Energia liigid ja nende avaldumine looduses. *Potensiaalne energia-energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. *Kineetiline ehk liikumisenergia-seda energiat omavad kõik liikuvad kehad. *Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. *Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa *Laineenergia-laineliikumisega seotud energia Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks protsessideks. *Endogeensed protsessid: Maa sisejõud, maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia peamiselt Maa sisesoojusest ja gravitatsioonist. *Eksogeensed protsessid: Maa välisjõud, maapinda kulutavad jõud: tuul, vesi, jää jm. mis saavad oma energia peamiselt Päikeselt. Inimese energiatarve Energia saadakse *Kütuse põletamisel *Mehaanilise energia arvel voolava vee või tuule abil elektrit tootes *Tuumaenergiat kasutades *Päikeseenergiat kogudes
Matemaatilise mudeli alla mõistame muutujate ja seoste kogumit, mis kirjeldavad vadeldava probleemi kõige olulisemaid komponente. 3. Mis on matemaatilise mudeli koostamise olulisemad etapid? a. Tuleb valida otsustusmuutujad. b. Tuleb arvestada nn süsteemiväliste muutujatega. c. Kirja panna kitsendused, mis võivad olla esitatud võrduste või võrratustena. d. Koostada sihifunksioon 4. Mis on endogeensed ja eksogeensed muutujad? a. Eksogeenseteks muutujateks nimetatakse otsustusmuutujaid ehk süsteemiväliseid muutujaid ehk parameetriteks. Need on muutujad, mille väärtuste üle saab vaadeldava protsessi teostaja otsustada (näiteks firma juhtkond saab otsustada, kui palju toorainet, tööjõudu ja kapitali tootmiseks kasutada) b. Endogeenseteks muutujateks ehk süsteemisisesteks muutujad. Need on muutujad, mille suuruse üle vaadeldava protsessi teostaja otsustada ei saa
Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (lähtuvad päikesekiirgusest): - Õhu liikumine - kliima kujunemine - Kivimite murenemine - Kogu elutegevus - Maal Litosfäär Geoloogilised sfäärid (geosfäärid) - Tuum (30% Maa massist)
moraalne mudel. Pärast meditsiinilist on tekkinud näiteks psühhooloogiline ja sotsiaalne seletus. Kui ainuvalitses meditsiiniline mudel, jagati häired selgetesse rühmadesse: 1. Orgaanilised häired, 2. Psühhoosid ja 3. Neuroosid. Kasutati ka järgmist jaotust: 1. Eksogeensed haigused, mille põhjus on tulnud väljaspoolt, keskkkonnast, ja 2. Endogeensed haigused, mis on tekkinud sisemistel põhjustel. Endogeensed põhjused tähendasid kaasasündinud bioloogilist viga. Eksogeenseteks teguriteks olid aga psühhotraumad. Praegu kehtiv RHK-10 võtab arvesse teaduslikke uurimusi, mis ei näita, et ühed häired tuleneksid ainult kaasasündinud bioloogilistel põhjustest ja teised ainult psühhotraumadest. Seetõttu praegu kehtiv RHK-10 klassifitseerib häireid kümneks suureks rühmaks ennekõike häirepildi sarnasuse alusel. (Allik jt, 2002: 243-244). 3 SKISOFREENIA Skisofreenia on üks huvitavamaid nii ilukirjanduses kui ka rahva ettekujutuses
On võimalik jäguneda kopsu enfüseemi 3 tüüpideks vastaval lokalisatsiooni: tsentrilobulaarne ehk respiratoorse bronhioolide puudutav, harvem lejduv panatsinaarne ehk terve kopsude parenhüümat puudutav, paraseptaalne ehk asetsev pleurale lähedam (Sudhakar 2009: 171-172). Põhilised etioloogilised faktorid on nii endogeensed ehk geneetilised, kui ka eksogeensed. Esimeseks kuulub mõnedel isikutel pärilik kopsu proteaasi aktiivsuse pärsija -1-antitrüpsiini puudulikkus. Eksogeenseteks faktoriteks on ümbritseva keskonnas või töö kohal olevad tolmud, aurud ja kemikaalid.Põhjuseks võib olla on infektsioonid, seal hulgas krooniline bronhiit. Sutsetamisel on peamine roll emfüseemi kujunemisel. Sigaretti suits, milles on reaktiivsed hapnikuühendused, võib indutseerida oksidatiivse stressi, vähendades antioksüdantide hulk. Selline olukord võib inaktiveeruda antiproteaaside aktiivsust, mis
24. Ekspressiivsus. EKSPRESSIIVSUS- (mutantse) tunnuse fenotüübiline varieeruvus isenditel, kellel see on olemas. Näitab geeni avaldumise tugevust tunnuse väljaarenemise tugevuse alusel (minimaalsestmaksimaalseni) 25. Väärarendite tekkepõhjused. Väärarendite fenotüübiline klassifikatsioon. Väärarendite tekkepõhjused on geneetilised (vt. Ptk. 3.2) või mitmesugused keskkonnategurid– eksogeensed faktorid. Neist tingitud väärarendeid nimetatakse eksogeenseteks. Eksogeenseid väärarendeid võivad tekitada järgmised faktorid: - füüsikalised; - keemilised; - infektsioossed; - toiteelementide vaegus ja toitumishäired. Fenotüübiliselt jaotatakse väärarendeid (Wiesner ja Willer, 1979): 1) liigväärarendid ehk ekstsess väärarendid.- organ on üliarenenud või on neid arvult normaalsest enam. 2) vaegväärarendid e. defitsiit väärarendid - organ on puudulikult arenenud või on neid arvult normist vähem.
