kahe keha vahele õli ehk vähendatakse MÄÄRIMISE abil, suurendamiseks KARESTATAKSE, nt spetsiaalsete katete kasutamine piduriklotsides Elastsusjõud 1. Deformatsiooni mõiste ja liigid - jõu mõjul keha kuju muutumine. Tõmbedeformatsioon (kummipael), survedeformatsioon (svamm, vedru), paindedeformatsioon, väändedeformatsioon, nihkedeformatsioon 2. Elastsusjõu mõiste - jõud, mis tekib kehade deformeerumisel 3. Elastsusjõu suund- deformatsioonile vastupidine ehk elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada 4. Elastsusjõu sõltuvus erinevatest teguritest - materjalist, keha kujust, suurusest 5. Hooke'i seadus (elastsusjõu valem) - Fe= -K (Keha jäikuse tegur)*(pikkus) l (pikkuse muut) Võimalike ülesannete teemad 1. Gravitatsiooniseaduse valemi rakendamine 2. Raskusjõu valemi rakendamine 3
Laboratoorne töö nr.2 Elastsusjõu uurimine Töövahendid: 15 cm pikkune kummipael, kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, joonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha, vesi. Tööülesanne: Uurime kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollime Hooke´i seadust ja määrame mingi keha massi. Teoreetiline eestöö: 1. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. 2. Millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? Elastseks võib lugeda tõmbe-, väände-, surve-, nihke-, paindedeformatsiooni. 3. Milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest?
LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 ELASTSUSJÕU UURIMINE Töövahendid: 25 cm pikkune kummipael, vettpidav väiksem kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, mõõtjoonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha (telefon), vesi. Tööülesanne: uurida kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollida Hooke'i seadust ja määrata keha mass. Teoreetiline eeltöö: 1. Elastsusjõuks nimetatakse keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu. 2. Elastseks deformatsiooniks võib lugeda keha kuju muutumist, mille käigus keha venib, paindub või surutakse kokku. 3. Elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest väljendab Hooke'i seadus. F e =
11. Vabalt langeva keha kiirus g = vabalt langemise kiirendus 12. Vabalt langeva keha kiirus kõrguse kaudu h = kõrgus (m) 13. Kõrguse valem kiiruste kaudu 14. Newtoni teine seadus 15. Gravitatsioonijõud 16. Keha asub maapinnast kõrgusel h 17. g - väärtus 18. Keha kaal 19. Ülekoormus 20. Alakoormus 21. Keha liigub mõõda ringjoont 22. Liugehõõrdejõud 23. Veojõu valem 24. Elastsusjõu valem 25. Müü valem 26. Keha impulss 27. Impulsi jäävuse seadus 28. Töö valem (1) 29. Töö valem (2) 30. Elastsusjõu töö valem 31. Võimsus 32. Võimsuse valem kiiruse kaudu 33. Kineetiline energia 34. Kineetilise energia töö valem 35. Potentsiaalne energia 36. Nullnivoo 37. Teepikkuse valem hõõrdejõu kaudu 38. Põõrdenurk 39. Nurkkiirus 40. Nurkkiiruse ja joonkiiruse vahe 41. Perioodi def. valem 42
Elastsusjõud. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine (lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutad...
pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. g= m/s² g=vabalangemise kiirendus, mis on kõikidele kehadele ühesugune m= keha mass s=kaugus kehade vahel 7. Mis on raskusjõud ? Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole maapinna lähedal olevaid kehi. See on gravitatsioonijõud. F= m*g 8. Mis on deformatsioon ? Deformatsiooniks nim. Keha mõõtmete või kuju muutumist. Liigid: tõmme ja surve, paine, vääne, nihe. 9. Elastsusjõu arvutamise valem ja suund F= k* l = näitab keha pikenemist või lühenemist. k= deformeeritud keha jäikus. Suund on vastupidine deformatsioonile. 10. Hõõrdejõu arvutamise valem ja suund Fh= *N N-toereaktsioon -liugehõõrdetegur Fh-hõõrdejõud . Liikumisele on vastassuunaline ja see vähendab keha liikumise kiirust. 11. Millest sõltub hõõrdetegur ? See sõltub pindade siledusest ja materjalist. Hõõrdumist saame vähendada määrimise teel. 12
1.Sõnasta Newtoni 1. seadus.Kaks näidet rakenduse kohta.-inertsiseadus: keha püüab säilitada oma paigal olekut või ühtlast sirgjoonelist liikumist- litter jääl ning nööri otsas püsiv keha 2.Mis on inerts?- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3.Mis on inertsus-näited rakenduse kohta.- keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja.- mänguautot saab kiiresti liikuma lükata 4.Mis on jõud, tähis,ühik.- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.-tähis F -ühik N 5.Sõnasta Newtoni 2. seadus.- keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga 6.Sõnasta gravitatsiooniseadus,valem,ühik.- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massida korrutisega ja üöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga- valem: F= G*m¹*m² ühik: N r2 7.Mis on kaalutus,ülekoorm...
Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine Elastsusjõud Fe tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel. Tema suund on vastupidine deformeeritud keha osakeste nihke suunale. Hooke'i seaduse kohaselt on suhteliselt väikeste deformatsioonide korral elastsusjõud võrdne pikenemise ja jäikusteguri korrutise vastandarvuga. (N). Jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Elastsusjõu mõjul hakkab keha võnkuma, kui jõud ja nihe on suunatud mööda ühte ja sama sirget. Elastsusjõu mõjul hakkab keha liikuma ringjooneliselt kui kehale mõjuv Fe on kiirusega risti. Võib väljendada Newtoni II seaduse kaudu: Näide 1. Kui seina külge panna vedru, mille teine ots ühendada mänguautoga, seejärel autot seinast eemale tõmmata ning lahti lasta, tõmbab kõigepealt vedru autot tagasi seina poole.
komponent F cos* 3) millisel juhul tehakse positiivset tööd positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 4) millisel juhul tehakse negatiivset tööd kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha töötab jõule vastu. Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg töd, nt raskusjõud 5) elastsusjõu valem, seletused, ühikud keha kuju muutmiel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Fe=k/x k jäikus , / deformatsiooni pikenemine. Ühik N. > F=ks > A=f*s/2 > A=ks 2/2 > A=k/x2/2 elastsusjõu töö ühik J 6) mida näitab võimsus võimsuse definistioon, valem, seletus, ühikud Võimsus - töö tegemise kiirus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ajaühikus.
välisjõu mõju. 8. Millise suunaga on kehas tekkiv elastsusjõud? Millega see on võrdne? Kehas tekkiv elastsusjõud on vastassuunaline. See on võrdne deformatsiooni suurusega. 9.Hooke´i seadus. Jäikustegur. Hooke'i seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega. Võrdetegur e. Jäikustegur. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. 10.Valem elastsusjõu arvutamiseks. 11.Mis on tiirlemine, mis on pöörlemine? Näiteid Pöörlemiseks nimetatakse niisugust liikumist, kus liikumistelg jääb vaadeldava liikuva keha piiresse. Näiteks käi pöörleb, vokiratas pöörleb, tuuleveski tiivad pöörlevad, Maa pöörleb ümber oma mõeldava telje. Tiirlemiseks nimetatakse niisugust liikumist, kus liikumistelg või mõeldav telg asub väljaspool liikuvat keha. Näiteks poiss tiirleb ümber puu, Maa tiirleb ümber Päikese. Maa
r2 16) Gravitatsiooni jõu valem, kui keha asub maapinnast kõrgemal F=G* M*m 2 ( R+h) M 17) g-väärtus g=G* ( R+h)2 18) Kehakaal P=m*g 19) Ülekoormus P=m(g+a) 20) Alakoormus P=m(g-a) v2 21) Keha liigub mööda ringjoont a= r 22) Liugehõõrdejõud Fh=µ*m*g 23) Veojõu valem Fv=m*a + µ*m*g 24) Elastsusjõu valem Fe= k l a 25) Müü valem µ= g 26) Keha impulss p=m*v ' ' 27) Impulsi jäävuse seadus m1v1 + m2v2=m1 v 1 + m2 v 2 28) Töö valem A=F*s 29) Töö valem A=F*s*cos k l2 30) Elastsusjõu töö valem A= 2 A 31) Võimsus N= t 32) Võimsuse valem kiiruse kaudu N=F*v
Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu. Tahkes kehas paiknevad aineosakesed korrapäraselt. Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõmbejõud. Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. Elastsusjõud moodustub osakestevahelisest jõududest. Elektrilaenguga osakeste vahel ja laetud kehade vahel mõjuvaid jõude nimetatakse elektromagnetjõududeks. Kuna elastsusjõu on põhjustanud laengutevaheline vastasmõju, kuuluvad nad oma olemuselt elektromagnetjõudude hulka. Ka dünamomeetri töö põhineb deformatsiooninähtusel. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline
: 1)vabad e omavõnkumised-toimuvad süsteemis pärast seda kui süst. On saanud algtõuke ja jäetud siis omapead(niidi otsa viidud raskus) 2)ise-e autovõnkumised-sundvõnkumine, mille puhul võnkuv süst. Ise reguleerib oma võnkumist 3)parameetrilised võnkumised-sundvõnkumine, välismõju muudab perioodilidelt süsteemi mingit parameetrit · Elastsujõu mõjul toimuvad võnkumised: vedrupendliks nim. Horisontaalsel vardal hõõrdevabalt vedru elastsusjõu mõjul toimuvaid võnkumisi(füüsikaline pendel) Vastavalt hook´i seadusele on elastsusjõud suunatud tasakaaluasedi poole, max kaugus tasakaaluasendist on amplituut(A) Võrdetegur k on arvuliselt võrdne Fe=-k*deltax Fe=m*a -k*deltax=m*a a=-k*(delta)x/m võrrand, võrdetegur ja miinusmärgi tähendus, kiirenduse suurus ja suund ???? · matemaatiline pendel-kaaluta ja absoluutselt venimatu niidi otsa riputatud ainepunkt.
