oli umbes 20.sajandi alguse poole. Ajastu mõju tegelastele oli näiteks see, et naine ei saanud omale ise meest valida, vaid selle otsuse tegi tema eest tema isa. Kui isale see mees ei meeldinud, kellega tema tütar abielluda tahtis, siis nad ei saanud abielluda. Nii oli ka Ekke ja Enekeniga. Kuid lõpuks said nad ikkagi õnnelikuks. 3. Teose tegevus toimus Ingeland'i külas. Minu meelest teose koht otseselt tegelasi ei mõjutanud. Võibolla mõjutas netukene Ekket, kuna selles külas elas tüdruk, kellesse ta oli armunud, aga tüdruku isa ei lubanud neil koos olla ning seetõttu läks Ekke end maailma avastama. See mõjutas omakorda Enekeni, kuna ta ei saanud ka koos Ekkega olla. 4. Ekke Moor : · Ta oli noormees, keda peeti logardiks ning saamatuks. ,,Pole ümbruskonnas meest, kes ei pilkaks Ekket." ,,Teised pojad künnavad kaugeid meresid, saadavad aeg-ajalt vanale emale mõne dollari või
kirjutada. Neenu on teadlikult noorimast pojast logardi kasvatanud, sest siis ei lahku ta kodust ja on keda kallistada ja vihast peksta. Neenu kaks vanemat poega on korralikud, teevad tööd ja vahest saadavad ka emale raha, mille ema ära peidab, kuid Ekke leiab selle vahel üles. Enge on Toomas Üüve naine ja Enekeni ema. Ekkele meeldib kastani otsas ronida. Ühel päeval, kui ema magab ronib Ekke taaskord oma lemmikpuu otsa. Kui ema ärkab ja selle avastab, siis ei taha ta Ekket laadale kaasa võtta, kuhu ta ise plaanib minna, kuid mõtleb siiski ringi. Ema võtab ta laadale kaasa, kuid ei taha talle raha anda. Ekke kõnnib laadal ringi ja näeb,et ema magab ning tahab talle õpetust anda, kuid mõtleb ringi ja võtab ainult 10 krooni. Ta suundub lettide juurde, kus ta kohtab Enekeni, kes ei saa endale midagi osta, sest isa ei ole talle raha andnud. Ekke tahab Enekenile midagi osta. Tüdruk laseb lõpuks endale osta ingli, mis ei maksa midagi
ibsenlikku on romaanis ka muud. Ekke läheb maailma avastama, ta läheb iseennast ja lahtisi allikaid ostima, jättes endast maha ema Neenu ja kauni Eneken Üüve. Pärast lustakat seiklust rändnäitlejate abistamisel kirjanik oma lemmikule nii huvitavat rolli ei anna. Peatükkides , mis jutustavad praost Odjast, Peipsi-venelastest ja kraavihallidest on Ekke enam- vähem kõrvaltegelase osas. Taas tõuseb Ekke Moor keskseks figuuriks Lapimaa stseenides. Seal võime näha juba muutunud Ekket , kes on tüdineneud lakkamatust rändamisest ja maailma lõpmatust mitmekesisusest. Esmakordselt näeb Ekket seal elutarga mõtisklejana. Lapimaal imestab Ekke, kui hästi on laplased kohanenud tundrus ainuvõimalike eluviisidega, temani jõuab teadmine, et vähesega elamine, loodusega kooskõlas, oma lähedastega koos elamine on inimese eesmärk- need on need lahtised allikad. Ekke naaseb tagasi ema Neenu Moori ja
räägib Ekkest kui päevavargast logardi ja tüdrukuid meelitava poisinolgina. Ekke kukub hobukastani ladvas nagu kägu. Kägu pidavat tähendama halba õnne ning teavitama peatsest surmast või hukatusest. Ekke ema, Neenu Moor, sai aga aru, et see on Ekke, kes puu otsas kukub ning sai väga vihaseks. Lõpuks kavaldas Neenu siiski Ekke üle ja teeskles kastani all magajat ,kui Ekke alla ronima hakkas ning siis sai Ekke Moor kõvasti nuhelda. Teisalt on Ekket aga kujutatud lootusetu naistemehena. Ekke oli kuulus kui poisikene, kes käib tüdrukute akende all neid meelitamas käib ja neile saia või midagi muud ilusat ostab. Ekke varastas tihti Neenu tagant raha, kasvõi paar krooni, et saaks mõnele tüdrukule saiagi osta. Kõige värvikamalt on kirjeldatud Ekke Moori suhteid naaber Toomas Üüve tütre, Eneken Üüvega. Toomas Üüve oli rikas ärimees, kuid ta oli oma vara saanud ebaausal teel.
