNO3 HCl), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõrkade
leelised ja soolad (Need on ained, mis lagunevad täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses täielikult ioonid). (2) Nõrgad elektrolüüdid -> nõrgad happed, nõrgad alused (On ained, mis lagunevad osaliselt ioonideks, mistõttu on lahuses nii ioonid kui ka molekulid). (3) Mitteelektrolüüdid -> destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid, oksiidid (On ained, mis ei lagune ioonideks, mistõttu nende vesilahustes esinevad ainult molekulid, elektrijuhtivus puudub). Elektrolüütide dissotsatsioon. Nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille käigus elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatomine ehk molekulide seostumine ioonidega. Dissotsatsiooni võrrandid. Näitavad, milliseid ioone sisaldavad elektrolüütide lahused. (1) Hapete dissotsatsioonid. Tugevatel hapetel(HCl, H2SO4, HNO3, HBr, HI) toimub dissotsatsioon esimeses astmes täielikult ja mittepöörduvalt, nõrkadel
vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H 2SO4 HNO3 HCl HBr HI), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt.
Metallides kujutab elektrivool endast vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelise suunaga. Elektrivool tekib samaaegselt kogu juhi ulatuses. Elektrolüüdi vesilahuses kujutab elektrivool endast positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumist. Vabadeks laengukandjateks võivad olla: Vebad elektronid metallides Positiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes Negatiivsed ioonid elektrolüütide vesilahuses Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks? Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu elektrikandjaid, mittejuhis pole vabu laengukandjaid. Millised osakesed moodustavad metalli kristallvõre? Metalli kristallvõre moodustavad positiivsed ioonid ja vabad elektronid Millised osakesed liiguvad kristallvõre sõlmedevahelises ruumis?
Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter. Ampermeeter. Voolutugevuse mõõtmine. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii metallid kui ka elektrolüütide vesilahused. Voolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Voolu keemiline toime kaasneb elektrivooluga ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela, selles ilmnebki voolu magnetiline toime. Voolu magneetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Elektrivoolul on kolm toimet: Soojuslik Keemiline Magneetiline Galvanomeetri abil saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeetri skaala on jagatud jaotisteks.
Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrovool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine.
pH on vesinikioonide sisaldus lahuses Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses 5. Tugev alus + nõrk hape = aluseline keskkond Nõrk alus + tugev hape = happeline keskkond Tugev hape + tugev alus = neutraalne 7.Ioonse aine lahustumisel vees toimub hüdraatumine, vee molekulid ühinevad ioonidega ja NaCl laguneb ioonideks. 8.Elektrolüütide lahused juhivad elektrit sp. , kuna nad sisaldavad ioone. 9. Ioonilised ained esinevad tahkes olekus ioonidest koosnevate kristallidena. Kristallide kokkupuutel veega algab ioonide väljumine kristallvõrest ja üleminek lahusesse. Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. 10. KNo3 lahustumisel temperatuur langeb, kuna KNO3 lõhkumiseks kulub rohkem energiat kui hüdraatumisel eraldus.
Elektrivool metallides vabade elektronide suunatud liikumine. Elektrivool elektrolüütides ioonide suunatud liikumine. Elektrivoolu kokkuleppeline suund positiivse laenguga osakeste liikumise suund. Vabad laengukandjad laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrijuhi tunnuseks on palju vabasid laengukandjaid. Mittejuhis vabu laengukandjaid pole. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumisest. Elektrolüütide vesilahuses tekib elektrivool pos. ja neg. ioonide suunatud liikumisest. Voolu toime elektrivooluga kaasnevad nähtused. Elektrivoolu soojuslik toime vooluga juhi soojendamine; toimib kõikidel juhtidel. Elektrivoolu keemiline toime - elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi; metallist juhtides ei toimi. Elektrivoolu magnetiline toime vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju; toimib nii metallidel kui ka elektrolüütide vesilahustes.
Mitteelektrolüüdid on näiteks: lihtained( hapnik,jood),oksiidid(CO,NO,Al2O3) ning paljud orgaanilised ained(sahharoos,etanool,benseen jt.) 2. Mis on tugevad ja nõrgad eletrolüüdid? Too näiteid! Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks.Tugevad elektrolüüdid on soolad(K2SO4),tugevad happed ja leelised.Nõrgad elektrolüüdid on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks.Nõrgad elektrolüüüdid on nõrgad happed ja nõrgad alused. 3.Milline on elektrolüütide, mitteelektrolüütide lahuste elektrijuhtivus? Põhjenda! Elektrolüütide lahused juhivad elektrit.Mida nõrgem on elektrlüüt,seda väiksem on tema lahuse elektrijuhtivus.Mitteelektrolüütide lahused elektrit ei juh,sest nad ei sisalda ioone. 4.Mis on elektrolüütiline dissotsiatsioon?Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. 5.Kuidas toimub ektrolüütiline dissotsiatsioon a) iooniliste, b) molekulaarsete ühendite korral
divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool, kaltsiumkloriid, süsihape, kaaliumhüdroksiid, vesinikkloriidhape, glükoos, ammoniaakhüdraat, tärklis, baariumhüdroksiid, süsinikoksiid. 1.3 Miks sulatatud NaCl juhib elektrivoolu, aga tahke mitte? 2. Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide lagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonide ja molekulidega. Ioonilise aine dissotsiatasioon Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete dissotsiatsioon Ioonid on juba algselt kristallivõres olemas, dissotsiatsioonil Molekulaarsete ainete korral toimub aga kõigepealt
tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb
põletikumediaatorid. Osalevad vere rakulised elemendid, veresooned. Osaleb KNS hüpotaalamus, hüpofüüs. Hüpofüüsist vabanev AKTH stimuleerib neerupealiste koort, milles sünteesitakse glükokortikosteroidid, mineralokotikosteroidid. · Neerupealiste koore hormoonid: Glükokortikosteroidid mõjutavad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust, toimivad põletikuvastaselt. Mineralokortikosteroidid mõjutavad vee- ja elektrolüütide ainevahetust. · Glükokortikosteroidide ülesanne säilitavad organismi vedelikke homeostaasi; osalevad rakude ainevahetuses (palju erinevaid funktsioone). · Glükokotikosteroidide toime Rasvade, valkude ja süsivesikute ainevahetus: - suurenenud glükoneogenees (glükoosi süntees aminohapetest) - antagonism insuliinile - valkude SUURENENUD KATABOLISM - rasvväärastused (rasvade ümberpaigutumine, isu
veega Al2O3 ja ZnO Amfoteerne -hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektrolüüt -ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine Hape -ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapnikhape -hapnikku sisaldavad happed Happeline oks. -oksiid, mis reageerib alusega, moodustades soola ja vee SO2, P4O10. Hüdraat -vee molekule sisaldav keemiline ühend- soolad moodustuvad
elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega. Iooniliste ainete dissotsatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist välja. Nimelt esineb sool (näiteks NaCl) tahkes olekus ioonidest koosneva kristallidena. Kristalli kokkupuutel veega orienteeruvad vee molekulid ümber NaCl kristalli nii, et osa vee molekule pöördub oma positiivse
vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega. Iooniliste ainete dissotsatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist välja. Nimelt esineb sool (näiteks NaCl) tahkes olekus ioonidest koosneva kristallidena. Kristalli kokkupuutel veega orienteeruvad vee molekulid ümber NaCl kristalli nii, et osa vee
1)Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüütides on iooniline side. 2)Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad 3)Ioon on laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. 4) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev jagunemine ioonideks. Seda põhjustab elektrolüütide lahustumisel vees keemiliste sidemete katkemine. 5)Selle järgi, millisel määral on elektrolüüdid jagunenud ioonideks, liigitatakse neid tugevateks ja nõrkadeks. 6)Tugevad elektrolüüdid(soolad, tugevad happed, leelised) on lahuses täielikult jagunenud ioonideks. 7)Nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed, nõrgad alused) on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. 8)Mitteelektrolüüdides on kovalentsed sidemed. Mitteelektrolüüdid on näiteks
......................................... · .......................................... 7. Kuidas teha kindlaks, kas aine on elektrolüüt või mitteelektrolüüt? ................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................ 8. Miks juhivad tugevate elektrolüütide lahused paremini elektrit kui sama kontsentratsiooniga nõrkade elektrolüütide lahused? ............................................................................................................ ............................................................................................................ 9. Püüa oma sõnadega kirjutada joonise kõrvale, mida sellel kujutatakse.
