„Tomatisupp“ AVANGARDISM MUUSIKAS ü Avangardmuusika on mõiste, mida kasutatakse iseloomustamaks n-ö oma ajast ees olevat muusikat, mis sisaldab näiteks innovatiivseid elemente või milles sulatatakse kokku erinevaid muusikažanre ü Tänapäeval kasutatakse seda mõistet igasuguse peale 1945. aastat loodud modernistliku muusika kohta, mis ei ole defineeritav kui eksperimentaalne muusika ü Avangardismile on omane nii Ars Nova eksperimentaalsus kui ka ars subtilior'i elitism ü Juba muusika varasemal modernismiperioodil näeme me avangardismi vastandumist kahele vastandlikule muusikakategooriale: klassikalisele ja popmuusikale ü Avangardismi märkimisväärseks osaks kujunes n-ö "üleva kunsti projekt", mille puhul taotleti esteetilist autonoomiat, mis on aluseks kogu modernistlikule esteetikale ü Võeti kasutusele elktroonilised väljenduvahendid John Cage 4'33'‘
aastat loodud modernistliku muusika kohta, mis ei ole defineeritav kui eksperimentaalne muusika, kuigi mõnikord nähakse avangardmuusikana kaatonaalset eksperimentaalset muusikat.[2] Avangardmuusikaks nimetatakse muusikat, milles on toimunud radikaalne kõrvalekaldumine traditsioonist. Avangardismi mõistest rääkimisel oleks oluline näha selles keskaegsete mõistete Ars Nova ja ars subtilior ühendust. Avangardismile on omane nii Ars Nova eksperimentaalsus kui ka ars subtilior'i elitism. Samas sisaldab avangardism kohustust ideid pidevalt edasi arendada ning ning nõue kas kriitiliselt (Adorno) või reintegratiivselt (Peter Bürger) sekkuda ühiskonna arengusse. Avangardismi märkimisväärseks osaks kujunes n-ö "üleva kunsti projekt", mille puhul taotleti esteetilist autonoomiat, mis on aluseks kogu modernistlikule esteetikale. Nende ideede järgi on muusikas midagi palju enamat kui lihtsalt ilu, selles on ideid, mille "õigsust" tuleb kaitsta
kontseptsioon, mis levis ka kroonikatesse. Tuuakse sisse Taeva ja Põrgu vaheline ruum, Purgatoorium. Sinnamaani oli inimene lihtsalt ussike, aga 14. sajandi humanistid lõid täiesti uue inimväärikuse kontseptsiooni. Studia humanitatis (ld.k.) = paideia (kr.k.) - see, mis teeb inimesest inimese. Pm. dünaamika, uus lähenemine teadmisele, võrreldes skolastilise teadmisega. Renessanssi süsteemid on tegemise süsteemid – tähtis pole asjade tegemine vaid eksperimentaalsus. Pilgatakse skolastikat ja seatakse fookusesse humanitaarsed ideeed. (Rablé) Ruum? Aeg? Loodus? Naer? Relatiivsus? Itta paigutati maine paradiis, sageli peeti sellega silmas Indiat. Seda kujutati peaaegu alati ka kaartidel. Ida aga paigutati üles. Keskaja ruum on idealiseeritud ruum. Dante ruum on vertikaalne. Maa, Põrgu, Purgatoorium, Taevas. Õpetatud kultuuri ruum on üks, rahvaliku kultuuri ruum on hoopis teine.
voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis; üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piiranguist, eksperimentaalsus, kõigelubatavus. ● Jorge Luis Borgest võib pidada üheks postmodernistliku kirjanduse ning maagilise realismi teerajajaks. ● Näited: Argentina kirjanik Jorge Luis Borges, novellikogu "Labürindid" (1953); Kolumbia kirjanik Gabriel Garcia Marquez, romaan "Sada aastat üksildust" (1967); Itaalia kirjanik Umberto Eco, romaan "Roosi nimi" (1980); Tšehhi-prantsuse kirjanik Milan Kundera, romaan "Olemise talumatu kergus" (1984); Inglise kirjanik John
kirjutamine on midagi enamat kui lihtsalt mäng. Ollakse üldisel seisukohal, et postmodernismi iseloomustavad pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute,aga ka käivetõdede eiramine ; eklektilisus, aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine ,intertektuaalsus, teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sigipärane väljamõeldus; üleilmastumine, orienteeritus suurlinnadele, tehnologlisus, võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piirangutest, eksperimentaalsus,kõigelubatavus. Jorge Luis Borges; Umberto Eco; Tom Stoppard Märt väljataga, Mati Unt, Peeter Sauter, Andrus Kivirähk Modernism-19.saj teine pool ja 20.saj algus. Taas ärkas huvi kõige müstilise,ilusa ja erakordse vastu, otsiti tuge õpetustest, mis seadsid tunded mõistusest kõrgemale. Realsimiga paralleelselt hakkas kirjanduses ja kunstis arenema uusromatism. See vool ostutus ühtlasi omamoodi reaktsiooniks loodusteaduste esiletõusile, materialistlikule ja positivistkule
tunnused. Kuigi nende tunnuste suhtes valitsevad märgatavad erimeelsused, on siiski mõned esileküündivamad mõisted, mida on alatai postmodernismiga seostatud. Siin on esitatud olulisemad neist: 1.eklektiivsus 2.laialivalguvus 3.marginaalsus 4.subkultuursus 5.kõik on lubatud 6.intertekstuaalsus 7.globaliseerumine(e ülemaailmastumine) 8.urbanism 9.dehumaniseerumine 10.tehnoloogilises 11.eurotism 12.eksperimentaalsus 13.kontseptuaalsus 14.fiktiivsus 15.nihilism(kõige eitamine) 16.hullumeelsus 17.absurd Postmodernismi tunnused Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus
võtmes Teosest õhkus inspireerivat eklektilisust. Omavahel olid kokku põimitud nelja erineva maailmavaatega inimeste lood. Esiplaanile tõusid õde Hana ja patsient, ning tagaplaanil kumasid Kip ja Caravaggio. Samuti peebeldub selles ka subkultuursus. Postmodernistliku poole pealt vaadatuna on need kõige iseäralikumaks tunnuseks. Kuid silma jääb ka intertekstuaalsus, mille näiteks on eeskätt nimetu patsient. Ei puudu ka vähene eksperimentaalsus ja erotism, lõõmav leek Hana ja Kipi vahel ning keelatud armastus Katharina ja Almasy elus. Tehnoloogilisus lööb välja just sõjategevuse ja ametite vallas, nagu lennukid, relvad, lõhkeained ja demineerijad. Kuid globaliseerumine mängib olulist rolli kõrbes kui eikellegimaal, kus inimestel pole vaja rahvust ega määratlevaid nimesid. Sellise teose puhul võib kindlalt väita, et fiktiivsus viitab selgelt postmodernistlikele tunnustele.
Sel perioodil loodud laulud (Ei mullast, Üle müüri, Ahtumine, Avanemine, Põhi. lõuna, ida, lääs... jms.) ja ulatuslikud kompositsioonid (Mis saab sellest loomusevalust, Kaks pihtimust, Ootamisest ja olemisest, Kokkulepe selges eesti keeles) moodustavad RUJA pärandis kihistuse, mis on ühtlasi põhjuseks sellest ansamblist tänapäevases kontekstis rääkida kui eesti rockmuusika suurest alustajast. Hilisemad analoogid eesti "levimuusikas" on tavaliselt RUJA kloonid. Loominguline eksperimentaalsus, sõnumi kirglikkus ja iseenesestmõistetav vastandumine lamedale massikultuurile oli selle aja kontekstis tähelepanuväärne. Oluline osa selle aja loomingust on salvestamata tehnoloogiliste võimaluste ahtruse tõttu, samas on sellest perioodist pärit ka tänapäeval igati moodsalt ja aktuaalselt kõlavad seaded ja lindistused. Perioodi lõpp langeb kokku RUJA liikmete erinevate kõrgkoolide lõpetamise ajaga ja on
(postmodernism kasutab eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis; üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piiranguist, eksperimentaalsus, kõigelubatavus. Postmodernismi tehnika on seotud tsiteerimise, viitamise, iroonia, paroodiaga, popkultuuri võtetega. Tavaliselt pole postmodernistlik kirjandusteos üheselt mõistetav, vaid avatud tekst, mis kutsub lugejat otsima kujunditele uusi tähendusi ja seoseid, looma ,,oma teost". Postmodernism laiemas tähenduses hõlmab kogu tänapäevast elustiili, arvuti- ja mobiiliajastu inimeste argielu, kõiki inimtegevuse valdkondi.
