TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM KANDETÕSTUKITE VALIKUKS ES projekti analüüs õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: 10.06.2003 Juhendaja: Jaak Tepandi 1 Tallinn 2003 Sisukord Sisukord...................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi Tallinn 2003 1. Sissejuhatus 1.1 Otstarve Kuna erinevaid ajakirju on väga palju, siis on inimestel üha raskem otsustada, millist neist tellida. Et kõiki ajakirju läbi sirvida, kuluks palju aega
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Realisatsioon 2, testimine, kokkuvõte 2. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi 1 Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................
l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasutajaliideste programmeerimine (tugi on nõrk) l masingraafika 1.1
Seda kasutab näiteks CLIPS. Andmebaas on sobivaim fikseerunud struktuuriga andmete puhul Reeglite ja otsustuspuude võrdlus näitab, et puu on tavaliselt ülevaatlikum, seda kasutataksegi mõnes ekspertsüsteemis reeglibaasist ülevaate saamiseks. Otsustuspuud saab kasutada/vaadata reeglibaasi spetsifikatsioonina 40. Närvivõrgud: närvivõrk ja selle kihid, neuron, tüüpilisi lävifunktsioone, rakendusi, närvivõrgud ja ekspertsüsteemid, närvivõrgud elusorganismis, ebakindluste esitamine närvivõrkudes, reeglid ja närvivõrgud, viis arvutusmudelit. Närvivõrk koosneb elementaarsetest töötluselementidest (neuronitest) ja nendevahelistest seostest. Neuronid ühendatakse närvivõrku, mis koosneb kahest või enamast kihist. Kahe kihi puhul tegemist sisend ja väljundkihiga, nende vahel võivad olla varjatud kihid.
parendatud teostus, konkurentsieelis või kõrgematasemeline innovatsioon. Teadmiste edastamine (üks teadmusjuhtimise aspekte) on alati ühes või teises vormis olemas olnud. Näiteks võib tuua kolleegide nõupidamisi, ametlikku õppeaega, firmade raamatukogusid, kutseõpet ja mentoriprogramme. Alates kahekümnenda sajandi lõpust on rakendatud sel eesmärgil ka sellist tehnoloogiat nagu teadmiste andmebaasid ja ekspertsüsteemid. Teadmusjuhtimise programmide eesmärgiks organisatsioonis on juhtida teadmiste ehk intellektuaalse kapitali loomise, identifitseerimise, kogumise ja kasutamise protsesse. Seega püütakse teadmiste juhtimise abil koondada erinevaid mõttekäike ja praktikat, mis on seotud: töötajate intellektuaalse kapitali ja töölistega teadmistepõhises majanduses ; õppiva organisatsiooni ideega ;erinevate org.-liste tegevustega nagu
56. Mis on iseloomulik intelligentsetele süsteemidele? Kogemuste mõistmine ja nendest õppimine; Oskus tõlgendada mitmetähenduslikke või vastuolulisi teateid; Kiire ja edukas reageerimine uutele situatsioonidele 57. Milleks kasutatakse ekspertsüsteeme? Kust pärineb ekspertsüsteemide poolt kasutatav teadmus? Ekspertsüsteeme kasutatakse probleemide lahendamisel mingis valdkonnas või rakendusalal, Ekspertsüsteemid kasutavad selleks andmebaase, mis on rajatud inimkogemuse põhjal. Teadmus pärineb ekspertidelt või dokumenteeritud allikatest 58. Milline kasu on teadmuse haldussüsteemist organisatsioonis? Sellel on organisatsiooniülene juurdepääs parimatele praktikatele ja selle abil paraneb organisatsiooni toimimine, klienditeenindus, tootearendus, töötajate moraal jm. 59. Milliseid dokumentidega seotud tegevusi toetab dokumendihaldussüsteem?
tootmisprotsesside, näiteks tööpinkidel töötlemise põhiandmete ettevalmistuseks. Ekspertsüsteem on arvutisüsteem, mis aitab asjatundlikult lahendada probleeme mingis valdkonnas või rakendusalal, tehes järeldusi teadmusbaasist, mis on rajatud inimkogemuste alusel. MÄRKUSED: 1. Terminit kasutatakse mõnikord teadmusbaasisüsteemi sünonüümina, kuid harilikult kasutatakse teda ekspertteadmuse rõhutamiseks. 2. Mõned ekspertsüsteemid on võimelised täiustama oma teadmusbaasi ja töötama välja uusi järeldusreegleid eelmiste probleemidega saadud kogemuse põhjal. Teadmussüsteem (teadmuslik süsteem) on infotöötlussüsteem, mis aitab lahendada teatava ainevalla või rakendusala probleeme teadmusbaasist järelduste tegemisega. MÄRKUS: 1 Mõnikord kasutatakse "teadmussüsteemi" ekspertsüsteemi sünonüümina, harilikult aga piirdub ekspertsüsteem ekspertteadmusega. 2 Mõned teadmussüsteemid on
ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 30 i100 - tehisintellekt0 Tehisintellekt Tanel Tammeti slaidide põhjal Millest juttu tuleb? •Taust ja põhimõtted •Millega tehisintellekti-uurijad tegelevad? •Filosoofia ja Turingi test •Pseudointellekt ja Eliza •Kaks äärmust: kunstlikud putukad ja paljuteadev CYC •“Hard” AI (fookus järelduste tegemise oskusel ja reeglite õppimisel) .Teoreemitõestamine ja järelduste tegemine .Frame problem jms raskused .Ekspertsüsteemid: spetsiifilise järelduste tegemise strateegiad .Intelligentsed agendid: järeldused, õppimine jms •“Soft” AI: (fookus tajumisel ja tajupiltide õppimisel) .(Õppimine) .Teksti mõistmine .Pildi mõistmine ja kõne mõistmine •Robootika •Rakenduslikud algoritmid: piiri peal tehisintellektile .Male, kabe, go, bridzh .Üldised otsimismeetodid .SQL optimeerimine, optimeerivad kompilaatorid, travelling salesman jms ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord...........................................................................................
- turundusotsuste tugisüsteem (DSS decision support system). Selle infokogumise süsteemi kasutuselevõttu on soodustanud erinevate infotehnoloogiliste lahenduste kiire areng, mis võimaldavad kasutada infotöötlemisel ja analüüsil erinevaid mudeleid. Mudelite kasutuselevõtt turundusinfo analüüsis võimaldab vastata ka olulisele küsimusele turunduses ,,mis ..., kui ..." - See võimaldab prognoosida tulemusi ja tagajärgi mingi otsuse ellurakendumisel Ekspertsüsteemid on kõige põhjalikumad ja keerukamad turundusinfokogumise süsteemid, kus kasutatakse tehisintellekti. Need süsteemid ei ole veel väga laialt levinud, kuna nende väljaarendamine või soetamine on äärmiselt kulukas. Turundusinfo allikad Turunduseinfosüsteemi andmebaas jaguneb nelja suuremasse kategooriasse: 1. ettevõttesisesed andmed, 2. väliskeskkonna andmed, 3. turundusmeetmestiku andmed, 4. turundusuuringute andmed. TEISESED ANDMED TURUNDUSE INFOSÜSTEEMIS
annaabi.ee 