dub Newtoni teisest seadusest? 8)Sõnastage Newtoni III seadus. 9)Ülemaailmne Gravitatsiooniseadus. Sõnastus,valem · Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta. · Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: 10)Mis seadust kasutatakse elastsusjõu arvutamiseks? 11)Tooge näiteid elastsusjõu esinemise kohta. · Kummi venimine, palli põrgatamine. 12)Tooge näiteid hõõrdejõu kohta . · Auto pidurdamine, palli veeretamine, 13)Kuidas sõltub gravitatsioonijõu suurus kehade massist ja vahekaugusest? · Mida suurem on mass seda suurem on gravitatsiooni jõud , mida kaugemal on keha seda väiksem on 14)Keha massi ja kehakaalu erinevus.
Vaata valem üle, oska sealt avaldada iga suurust, oska seda rakendada vastasmõjus Keha kaal : Paigalseisva keha kaal, kiirendusega liikuva keha kaal, kaalu muutus liikumisel, ühik Raskusjõud : Raskusjõu muutumine , raskusjõud ja kaal , raskuskiirenduse sõltuvus kaugusest Maa keskpunktist. Ülesannne Kui palju kaalub 40 kg massiga poiss asendis A ja B ? RA = 20m, vA= 10 m/s, RB= 10 m, vB= 5 m/s Elastsusjõud : Elastsusjõud, Hooke`i seadus, vedru jäikus, elastsusjõu suund Hõõrdejõud: hõõrdejõu valem, hõõrdejõu suund, hõõrdetegur , seisuhj., liugehj., vedeliku ja õhutakistusjõud ( ved, üleslükkejõud) Ülesanne : Kui suure jõuga tuleb kelku jääl horisontaalsihis tõmmata, et seda paigalt liikuma panna? (m = 80 kg, maksimaalne seisuhõõrdetegur on 0,03, liugehõõrdetegur 0,01). Kui suur on veojõud kelgu ühtlas eliikumise korral? Impulss : impulsi mõiste, ühik , millest sõltub , impulsi muut, imp. jäävuse seadus .
eksperimentaalsel teel. 18. Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis iseloomustab hõõrdejõudude suhet kahe keha ja neid kokku suruva jõu vahel. 19. Eleastsusjõud on jõud, mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Põhjused: raskusjõu kasvamisega peab suurema ka elastsusjõud. Fe= -Kx ( def. On vastassuunaline tema def. jõuga; K on võrdetegur=näitab keha jäikust(nt def. suurust jõu ühiku kohta(määratakse katseliselt); x on def. suurus) 20. Elastsusjõu suund on vastupidine deformatsioonile ja elastsusjõu suurus on võrdeline kujumuutuse suurusega. 21. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon 22
2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 49. Coriolise jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik.
deformatsiooni suurusega [F e = -k * delta l] l - alg- ja lõpp-pikkuse vahe; k - jäikustegur Elastsusjõu potentsiaalne energia e. vedru potentsiaalne energia - (tekib keha osade vastastikuse asendi muutumise tõttu) [Ep = k * delta l 2 / 2] Elastsusjõud kehas [delta l = l - l 0 - absoluutne pikenemine; delta l / l 0 = ε - suhteline pikenemine] Mehaaniline pinge - suurus, mis võrdub kehas tekkiva elastsusjõu mooduli F ja keha ristlõike pindala S suhtega [δ = F / S - δ - sigma] Ringliikumine - kõverjoonelise liikumise erijuht, trajektooriks ringjoon või selle osa Tiirlemine - keha liigum mööda sirgjoonelist trajektoori ja selle raadiuse keskpunkt on väljaspool keha Pöörlemine - punkt, mille ümber keha liigub, on keha sees, keha eri punkti sooritavad eri trajektoori, keha ei saa vaadelda punktmassina
1.mis on elastsusjõud? 2. millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? 3.milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? selgitage lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu. 4.kuidas nimetatakse uurimisalust sõltuvust ja millise kujuga on selle sõltuvuse graafik? 5.kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? 1.keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Deformatsiooniliigist sõltumata on elastsusjõud alati deformatsiooniga vastassuunaline,
Dissipatiivsed jõud on kõik takistusjõud. 33. Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul. 34. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 37. Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb'i jõu jaoks. 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 39. Kujutage graafiliselt elastselt deformeeritud keha koguenergia, kineetiline energia ja potentsiaalne energia, lähtudes elstae deformatsiooni potentsiaalse energia avaldisest. 40. Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia sõltuvus koordinaadist x.
