Vitamiinid Laura Saks KP3-10 Kus saab? Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida Vitamiinpreparaadid Tähtis teada! vitamiinid on eluks vajalikud nad ei oma sisulist energeetilist väärtust nad ei asenda teisi toitaineid üks vitamiin ei asenda teist vitamiini nad pole rakkude ehituskomponendid vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik Tähtsamad vitamiinid A D E C P A- vitamiin Kust saab: maks, piim, või, munad, porgandid Millele mõjub: Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude D-vitamiin Kust saab: kalamaksaõli, kala, maks, munad Millele mõjub: Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine E-vitamiin Kust saab: taimeõlid, idud, pähklid, kala
konkreetses haiguspildis, näiteks vitamiin C puudusel skorbuut (igemepõletik, hammaste väljalangemine jm) Tähtsamad vitamiinid Vitamiin A, C, D, E, B1, B2, B6, B12, PP (niatsiin), P (bioflavonoidid), folaadid Kokkuvõte Terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiine Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid Vitamiinid pole rakkude ehituskomponendid Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid Vitamiinid ei oma energeetilist väärtust Kasutatud materjalid http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://www.ut.ee/biodida/www/Irdt/vitamiinid.htm http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoov http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vitamiinid1 https://sites.google.com/site/alorents/organismidekeemilinekoo http://www.medicalnewstoday.com/articles/183880.php Zilmer, M., Kokassaar, U., Vihalemm, T
· glütserool kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides · kolesterool küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja · sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides 2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 36 süsinikku · suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe) · organismis olevatel rasvhapetel on enamasti pikk hargnemata süsinikahel ja nad sisaldavad ühte -COOH rühma · on amfifiilsed ühendid: neil on hüdrofoobne (vees mittelahustuv) süsivesinikahel ja hüdrofiilne karboksüülrühm · vabu rasvhappeid ehk esterifitseerimata rasvhappeid esineb inimorganismis lipiidide metabolismi (ainevahetuse) vaheühenditena ja vereplasmas teatud transportvormidena
vitamiinid just emalt ja kui emal on vitamiinipuudus, kannatab selle all ka loode. See aga võib põhjustada lootel arenguhäireid, sest vitamiinidel on oluline roll pea kõikides organismi arenguprotsessides. vitamiinid on eluks vajalikud, sest nende kestev defitsiit on organismile kahjulik ja koguni ohtlik, nad ei oma sisulist energeetilist väärtust, nad ei asenda teisi toitaineid, üks vitamiin ei asenda teist vitamiini, nad pole rakkude ehituskomponendid, vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik ja nende toime ei avaldu ainult akuutsete haiguste vältimises, vaid nende oskuslik, argumenteeritud ja indiviidi omapära arvestav kasutamine omab ka väga olulist profülaktilist toimet mitmete (eriti krooniliste) haiguste suhtes. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud või valgud koos kofaktoritega. Ka mõnedel RNA-molekulidel on katalüütiline aktiivsus, kuid tavaliselt ei nimetata neid
karboksüülrühm ja hüdroksüülrühm üldvalem on: HO – R - COOH CH2 -OH -COOH hüdroksüetaanhape Füüsikalised omadused. Lihtsamad hüdroksühapped on vees lahustuvad viskoossed vedelikud või kristalsed ained. Keemilised omadused. Hüdroksühapped on tugevamate happeliste omadustega. Reageerivad happega ja alustustega Rasvhapped - alifaatsed karboksüülhapped, millede süsinikuahelas on 4-36 süsinikku, suurem osa neist on lipiidide ehituskomponendid Estrid - hapete ja alkoholide reageerimissaadused CH3COOC2H5 etüületanaat C3H7COOCH3 metüülbutanaat Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik Monosahhariidid (CH2O) n Aldehüüdid - sisaldavad funktsionaalset rühma – aldehüüdrühma- CHO Üldvalem R-CHO tähtsaimad esindajad Metanaal HCHO Füüsikalised omadused. HCHO on gaas, keskmised aldehüüdid vedelad, kõrgemad tahked.
erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin B1 puhul beriberi ja vitamiin C puhul skorbuut jne) Tähtis teada · vitamiinid on eluks vajalikud · nende kestev defitsiit on organismile kahjulik ja koguni ohtlik · nad ei oma sisulist energeetilist väärtust · nad ei asenda teisi toitaineid · üks vitamiin ei asenda teist vitamiini · nad pole rakkude ehituskomponendid · vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik · nende toime ei avaldu ainult akuutsete haiguste vältimises, vaid nende oskuslik, argumenteeritud ja indiviidi omapära arvestav kasutamine omab ka väga olulist profülaktilist toimet mitmete (eriti krooniliste) haiguste suhtes.
