Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitussegud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
betoon, sideaine, plastifikaatoreid, ehitussegud, tehiskivi, betooniks, betoonid, survetugevuse, proovikehade, tsement, peentäitematerjal, kvartsliiv, jämetäitematerjal, graniit, paekivikillustikEhitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine , täitematerjal ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi(näit tsementkivi , kipskivi). Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine, täitematerjali ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi (näit tsementkivi, kipskivi). Betoonisegud · Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel · Koostisosad segu nim. betooniseguks. Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · Rakse üle 2600 kg/ruutmeetri kohta · Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega
> Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud (täisimbunult) taluda lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist. > Vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulatamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. Külmakindlus > Külmakahjustused tekivad, kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. > Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele, mitõttu viimased deformeeruvad. > Vahelduva sulatamisekülmumise käigus proovikehade pooride seintes tekkinud plastsed deformatsioonid süvenevad lõppedes pragude tekkinud proovikehas. > Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus > Materjalidel on omadus suuremal või vähemal määral soojust juhtida ja salvestada. > Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega.
Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis. Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivas sisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kui toode maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest: - Toormaterjali kavandamine - Massi ettevalmistamine - Töötlemine ja toortoodete vormimine - Toortoote kuivatamine - Toortoote põletamine - Toodete jahutamine
Kipsi tooraine Kipsi toodetele ja kipsplaatide peamine tooraine on kips. Omi omadusi kips ei kaota ka pärast korduvat ümbertöötlemist, kõvenenud ja juba kord kasutatud kipsi massi võib peenestada, töödelda ja kasutada veel ja veel. Selles osas kips on unikaalne tooraine. Kipsist ja kipsbetoonist materjalide tootmine ja kasutamine Kipssideainete (ehituskips, kõrgtugevkips jt) tootmisel on tarvilik silmas pidada järgmist: · tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu, aga ka kipsdetailide deformatiivsust · hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained, alumiiniumsarrus · suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust. Kipsplaadi tootmisprotsess. · Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja kartongist. · Tooraine segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal liikuvate kahe kartongikihi vahele.
Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused.......
Glasuuritakse Põletatakse Tooted: kraanikausid, vannid, WC-potid ahjupotid valmistatakse puhtamatest savidest esikülg glasuurita või glasuurimata ühendatakse omavahel plekkklambritega ahjupotid õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga põletamata tehiskivid põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena liigituse sideaine järgi: lubitooted kipstooted tsementtooted magnesiaalsideainetega tooted lubjast tehiskivid lubi sideaine baasil valmistatakse silikaatkivi silikaatplokid , -plaadid (raske silikaatbetoon) kerge täitematerjaliga silikaatbetoon mullbetoon (konstruktsioon -,konstruktsioon soojaisolatsioon, soojaisolatsioon silikaltsiit silikaattellis silikaatkivi valmistusprotsess: lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast , millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva.
Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1
......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega
Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis. Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivas sisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kui toode maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest: - Toormaterjali kavandamine - Massi ettevalmistamine - Töötlemine ja toortoodete vormimine - Toortoote kuivatamine - Toortoote põletamine
Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Isetasanduv segu........................1 Mört..........................................1 Konstruktsioonist..........................1 Betooni liigitus.............................2 ISETASANDUV SEGU Vetonit ABS 148 on põrandasegu mida kasutatakse põrandakatete aluse sileda pinna tegemiseks. Isetasanduvat segu saab paigaldada nii käsitsi kui ka masinaga. Aluspinnaks sobib betoon, kergbetoon, kivi ja keraamiline plaat. Segukihi paksus betoonil 4-30mm, kergbetoonil 6-10mm. Vetonit ABS 148 paigaldades peab peab temperatuur olema vahemikus +10 kuni +30 kraadi. Isetasanduva segu valmistamine 25 kg kuivsegule tuleb lisada ca 5 liitrit vett ja korralikult segada. Valmis segu tuleb ära kasutada 15 minuti jooksul. Kulu: 1 mm paksuse kihi tasnadmiseks kulub ca 1,7 kg/m2. Isetasanduv segu on käimiskuiv 2-4 tunni pärast, katmiskuiv 1-3 nädala pärast. Mört/ Sideaine
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100-
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga
Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. · Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. · On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad- ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlblikeks osa aga muutuvad kasutuskõlbmatuks. 2. Raskelt põlevad- süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 05.05.2014 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga.
betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on veel sellises olekus, et seda on võimalik valitud meetodil tihendada. Kivistunud betoon: betoon, mis on tahkes olekus ja saavutanud teatud tugevuse Etteantud omadustega betoon: betoon, mille nõutavad omadused ja täiendavad näitajad on tootjale ette antud Etteantud koostisega betoon: betoon, mille koostis ja kasutatavad materjalid on tootjale ette antud Betoonipere: betooni koostiste kogum, mille kohta on kindlaks tehtud ja
2. Lubja ja kipsi olulised eelised ja puudused? Kustutamata lubjale omased puudused: suur mahukahanemine, kõrged kustumistemperatuurid ja töö ohutusnõuded on põhjused, miks kasutatakse laialdaselt kustutatud lupjasid. Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. 3. Kirjelda aluminaattsementi- eripärad, kasutus? valmistatakse Al2O3 rikkast toorainestboksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakiviga ning sellele järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes
Betooni liigid Betoone liigitatakse tiheduse järgi: raske - üle 2600 kg/m3 normaalne e harilik, ka tavabetoon - 2100....2600 kg/m3 kerge - 800-2100 kg/m3 Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Kerge betooni väike tihedus saavutatakse struktuuris moodustunud tühikute (gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil. Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt
Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas. 1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda); 2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.); 3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid
Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid). On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: · Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei sõestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlbeliseks osa aga muutuvad kasutusklõbmatuks. · Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning sõestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roomatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m³) või immutatud antipüreeniga. · Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad
Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina. Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks. Kasutatakse nii monoliitsete konstruktsioonide kui ka monteeritavate elementide valmistamiseks
betoonmaterjalid Indrek Tõkke ja Aksel Post Betooni ajaloost • Kirjalikud teadmised betoonist on pärit Vana-Rooma aegadest, kus opus caementicum’i all mõisteti sideainega seotud (tsementeeritud) agregaate • 1499 - Teadaolevalt esimene putsolaanse mördi kasutamine pärast Rooma riigi langust Pont de Notre Dame sillasammastes Pariisis. • 1774 - John Smeaton näitas, et kustutamata lubja kombineerimine teiste materjalidega võimaldab saada väga tugeva sideaine • Esmakordselt nägi termin beton trükivalgust 1753. aastal • Teadaolev esimene betoonileid - Lepenski Vir’ist (Ida- Serbia) – lubjast, liivast ja kruusast umbes 5600 aastat enne meie ajaarvamist ehitatud jahionni põrand • Rooma Panteon – vanim kasutusel olev betoonrajatis Pont de Notre Dame Rooma Panteon Mis on betoon? • Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteaine segu kivistumisel
raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi; Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus,
ja pakkimine. 10) Tsemendi tardumine ja kivinemine Tsemendi ja vee segamisel saadakse taigen, mis järk-järgult tardumise faasis tiheneb (tardub) ja seejärel läheb üle kivitaoliseks (kivinemine). Tardumine- protsess, kus väliseks tunnuseks on kujus taigen, mis ei võta veel vastu välisjõudu. Kivinemine- toimub vaid seguvee olemasolu korral kuni kõik tsemendimineraalid on reageerinud. 28 päeva ei tähenda veel kivinemise lõppu, vaid see on aeg, mil tsement on saavutanud piisava tugevuse, et seda võrrelda, kivinemine võib toimuda kuni 1 aasta. 11) Tsemendi survetugevusklassi määramine Survetugevustest, peale 28 päeva kivistumises norm.tingimustes (+20c, õhuniiskus 95%) 12) Tsemendi korrosioon Tsementkivi kahjustumine välismõjude toimel: pragunemine, murenemine, pudenemine 13) Räbutsement, aluminaattsement, portlandpõlevkivitsement Räbutsement- tardub aeglaselt, tihedam kui portlandtsement,
Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne 10. Materjali plastsus, mõni plastse materjali näide Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad.Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumisejärel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne) 6 PUITMATERJALID 1. Mida oskad välja tuua puidule positiivseks ja negatiivseks omaduseks? Positiivne: Väike tihedus (puit on kerge, ehitada saab ilma kraanata), küllalt suur tugevus suurte
• ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase • ei karda niiskust ega kemikaale • ei hallita ega mädane • ei meeldi närilistele ega putukatele • omab CE märgistust Kergkruusa toodetakse Saint-Gobain Ehitustooted AS tehases Häädemeestel Pärnumaal. Kergkruusa tarnevõimalused: 50 liitrised kotid, 1500 ja 3000 liitrised suurkotid, puistena, puhuriga. Kergkruusplokid Plokid on valmistatud kergbetoonist, mille lähtematerjaliks on erinevate kergkruusa fraktsioonide segu ja tsement. Plokid on : -kaalult kerged, aga piisava survetugevusega, et ehitada mitmekorruselisi hooneid, -tulepüsivus -helipidav - soojaisolatsiooni ja -külmakindluse näitajad head -ei karda niiskust ega kemikaale -ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase - ei hallita ega mädane. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmakindlus on plokkidel 50 tsüklit.
vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised
soojusenergiat. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Põlevus (süttivus) Mittepõlevad ehitusmaterjalid ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad ehitusmaterjalid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEPfibroliit; õlg ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3 või immutatud antipüreeniga). 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus.
1) Legeerimine 2) Oksüdeerimine 3) Fosfaatimine 4) Kalvaniseerimine KLAAS 1. Millest klaasi valmistatakse? Peamiseks tooraineks on KVARTSLIIV 57%, SOOL 19%, LUBJAKIVI 14% 2. Milline lisand muudab klaasi roheliseks? RAUA lisamine muudab klaasi roheliseks. 3. Kuidas klaasi trantsporditakse? SERVITI ASENDIS. 4. Kuidas saadakse lehtklaasi? 5. Lehtklaasi paksused? 6. Vitriinklaasi paksused? Alates 6mm (eestis 6-12mm). 7. Tõmbetugevuse ja survetugevuse suhe? Survetugevus on suurem 600-1200N/mm2 ja tõmbetugevus on väiksem 30-60N/mm2 8. Klaasi kõvadus? Klaas on habras materjal ning puruneb kergesti. 9. Kuidas saadakse värviline klaas? Värvilist klaasi saadakse ERINEVATE METALLIDE LIITMISEL. 10. Kus kasutatakse vooderdusklaasi? 11. Kuidas saadakse peegliklaasi? 12. Kuidas saadakse mattklaasi? Saadakse, kas karestamise või liivapritsimise teel. 13. Kuidas saadakse jääklaasi?
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Mairo Tikerberi 10.b klass EHITUSMATERJALID LÄBI AEGADE BETOON JA PUIT Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Ago Kalberg Tallinn 2010 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 31. augustil 2010. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 31. augustil 2010. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis. Retsensent: Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud
SISSEJUHATUS Kaasaegne ehitus on keeruline ja mitmekesine valdkond. Materjale on nii palju, et ehituspoes võib silme eest kirjuks lüüa. Ometi puutume me kõik ühel või teisel viisil ehitusmaterjalidega kokku, kas siis tapeeti valides või kaaludes, kuidas katta maja katust parimal moel parimate materjalidega. Kõikidest materjalidest ma siin kirjutama ei hakka, kuid referaadis käsitlen ma nelja erinevat ehitusmaterjali, räägin natuke nii tootmisest kui ka omadustest. Need on: Betoon Kergkruusplokk 2 Vahtpolüstüreen Savikatusekivi 1. BETOON Betoon on sideaine ja täitematerjali segust saadud põletamata tehiskivi. Mineraalse sideaine korral on segu vajalikuks koostisosaks ka seguvesi [1, p. 205]. Betoonisegu võib sisaldada veel lisandeid
annaabi.ee 
