TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM KANDETÕSTUKITE VALIKUKS ES projekti analüüs õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: 10.06.2003 Juhendaja: Jaak Tepandi 1 Tallinn 2003 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................2 Analüüsija andmed....................................................................................................3 Vaadeldava projekti andmed.....................................................................................3 Lüh...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi Tallinn 2003 1. Sissejuhatus 1.1 Otstarve Kuna erinevaid ajakirju on väga palju, siis on inimestel üha raskem otsustada, millist neist tellida. Et kõiki ajakirju läbi sirvida, kuluks palju aega. Seega püüan ma luua ekspertsüsteemi, mis aitaks tellijal leida kiiresti ja vähese vaevaga endale sobivaim ja meelepäraseim. Ajakirjades käsitletakse väga paljusid teemasid ja neid ajakirju on nii palju, et kõiki erinevaid variante ei suudeta korraga haarata. Ekspertsüsteem peakski n...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Realisatsioon 2, testimine, kokkuvõte 2. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi 1 Tallinn 2003 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................2 1.Realisatsioon ja kirjeldus........................................................................................3 1.1 Kontekst ja perspektiiv...................................................................................
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
Seda kasutab näiteks CLIPS. Andmebaas on sobivaim fikseerunud struktuuriga andmete puhul Reeglite ja otsustuspuude võrdlus näitab, et puu on tavaliselt ülevaatlikum, seda kasutataksegi mõnes ekspertsüsteemis reeglibaasist ülevaate saamiseks. Otsustuspuud saab kasutada/vaadata reeglibaasi spetsifikatsioonina 40. Närvivõrgud: närvivõrk ja selle kihid, neuron, tüüpilisi lävifunktsioone, rakendusi, närvivõrgud ja ekspertsüsteemid, närvivõrgud elusorganismis, ebakindluste esitamine närvivõrkudes, reeglid ja närvivõrgud, viis arvutusmudelit. Närvivõrk koosneb elementaarsetest töötluselementidest (neuronitest) ja nendevahelistest seostest. Neuronid ühendatakse närvivõrku, mis koosneb kahest või enamast kihist. Kahe kihi puhul tegemist sisend ja väljundkihiga, nende vahel võivad olla varjatud kihid.
loomise, identifitseerimise, kogumise ja kasutamise protsesse. Seega püütakse teadmiste juhtimise abil koondada erinevaid mõttekäike ja praktikat, mis on seotud: töötajate intellektuaalse kapitali ja töölistega teadmistepõhises majanduses ; õppiva organisatsiooni ideega ;erinevate org.-liste tegevustega nagu praktikarühmad, firmade kataloogid selleks, et leida võtmetöötajaid ja eksperte; erinevate tehnoloogiatega, nagu teadmiste andmebaasid ja ekspertsüsteemid, konsultatsioonipunktid, firmade sise- ja välisvõrgud, sisujuhtimine, viki-veebilehed ja dokumendihaldus. Teadmisi on võimalik omandada kolmes etapis: enne ja pärast teadmistega seotud tegevusi ja nende ajal. Näiteks võivad organisatsioonis uue projektiga alustavad isikud pöörduda teabeallikate poole, et tutvuda parimate
56. Mis on iseloomulik intelligentsetele süsteemidele? Kogemuste mõistmine ja nendest õppimine; Oskus tõlgendada mitmetähenduslikke või vastuolulisi teateid; Kiire ja edukas reageerimine uutele situatsioonidele 57. Milleks kasutatakse ekspertsüsteeme? Kust pärineb ekspertsüsteemide poolt kasutatav teadmus? Ekspertsüsteeme kasutatakse probleemide lahendamisel mingis valdkonnas või rakendusalal, Ekspertsüsteemid kasutavad selleks andmebaase, mis on rajatud inimkogemuse põhjal. Teadmus pärineb ekspertidelt või dokumenteeritud allikatest 58. Milline kasu on teadmuse haldussüsteemist organisatsioonis? Sellel on organisatsiooniülene juurdepääs parimatele praktikatele ja selle abil paraneb organisatsiooni toimimine, klienditeenindus, tootearendus, töötajate moraal jm. 59. Milliseid dokumentidega seotud tegevusi toetab dokumendihaldussüsteem?
tootmisprotsesside, näiteks tööpinkidel töötlemise põhiandmete ettevalmistuseks. Ekspertsüsteem on arvutisüsteem, mis aitab asjatundlikult lahendada probleeme mingis valdkonnas või rakendusalal, tehes järeldusi teadmusbaasist, mis on rajatud inimkogemuste alusel. MÄRKUSED: 1. Terminit kasutatakse mõnikord teadmusbaasisüsteemi sünonüümina, kuid harilikult kasutatakse teda ekspertteadmuse rõhutamiseks. 2. Mõned ekspertsüsteemid on võimelised täiustama oma teadmusbaasi ja töötama välja uusi järeldusreegleid eelmiste probleemidega saadud kogemuse põhjal. Teadmussüsteem (teadmuslik süsteem) on infotöötlussüsteem, mis aitab lahendada teatava ainevalla või rakendusala probleeme teadmusbaasist järelduste tegemisega. MÄRKUS: 1 Mõnikord kasutatakse "teadmussüsteemi" ekspertsüsteemi sünonüümina, harilikult aga piirdub ekspertsüsteem ekspertteadmusega. 2 Mõned teadmussüsteemid on
.Tulemusi ja praktika: .Järelduste tegemise programmid on abiks spetsiifilistes valdkondades, kus etteantud reeglite arv ei ole väga suur (teatud matemaatika osad, elektroonikaseadmete ja raudteesignalisatsiooni õigsuse kontroll jne). .Järelduste tegemise programmid jäävad tüüpiliselt ajahätta, kui reegleid on väga palju: raske on otsustada, mis reegleid mis järjekorras läbi proovida. .Valdkonna nimetus: automated reasoning, automated theorem proving .Tihedalt seotud valdkond: ekspertsüsteemid ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 17 Miks on järelduste tegemine “hard AI”? .Sellised süsteemid oskavad teadmisi KASUTADA, st saavad asjadest TEGELIKULT aru. .Sellised süsteemid tuleb tulevikus panna IGA intelligentse süsteemi sisse (masintõlge, kujutiste äratundmine, robotid jne), sest siis on too süsteem võimeline asjadest tegelikult aru saama. .Ülesandepüstitus uurijatele on konkreetne: siin on faktid, reeglid ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4 ...
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