Mitmed liigid leiavad kasutamist oma bioloogilise aktiivsuse ja bioloogiliselt aktiivsete ainete moodustumise tõttu. Penicillium roquefort`i- juustu valmistamisel. Osad liigid produtseerivad ka mürgiseid aineid – mükotoksiin. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore, nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda.
5. Põletik on organismi liitreaktsioon kahjulikele teguritele, mis kulgeb morfoloogiliste ehk ehituslike ja funktsionaalsete ehk talitluslike muutustega. Põletikule kaasnevad kolme liiki iseloomulikud muutused on: 1). kudede kahjustus ehk alteratsioon, düstroofia, 2). lokaalsed ja üldised vereringe häired, 3). rakkude ja rakuelementide paljunemine ehk proliferatsioon. Põletiku põhjused võivad olla välised ehk eksogeensed ja sisemised ehk endogeensed. Eksogeenseteks võivad omakorda olla infektsioone tekitavad bakterid või nende toksiinid, mehaanilised, keemilised ja termilised tegurid, endogeenseteks võivad osutuda koe nekroosist vabanevad ained, veresoone sulgus ehk tromboos, infarkt ehk verevarustuse lakkamine mingis piirkonnas, soolade ladestumine kudedes. Põletiku kulg võib olla äge, alaäge ja krooniline. Kulu tagajärjed võivad olla: 1). täielik paranemine, 2)
vertikaal- ehk kõikuvliikumised ning maavär. Need toimivad väga pika geol aja vältel ja on vahetule vaatlusele suures osas kättesaamatus sügavuses. Seetõttu puudub meil maasiseste prots mehhanismist ja neid esilekutsuvatest teguritest täpne ettekujutusMaa välisjõud. Maa sisejõudude poolt kujundatud setteid ja pinnavorme hakkavad kulutama ja ümber paigutama vesi, tuul, liustikud ja organismid. Et nad mõjustavad Maad väliselt, nimetatakse neid Maa välisdünaamilisteks ehk eksogeenseteks protsessideks. Niiskes troopilises kliimas on soodustatud murenemisprotsessid ja voolava vee tegevus, ariidses kliimas tuule toime, polaaraladel aga liustikud. Kõikide välisjõudude tegevuses eristuvad kaks vastandlikku külge – kulutus ehk denudatsioon ja kuhjumine ehk akumulatsioon.Eristatakse füs murenemist ehk rabenemist , keemilist murenemist ehk porsumist ja bioloogilist murenemist.
Enamasti paljunevad hallitusseened spooridega. Spoorid ehk eosed tekivad harilikult mittesuguliselt. Kõige lihtsam spooride tekkimisviis on seeneniidikeste otstest üksikute rakkude ehk oiidide eraldumine. Igast uuest rakust võib tekkida uus seeneniidistik. Spooride kasvades tekib tahke söötme pinnal pindmine seeneniidistik ehk hallituse koloonia. Erinevalt taimeseemnetest on eos üherakuline, millest areneb vastav organism. Eosed jagunevad päritolult endogeenseteks (sisemisteks) ja eksogeenseteks (välimisteks) eosteks. Endogeensed eosed tekivad enamasti erilistes eoslais, mida nimetatakse sporangiumideks ehk eospesadeks (joonisel A,B,C,D), mis asuvad püstistel varretaolistel sporangiumikandjatel. Eoste ehk spooride valmimisel sporangiumid lõhkevad ja spoorid langevad neist välja. Joonisel on näha erinevates staadiumites sporangiumid. Kui valminud spoorid satuvad soodsasse keskkonda, hakkavad nad kasvama ning arenevad uuteks hallitusseenteks.
