Painutamisel mõjuvad toorikule üheaegselt tõmbe- ja survejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud ab tõmmatud, mis tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud a'b' on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht kk ei allu paindel ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb plastse deformatsiooniga alati ka elastne deformatsioon, seepärast vetrub mingi nurga alla painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenurk suureneb. Nurka, mille võrra toorik lahti vetrub nimetatakse deformatsiooni nurgaks
Metalli painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmiseks teatud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud lahku tõmmatud, mille tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht ei allu paindele, ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutamine Tavaliselt painutatakse tõmmatud ja kuivatatud terastorusid ning värvilistest metallidest ja nende sulamite torusid. Olenevalt materjalist, painutatakse painutusraadiusest ja toru läbimõõdust torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb painutamisel toru seinu kardude ja kortsude eest paindekohtades.
detaile väga, sest need on kergemad, kui terasdetailid. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall, mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt, kui ka mehaaniliselt vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine konstruktsioonimaterjalina kõne alla ainult sulamitena. Selle sulamid on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Alumiiniumi lisamine aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri ning tsingi lisamine teeb sulami kergemini töödeldavaks. Magneesiumisulameid kasutatakse raketi-, lennuki- ja autotööstuses ning mitmes masinatööstuse harus. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signaalrakettides ning süütepommides. Enne välklambi kasutuselevõttu pildistati magneesiumisähvatuse valgusel. Magneesiumi on kasutatud ka välklampides. Magneesiumiühendeid kasutatakse terase, tsemendi, väetiste, tulekindlate materjalide
3. Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. E= , kus on mehaaniline pinge ja on elastne deformatsioon. Elastsusmoodul iseloomustab materjali jäikust. Jäikus on keha võime avaldada välisjõu deformeerimisele vastupanu keha materjali elastsuspiiri ulatuses. pinge F / S Fl0 E= = = = , kus F on rakendatud jõud, S on pind, millele mõjub deformatsioon l / l0 Sl koormus, l on keha pikkuse muutus, l0 on keha algne pikkus. N Mõõtühik on 1 = 1Pa m2 4. Nihkeelastsusmooduliks nimetatakse tugevusõpetuses võrdetegurit, mis iseloomustab E
Plastiline siis, kui keha ei võta enam esialdset kuju ja mõõtmeid tagasi. Elastsusmoodul - Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral.Elastsusmoodul iseloomustab materjali jäikust. Jäikus on keha võime avaldada välisjõu deformeerimisele vastupanu keha materjali elastsuspiiri ulatuses. Pöördliikumise dünaamika Pöördliikumise kineetiline energia Wk= sum mivi2/2 = sum miw2ri2/2 = w2/2 sum miri2(v=wr); Wk=sum mivi2/2; Wk=Iw2/2 Inertsimoment I=mr2 Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Tema roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel.
mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt kui ka mehaaniliselt vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine konstruktsioonimaterjalina kõne alla ainult sulamitena. Tema sulamid on samuti kerged, kuid paremate mehaaniliste omadustega. Alumiiniumi lisamine aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri, tsingi lisamine teeb sulami kergemini töödeldavaks, mangaani lisamine suurendab korrosioonikindlust. Lisandina kasutatakse ka aktiniide. Magneesiumisulameid kasutatakse raketi-, lennuki- ja autotöö stuses ning mitmesmasinatööstuse harus. Kõige tähtsam magneesiumisulam on elektron (3–10% alumiiniumi, 0,2–3% tsinki,
Pikenemise jäävat osa 5 nimetatakse plastiliseks pikenemiseks. Mida suurem on vetruva tagasitõmbamise osa kogupikenemisest, seda kvaliteetsem on riie. Selline riie kortsub vähem, hoiab paremini tootele antud kuju ja on suurema kulumiskindlusega. (Aunaste 1973) c. Kortsuvus Kortsuvus või mittekortsuvus on kanga omadus moodustada mehaaniliste mõjutuste tagajärjel kortse. Riide kortsuvus on tingitud kiu plastilisest deformatsioonist, mis tekib kiudaine elastsuspiiri ületamisel painutuse ja surve mõjul. Elastsetes materjalides kaovad kortsud järk- järgult. Mida vähem riie kortsub, seda paremad on tema tehnoloogilised omadused. Mittekortsuvast riidest valmistatud rõivas on kandmisel vastupidavam ja hoiab paremini vormi. d. Drapeeruvus ehk langus Drapeeruvus ehk langus on kanga omadus moodustada rippuvas olekus oma raskuse mõjul volte. Drapeeruvus oleneb riide pehmusest ja kaalust. Mida pehmem ja raskem on minimaalse
Magnaalium (Al, 10-30 % Mg) on väga korrosioonikindel sulam, millest valmistatakse konservipurke, karastusjookide purke, purgikaase, angaare, ehitusdetaile. 4 Magneesiumsulamid Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Alumiiniumi lisamine aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri, tsingi lisamine teeb sulami kergemini töödeldavaks, mangaani lisamine suurendab korrosioonikindlust. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Magneesiumi sulamites on peale intermetalliliste ühendite eutektilised segud ja tahked lahused
Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall, mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt kui ka mehaaniliselt vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine konstruktsioonimaterjalina kõne alla ainult sulamitena. Tema sulamid on samuti kerged, kuid paremate mehaaniliste omadustega. Alumiiniumi lisamine aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri, tsingi lisamine teeb sulami kergemini töödeldavaks, mangaani lisamine suurendab korrosioonikindlust. Magneesiumisulameid kasutatakse raketi-, lennuki- ja autotööstuses ning mujal. Kõige tähtsam magneesiumisulam on elektron, mida tugevuse ja väikese tiheduse tõttu kasutatakse rakettide ja lennukite ehitamisel. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signaalrakettides ning süütepommides, mürskudes. Enne välklambi kasutuselevõttu pildistati magneesiumisähvatuse valgusel.
leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. JOONIS 1.3.5 Löögitugevuse määramine Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse
2. Plastsed materjalid, mille elastsuspiir on väga palju väiksem võrreldes keha mõõtmetega, kuid plastsuspiir on keha mõõtmetega võrreldav. Esialgne kuju taastub ainult väga väikeste deformatsioonide korral(plastiliin, plii) 3. Haprad materjalid, mille nii elastsus-, kui plastsuspiir on mõlemad väga palju väiksemad võrreldes keha mõõtmetega. Keha puruneb juba väikete deformatsioonide korral 59. Hooke´i seadus, valem, joonis. Elastsuspiiri mitteületavate deformatsioonide korral on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline deformatsiooni pikkusega. = - 60. Keha kaalu definitsioon. Keha kaal jõud , millega keha surub alusele või pingutab riputusvahendit. 61. Tuletage valem keha kaalu arvutamiseks. Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva või paigalseisva keha kaal võrdub keahale mõjuva raskusjõuga, = 62. Impulsi definitsioon ja valem.