10. Defineerige plastne deformatsioon. Plastne deformatsioon keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist. 11.Sõnastage Hooke´i seadus, kirjutage vastav valem, tehke joonis koos selgitustega. Hooke'i seadus. Elastsetel deformatsioonidel tekkiv elastsusjõud on esimeses lähenduses võrdeline deformatsiooniga: , kus x on keha pikkuse muutus, k selle keha jäikus. Miinusmärk tuleb sellest, et elastsusjõu vektor on suunatud deformatsioonivektorile vastupidises suunas. [k] = 1 N/m 12.Kirjutage valem keha jäikuse arvutamiseks. 13.Defineerige keha suhteline pikenemine. 14.Defineerige mehaaniline pinge. 15.Defineerige materjali elastsuspiir ja purunemispiir. Materjali elastsuspiiriks nimetatakse maksimaalset võimalikku suhtelist pikenemist, mille järel materjal veel taastab oma esialgse kuju. Materjali purunemispiiriks nimetatakse minimaalset suhtelist pikenemist, mis
Newtoni II seadus - Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva (resultant)jõu ja pöördvõrdeline massiga. F a = m Jõud põhjendab kiirenduse. Newtoni III seadus - Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtuselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. Need jõud mõjuvad erinevatele kehadele ja on sama olemusega. 7. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Liikumine elastsusjõu mõjul. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel, st keha kuju või ruumala muutumisel. tõmme, surve vääne, paine Tõmbel ja survel väikeste deformatsioonide korral kehtib vedrude või varraste jaoks Hooke'i seadus: F ex =-kx x =l -l 0 k jäikus Elastsusjõud on pikenemisega x vastassuunaline. Jäikus k näitab, kui suur elastsusjõud tekib ühikulise deformatsiooni korral. Jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest.
Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nim. kiirust,mis tuleb anda kehale,et keha hakkaks tiirlema tehiskaaslasena ümber Maa. .Elastsusjõu suund on alati vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.elastsusjõud tekib kui tahket keha deformee rida,siis aatomite ja mol.vahelised kaugused muutuvad ning nende vahelised tõmbe-või tõukejõud püüavad aatomeid algasendisse tagasi viia.hooke seaduse järgi arvutatakse elastsusjõudu F=-kx.Keha deformeerisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.keha impulsiks nim. suurust, mis võrdub keha m ja tem a kiiruse korrutisega(i=mv).jõu imp. Nim. jõu ja aja,mille vältel jõud mõjutab keha,korrutist(I=Ft).impulsi jäävuse seadus seisneb selles,et suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel liikumisel ja vastastikmõjul jääv. reaktiivliik. nim. liikumist,mille põhjustab kehast...
ruumelastuslaineteks ja kujuelastuslaineteks. On olemas ka pinnalained, tasalained ja sfäärilised lained Kõige lihtsamad lained on ühtlases keskkonnas levivad elastuslained Elastsuslaine Elastsuslaine tekib keskkonnas, mille osakesed on püsivas tasakaalus (aatomid kristallvõres, molekulid vedeliku pinnal) juhul, kui mõne(de) osakes(t)e kohalt nihutamine rikub süsteemi tasakaalu. Paigaltnihutatud osakese ja naaberosakeste vahel tekivad sel juhul elastsusjõu tüüpi jõud, mis · sunnivad paigaltnihutatud osakest pöörduma tagasi tasakaaluasendisse; · nihutavad paigalt naaberosakesed. Kuidas lained tekivad Lained tekivad siis, kui võnkumine levib edasi. See on võimalik, kui võnkuva keha ümbruses on palju teisi kehi, mis on üksteisega elastselt seotud ja vastastikmõjus. Kui panna üks selline keha võnkuma, siis hakkavad väikese hilinemisega võnkuma ka selle keha naaberkehad. Need omakorda panevad võnkuma järgmised naabrid
IMPULSIKS nim keha massi ja kiiruse korrutist. REAKTIIVLIIKUMINE on keha ühe osa liikumine, mis on põhjust tema mingi teiste osa liikumisest. JÕUMOMENT on jõu ja tema õla korrutis. IMPULSIMOMENT on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS- kui kehade süsteemile ei mõj u väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv . IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS- välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. MEHAANILINE TÖÖ on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. TÖÖ ARVUTAMISE ÜLDVALEM A= Fs. TÖÖ ÜHIK on 1J (dzaul) - töö, mida teen 1N suurune jõud, nihutades keha 1 m võrra. ELASTSUSJÕU TÖÖ VALEM- F= k(delta)l. VÕIMSUS on arvuliselt võrdne ajaühik us tehtud tööga (N= A/t, A=Fs...
alusele, keskonnale või riputusvahendile. Ühik on N. Võrdle rõhumisjõudu ja toereaktsiooni Need on vastasjõud, mis on võrdsed. Mida iseloomustab füüsikaline suurus rõhk ja lisa arvutamisvalem Rõhk iseloomustab rõhumisjõudu pindalaühiku kohta. Valem on P=F/S Millal tekib kehas elastsusjõud ja mida iseloomustab keha jäikus Elastsusjõud tekib kehal deformeerimisel. Jäikustegur iseloomustab elastsusjõu tekkimise suurust keha pikkuse ühikulisel muutumisel.
teineteise suhtes liikumist. Sõltub keha vastu pinda suruvast jõust ja pindade töötlusest. Liugehõõrdejõud on võrdeline vastu pinda suruva jõuga. 6. Deformatsioon. Elastsusjõud * Deformatsioon on keha kuju igasugune muutumine. Keha deformatsioon võib tekkida keha väänamisel, painutamisel, venitamisel või kokku surudes. Kehad võivad olla elastsed või plastsed. * Keha deformatsiooni iseloomustame elastsusjõu abil, mis tekib keha deformeerimisel ja mis püüab keha algset kuju taastada, osakeste liikumine on alati vastassuunaline. 7. Rõhk * Rõhk näitab ühele pinnaühikule mõjuvat jõudu. p= F/S p- rõhk= F- jõud/ S- kehade kokkupuutepinna pindala 1Pa- ühele ruutmeetrile mõjub jõud 1N.
veerehõõrdejõu arvutamiseks on F=*m*g, kus F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus. Hõõrdejõu klassifikatsioon Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. *Seisuhõõrdumine (inglise static friction) on hõõrdumine vastaspindade vahel nende liikuma hakkamisel. Liugehõõrdejõud. Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab kehale mõjuvate kõigi jõudude resltant võrduma nulliga
Näiteks kui kelk liigub ühtlaselt ja ma rakendan kelgu vedamisel jõudu 12N, siis kelgule mõjuv hõõrdejõud on ka 12N. 9) Deformatsioon on Keha kuju muutus. Keha deformeerimisel tekib elastsusjõud, mis püüab keha taastada. Deformatsiooni liigid on: 1)Elastne Näide Kuju taastub. 2)Plastiline Näide...Kuju ei taastu. 10) Dünamomeetri tööpõhimõte: Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetava jõu suurust dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõu suurusega. 11) Resultantjõuks nimetatakse :Jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku.
Hooke'i seadus. Elastsetel deformatsioonidel tekkiv elastsusjõud on esimeses lähenduses võrdeline deformatsiooniga: Fel = -kx , (4.12) kus x on keha pikkuse muutus, k selle keha jäikus. Miinusmärk tuleb sellest, et elastsusjõu vektor on suunatud deformatsioonivektorile vastupidises suunas ( Fel x ). Elastsusjõu moodulit arvutades jätame ära vektorimärgid, samuti miinuse. [k ] = 1 N . m Keha jäikus kui elastsusjõu mooduli ja seda põhjustanud deformatsiooni pikkuse suhe sõltub nii deformeeritava keha mõõtmetest (pikkus ja ristlõikepindala), kui ka keha materjali omadustest: ES
Et tõsta maapinnal olev keha kõrgusele h, tuleb teha tööd raskusjõu mg vastu. Selle käigus nihutatakse keha teepikkuse h võrra ülespoole, nihe on paralleelne mõjuva jõuga, järelikult tehtud töö on E p = A = mgh . (5.25) Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia võrdub arvuliselt deformeerimiseks tehtud tööga. Et tööd tehakse elastsusjõu vastu, siis absoluutväärtuselt see töö võrdub kx 2 A = Fel dx = kxdx = . 2 Seega elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia arvutatakse valemist kx 2 Ep = . (5.26) 2 Nii palju tööd on see keha võimeline elastsusjõu abil tegema. Märkus
täielikult. Plastse deformatsiooni korral keha kuju ei taastu. Kui keha juba väikse deformatsiooni korral puruneb on see habras. Def. liigid : tõmme, vääne, surve, paine, nihe. Elastsusjõud - jõud,mis tekib keha kuju muutumisel ,olles vastupidine deformatsiooniga. Tekib: osakeste vaheliste tõmbe- ja tõukejõu tõttu. Hooke´i seadus: elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe = -k * (kolmnurk)l , kus k on jäikustegur ühikuga 1N/m. Elastsusjõu näited : 1) vibu laskmine 2) inimese nahk. Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulss sõltub keha massist.Keha liikumist saab iseloomustada suurusega,mida nimetatakase liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on p. Kehadevahelise mõju väljendamiseks kasutatakse mõistet vastastikmõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud. Jõu mõõtühik 1N
Ühtlase liikumise kiirus Ühtlaselt muutuva liikumise kiirendus Kiirus ja keha poolt läbitud teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Kesktõmbekiirendus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud Kehale mõjuv kogujõud on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga Raskusjõud P = m g , kus g on raskuskiirendus ja m on vaadeldava keha mass. Elastsusjõud F = − k x , kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus. Hõõrdejõud - Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub liikumissuunale vastupidine hõõrdejõud kus µ on hõõrdetegur (liugehõõrdetegur) FN on keha kokkupuutepinnaga risti olev jõukomponent (jõu normaalkomponent). Kesktõmbejõud - Ringjoonelisel liikumisel mõjub kehale ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud kus v joonkiirus ja r ringi raadius. Kiirendust nimetatakse kesktõmbekiir...
Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1Ws=1 J 1kWh=1000W3600s=3,6 Mehaaniline energia: Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja arvutatakse valemiga: Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks. Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga Keha potens. en. mis on tingitud elastsusjõu mõjust, deformatsioonist, arvutatakse valemiga: ; x-deformatsiooni suurus Keha võib olla nii potens. kui ka kineetiline energia, nende summat nim. mehaaniliseks koguenergiaks Mehaanilise energia jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elaststusjõududega mõjutavate kehade kineetilise ja potensiaalse energia summa on jääv! Staatika: 1)Kehale rakendatud jõudude geomeetriline summa võrdub nulliga
keha massiga. 29. 1N- niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 30. Jõud- ühe keha mõju teisele kehale. Vektoriaalne suurus, kuna tal on suund ning peab olema rakenduspunkt. Vekroriaalse suuruse iseloomustamiseks kasutatakse mõjumise suunda ja arvväärtust. (N) 31. Deformatsioon- deformatsiooni põhjuseks on keha ühe osa liikumine teise osa suhtes. Tulemuseks elastsusjõu teke. Hooke´i seadus- elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega. (N). Toereaktsioon- kehale mõjuv toetuspinna elastsusjõud. Rakendatud kehale risti toetuspinnaga, tasakaalustab elastsusjõu. Riputusvahendi (niidi) pinge- kehale mõjuv riputusvahendi elastsusjõud. Gravitatsiooniseadus- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga
Ühtlase sirgjoonelise liikumise koordinaadi võrrand: x = x0 + vx ∙ t Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand: v = v 0 + at att Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel: s=v 0∙ t+ 2 Vaba langemine: Langemise aeg t= √ 2∙s −g (-g sellepärast, et keha liigub alla) Keha kiirus maapinnale jõudmise hetkel v =−g ∙ t=−g ∙ √ 2∙s −g Keha viskamine (paralleelselt maapinnaga): Lennu aeg t=...
· Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõukejõud. · Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. · Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest. · Elektrilaenguga osakeste vahel ja laetud kehade vahel mõjuvaid jõude nim. elektronmagnetjõududeks · Elastsusjõu tekkepõhjuste mõistmiseks piisab, kui teame järgmist: 1. kuigi aatmid on tervikuna neutraalsed, on nende koostises elektriliselt laetud osakesi. 2. erimärgiliste laengutega osakesed tõmbuvad. 3. Kauguse suurenemisel kõik jõud nõrgenevad ja kause vähenemisel tugevnevad. 4. Tõukejõudmuutub kauguse muutmisel rohkem, kui tõmbejõud. · Kokkuvõttes võime öelda, et elastsusjõud on seletatav aineosakeste vaheliste tõmbe-ja Tõukejõudude kaudu.
colorado.edu/sims/html/masses-and-springs-basics/latest/masses-and-springs-basi cs_en.html Teoreetiline osa: Võnkuva süsteemi füüsikalist mudelit nimetatakse pendliks. Kõige sagedamini kasutatavateks mudeliteks on matemaatiline pendel, füüsikaline pendel ja vedrupendel. Kõiki pendleid iseloomustab isokroonsus ehk võime võnkeamplituudi muutumisel võnkeperioodi säilitada. Vedrupendliks nimetatakse absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmassi. Võnkumist põhjustab siin elastsusjõu ja raskusjõu vaheline vastastikmõju. Ideaalset vedrupendlit ei ole olemas, sest absoluutselt elastset vedru ei eksisteeri. Kuid väikese võnkeampliduudi korral sõltub pendli periood vedru elastsustegurist ja kuulikese massist: 𝑚 𝑇 = 2π 𝑘 , (1)
T f sagedus (pööret/s). 1. Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörelemisperiood ja sagedus! 2. Arvuta kella tunni-, minuti- ja sekundiosuti liikumise perioodid, sagedused ja nurkkiirused. 3. Käru rataste diameeter on 0,7 m ja nad teevad 30 sekundiga 25 pööret. Arvuta periood, ratta ühele pöördele vastav nihe ja käru liikumise kiirus. Ülesanded: 1. Koormus massiga 100 g võngub vedru elastsusjõu mõjul sagedusega 2 Hz. Leida vedru jäikus. 2. Peterburis Iisaku katedraalis asuva Foucault' pendli pikkus on 98 m. Kui pikk on pendli võnkeperiood. 3. Üks pendel tegi 10 võnget, teine pendel tegi sama aja jooksul 6 võnget. Pendlite pikkuste vahe on 16 cm. Leida pendlite pikkused. 4. Kuidas muutub Maalt Kuule viidud pendli võnkeperiood. Kuu mass Maa massist 81 korda väiksem, Maa raadius aga Kuu raadiusest 3,7 korda suurem. 5
Impulsi jäävuse seadus kehtib kõikide kehade ja osakeste kohta, alustades elementaarosakestest ja aatomitest ning lõpetades planeetide ja tähtedega. Selle seaduse kehtivuse tingimuseks on taustsüsteemi inertsiaalsus. 10. Elastsusjõud Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja püüab taastada keha esialgse kuju ja ruumala. Teame, et elastsusjõud tekib vedru venitamisel ja kokkusurumisel. Kui vedru on välja venitatud, siis elastsusjõu mõjul püüab ta endise pikkuseni lüheneda. Kui vedru on kokku surutud, siis elastsusjõud püüab vedrut pikendada. Teisiti öeldes, elastsusjõud püüab taastada olekut, milles keha oli enne kokkusurumist või venitamist. Kõik see kehtib mitte ainult vedru, vaid ka teiste kehade kohta. Elastsusjõu suund on alati vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale. Keha deformatsiooni põhjuseks on tema ühtede osade liikumine teiste osade suhtes, deformatsiooni
Ühtlaselt muutuv liikumine. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes keha kiirus muutub võrdsete suuruste võrra. Ühtalselt muutuvat liikumist nimetatakse ka kiirendusega liikumiseks. Jaguneb: 1. ühtlaselt kiirenev liikumine 2. ühtlaselt aeglustuv liikumine 3. ühtlane liikumine Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühtlaselt muutuvat liikumist ja näitab kui palju muutub keha kiirus ühes ajavahemikus. Kiirenduse tähis a Valem : Ühik: Liikumisvõrrand. Liikuva keha poolt läbitud teepikkust saab arvutada liikumisvõrrandi abil. S=teepikkus Vo=algkiirus A=kiirendus Xo=algkoordinaat T=aeg V=lõppkiirus Valem: Näited: Dünaamika: Dünaamika- füüsika osa, mis uurib kehade vahelist vastasmõju. Külgetõmbejõud Hõõrejõud Elastsusjõud Veojõud Newtoni seadused: 1.seadus: on olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes keha seisab paigal või liigub ühtlase ...
miljon £. Hooke suri abiellumata ja lasteta ning ta maeti St Helena kirukusse Londonis. Pärand Suure tõenäosusega üks suurimaid 17. saj teadlasi Robert Hooke jättis endast maha kestva pärandi sedavõrd erinevatel erialadel nagu füüsika, arhitektuur, astronoomia, bioloogia, paleontoloogia jne. Peaaegu kõik modernsed mikroskoobid, kellad, autod kõik töötavad tänu tema katsetustele ja leiutistele. Ülimalt oluline elastsusjõu seadus kannab tänapäevani tema nime Kuigi Hooke ja Newton olid tõsised konkurendid ütles Newton peale Hooke'i surma, et Hooke oli olnud üks kõige targemaid mehi keda ta oli kunagi tundnud. Kasutatud materjalid: http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Hooke http://www.historytoday.com/richard-cavendi http://labmed.ascpjournals.org/content/41/3/1 http://translate.google.ee/
kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul. 34. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. y=h => Ep=mgh 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. F = -k x 37. Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb'i jõu jaoks. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. , Kus f(r) on mingi kaugusest sõltuv funktsioon. 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 39. Kujutage graafiliselt elastselt deformeeritud keha koguenergia, kineetiline
Võnkumine- nimetatakse perioodilist edasi-tagasi liikumist teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. Mitmest vastastikmõjus olevast kehast koosnevat süsteemi, milles võib tekkida võnkumine, nimetatakse võnkesüsteemiks. Vabavõnkumine nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Nt: 1)kiik, kui talle hoogu ei anna. Mehaanilise vabavõnkumise tekkimiseks peab süsteemis olema täidetud kolm tingimust: 1) Peab olema püsiv tasakaaluolek 2)Süsteem peab omama inertsi 3)Süsteem peab saama võnkumise käivitamiseks valise tõuke Sundvõnkumine toimub välise perioodlise jõu mõjul. Nt: õmblusmasina nõel. Sumbuv võnkumine- võnke amplituut väheneb. Looduses on vabavõnkumised alati sumbuvad võnkumised. Sumbumatu võnkumine- võnke amplituut ei muutu. Sundvõnkumine on tavaliselt sumbumatu. Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg. T=t/N Võnkesagedus- aja...
2) Tänu sellele püsib nael seinas ja veeklaas käes. Kahjulik : 1) Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 2) Uisutades ja suusatades on hõõrdumine ebavajalik, sest mida väiksem see on, seda kiiremini liigud edasi 19. Kirjelda batuudil hüppamist. Kasuta sõnu: elastne deformatsioon, elastsusjõud, deformeeriv jõud, raskusjõud, kaal. 2p Elastsele kehale mõjub raskusjõud, elastsusjõu mõjul toimub elastne deformatsioon. Alla hüpates suureneb kaal ja elastusjõud ka. Batuut deformeerub korraks, kui talle mõjub deformeeriv jõud 20. Arvuta Maa ja Kuu vaheline külgetõmbejõud. Maa ja Kuu massid on vastavalt 6 x 10 kg ja 7,3 x 10 kg ja vahekaugus 3,8 x 10 meetrit. 4p SEE ON VIHIKUS OLEMAS 24 22 8
Sumbuv võnkumine – võnkumise amplituud pidevalt väheneb võnkumist takistavate mõjude tõttu. 11. Millistest suurustest ja kuidas sõltub pendli võnkeperiood? Matemaatilise pendli võnkumist põhjustab raskusjõud koos niidis tekkiva tõmbejõuga. Väikese võnkeamplituudi korral sõltub periood ainult pendli pikkusest l ning vaba langemise kiirendusest g 12.Millistest suurustest ja kuidas sõltub vedrupendli võnkeperiood? Võnkumist põhjustab siin elastsusjõu ja raskusjõu resultant. Vedrupendli võnkeperiood on määratud vedru jäikuse k ning keha massiga m. 13. Millises pendli asendis on pendli potentsiaalne energia kõige suurem? Millises asendis on pendlil kõige suurem kineetiline energia? Kuidas muutub pendli mehaaniline energia (kin. ja pot. energiate summa) võnkumise ajal? Mõistlik teha joonis- Raskusjõust tingitud potentsiaalne energia on seda suurem, mida suurem on kõrgus.
Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. Rõhumisjõu tähisena kasutatakse jõu üldtähist . Rõhumisjõud mõjub alati pinnaga risti. Vastavalt Newtoni III seadusele tekib keha mõjutamisel alati vastumõju ehk reaktsioon. Tegemist on jõuga, mida nimetatakse toereaktsiooniks. Rõhumisjõu toimel keha kuju muutub (keha deformeerub) ja see põhjustab vastassuunas mõjuva elastsusjõu, mis ongi toereaktsioon. Toereaktsiooniks nimetatakse rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu. Kuna toereaktsioon on alati suunatud piki pinna ristsirget ehk normaali, on selle tähiseks vkäesolevas kursuses valitud . Rõhumisjõud ja toereaktsioon on alati võrdsed ja vastassuunalised: Rõhuks nimetataksefüüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. Rõhu tähiseks on p Rõhk on rõhumisjõu ja pindala jagatis
sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine (vedrupendel, niitpendel), sest pärast sellise süsteemi tasakaalust väljaviimist saab keha võnkuda perioodiliste välisjõudude mõjuta: võnkumine toimub ainult sisejõudude - raskusjõu ja elastsusjõu - mõjul.Sumbuv võnkumine, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud. o Sundvõnkumine ja resonantsSundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse. Vastavat sagedust nimetatakse resonantsisageduseks. Viimane on enamasti ligilähendane süsteemi omavõnkesagedusele
Laineallikast kaugemates punktides tekkiv võnkumine jääb laineallikaga võrreldes sellest ajast maha. Nii ei hakkagi vee kogu pind korraga ühes taktis liikuma, vaid võnkumine kandub laineallikast eemale kõikides suundades lõpliku kiirusega. Pikilaine Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Lainete liigitamine kuju järgi. Pinnalaine Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal. Pinnalainete seas on seismilised pinnalained, akustilised pinnalained, tuulelained, raskuslained ja kapillaarlained. Veekogus esinevad pinnalained Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse
Pindade ebatasasus Kehade aineosakeste vahelised tõmbejõud. 43. Mis on deformatsioon? Keha kuju muutumist 44. Milline on elastne keha? mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub 45. Plastiline ja elastne deformatsioon? deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub 46. Elastsusjõud? kehas tekkivat jõudu mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule 47. Elastsusjõu olemus? aatomite ja molekulide koostisesse kuuluvad elektrilaenguga osakesed 48. Mis on liikumishulk ehk impulss? keha massi ja kiiruse korrutist 49. Impulsi jäävuse seadus? suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv 50. Mis on reaktiivliikumine? liikumist, mille põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