Teraviljasektori mudelis on vaatluse all neli peamist teraviljakultuuri oder, nisu, kaer ja rukis. Kõikide kultuuride tootmist, tarbimist, importi, eksporti ning varude muutumist modelleeritakse erinevate võrrandite abil. Mudelis on 52 endogeenset (modelleeritavat) muutujat ja 41 eksogeenset (mudelivälist) muutujat. Ökonomeetriliste mudelite võrrandid koosnevad uuritavatest näitajatest ning neid mõjutavatest teguritest, mida nimetatakse endogeenseteks ja eksogeenseteks muutujateks: endogeensete muutujate, ehk uuritavate näitajate, väärtused määratakse kindlaks antud mudeliga (käitumisvõrrandite ning võrdustega); eksogeensed muutujad on uuritavat näitajat mõjutavad mudelivälised tegurid, mida käsitletakse mudeli seisukohalt etteantud suurustena. 17. Erineva kujuga regressioonimudelid: muutujate suhtes lineaarne, astmefunktsioon, eksponentfunktsioon, logaritmfunktsioon, hüperbool, parabool, logaritmfunktsioon, polünoom
Hüpotroofia on krooniline toitehäire mille tulemusena väheneb kehamass ja nahaalune rasvkude ning organismi elutalitlus kahjustub. Hüpotroofia areneb aeglaselt, järk-järgult või ägedalt. Hüpotroofia esinemisvormid. 1. Prenataalne, üsasisene ehk kaasasündinud hüpotroofia, 2. Postnataalne ehk omandatud hüpotroofia. Omandatud hüpotroofia põhjused ja soodustavad tegurid. Omandatud hüpotroofia tekkepõhjused jaotatakse kaheks: ● eksogeenseteks; ● endogeenseteks. Eksogeensed tekkepõhjused: · · alimentaarsed: toidu kvantitatiivne ja kvalitatiivne vaegus, toidu koostisosade õige vahekorra häirumine. Näiteks: tõhustustoidu varane või hiline menüüsse lülitamine, toidusegude ebaõige valmistamine, toidu vitamiinivaegus, rinnapiima valgu ja rasvavaegus ema ebaõige toitumise tõttu, toitesegude ja toitude, toitainete ja
Tekivad CO2, vesi, alkohol jt ained. Osad liigid produtseerivad ka mürgiseid aineid mükotoksiin ( alfatoksiinid ). Mükotoksiinid võivad omakorda sattuda loomorganismi, põhjustab ohtu. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore, nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda.
Tekivad CO2, vesi, alkohol jt ained. Osad liigid produtseerivad ka mürgiseid aineid mükotoksiin ( alfatoksiinid ). Mükotoksiinid võivad omakorda sattuda loomorganismi, põhjustab ohtu. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesugulisel paljunemisel paljunevad nad spooride või eostega. Areneb seeneniidistik. Eosed jagunevad: 1) endogeenseteks ( sisemisteks ), 2) eksogeenseteks ( välimisteks ). Endogeensed tekivad erilistes eoslates. Eoste valmimisel sporangiumi kest lõhkeb ja eosed pääsevad väliskeskkonda. Mõnedel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore, nimetatakse koniidideks. Tekivad koniidikandjatel. Koniidid asetsevad koniidikandjatel, kas üksikult, mitmekesi või ahelana. Koniidid on mitmesuguse värvuse ja kujuga ning võivad õhuga üsna kaugele kanduda.