sarja ,,Berliini kirju". Peam sissetulekuallikaks oli följetonide ja lühijuttude kirjutamine ja oma loomingu tõlkimine. Berliiniaegsest eestikeelsest toodangust tuleks ära mainida ,,Suguvend Johannes", ,,Kondivalu kõrtsirahvas", jutustus ,,Kuul" jm. Augustis 1891 astus Vilde abiellu Antonie Gronauga, mida hiljem hindas elu suurimaks rumaluseks. Saksamaal luges Vilde uusimaid realistlikke töid, külastas usinasti teatrit (uudne lavakunst, eksperimentaalsus) ja ka Riigipäeva (sotsiaaldemokraatlikud põhimõtted). 1892. aastal pöördus Vilde tagasi kodumaale, kavatses Karjakülas kirjutada. See suvi ja sügis olid kirjanikule viljakad, ta tegi ,,Postimehele" pidevat kaastööd, avaldas seal romaani ,,Kännud ja käbid", naljajutu ,,Linkvesti papa kihlvedu"+ jutustus ,,Peiu käsiraha", romaan ,,Röövitud tiivad". Ebaaus rikastumine 1893
Gooti romaan kaksikmaailm, teispoolsus ja labane materiaalne maapealne maailm; tegel vaimud, surnud tegelased, surnuaed Inglise eelromantism ja romantism: H. Walpole, M. C. Lewis, Ann Radcliffe, Mary Shelley Saksa Schauerroman Prantsuse "roman noir" Tänapäeva romaaniliigid: · Teadvusevoolu romaan- lõhub reegleid, püsiv tegelaskuju, süzeelisus puudub...Joyce Ulysses · Antiromaan- aja ja ruumi eksperimentaalsus J.Barnes 4. Proosateose analüüs Kirjandusteose fiktsionaalse maailma komponendid Tegelased (tegelaste tüübid, nimed, portreed) toob välja mõned suhted ajal ja kirj tegel vahel: 1. Intertekstuaalsed. Nt tegelase eluseikadest jutustamise tekstid,peegelversioonid 2. Inertekstuaalsed: ühe ja sama nimega tegelaste esinemine mitmetes teostes, nt Dracula tegelase esinem mitmetes teostes 3
rekonstrueerimineks, pidevalt ja asünkroonselt muutuvas sotsiaalses kontekstis Kõrgelt eristunud ühiskond: rollide funktsionaalne eristumine, rollikonfliktid ja - pinge; rollid ei ole etteantud, vaid tuleb ise luua Ratsionaliseerunud ühiskonna ja indiviidide huvide ühtlustumine – väärtustatakse aktiivsust, innovatiivsust, suutlikkust ise enda eluteed juhtida ehk ‘do-it-yourself’ eluteed – eksperimentaalsus ilma traditsioonist tulenevate mudeliteta; positiivse enesekuvandi pidev otsing, kohandamine Sotsiaalne aktseleratsioon (Rosa 2013) – suhtevõrgustikes ja –praktikates osalemise aja tihenemine (nö rohkem ja pidevalt), kaasnev sotsiaalsete suhete ja kommunikatsiooni asünkroonsus, mis vähendab ühiskonnaliikmete ja institutsioonide omavahelist kooskõla
Ornitoloogi pealehakkamises torkab silma kohe prantsuse autorite väga tugev mõju. Minajutustaja tutvustab ennast härra Peste'ina, see viitab Paul Valerie raamatule Härra Teste. Viidatud ka mitmetele teistele prantsuse sümbolismi rüpes sündinud traditsioonist irdunud autoreid. Raamat algab sõnadega: Miski pole olulisem kui see lause. Raamatus pole mingit märget autori kohta ta siseneb kirjandusse tundmatuna, seda võib seostada ka autori surma ideega. Tema loomingu eksperimentaalsus seisneb lausekirjutuses, lause on väga tähtis ja mingis mõttes keskne element (mitte karakter või narratiiv vms). Kiwa ,,Roboti tee on nihe" - selles raamatus demonstreerib Kiwa arvuti poolt kirjutatud teksti. Seda raamatut võib nimetada ka küberpungi avalduseks. Ta räägib kirjutamisprotsessist, mingid kohad imiteerivad teismeliste jaapani tüdrukute kõnepruuki ja mõttemaailma. Arengud võtab kokku ,,Tekstilääts. Kangelasema toitepiim" - antoloogia, kus on esitatud