töö võimalikel siiretel. Võimalike siiretena kujutletakse niisuguseid siirdeid, mis on põhjustatud suvaliste võimalike lõpmatult väikeste jõudude poolt. Eeldatakse, et konstruktsioonile mõjuvate välis ja sisejõudude suurused ja suunad võimalike siirete ajal ei muutu. Sisejõudude võimalik töö on võrdne välisjõudude tööga, vastupidise märgiga U = - T Valdav osa ehitisi töötavad tingimustes, mille juures pinged materjalis ei ületa elastsuspiiri. Kuna materjali elastsetest deformatsioonidest põhjustatud siirded on väga väikesed, võrreldes konstruktsiooni mõõtmetega, siis rakendatakse võimalike siirete printsiipi ka konstruktsioonide tegelikel siiretel. 23. Siirded. Välis- ja sisejõudude võimalik töö. Selgitada valemit, lisada muutujate tähendused . lk 157 Võimaliku töö puhul vaadeldakse algolukorrana konstruktsioonile mõjuvast koormusest Sk põhjustatud deformeerunud tasakaaluolukorda
sisaldusest ja koormuse suunast kiudude suhtes. Deformatsioon on väiksem suurema tiheduse puhul ja suureneb niiskuse, rakendatava koormuse ja kiudude nurga suurenedes. Puidu elastsusmoodul on pikikiudu koormuse puhul 7000...12 000 N/mm², ristikiudu aga ainult 200...500 N/mm². Mida suurem on E-moodul, seda väiksemad on deformatsioonid. Jäikus on keha võime avaldada välisjõududega deformeerimisele vastupanu materjali elastsuspiiri ulatuses. Jäikust iseloomustab materjali elastsusmoodul. Kui kehale mõjuvad ainult nihkepinged, siis kasutatakse terminit materjali nihkeelastsusmoodul G, mis iseloomustab samuti materjali jäikust. Männi- ja kuusepuidu G pikikiudu 350...450 N/mm². Koormuste eritüübid. Sõltuvalt puitkonstruktsioonile rakenduva koormuse suunast, võivad materjalis tekkida erinevat tüüpi pinged, seega esinevad ka erinevad tugevused. Neist sagedasemad on
Surveimmutamisel peab puidu niiskus olema all 20%. pikeneks topelt.Puidu elastsu sõlt puuliigist,tihedusest,niiskuse siald ja Kõrge surve all surutakse immutus vahend puitu. Immutatakse mändi ja koormuse suunast kiudude suhtes.Jäikus on keha võime avaldada kuuske ning pööki. Seenkahjustuste vastane. Puidu immutusvahendid. *Vees välisjõududega deformeerimisele vastupanu materjali elastsuspiiri lahustuvad immutid(soola sisaldavad) *Õlis lahustuvad * Kreosooti- ulatuses.Koormuse eritüübid-sagedasemad tõmbe-,surve,painde, ja Valmistatakse kivisöe tõrvast ja kasutatakse postide, vaiade ja liiprite nihketugevused.Tähtsad ka löögi ja lõhestamistugevused ning immutamiseks. Puidurikked muudatused ja kõrvalekaldumised puidu kõvadus
pikenemise korral. Annab hinnangu puidu jäikusele. Pikikiudu on elastsusmoodul ligi 30 korda suurem kui ristkiudu. 51. Milline mittelineaarsust põhjustav nurk on oluline puidu tugevusomaduste määramisel? Tugevusomadused sõltuvuvad mittelineaarselt koormuse suuna ja puidukiudude suuna vahelisest nurgast. 52. Mis on jäikus ja kuidas on see seotud nihkeelastsusmooduliga? Jäikus on keha võime avaldada deformeerimisele vastupanu materjali elastsuspiiri ulatuses. Kui kehale mõjuvad ainult nihkepinged, kasutatakse terminit nihkeelastsusmoodul, mis iseloomustab samuti materjali jäikust. 53. Kui suur erinevus on puidu survetugevuses piki- ja ristikiudu? Kuidas mõjutavad seda puidurikked võrreldes näiteks tõmbetugevusega? Survetugevus on ristikiudu 5...6 korda väiksem kui pikikiudu. Riketeta puidu survetugevus on pikikiudu umbes poole väiksem samasuunalise tõmbetugevuse väärtusest, kuid ei sõltu
koormis.Materjalide tugevuse hindamiseks kasutatakse ka mittepurustavaid meetodeid. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevuse järgi tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab materjali tugevust N/mm² kohta. 9. Materjali elastsus, mõni elastse materjali näide Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne 10. Materjali plastsus, mõni plastse materjali näide Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad.Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne)
Kiudude venivus peaks olema 10 - 35%. Väiksemal koormamisel toimub kiu vetruv pikenemine, kus pärast pingest vabanemist võtab kiud tagasi oma esialgse pikkuse. Kui tagasitõmbumine toimub pikemat aega, nimetatakse seda elastseks pikenemiseks. See toimub kuni elastsuspiirini, millest suuremal koormamisel kiud venib sedavõrd, et pärast pingest vabanemist enam täielikult tagasi ei tõmbu. Pärast elastsuspiiri toimub kiu plastiline ehk jääv pikenemine. Katkemismomendil saavutab kiud maksimaalse pikkuse. Jäävast deformatsioonist on tingitud riide kortsumine. Suure plastilise venivusega on lina, puuvill, viskoos. Tekstiilmaterjali venitatavus on sõltuv niiskusest. Tavaliselt suurendab niiskus katkevenivust. Samuti mõjutab kiu venivusomadusi temperatuur. Temperatuuri tõustes venivus suureneb.
Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne).Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne).
Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud ab tõmmatud, mis tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud a'b' on surutud (joon. 90) kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht kk ei allu paindel ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Metallikiudude asetus painutamisel joon. 90 Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb plastse deformatsiooniga alati ka elastne deformatsioon, seepärast vetrub mingi nurga alla painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenurk suureneb. Nurka, mille võrra toorik lahti vetrub nimetatakse deformatsiooni nurgaks
Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall, mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt kui ka mehaaniliselt vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine konstruktsioonimaterjalina kõne alla ainult sulamitena. Tema sulamid on samuti kerged, kuid paremate mehaaniliste omadustega. Alumiiniumi lisamine aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri, tsingi lisamine teeb sulami kergemini töödeldavaks, mangaani lisamine suurendab korrosioonikindlust. Lisandina kasutatakse ka aktiniide. Magneesiumisulameid kasutatakse raketi-, lennuki- ja autotööstuses ning mitmes masinatööstuse harus. Kõige tähtsam magneesiumisulam on elektron (3–10% alumiiniumi, 0,2–3% tsinki, ülejäänu magneesium), mida tugevuse ja väikese tiheduse tõttu kasutatakse rakettide ja lennukite ehitamisel.
Joon. 3.54. Arvutus näitab, et suurim paindemoment tekib miidli piirkonnas, suurim põikjõud aga 0,25L kaugusel miidlist vööri ja ahtri poole. Maksimaalne paindejõud miilil, mille laev tavalise ekspluatatsiooni käigus peab välja kannatama: Mmax=ΔL/k [kNm], kus kuivlastilaevadel k=250-360 tankeritel k=350-420 reisilaevadel k=300-350 Välisjõudude toimel tekivad pinged ei tohi ületada metalli elastsuspiiri (voolavuspiiri) s.t. pärast mõju lakkamist deformatsioonid kaovad ja ei teki jäävaid kujumuutusi. Kuid ka elastsed deformatsioonid peavad olema võimalikult väikesed. Laev peab olema küllalt jäik. 40 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus
Kõvadus on suurem kõrgema tiheduse ja suurema sügispuiduga puuliikidel (tabel 2.). Puidu elastsus. Elastne deformatsioon on siis, kui välismõjude lakkamisel taastub puidu esialgne kuju. Jääva deformatsiooni puhul on puidu struktuur kahjustatud ja puit ei taasta oma esialgset olekut. Puidu elastsus sõltub puiduliigist, tihedusest, niiskuse sisaldusest ja koormuse suunast kiudude suhtes. Keha võimet avaldada välisjõududele vastupanu elastsuspiiri ulatuses nimetatakse jäikuseks. Elastne puiduliik on pöök, mis leiab seega laialdast kasutust kõverjooneliste täispuidust detailide valmistamise juures (toolid). Et muuta puit painduvamaks kasutatakse erinevaid mehaanilisi viise: 1)aurutamine koos painutamisega, 2) aurutamine, puidu kokkusurumine ja painutamine. _____________________________A. Roos______________________________ 49
Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. (kumm) Plastsus materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Nad on hästi vormitavad (savi, pahtelsegu) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nemetamisväärsete eeelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest
loomses organismis. kehas on umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20–25 mg 100 g kohta, veri 2–3 mg 100 g kohta. MAGNEESIUMSULAMID Põhilised sisaldavad umbes 90%–99% magneesiumi ning lisaks põhiliselt alumiiniumi, magneesiumsulamid tsinki ja mangaani. Lisandid Al - aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri Zn - teeb sulami kergemini töödeldavaks Mn - suurendab korrosioonikindlust Lisandina kasutatakse ka aktiniide. Eriotstarbel kasutatakse tsirkooniumi, lantanoide, tooriumi, liitiumi ja hõbedat sisaldavaid magneesiumisulameid. Kasutusalad Raketi-, lennuki- ja autotööstuses detailides
leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. · Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. · Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või
Liimiga kinnitatakse metalli külge paljud isolatsioonimaterjalid. Selle meetodi kasuks räägib tehnoloogiline lihtsus, mille puhul ei lähe vaja kuumust. Puuduseks on mitteküllaldane tugevus. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. Laeva tugevus on laeva võime purunemata ja praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta vastu panna ekspluatatsiooni käigus esinevatele välisjõududele. Välisjõudude toimel tekivad pinged ei tohi ületada metalli elastsuspiiri (voolavuspiiri) s.t. pärast mõju lakkamist deformatsioonid kaovad ja ei teki jäävaid kujumuutusi. Kuid ka elastsed deformatsioonid peavad olema võimalikult väikesed. Laev peab olema küllalt jäik. Praktikas väljakujunenud konstruktsioonid on küllaldase tugevusega ja küllalt jäigad. Laeva projekteerimisel tänapäeval valitakse konstruktsioonid klassifikatsiooni- ühingute ehituseeskirjade alusel või prototüüpide eeskujul. Tugevusarvutus kujutab endast järgmisi arvutusi: 1
Liimiga kinnitatakse metalli külge paljud isolatsioonimaterjalid. Selle meetodi kasuks räägib tehnoloogiline lihtsus, mille puhul ei lähe vaja kuumust. Puuduseks on mitteküllaldane tugevus. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. Laeva tugevus on laeva võime purunemata ja praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta vastu panna ekspluatatsiooni käigus esinevatele välisjõududele. Välisjõudude toimel tekivad pinged ei tohi ületada metalli elastsuspiiri (voolavuspiiri) s.t. pärast mõju lakkamist deformatsioonid kaovad ja ei teki jäävaid kujumuutusi. Kuid ka elastsed deformatsioonid peavad olema võimalikult väikesed. Laev peab olema küllalt jäik. Praktikas väljakujunenud konstruktsioonid on küllaldase tugevusega ja küllalt jäigad. Laeva projekteerimisel tänapäeval valitakse konstruktsioonid klassifikatsiooni- ühingute ehituseeskirjade alusel või prototüüpide eeskujul. Tugevusarvutus kujutab endast järgmisi arvutusi: 1
Liimiga kinnitatakse metalli külge paljud isolatsioonimaterjalid. Selle meetodi kasuks räägib tehnoloogiline lihtsus, mille puhul ei lähe vaja kuumust. Puuduseks on mitteküllaldane tugevus. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. Laeva tugevus on laeva võime purunemata ja praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta vastu panna ekspluatatsiooni käigus esinevatele välisjõududele. Välisjõudude toimel tekivad pinged ei tohi ületada metalli elastsuspiiri (voolavuspiiri) s.t. pärast mõju lakkamist deformatsioonid kaovad ja ei teki jäävaid kujumuutusi. Kuid ka elastsed deformatsioonid peavad olema võimalikult väikesed. Laev peab olema küllalt jäik. Praktikas väljakujunenud konstruktsioonid on küllaldase tugevusega ja küllalt jäigad. Laeva projekteerimisel tänapäeval valitakse konstruktsioonid klassifikatsiooni- ühingute ehituseeskirjade alusel või prototüüpide eeskujul. Tugevusarvutus kujutab endast järgmisi arvutusi: 1
annaabi.ee 