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada
naabrimeest-Toomas Üüvet. Samal ajal aga tulevad randa ka Toomase Üüve naine Enge ja tema tütar Eneken. Hiljem aga läksid nad kõik koos Ingelandi laadale , teepeal kuulsid nad puuotsas kägu kukkumas ning arvasid ,et eks see tähendab ikka kellegi musta surma peatselt. Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Neenu läks ruttu Ekke juurde ja hakkas temaga kohe pahandama ,et ta koguaeg sellised lolluseid teeb . Hiljem viis Neenu , Ekke tuppa , vahepeal aga käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli Engelandi külas palju tüdrukuid , isegi kui Ekke paar kopikat sai , raiskas ta need tüdrukute peale ,ostes neile saia ja muud tavaari. Neenul aga hakkas Ekkest kahju ,et ta Ekket nii halvasti kohtles , ning võttis Ekke laadale kaasa. Neenu tahtis võtta laadale lehma kaasa ,et ta selle ikka laadal maha saaks müüa ja perele süüa osta. Maanteel , teel Engelandi laadale hakkas aga lehm vastu punnima . Kui nad kohale jõudsid , olid kõik laadalised hoos
"Ees on vaid tundmatu homme" August Gailiti teos "Ekke Moor" on üles ehitatud peategelase Ekke Moori eneseotsingu rännakutele, kus Ekket ootab alati ees "tundmatu homme," kunagi ei leia ta eest midagi püsivat, kus ta rahutu hing kord rahu leiaks. Teoses "Ekke Moor" sümboliseerib "tundmatu homme" rännakut eneseni, Ekke ei tea kuhu ta satub või mis saab temast järgmisel päeval, ta teab vaid, et ees ootab jälle midagi uut ja tundmatut. Ekke Moor ei karda, ta usaldab seda homset ning annab end kui näitleja lavastaja kätte, vahel mängides
armastus kahe inimese vahel. Valitsesid vaid tunded, kuid polnud neil saatuseks olla koos just poisi käitumise pärast. Polnud ta õige ja see väärikas mees ning vajas lihvimist nagu teemantki. Kurbusest vaevatud, läks ta Ingelandist minema, otsima iseennast. Tagasi tulles avastab ta enda ees poisi, kes peab end tema isaks. Tundub, et siin võis tegu olla teise suhega ja tõenäoliselt oli Enekel kellegagi teine suhe sellel ajal. Võib-olla armastas ta siiski Ekket ning pani sellepärast talle nime isa järgi, sest arvas, et ei näe teda enam kunagi.