protsendile, ning selle tulemusel aastane SKP väheneb 4 protsenti, siis loobumismäär on: 2 257. Oletame, et Phillipsi kõver on π=π‒1‒0,5(u‒0,06). Kui suur peaks olema aastane tsüklilise töötuse määr (mitu protsentpunkti peaks töötus olema loomulikust töötuse määrast suurem), et inflatsioon väheneks 5 protsentpunkti võrra: 10 Hindeline test Teema 10 osa 2 Arina 258. Eksogeenseteks muutujateks, mis mõjutavad endogeenseid muutujaid, on näiteks rahapakkumine M, avaliku sektori ostud (kulutused) G, maksud T, reaalne intressimäär r, maailma intressimäär r*. VÄÄR 259. Kui nominaalpalgad on jäigad, siis hinnataseme tõus alandab reaalpalka ja tööjõud muutub tööandjale, firmale (suhteliselt) odavamaks. ÕIGE 260. Mida kõrgem on inflatsioonimäär, seda sagedamini peavad firmad kohandama
Biheivioristliku meelelaadiga ameerika teadlaste loodud Diagnostilis-Statistilisest Manuaalist (DSM-III-R) ongi RHK-10 kõige enam mõjutusi saanud. Võib öelda isegi, et DSM-III-R on RHK-10 aluseks. Kui suur see mõju just on, võib muidugi vaielda. Fakt on, et RHK-10 on hüljanud eelmise rahvusvahelise klassifikatsiooni RHK-9 fundamentaalse printsiibi häirete jaotamisest psühhootilisteks ja neurootilisteks, endogeenseteks ja eksogeenseteks ning on säilitanud sõna neurootiline rühma F4 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired nimetuses vaid sellepärast, et “...nad on ajalooliselt seotud neuroosi mõistega ning suur, kuigi täpselt piiritlemata osa neist on psühhogeenset päritolu. Nagu juba üldinstruktsioonis märgitud, ei ole neuroosi kontseptsioon säilitanud klassifikatsioonis tähtsust peamise struktureeriva printsiibina, siiski on hoolitsetud ka selle
inflatsiooni vaheline kompromiss ebasoodsamaks ("halveneb"), on inflatsioon kõikide töötuse määrade korral kõrgem 16. Kui oodatav inflatsioonimäär kahaneb, nihkub lühiperioodi Phillipsi kõver SRPC ülespoole ning kompromiss töötuse ja inflatsiooni vahel muutub ebasoodsamaks. Väär 17. Phillipsi kõver sõltub kõikidest järgnevatest teguritest, välja arvatud: jooksev vahetuskurss 18. Eksogeenseteks muutujateks, mis mõjutavad endogeenseid muutujaid, on näiteks rahapakkumine M, avaliku sektori ostud (kulutused) G, maksud T, reaalne intressimäär r, maailma intressimäär r*. Väär 19. Endogeense kasvuteooria mudelites: viivad säästmine ja investeerimine püsivale majanduskasvule, on kapitaliks nii füüsiline kui ka inimkapital, kasvab majandus ilma eksogeense tehnoloogia progressita, ei ole omane kahaneva piirprodukti eeldus 20
põdev või varjatult haigustekitajaid kandev inimene (haige, personal, külastaja), kelle organismist väljunud haigustekitajad kantakse üle teisele haigele või personalile ning ka külastajale. Haigustekitajate spetsiifilisteks ründeobjektideks on hingamisteed, kopsud, seedekulgla, nahk, limaskestad, kuseteed, närvisüsteem ja vereringe. 4 HI jaotatakse eksogeenseteks ja endogeenseteks infektsioonideks. Eksogeenseid infektsioone põhjustavad mikroobid, millel on haigla keskkonnas või personali sees spetsiifiline reservuaar ning iatrogeenne ja olmeline ülekandetee. Nende esinemissageduseks loetakse vaid 10-30% kõigist HI-dest ning enamasti on need välditavad (90-100%). Endogeenseid infektsioone (HI-dest 70-90%) põhjustavad patsiendi enda organismis olevad haigustekitajad. Neid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks.
• kahjustatud kudedes on täheldatav gaasi teke; • infektsioon ei allu ravile ainult aeroobidele toimivate antibiootikumidega; • infektsiooni tekkekoht asub normaalselt anaeroobidega koloniseeritud limaskestade lähedal Anaeroobide poolt põhjustatud infektsioonid võib jaotada 1. Endogeenseteks - mikrofloorast pärinevad mikroobid satuvad limaskestadelt keha steriilsetesse piirkondadesse 2. Eksogeenseteks - väljastpoolt organismi sattunud anaeroobsete tekitajate poolt põhjustatud nakkused 3. Spetsiifilisteks - kindla kliinilise pildiga nakkushaigused: gaasgangreen, teetanus, botulism, pseudomembranoosne koliit. Tekitajateks on gram-positiivsed eostega klostriidid 4. Mittespetsiifilisteks - ilma kindla kliinilise pildita erineva lokalisatsiooniga protsessid: