Kaasajale kõige lähemad suursündmused, mis tõid nähtavale surma hävitava loomuse, on kindlasti maailmasõjad aastail 1914-1918 ja 1939-1945, mille mäsleval taustal oli kunstiline uuendus tugevam just sõjakolletes ja okupatsioonipiirkondades. Ehedaimaks näiteks võiks olla Pablo Picasso, kes peale Esimest maailmasõda muutus paadunud patsifistiks. Tema teoses ,,Guernica" kajastuvad sõjakoledused ja verevalamise mõttetus. Antud temaatikaga maalid näitavad, kuidas surm mängib elavatega oma suva järgi, sidudes nad kõik oma tantsu kütkeisse, kusjuures ei loe inimeste seisus, vaimne ega füüsiline rikkus. Kujutatud on erinevate ühiskonnakihtide esindajate tantsurivi vaheldumisi surnute või surma karakteriga. Surm toob lohutust vaestele ja hüljatutele, võrdsustades kõik ja tasudes ülekohtu eest. Ma arvan, et surmatantsumaalid olid ja on pelgalt nende loojate nähtud ühiskonnaelus toimunud traagiliste sündmuste peegeldus
● jt hääl" (2000) ● "Seitsmes päev" (1984) ● jt LOOMINGU ANALÜÜS ● Tema luules esineb ebarealistlikke maastikke, eelajaloolisi looduspilte. ● Kangro luule on kujundlik, ta laseb sümbolitel kõlada (mets, vesi, maa, maja). ● Iseloomulik on tõelisuse ja unenäolisuse segunemine, surnute tegutsemine koos elavatega. “Minu nägu” LUULETUSED Olen miljoneid päevi lamand, Taevatuli mu laasi on laastand, minu nägu on murenend paas. mu külades pidutsend nälg, “Puud kõnnivad kaugemale” (1969) Kuid mu süda iial ei sure, sajast tuhandest sõjavankrist Haabsinine sumu hiilib minu hing – see on kohisev laas
vahelises jõukatsumises, mis lõppes paasapühaga, Iisraeli laste lahkumisega Egiptusest ja vaarao sõjaväe uppumisega Punases meres. Need olid 1) Niiluse vee muutumine vereks, 2) konnad, 3) sääsed, 4) parmud, 5) loomakatk, 6) paised, 7) rahe, 8) rohutirtsud, 9) pimedus, 10) Egiptuse esmasündinute surm. Nendest õnnetustest kohutatud vaarao vabastas Iisraeli lapsed Egiptuse orjusest. Elus koer on parem kui surnud lõvi - kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust! Kasutatakse soovitusena väärtustada olevikku, ehkki minevik võib tunduda meeldivam. Esimest kivi viskama - kirjatundjad ja variserid tõid Jeesuse juurde naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt ning ütlesid talle: ,,Mooses on käsuõpetuses käskinud meil niisugused kividega surnuks visata. Mis siis sina ütled?" Jeesus ütles neile: ,,Kes teie seast on patuta, see visaku ta peale esimene kivi!" Jeesuse sõnad abielu rikkunud naise kaitseks on hoiatus
muudetav seadustekogu. Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus. Õiguslikus mudelis ei ole inimvälist absoluuti. 16. Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte (animatism, animism, monoteism, materialism) alusel Animatism iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal.
tõrjuda, et takistada neid elavate juurde tagasi tulemast (näiteks luude murdmine laibal, laiba kinnisidumine). Surnut ei peeta enam inimeseks, ta on keegi teine, võõras. 2) animism ühelt poolt hirm, teiselt poolt tekkis kujutlus sellest, et elavad ja surnud moodustavad sümbioosi. Positiivne suhtumine surnutesse (hoolitsus surnute eest, sõbralik suhe surnutesse). Ühelt poolt usutakse surnut edasi elavat hauas, teisalt usutakse surnu viibimist vabahingena kas elavatega samas ilmas, Toonelas või Manalas. Viljakus on seotud surnutega (nii inimese, looma kui ka põllukultuuride oma). 3) Monoteism kaugenemine esivanematest. Surija soovid täidetakse eetiliste kaalutlustel. 4) Materialism kaugenemine esivanematest jätkub. Surnute mõju edasine vähenemine. Eetilist hinnangut asendab esteetiline hinnang (näiteks surnu suu ja silmade sulgemine). Surm on muutunud lunastusmõisteks. Surm on kõigile ühesugune
Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus. Õiguslikus mudelis ei ole inimvälist absoluuti. 16. Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte (animatism, animism, monoteism, materialism) alusel Animatism – iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on. Animism – hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged. Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega. Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal.
Teekonnamotiiv lauludes: sandid on tulnud kaugelt ja kõrgelt, nad on teispoolset päritolu.Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat; takistusena mainitakse veekogude ületamist, metsadest ja veekogudest üle lendamist. Soome-karjala:sanditajate nimetused-köyrimörko ja keyrittär. Vepsa:noormees, kes käis kaetud näoga;lõbustab teisi ja räägib peenikese häälega. 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena.Surnute elu on sarnane maisega, kuid mnevõrra teistsugune;nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve.Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi.Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal. 43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? 44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi
Puudub ka surnuteilma valitsev jumalus. Surnu on jätkanud oma elu lihtsalt uues kodus hauas, hiies, kalmistul, seal kuhu ta maeti või kus ta hukkus, kuhu ta laip jäi. Hiiepuud, hiiekivid ja hiieallikad on kohad, mis surnutega seotud, milledesse siirduvad surnute hinged ja mis saavad seega erilist jõudu. Hiiepuud on lihtsalt matusepaiga hingepuud, hiiekivid on kalmekivid, vared, mille alla on surnud maetud, hiieallikad on varustatud surnute jõuga. Sugulussuhted seovad surnut elavatega, kes hoolitsevad, et tema elu võiks normaalselt jätkuda. Talle on pandud kaasa toitu, rõivaid, esemeid, tarberiistu, raha, ehteid. Surnutega tuli hästi läbi saada, mitte neid pahandada, et vältida surnute jõu vaenulikkust ja saavutada nende poolt lisajõudu ja abi. Aega mihklipäeva ja mardipäeva vahel (29.sept-10nov) (selles aja määratluses on kõikuvusi) kutsutakse hingedeajaks, mil liiklevad surnud ehk hinged. Eriti sellel ajal pidid elavad surnute heaolu peale mõtlema.
uppumisega Punases meres. Need olid 1) Niiluse vee muutumine vereks, 2) konnad, 3) sääsed, 4) parmud, 5) loomakatk, 6) paised, 7) rahe, 8) rohutirtsud, 9) pimedus, 10) Egiptuse esmasündinute surm. Nendest õnnetustest kohutatuna vaarao, kelle südame jumal varem oli kõvaks teinud, vabastas Iisraeli lapsed Egiptuse orjusest. 9. Elus koes on parem kui surnud lõvi. ,,Kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust! Tõesti, elus koer on parem kui surnud lõvi!" Kasutatakse soovitusena väärtustada olevikku, ehkki minevik võib tunduda meeldivam. 10. esimest kivi viskama ,,Seal kirjatundjad ja variserid tõid tema juurde naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt ... ning ütlesid temale: ,, ... Aga Mooses on käsuõpetuses käskinud meid niisugused kividega surnuks visata. Mis siis sina ütled?" ... Jeesus ... ütles neile: ,,Kes teie seast on patuta, see olgu
Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla). Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
kõrgel (taevas), nt eesti mardi- ja kadrilaulud: Mart on tulnud kõrgeesta, kõrgeesta, taivaasta (vrd surnute ja lindude seos; samanistlikud arusaamad hingerännust) · Surnute asupaik seotud hauaga maa all, nt soome-karjala: Manalainen maan-alainen, (Manala < maan alla), seto ja eesti Toonela, Manala, Hiiela kalmistu kui surnute küla, nt vepslaste ja karjalaste kalmistumajad (grobnitsa) Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena · Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve · Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) · Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes
õiendada. Nii nagu sageli revolutsiooni ajal sündis. Vägivalda tuleb harjutada, sest seda võib vaja minna. ,,Tões ja Õiguses" on kaunid looduskirjeldused, ometi on looduski peremeeste rivaliteediringi kistud, koduloomad eriti. Erilise naudinguga ja kaua peksab Andres Pearu koera, kes toidulõhna peale tema tallu tulnud (lk 414). Loomaõnne Andresel ei ole. Selle põhjuseks on Mari meelest nende süü Jussi ees. Nii võtavad surnudki elavate elust osa ja nendega on raskem kui elavatega. Nii ei ole Jussile kahest lapseelustki hüvituseks küllalt. Vendade rivaliteet jääb ,,Tões ja Õiguses" kõrvalliiniks (lk 353). Kodune rivaliteet on õpikoda, kus hundikutsikad murdma õpivad. Vennad Andres ja Indrek ei lepi teineteisega kuidagi. Isegi see, kummal on enam õigus kuuse otsas elada, kas varestel või raudkullidel, vallandab tüli. ,,Kes enne, sel õigus," arvab üks. ,,Kel jõud, sel õigus," teine (lk 356). Isa rivaliteeti poegadega esitab kodune mustlasmaadlus (lk 420)
(Manala – maan alla). Sanditamistava on kõigil läänemeresoome rahvastel aga aeg millal sanditamas käiakse on erinev. Teispoolsust on nähtud surnute asupaigana kusagil kaugel ( taevas, teispoolsus) või on nende asupaik seotud hauaga( kalmistumajad, kalmistu kui surnute küla, toonela, manala, hiiela) 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Soome-ugri. surnud elavad sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena elu on sarnane, kuid siiski erinev. Näiteks arusaam, mis siin on katki on seal terve oluliseks peeti, et surnud jääksid teispoolsusesse. Tehti tõrjemaagilisi toiminguid arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on vanem kui arusaam kuskil lähedal asuvast teispoolsusest. Maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest. 43. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad
Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. marraskuu november (hingedepäev on 2. november). 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla). Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena Surnute elu on sarnane maisega, kuid mõnevõrra teistsugune (äraspidine); nt arusaam, mis siin maailmas on katki, on seal maailmas terve Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi (tõrjemaagilised toimingud) Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal (maa all/kalmistul asuvast teispoolsusest) 30. Missugused arusaamad teispoolsuse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
Kaose pidev haldamine ning pühitsemine rituaalidega Jumaliku maailmaloomise taaskogemine seeläbi Viimane RISTISÕDA Afganistaanis ja Iraagis pähe määritavad hilis valgustusajastu mõtete pähe määrimine JÕUGA. “Maailma taasloomine” surmakultuuris Vepsa naine oma meest rituaalselt äratamas temaga suhtlemiseks. Itkemine – rituaalne nutmine, suhtluseks elava ja surnu vahel. (Arvatakse, et surnud mõistavad ainult itke keelt ja suhtlevad elavatega unenägude kaudu.) Pühakojad kui kõiksuse mudelid Skraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (Mircea Eliade) Aeg on struktureeritud (sakraalne + profaanne; püha ja argine) Pühad kui rituaalide toimetamise aeg Jumalik taasloomise kogemine sel ajal Müüt kui paradigmaatline mudel kõiksuse talletamiseks ja mõistmiseks Inimene kui müütides antud näidete järgi elamine Küsimusi:
· Kaose pidev haldamine ning pühitsemine rituaalidega · Jumaliku maailmaloomise taaskogemine seeläbi Viimane RISTISÕDA Afganistaanis ja Iraagis pähe määritavad hilis valgustusajastu mõtete pähe määrimine JÕUGA. "Maailma taasloomine" surmakultuuris Vepsa naine oma meest rituaalselt äratamas temaga suhtlemiseks. Itkemine rituaalne nutmine, suhtluseks elava ja surnu vahel. (Arvatakse, et surnud mõistavad ainult itke keelt ja suhtlevad elavatega unenägude kaudu.) Pühakojad kui kõiksuse mudelid Skraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (Mircea Eliade) · Aeg on struktureeritud (sakraalne + profaanne; püha ja argine) · Pühad kui rituaalide toimetamise aeg · Jumalik taasloomise kogemine sel ajal · Müüt kui paradigmaatline mudel kõiksuse talletamiseks ja mõistmiseks · Inimene kui müütides antud näidete järgi elamine Küsimusi:
Samain. 1. november. Eriti oluline karjakasvatajatele sellega lõppes loomakarjatuse hooaeg. Ainult ülatalve hoitavad loomad jäeti alles, teised läksid tapale (rohkem liha=parem aeg pidu pidada). Vana looduse surm ja uue eluringi alguse tseremooniad. Pühendatud kas jumal Morriganile (sümboliks vares, hõimujumal ja tuntud ka laiemalt sõjajumalana) või Boannile. Surnute mälestamise päev päev, mis surnud võivad elavatega suhelda. Caesar kirjutas, et selle püha tähistamise ajal peeti eriti au sees jumal Dis Paterit (rikkusevalitseja, allilmajumalus, Gallia jumala Sucellus). Ohverdati Teutatasele. Püha õhtul külastasid surnu hinged kohti, kus nad olid varem elanud. Seda peeti ka soodsaks tulevikuennete uurimiseks ja edasiste sammude kavandamiseks. Süüdati tulesid. Hiljem, kui roomlased olid Gallia vallutanud, hakkasid need pühad ka roomlasi mõjutama
allilm, Taevas, kaugel maa peal, vee taga). Siia juurde kuulub ka kristlik dualistlik vaatepunkt: Taevas ja Põrgu. Kolossova Jumalamäge peeti Seto rahvausundis asukohaks, kust surnud võetakse taevasse. Setu puhul on levinud usundi käegakatsutavus. Näiteks teadmine, et Neitsi- Maarja võib maa peale tunda ning teda võib näha ja katsuda on valdav. Kodukäija / Rahuta surnu Enamik surnuid lõpetab oma eksistentsi normaalsel viisil, lõpetab suhtlemise elavatega. Vahel näitab surnu end unes, kuid tõsisemat suhtlemist enam ei toimu. Samas on ka juhtumeid, kui surnud jäävad tugevamalt maise ilmaga seotuks ning hakkavad end kodus ilmutama, segades inimeste argist olemist. Kodukäija kui fenomen on rahvusvaheline fenomen, see ei ole midagi Eestile ainuomast. Kodukäija ilmingud on elavatele enamasti ebamugavad: hääled, koputamised, kobistamised, sammud, majapidamistoimetuste hääled. Kodukäija võib ka asju ümber
neuroteaduslik seletus ) ka veel sellise probleemi aspekt, et kui suudetakse tõepoolest tõestada SLK- de fenomeni tegelikku eksisteerimist, siis põhimõtteliselt on tõestatud ka inimese elu jätkumine pärast (aju)surma. See tähendab aga ka seda, et kõik surnud inimesed, kes kunagi planeet Maal on elanud, tegelikult ,,kusagil" veel kehavälises olekus elavad. Küsimus seisnebki selles, et miks need "surnud inimesed" siis meiega ( ehk elavatega ) kontakti ei võta? Ja millises maailmas nad kõik siis ka elavad? Näiteks SLK-de juhtumite korral nähakse ka inimeste surnuid sugulasi ja sõpru. SLK-de korral ei ole tegemist ju ainult lihtsalt inimese teadvuse eraldumisega füüsilisest kehast. Peale surnute nähakse ka mingisugust tunnelit ( sissekäiku ). Tõenäoliselt on need aegruumi tunnelid, mis on kirjeldatavad ka üldrelatiivsusteooria võrranditega. Selliste tunnelite olemasolu on ajas rändamise teooria poolt tõestatud
neuroteaduslik seletus ) ka veel sellise probleemi aspekt, et kui suudetakse tõepoolest tõestada SLK- de fenomeni tegelikku eksisteerimist, siis põhimõtteliselt on tõestatud ka inimese elu jätkumine pärast (aju)surma. See tähendab aga ka seda, et kõik surnud inimesed, kes kunagi planeet Maal on elanud, tegelikult „kusagil“ veel kehavälises olekus elavad. Küsimus seisnebki selles, et miks need “surnud inimesed” siis meiega ( ehk elavatega ) kontakti ei võta? Ja millises maailmas nad kõik siis ka elavad? Võib olla nad ongi „meiega“ kontakti astunud, kuid sellisel moel, mida me oodata ei oskakski. Näiteks võivad „nendega“ suhelda selgeltnägijad ehk sensitiivid, mille korral omab inimene sellist informatsiooni, mida ta muidu mitte mingisuguste vahenditega teada ei saaks. Need „erilised inimesed“ ise väidavad, et informatsiooni annavad neile surnute inimeste „hinged“ ehk
annaabi.ee 