saatis Enekenile, tüdrukule, keda ta armastas, kuid kellega ta koos olla ei saanud, kuna tüdruku isale ei meeldinud Ekke Moor. Ekke oli seiklushimuline ja julge – rändas ringi ja sai palju uusi tutvusi. Allikate otsimise ajal muutus ta küpsemaks, töökamaks ja ka arukamaks. (Töötas praost Odja juures, ei kosinud Lassit, Lapimaa tütarlast) Neenu Moor: Ekke ema, karmi käega, kuid hella südamega ema, kes hoolis väga oma poegadest. ( Nuhtles Ekket, kui poiss sai järjekordselt millegiga hakkama, samas pärast hiilis aida taha nutma, et oli oma toredale pojale vitsa andnud) Eneken Üüve : Oli tüdruk, kellele meeldis Ekke, kuid nad ei saanud koos olla, kuna tema isa, Toomas Üüve, oli selle suhte vastu . Eneken oli häbelik tüdruk(ei julgenud Ekkega kohtuda), samas teadis, mis tahab, kui saatis Ekke maailma sarvi maha jooksma. 6) Autori kirjutamisstiil: Gailiti lausetes on olemas eripärane rütm. Talle on
Ekke jaoks on elu nagu teater, mängid ühe tüki, siis järgmise, ent eelmisest võtad uude tükki midagi kaasa, kas mõne hääletooni, näoilme või liigutuse. Ekke ei taha ennast korrata, ta tahab olla igal pool uus, aga see on paratamatus, et kõik eilne tuleb sinuga kaasa. Ainuke asi mida Ekke tahab kaasas kanda on Eneken Üüve. Pole ümbruskonnas meest, kes ei pilkaks või ähvardaks Ekket. Ekke Moor jookseb Ingelandist minema, aga kõik temast endast jääb sinna maha, tema südamesoojus ja tema hellus. Ekke tunneb endas midagi vastikut ja võõrast, ta tunneb, et temas ei ole meest Toomas Üüve ette astuma ja teatama, et tema on nüüd see mees kelle oma on Eneken. Ta tunneb, et tal ei ole enam midagi anda, nagu oleks ta kodune koer saba jalge vahel ja nina vastu maad. Ekke isa oli olnud
Ta võttis vastu kõik väljakutsed, mida teel kohata võis. Alguses tegi nii-öelda juhuotsi. Käis aitamas vaid korra, et saada innustust ja raha. Hiljem ostutus see aga kohusetundeks ja tahtest inimesi aidata. Kui ta lõpuks oma teega Praost Odjani jõudis ja oma panuse tema tegemistesse talutöödes andis, oli tal raske minna sealt edasi. Aga ta teadis, et edasi tuleb minna, et leida endas see hingerahu. Põhjuseid miks ta üldse kodust minema läks oli mitu. Esiteks tema ema pidas Ekket veel lapsukeseks, kellele tuli aru pähe panna vaid vitsa ja karistuse teel. Teiseks oli ta armunud naaber Enekeni, kellele ta oma väheste kogemuste tõttu pereelus, ei tahtnud hakata haiget tegema. Ta justkui põgenes reaalsuse eest, et leida vaiksemat ja võõrast kohta, kus saaks elu üle järgi mõelda. Oma seikades aitas ta inimesi üha rohkem, olles asjade juures puhtalt südamega. Tal oli raske vaadata, kuidas inimesed, kes pole ennast leidnud, vaevlevad raskustes.
kaevamisel, vahel äritseb kaupadega külatänavatel ning siis avab koguni oma kaupluse Peipsi ääres. Terve romaani käigus toimub peategelase logardistaatusest väljakujunemine. Lugemist teevad huvitavamaks ka autori värvikad iseloomustused ning omapärane keelekasutus. ,,Ekke roni alla!" hüüab ema pahuralt. Poiss oli roninud puu otsa ning mänginud kägu. Oli jälle aeg poisile nahapeale anda. Neenu Moor koguaeg kirus oma logardist poissi, kes tööd ei teinud ega teeninud sentigi. Ekket ei sallinud mitte keegi ning ta oli üleküla teada logard. Kuid naaberpere tütar armus just sellisesse poissi, kes ei ole nagu teised, ka selliste jaoks pidi jätkuma hellust. Kuid Eneken Üüve ütles posile, et tas pole veel piisavalt meest ning et ta on käärimas, toores ja hapu. Nüüd tekkis Ekke Mooril tahtmine minna maailma rändama, ennast avastama, ning leida tee ,,lahtiste allikateni". Ekke Moori teekonna põhjused on väga sügavad ta läks maailma otsima vastuseid
teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle eest et ta tema tütrele Enekenile oli saatnud armastuskirju mida talle meeldis ikka aeg ajalt välja mõelda. Ühel hetkel kui Ekke vaatab, et ema vist on magama jäänud seal puu all otsustab ta vaikselt alla ronida, nii kui ekke jalad maad puudutasid sai ta ema käest malakat, ema oli teda petnud, ta lihtsalt oli natuke kavalam kui ekke seda oli arvanud. Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli
elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle eest et ta tema tütrele Enekenile oli saatnud armastuskirju mida talle meeldis ikka aeg ajalt välja mõelda. Ühel hetkel kui Ekke vaatab, et ema vist on magama jäänud seal puu all otsustab ta vaikselt alla ronida, nii kui ekke jalad maad puudutasid sai ta ema käest malakat, ema oli teda petnud, ta lihtsalt oli natuke kavalam kui ekke seda oli arvanud. Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi
sündmus ja seiklus oli tema jaoks kui uus roll, kuhu ta osavasti sisse sulandus. Oma teekonnal peab ta mängima erinevaid rolle, alates teatris näitlejana töötamisest kuni maantee kraavikaevamiseni. Lugemise muudavad huvitavaks autori värvikad iseloomustused ning omapärane keelekasutus. Omapärased on ka tegelased, keda Ekke kohtab. Pille Riin on kohatud tegelastest üks huvitavamaid. Lagunevad taluhoones vedeledes meenutab ta romaani alguses puu otsas unelevat Ekket. Millest aga Ekke aru ei saa, on Pille Riini oskus ehitada enda ümber fantaasiamaailma. Pille Riin on arvamusel, et realism on mannetute irisejate jaoks, Ekke jällegi usub, et kujutelmad ei täida kõhtu. Ekke ei kritiseeri ega püüa muuta teisi inimesi, ta jätab nad kui eeskujud seljataha, kes tähistavad tema enda erinevaid rolle. Ees on muudkui ootamas uus roll, uus osa mida mängida. Iga roll õpetab Ekkele midagi, aitab kaasa tema isiksuse ja võimete kujunemisele
Ta saab headeks sõpradeks lapi tüdruku Lassiga, kellel ta aitab teha taas õige valiku, lastes tüdrukul valida kosja tulnud jahimees enese asemel. Nüüd on Ekke juba teist korda põlanud ära võimaluse paikseks jääda. Tüdruk on Ekkele nii tänulik kingituste ja nõu eest, et laseb talle kinkida 50 põtra, kelle müügi eest saab Ekke rohkem raha kui tal kunagi varem olnud on. Ekke istub rongile ja sõidab oma koju Ingelandi. Seal kohtab ta väikest Ekket, kes meenutab talle väga ennast noorena. See on tema ja Eneken Üüve poeg. Tal on hea meel näha ema ja Enekeni ja sel hetkel ta mõistab: Ei ole teist sellist kohta nagu kodu, ta rändas küll nii paljudesse erinevatesse paikadesse, aga ei leidnud neis kuskil õnne, sest õnn ootas teda sealsamas väikses Ingelandis Eneken Üüve ja Neenu Moori juures ja alles sel hetkel saab ta sellest aru, et kodu on see koht, kus inimene leiab enda ja oma õnne.
Ekke saabub äkitselt tuttavasse randa, kus avastab et on kodukandis. Sammub kodule lähemale, läheb oma vana puu alla, kus näeb väikest possis kõõlumas. Karjatab poisile, et too alla tuleks. Äkitselt kuuleb maja poolt kutsuvat hüüdu : ,,Ekke" Poiss ütleb, et teda kutsutakse ja ruttab koju. Ekke näeb poisis ennast, kui too oli sama vana kui tema poeg. Ekke saabub majja. Astub memme juurde. Memm on haige ja vana, kuid siiski elu. Eneken astub tuppa ja näeb Ekket. Ekke lausub Enekesele, et see mis ta väljaspoolt otsima läks ( puhtus, siirus, vaieldamatud elutõed ja väärtused) leidub ainult kodus. Minu arvamus teosest. Peategelaseks on Ekke. Muutuv. Loomult oli laisk , looder, ema noorim poeg. Väidan seda sellepärast, et Ekke ei teinud kodus mitte midagi. Ema hellitas, kuid samas ka andis piitsa. Tõuke annab otsingu aluseks Eneken, kes osutab talle, kui tühi too sisemuselt on.