molekulide vahel tasakaal. 5.3 Molekulaarsete ainete dissotsiatsioon lahuses · Hapete dissotsiatsioon: HCl H+ + Cl- (ainult I astmes). H2SO4: I astmes H2SO4 H+ + HSO4- II astmes HSO4- H+ + SO42-. H2SO4 kahe-prootoniline hape. · Aluste astmeline dissotsiatsioon: Mg(OH)2: I astmes Mg(OH)2 Mg(OH)+ + OH- II astmes Mg(OH)+ Mg2+ + OH-. 5. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes · Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. · Algained peavad vees lahustuma · Sool + sool = sool + sool · Alus + sool = alus + sool · Hape + sool = hape + sool 6. Soolade hüdrolüüs
Elektrolüüdi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nim voolutoimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime.Voolu keemilist toimet võib jälgida katses elektrolüüdi vesilahusega. Voolu keemiline toime seisneb selles et elektrovool eraldab juhist selle koostisosi.Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites, metallides elektrivool selliseid muutusi esile ei kutsu. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. Elektrivoolul on seega kolm toimet: soojuslik, keemiline ja magnetiline. Voolu olemasolu saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevuse juhis.Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega Voolutugevus=elektrilaeng/aeg
1. Selgitage mõisteid.Tooge iga mõiste kohta ka üks näide. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- Elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. Põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. Nt soola dissotsiatsioon:KCO 2K+CO² Mitteelektrolüüdid-ained, mille vesilahused ei sisalda ioone , ei juhi elektrivoolu.(Lihtained nt O-hapnik, oksiidid nt CaO-kaltsiumoksiid, paljud orgaanilised ained nt metaan-CH) Nõrk elektrolüüt-lahuses esinevad nii molekulid, kui ka ioonid.(nõrgad happed, nõrgad alused)
elektrivälja mõjul. Näide: NaCl vesilahus Vabadeks laengukandjateks võivad keedusoola vesilahuses olla positiivsed (Na) ja negatiivsed (Cl) ioonid. Aines tekib elektrivool siis kui aines on vabu laengukandjaid. Elektrivool tekkis keedusoola vesilahuses, järelikult selles aines on vabu laengukandjaid. Kuna keedusool koosnen naatriumi positiivsetest ioonidest ja kloori negatiivsetest ioonidest, siis selles aines on vabadeks laenugukandjateks neg. ja pos. ioonid. Seega elektrivool elektrolüütide vesilahustes kujutab endast ioonide suunatud liikumist elektrivälja/elektrijõudude mõjul. Elektrivoolu korral liiguvad positiivsed ioonid vooluallika negatiivse pooluse, negatiivsed ioonid aga vooluallika positiivse pooluse poole. Elektrolüüdi vesilahuses hakkavad elektrivälja mõjul korrapäratult liikuvad negatiivsed ioonid suunatult liikuma vooluallika positiivse pooluse poole, positiivsed ioonid negatiivse pooluse poole. Elektrivälja puudumisel liiguvad ioonid korrapäratult.
lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivus 0. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Elektrijuhtivus elektrolüütide lahustes Elektrolüüdilahused käituvad vastavalt Ohmi seadusele, mille järgi elektrivoolu tugevus I (A) on võrdeline rakendatud pingega U (V) ja pöördvõrdeline takistusega R (). Takistuse pöördväärtust nimetatakse elektrijuhtivuseks L (S). I = U / R = LU Takistus R on võrdeline elektroodidevahelise kaugusega l ja pöördvõrdeline elektroodi pindalaga S R = l / S Koefitsient ( cm) on lahuse eritakistus, tema pöördväärtus on lahuse erijuhtivus (S/m, S/cm)
Et saada juhis kestvat eletrivoolu tuleb kasutada vooluallikaid (nt: aku;taskulambipatarei) Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega(millest sõltub ka ilme kui kuju),aineosakesed paikenvad seal korrapäraselt,moodustades kristallvõrekuju. Sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid,mis on tekkinud aatomitest. Seal liiguvad ka vabad elektronid. Vabade elektronide suunatud liikumine metallides on seega vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites metallides elektrivool selliseid muutusi esile ei kutsu. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis Voolu olemasolu juhis saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Arvutuse vastused (2,5 A ; 5,6 C)
7. Mida nimetatakse potentsiaali nulltasemeks? Nulltasemeks nimetatakse punkti, millest laetud keha elektrivälja mõjul enam edasi liikuda ei saa. 8. Mida iseloomustab elektrivälja töö? Töö iseloomustatab nii energia suuruse muutumist, kui ka energia muutumist ühest liigist teise. 9. Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks? Elektrivälja tugevuseks nimetatakse elektriväljas positiivsele laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. 10. Mis on vabadeks laengukandjateks elektrolüütide vesilahustes? Vabadeks laengukandjateks elektrolüütide vesilahustes on positiivselt ja negatiivselt laetud ioonid. 11. Missugused ained on väga head ja head elektrijuhid? Väga headeks elektrijuhtideks on kõik metallid ja headeks juhtideks elektrolüütide vesilahused. 12. Kuidas leiame potentsiaalide vahe? Potentsiaalide vahe leidmiseks tuleb elektrilaengu nihutamiseks tehtav töö jagada elektrilaengu suurusega. 13. Missuguseid aineid nimetatakse elektrijuhtideks?
vastavalt S cm-1 ja S cm2 g-ekv-1. Lahuse lahjendamisel ekvivalentjuhtivus kasvab ja läheneb lõpmatul lahjendusel oma piirväärtusele l0. Piiriline ekvivalentjuhtivus l0 võrdub piiriliste ekvivalentjuhtivuste ehk lühidalt ioonjuhtivuste ja summaga . Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme a ja elektrijuhtivuse teguri f korrutisega . Nõrkade elektrolüütide lahuste korral f = 1 ja / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant Kd võrranditega ja , kus c on molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1.
Füüsikaline keemia sissejuhatus ja elektrolüütide lahuste kordav konspekt Käsitletavad teemad: 1) Füüsikaline keemia sj energeetika: ekso- ja endotermilised reaktsioonid + arvutused kiirus/kineetika: temp. kons. rõhk.... katalüsaator + praktiline töö keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk elektrolüüt) + ioonvõrrandid soolade hüdrolüüs Keemilise reaktsiooni soojusefekt eksotermiline reaktsioon - energiat eraldub endotermiline reaktsioon - energiat neeldub
a) Joone (happed, alused, soolad), saadud lahus juhib elektrit ja sellist ainet nim. elektrolüüdiks. b) Molekule (orgaanilised ained, lihtained, osa oksiide), kuna lahuses laetud osakesi ei ole siis lahus elektrit ei juhi. Selliseid ainedi nim. mitteelektrolüütideks. Elektrolüüdid jagunevad: 1) Tugevad elektrolüüdid. Kogu aine jaguneb joonideks (soolad, tugevad happed ja tugevad alused). (eelised need mis lahustuvad vees HCl ; H2SO4 ; HNO3) Tugevate elektrolüütide lahused juhivad hästi elektrit. Nõrkade elektrolüütide lahustes on ioonide sisaldus väike, seetõttu on nende lahuste elektrijuhtivus palju halvem. 2) Nõrgad elektrolüüdid. Moodustavad lahuses ioone vähesel määral (nõrgad alused ja nõrgad happed). Mõisted: 1) Elektrolüüt aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit.
vastavalt S cm-1 ja S cm2 g-ekv-1. Lahuse lahjendamisel ekvivalentjuhtivus kasvab ja läheneb lõpmatul lahjendusel oma piirväärtusele l0. Piiriline ekvivalentjuhtivus l0 võrdub piiriliste ekvivalentjuhtivuste ehk lühidalt ioonjuhtivuste ja summaga . Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme a ja elektrijuhtivuse teguri f korrutisega . Nõrkade elektrolüütide lahuste korral f = 1 ja /0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant K d võrranditega ja , kus c on molaarne kontsentratsioon. Tugevate elektrolüütide lahustes = 1 ja / 0 = f . Elektrijuhtivuse tegur f näitab ioonidevahelise mõju tugevust. Vastasmõju puudumisel f = 1.
Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda) Soola hüdrolüüs neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse Elektrolüütide lahused või sulatatud ained juhivad elektrivoolu. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad elektrolüüdid on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. Tahke NaCl ei juhi voolu, sest ioonid ei saa vabalt liikuda, NaCli lahus juhib voolu, sest ioonid saavad vabalt liikuda. Kraanivesi juhib ka voolu, sest eal vabu ioone, aga destilleeritud vesi ei juhi, sest seal pole ioone, mis saaksid vabalt liikuda.
Ioonilised ja polaarsed ained Mitte-Elektrolüüt: Ei juhi elektrit Ei lagune vees ioonideks Lihtained, destilleeritud vesi, orgaanilised ained, oksiidid, tärklis Mittepolaarsed ained 2) Osata loetelus ära tunda elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid ja anda ka selgitus. 3) ☺Näide Millised antud loetelus olevate ainete vesilahused kuuluvad elektrolüütide hulka? Naatriumhüdroksiid- elektrolüüt, sest on alus, suhkur- mitte elektrolüüt ei juhi elektrit , väävelhape- elekrtolüüt aine on hape, kaaliumhüdroksiid- elektrolüüt aine on alus ja iooniline, piiritus- elektrolüüt aine laguneb vees ioonideks, kaltsiumoksiid- mitte elektrolüüt aine on oksiid 4) Osata iseloomustada lähemalt ioonilise sidemega aine (NaCl) ja polaarse kovalentse sidemega aine elektrolüütilist dissotsiatsiooni
Elektrolüüdid 1. Mõisted: · Elektrolüüdid ained, mis lahuses või sulatatud olekus juhivad elektrit. Tekitavad lahusesse ioone. · Mitteelektrolüüdid ained, mis elektrit ei juhi. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahustumisega kaasnev aine osaline või täielik lahustumine ioonideks. · Tugevad elektrolüüdid kõik ioonilised ained, nende lahused sisaldavad ainult ioone ja neis ei ole elektrolüüdi molekule, nad dissotseeruvad lahustumisel täielikult.Need on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdrooksiidid, anorgaanilised happed.' · Nõrgad elektrolüüdid need on osaliselt dissotseerunud, dissotsatsiooni määr on väiksem kui 5%, eelkõige alused ja happed.
laenguga. 10. Mida nimetatakse elektrivooluks metallides? Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. 11. Milline on elektrivoolu korral vabade elektronide liikumise suund metallis? Negatiivselt pooluselt positiivsele poolusele. 12. Miks puhas vesi ei juhi elektrivoolu? Sest puhtas vees pole vabu laengukandjaid. 13. Miks kuiv keedusoole ei juhi elektrit? Vabad laengukandjad ei saa kuivas keedusoolas vabalt liikuda. 14. Millised osakesed on elektrolüütide vesilahustes vabadeks laengukandjateks? Negatiivsed ja positiivsed ioonid. 15. Mida nimetatakse elektrivooluks elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatu liikumist. 16. Kuidas ilmneb voolu soojuslik toime? Vooluga juht soojeneb. 17. Kuidas ilmneb voolu keemiline toime? Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. 18. Kuidas ilmneb voolu magnetiline toime? Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. 19. Millega võrdub voolutugevus? Valem.
4. Elektrivoolu toimed. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolutoimeteks. Voolu toimed jagunevad: 1) Soojuslikuks toimeks 2) Keemiliseks toimeks 3) Magnetiliseks toimeks (mehaaniline toime) Soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetilise toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. 5. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Tähis, ühik. Voolutugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega
söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. Buliimikute kehakaal on üldjuhul normaalne, aga ise ei olda sellega rahul. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms). Trenni tehes mõtleme enamjaolt sellele, et saaks ennast füüsiliselt hästi tunda, kuid inimesed, kes kannatavad buliimia all, ei tee trenni heaolu nimel, vaid selleks, et kaloreid põletada. Tekib arusaamine, et kui süüa, siis tuleb ka kohe ära kulutada, aga see tekitab trennisõltuvuse. Hakatakse tegema sporti ning arvatakse, et seljuhul võib kõike süüa, kuna trenni tehes
Kodune ülesanne: H3PO4 Millised osakesed esinevad fosforhappe lahuses? Millist katiooni ja aniooni on selles lahuses kõige rohkem, kõige vähem? + - 1. H3PO4 = H + H2PO4 - + -2 2. H2PO4 – H + HPO4 -2 + -3 3. HPO4 – H + PO4 WHUT A FUCK Osakesi – H3PO4 katioone – H Anioone – H2PO4 + pH = -log (H) pH = -log 1 1mol 1mol 1mol Hcl – H + Cl Reaktsioonid elektrolüütide lahustega 1. Alati ei pruugi toimuda. Elektrolüütide vahelised reaktsioonid kulgevad suunas, kus vabade ioonide hulk väheneb. + - Ag – Cl – AgCl 2 iooni – ioonkristall (vabasi ioone 0) Vabade ioonide hulk väheneb kui • tekib sade (aine ei lahustu) • tekib nõrgem elektrolüüt – tavaliselt nõrk hape või alus • tekib gaas (CO2; SO2; H2S; H2CO3 – CO2 ja H2O) • tekib vesi Kaaliumhüdroksiid + väävelhape + - + -2 + -2 + -2
sõltuvad iooni suurusest ja lahuse viskoossusest. Mida suurem on solvateerunud ioon ja mida suurem elektrolüüdi viskoossus, seda väiksemad on molaarse juhtivuse piirväärtused. A on Kohlrauschi konstant (sirge tõus teljestikus = ( C ), mis sõltub iooni laengust ja on seotud ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse vaid binaarsete elektrolüütide iseloomustamiseks ning ioonide (CH3COO või H+) molaarse juhtivuse ( j ) mõistet. = ( + + + ) kus + , dissotsiatsioonil tekkivate katioonide ja anioonide arv (CaCl 2: + = 1, = 2) dissotsiatsiooniaste 0 = + +0 + 0 /lahuse lahjendamisel 1/ Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme ja elektrijuhtivuse teguri e korrutisega. Elektrijuhtivuse tegur e näitab
+ - 0 = 0 + 0 (7.4) Lahuse ekvivalentjuhtivuse suhe piirilisse ekvivalentjuhtivusse võrdub elektrolüüdi dissotsiatsiooniastme ja elektrijuhtivuse teguri f korrutisega = f 0 (7.5) Nõrkade elektrolüütide lahuste korral f = 1 ja / 0 = . See võimaldab leida elektrijuhtivuse mõõtmise teel dissotsiatsiooniastet ja selle alusel dissotsiatsioonikonstanti. Binaarse elektrolüüdi korral, mille dissotsiatsioonil tekib üks katioon ja üks anioon, avaldub dissotsiatsioonikonstant Kd võrranditega 2c Kd = 1 - (7.6) 2 c
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, töö nr. 3 hüdrolüüs Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: Eksperimentaalne töö 3 Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05..
Lahuse keskkonnas reaktsioon Al(OH)3 + HCl on happeline (tugevama õigus) · tugev alus + tugev hape, näiteks NaCl sest NaOH + HCl keskkond neutraalne. · tugev alus + nõrk hape, näiteks Na2CO3 sest NaOH + H2CO3 keskkond aluseline. Elektrolüüdid ... nim. aineid, mis sulatatud või vesilahuses juhivad elektrivoolu. Elektrolüüdi lahuses peavad olema ioonid, seega ained peavad lahustumises osaliselt või täielikult lagunema ioonideks. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Elektrolüüte liigitatakse tugevateks ja nõrkadeks. Tugevad on vees lahustuvad soolad, leelised ja tugevad happed (H2SO4, HCl, HNO3, H3PO4). Reaktsioonide elektrolüütide lahuses Reaktsioonid elektrolüütide vahel tekib: · sade · vesi e. nõrk elektrolüüt · gaasiline ühend Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2 ja nool ülesse Elektrolüütiline dissotsiatsioon ... on ioonide tekkimise protsess lahuses
∆Te=Ke ·m ∆Te=Te–Te˚ ∆Tkr=Kr ·m ∆Tkr=Tk˚–Tk m — molaalne kontsentratsioon Ke — ebullioskoopiline konstant Kr — krüoskoopiline konstant Te — lahuse keemistemperatuur Te˚ — puhta lahusti keemistemperatuur Ebullioskoopiline ja krüoskoopiline konstant on lahustile iseloomulikud suurused. Määratud ainult lahusti iseloomuga, ei oma mingeid seoseid lahustunud ainega. Valemid kehtivad ainult lahjades elektrolüütide lahustes, kus m<0,2…0,3 mol/kg. Vere külmumistemperatuur Tk (veri)=–0,54˚C. ∆T kaudu saab määrata ainete molaarmasse. Kõik need valemid käivad mitteelektrolüütide kohta. ∆T=k·m m= n G m = mlahustunud aine → ∆T = k · mlahustunud aine → M = k · mlahustunud aine M·G M·G ∆T · G m <0,1…0,2 mol/kg
Mis on elektrolüüdid?Elektrolüüdid on ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit?Elektrolüütide lahused juhivad elektrit, sest nad sisaldavad ioone , mis saavad lahuses vabalt ringi liikuda. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ?K2SO4 , H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, HCl. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. Ioonsete ainete kristallivõre koosneb ioonidest, mis on omavahel seotud ioonsete sidemetega
Mida lahjem lahus, seda suurem α. Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooniaste α. 2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) • Nõrgad elektrolüüdid – lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused)’ Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone– Ei juhi elektrivoolu (laengukandjaid pole)• Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained,
o X2 , (8) po p kus po on puhta lahusti aururõhk, p lahuse aururõhk ja X2 lahustunud aine moolimurd. n2 X2 , n1 n 2 milles n1 on lahusti moolide arv, n2 lahustunud aine moolide arv. Elektrolüütide lahustes on osakeste arv elektrolüütilise dissotsiatsiooni tõttu suurem. Dissotsiatsionimäär näitab, missugune osa lahustunud molekulidest on dissotsieerunud. Dissotsiatsioonist tingitud osakeste arvu kasvu arvestab van't Hoffi koefitsient e isotoonilisustegur i. i ja vahel kehtib seos: i = 1 + ( - 1) , (9) kus on elektrolüüdi valemile vastav ioonide arv. Mitteelektrolüütide lahustes i = 1,
Ekstrasüstolile järgneb tavaliselt kompensatoorne paus (mida patsient tajub südame vähelöögina). Mida rohkem allpool asub ektoopiline kolle, seda enam deformeerub ja laieneb QRS-kompleks, sest depolarisatsioon levib vatsakestes algul normaalsele vastupidises suunas (Jaanson 1996, Maramaa 1991) (vt joonis 1). Joonis 1. Ventrikulaarsed ekstrasüstolid. Põhjused: normaalne leid, hüpoksia, stress, ärevus, üleväsimus, kehaline koormus, ravimid, happe-aluse tasakaalu häired, elektrolüütide tasakaalu häired, mõnuained (alkohol, kofeiin, nikotiin), müokardi isheemia, äge müokardi infarkt, südamepuudulikkus, kardiomüopaatiad, Roemheldi sündroom, hüpertüreoos (Herold 1999, Jaanson 1996). 4 Ventrikulaarsete ekstrasüstolide jaotus Paremventrikulaarne ES: Hisi kimbu vasaku sääre totaalsed blokaadi pilt. Vasakventrikulaarne ES: Hisi kimbu parema sääre totaalse blokaadi pilt. Hisi kimbu tüve ES:
annaabi.ee 