Tegemist on triloogiaga. Saal tõi oma seiklusjuttude vahendusel lugejatele lähemale muistse vabadusvõitluse, teadvustas selle olemasolu, kujundas orjusevastaseid hoiakuid ja kasvatas rahvuslikku meelsust. 13. Realistlik ajalookujutus E. Vilde ajaloolise triloogia näitel Realistliku kirjanduse loojaks Ed. Vilde. 20nda saj algul ilmunud ajalooline triloogia paneb aluse teistsugusele lähenemisele, eksperimentaalsele lähenemisele. Eksperimentaalsus seisneb selles, et autor üritab võimalikult täpselt kopeerida tõelisust, kasutatakse palju lisamaterjale. Mineviku tegelikkuse kujutamine muutub palju täpsemaks. Nendes tekstides pole enam ruumi oletustele rajatud sündmuste kajastamisele. Lähtutakse kindlatest faktidest või dokumentidest. Triloogia- Mahtra sõda, Kui Anija mehed Tallinnas käisid, prohvet Maltsvet. Ajavahemik 1902-1908. Kogu triloogia käsitleb talupoegade rahutust, mis leiab aset 1850ndatel aastatel. Mahtra sõda
See alustab II loominguperioodi ja ühendab perioode. Kangro hakkab ilmselgelt suuremaid kunstilisemaid otsinguid tegema 1950ndate teisel poolel (tuleb proosas enne välja), aga paralleelselt toimub liikumine ka luules. Muutus modernistlikku luule suunas laiemas plaanis: 1) siin leidub küllalt palju luuletus, mis on proosalähedased ja tahavad peegeldada ümbrust võimalikult otse 2) Kangrol on eriti 1960ndatel keelilisi ja kujundilisi eksperimente ja eksperimentaalsus iselomustab modernistlikku pööret ka Mismoodi eksperimentaalsus? + Kangro juures võiks ilmselt rõhutada just seda, et kuigi toimuvad vormilised ja sisulised muutused, siis unenäolik põhikiht jääb koguaeg alles. Maastikulisus Vormilises plaanis tuleb Kangrol sisse senisest rohkem vabavärssi. 1970-80ndatel põhikirjutamisviis väga ei muutu, aga mingisugune tendents on sinnasuunas, et eleegilisus hakkab jälle süvenema. Proosa 1958 "Jäälätted" 1961 "Emajõgi" 1962 "Tartu"
vaidlustatakse. Hakkab kõrvuti eksisteerima kaks Prantsusmaad (19. Ja 20.saj). on selge et Prantsusmaal on lõhe. I: Demokraatlik Prantsusmaa: austas Suure Prantsuse Revolutsiooni ,,vabaduse, võrdsuse ja vendluse" ideaale ning suhtus kriitiliselt katoliku kirikusse. Revolutsiooniline ja anarhistlik, uuendusmeelne, liberaalne ja antiklerikaalne ning urbaanne. Demokraatlik Prantsusmaa saab toetajaid just linnadest. Haritlaskonnas: humaansus, kultuuriradikalism (Zola), eksperimentaalsus (impressionism). Zola pöörab tähelepanu nt juutide õigustele. Vasakpoolsed: 20.saj on Prantsusmaal olnud väga tugev kommunistlik partei. Vasakpoolsetele on tüüpiline solidaarne ja humaanne hoiak. II: Konservatiivne Prantsusmaa (absolutismi pärand): oli väga tsentraliseeritud. Idealiseeris vana seisusliku ühiskonna ,,head" korda ja pooldas traditsioonilisi väärtusi ja väärtushinnanguid: vanameelne, aristokraatlik, talupoeglik, roomakatolik, rojalistlik, antisemitism
liivlaste muistset vabadusvõitlust. Tegemist on triloogiaga. Saal tõi oma seiklusjuttude vahendusel lugejatele lähemale muistse vabadusvõitluse, teadvustas selle olemasolu, kujundas orjusevastaseid hoiakuid ja kasvatas rahvuslikku meelsust. 15. Realistlik ajalookäsitlus Vilde ajaloolise triloogia näitel Realistliku kirjanduse loojaks Ed. Vilde. 20nda saj algul ilmunud ajalooline triloogia paneb aluse teistsugusele lähenemisele, eksperimentaalsele lähenemisele. Eksperimentaalsus seisneb selles, et autor üritab võimalikult täpselt kopeerida tõelisust, kasutatakse palju lisamaterjale. Mineviku tegelikkuse kujutamine muutub palju täpsemaks. Nendes tekstides pole enam ruumi oletustele rajatud sündmuste kajastamisele. Lähtutakse kindlatest faktidest või dokumentidest. Triloogia- Mahtra sõda, Kui Anija mehed Tallinnas käisid, prohvet Maltsvet. Ajavahemik 1902-1908. Kogu triloogia käsitleb talupoegade rahutust, mis leiab aset 1850ndatel aastatel.
Kaasaegne feministlik kunst toetub kas otseselt või kaudselt varasemale ajaloole isegi siis, kui selle teemad, kriitilised seisukohavõtud, probleemipüstitused või kunstilised lahendused lähtuvad tänapäevasest kontekstist. See, mis teeb ühest teosest feministliku kunstiteose, on eelkõige selle toime ja sõnum ajaliselt ja kultuuriliselt muutuvas kontekstis. Suurt osa radikaalselt meelestatud naiste kunstist 1960te lõpul ja 1970ndatel iseloomustas esteetiline ja kunstitehniline eksperimentaalsus, kuigi vahel võidi kasutada ka traditsioonilisemaid kunstivorme või –tehnikaid. Samas on paljud probleemid naiskunstnike jaoks endiselt samad. Nagu 80ndatel tekkinud feministlik kunstirühmitus Guerrilla Girls oma sekkuv-kriitiliste aktsioonidega näitab, on kunstimaailma tipuosa ja eriti kunstituru loogika endistviisi juhitud meestekesksete hoiakute poolt. < Statistika seisuga 1989
Kui Balzac lõi isa Goriot’ kuju, esindas see ühiskonnakihti ja ühiskonnas levivat meelsust. Autor kritiseerib ühiskonda ja püüab ühiskonna meelsust kõigutada, muuta. Realism oli kaasaegsete olude kriitika või kriitilise mõtestamise katse. Nõukogude-aegses kirjanduses oli vaja rõhutada kodanluse olulisust, klassivastast võitlust, millega sobis hästi kriitilise realismi kasutamine. 19.saj II poolel saab Euroopa kirjanduse peasuund. Millega realismi iseloomustati? Eksperimentaalsus, fotograafilisus, teaduslikkus, sotsiaalsus – märksõnad, mis 19.saj II poole jooksul realismi kohta öeldi. Realismi alus on empiiriline teadmine (selletõttu sai realism olla teaduslik). Rahvusliku liikumise kõrgaeg oli möödas ja ühiskond nõudis uusi kujutamispõhimõtteid, teistsugust tonaalsust. Kumb on õigem kujutluslaad – kas realistlik või romantiline? – peeti tuliseid vaidlusi. Realismi
annaabi.ee 