luuetejaa, romantik kuid tööd ta ei tee, vaid kiigub puudel kuna tal ei ole küps hing mis teaks mida ta soovib teha. Teose lõpuks on ta aga ennast leidnud, ikka kodust, ehk ta on läbi käinud ringse arengu. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel 7. Põhisündmused, süzee #1 Ekke moor elab kuskil Ingelandi lähedal teisepool järve. Talle meelidb kirjutada naistele, ronida ja töölt viilida. Ta ema ehk Neenu moor vihkab ja armastab Ekket kes talle sydame valu teeb, Ekke oli. just kägu mänginud puu otsas ja Neenu mängis magajat, et Ekket. alla meelitada ja talle peksa anda. Naabrid on neil Toomas Üüve kes on rikkas Enekeni isa. Nad valmistavad sauna selle puhuks, et varsti toimub laat. Moori pere peab ka viima laadale lihuniku juurde haavatud lehma kellest enam kasu ei ole. Mooril on veel 4 last, 3 on välismaal rändavad madrused kes talle vahest kirju ja raha
Neenu Moor on kuri ja hell, tige ja pehme, vali ning nõrk. Kui Ekke oli hea poiss ja oskas korralikult käituda, siis Neenu käitus poisiga samuti hästi, kuid kui Ekke ei kuulanud ema sõna, tegi pättust või lihtsalt narritas teda, suutis Neenu väga karm ja tige ema olla. ,,Oota aga, poisinolk!" hüüab ema tigedalt. ,,Seekord sa ei pääse nii kergesti." Ekkel oli veel vendi, kes töötasin kodus palju kaugemal ja kellel oli juba enda elu ja enda pere. Ikka võrdles poiste ema Ekket ja neid kes juba kodust läinud. Suuremad vennad saatsid emale oma palgast iga kuu natukenegi raha, et ta väikevennaga ära elaks. Kuid kõik selle raha peitis Neenu ära, et tulevikus halbadel aegadel oleks kuskiltki raha saada. Muidugi ta pidi seda raha hoolega peitma, kuna Ekke oli suuteline seda ükskõik kust kohast üles otsima. Ekke oli iseenesest väga positiivne ja liikuv laps. Ikka meeldis talle kiikuda mõnes
varjub mõne kivi taha ja siis võid kuulda igasuguste lindude siristamist ja häälitsemist." Kuna Ekke oskas hästi teha järgi lindude laulmist, siis ronis ta puude otsa ning ajas sellega ema segadusse, kui laulma hakkas. Kuid ega emagi olnud saamatu, vaid mängis puu all maganut ning sellega meelitas poisi ladvast alla. Kuid külas oli ka üks neiu, Eneken Üüve, kes meeldis Ekkele. Sellepärast, et külarahvas halvustas koguaeg Ekket, hakkas ta siis mitmeid tempe tegema, küll lasi emal end kaua aega enda juurde kutsuda, hulkus küla mõõda ringi, lasi turul ema juurest varvast. Jõudis siis lõpuks teatrimajja, kus ta läks suhtlema teiste näitlejatega. Ta rääkis neile, et on mänginud Hamletit, kuid näitlejad ei uskunud ta juttu. Nad jõid ja sõid seal, kui Ekke lõpuks koju ära läks. Järgmise päeva hommikul saabus Ekke teatrimajja tagasi, et vaadata, kuidas ta eilsetel sõpradel tervis ka on
poiss, novell näitab, kuidas väikse tüdruku mängumaailm, võib ühe päevaga kokku variseda. ,,Toomas Nipernaadi"-naiste meelitaja ning narritaja,igas romaani novellis on uus armastus;lubab kõigile midagi, mis ei täitu iial;rändab ringi, konkreetne sihtkoht puudub. ,,Ekke Moor"-idee-iga inimene vajab armastust, tunnustust, kiitust, hoolivust ja hellust. Ekke ei kuulanud neenu sõna, oli väga kangekaelne;armastuseprob. eneken teg. armastas ekket, kuid ta näitas,et tõrjub teda, kui ekke tagasi tuli, võttis eneken ta ikka enda juurde tagasi."Lodjavahi surm" - idee-ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kui oled lähedase suhtes hoolimatu ja halb, siis sa ei tea millal sa ise võid vajada abi ja tuge ning ta ei pruugi seda sulle pakkuda. Probleem seisnes selles, et Minnat oli petetud Aadu poolt ning nüüd ta tahtis selle tagasi maksta haigele Aadule, armatsedes koos Tuunasega Aadu ees. ,,Rohtaed" -probleem oli nt
Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel- Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada
mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika ,,Ekke Moor" I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas 45 kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel-Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada
Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel-Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada
ja sümboolikal. 83 EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel-Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada
annaabi.ee 