taset veres. 3. retseptoorne funktsioon (retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel.) • rakumembraani nägemisaistingu tekkes osaleb silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin. VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) V 4. ehituslik funktsioon. (Valgud on rakkude põhilisteks struktuurseteks/ehituslikeks komponentideks) • biomembraanide (tubuliin), tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte (elastiin), küünte, karvade, juuste, sulgede (keratiinid) jne ehituskomponendid on valgud. Kõige rohkem on ehituslikest valkudest organismis kollageeni ja elastiini. • Viiruste struktuurikomponent on valguline kate (kapsiid). 5. kontraktsiooni kindlustamine (s.t. tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks) • lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. 6. Varuaineline ehk toiteline funktsioon (valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks (munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin jt.). )
Lihtvalgud ehk ehitusse. rakumembraanide ehituskomponendid,nende proteiinid:fibrilaarsed(kollageenid,elastiinid Vesi-lahusti,toidu seedimine,biomolekulide vähesuse korral tekkivad häired kõrgemas 6C heksoosid C₆H₁₂O₆-esindajad glükoos, ,keratiinid)globulaarsed(albumiinid:funktsi
Liitlipiidid glütserofosfolipiidid väga olulised desoksüriboos,mis kuuluvad nukleiinhapete ehitusse. Lihtvalgud ehk rakumembraanide ehituskomponendid,nende vähesuse 6C heksoosid CHO-esindajad glükoos, galaktoos, proteiinid:fibrilaarsed(kollageenid,elastiinid,kerati korral tekkivad häired kõrgemas Vesi-lahusti,toidu seedimine,biomolekulide mannos, fruktoos.
Lipiidide ehitusüksused 1. Baasalkohol 1.1 glütserool trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides. 1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit) 2.1 Küllastatud RH · on vaid üksiksidemed · hargnemata · C-aatomid on paarisarvuga (palmithape 16:0, stearhape 18:0) 2.2 Monoküllastamata RH · üks kaksiside · olehape (18:1(9)) 2.3 Polüküllastamata RH (PUFA)
mis transpordib hapnikku kudedesse. Hemoglobiin moodustab hapnikuga püsimatu, pöörduva sideme; seotud olekus kutsutakse hemoglobiini oksühemoglobiiniksja on erepunast värvi; sidumatta olekus on ta slillakas-sinine. Joonisel 4.3. on näha hemoglobiini kvaternaarstruktuuri mudelit. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.3. 4.4. Struktuurne: valgud on biomembraanide, tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte, küünte, karvade, juuste, sulgede ja nukleosoomide ehituskomponendid. Viiruste struktuurikomponent on valguline kate (Zilmer jt 2001). Keratiin on struktuurse funktsiooni ere näide, olles nahast välja kasvavate struktuuride koostisosaks. Keratiini on kahte tüüpi: -keratiin ja -keratiin. -keratiini leidub näiteks imetajate karvades( ka juustes), küüntes, sarvedes ja sõrgades. -keratiini leidub näiteks roomajate küüntes, soomustes ja kilpides (nt kilpkonn). Joonisel 4.4 on näha keratiini mikroskoopilisi kiude raku sees. Joonis 4.4.
vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik * vitamiinipreparaadid on ravimid Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende vajadus organismis, allikad Rasvlahustuvad vitamiinid • A retinoidid • D kaltsiferoolid • E tokoferoolid • K naftokinoonid • Q ubikinoonid A-vitamiin • Antioksüdant, mis pakub organismile tasakaalu ja kaitset. Allikad
1. Vitamiinid on mikrotoitained, s.t me vajame neid suhteliselt väikestes kogustes. 2. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid. 3. Üks vitamiin ei asenda teisi vitamiine. 4. Vitamiinid ei anna organismile energiat, nad ei ole ei energiapillid ega -pommid. 5. Ensüümide koostisosadena mõjutavad vitamiinid otseselt ainevahetust ja on eluks hädavajalikud. 6. Vitamiinidel on ka muid soodsaid toimeid, näiteks antioksüdantsus. 7. Vitamiinid pole rakkude ehituskomponendid. 8. Vitamiinide kestev puudujääk on organismile ohtlik. 9. Pidev ülisuurte vitamiinikoguste võtmine on organismile kahjulik ja ka mõttetult kulukas. 14 10. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarvitamine, arvestades iga inimese eripära, aitab vältida mitmeid haigusi või kiirendada nendest paranemist. 11. Teatud tasemest alates võib vitamiinipreparaate käsitleda kompleksse raviskeemi osana.
meelevaldne tarbimine on lõpp-kokkuvõttes kindlasti kahjulik ja mõningatel juhtudel isegi ohtlik. · Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ning nende kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik. · Vitamiinid EI oma energeetilist väärtust, nad ei ole energiapillid, nad ei asenda teisi toitaineid ning ka üks vitamiin ei saa asendada teist vitamiini. Vitamiinid ei ole rakkude ehituskomponendid. · Vitamiinid on RAVIMID. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4-40 ööpäevaks ja seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu (toiduga). See tagab nii nende reservide säilimise kui ka nende baasil moodustuvate koensüümide sünteesi vajalikus hulgas. Teise suure grupi moodustavad valgukontsentraadid. Nad võivad olla valgupulbrid/tabletid või siis aminohapete kompleksid. Teatavasti koosnevad valgud aminohapetest. Aminohapped
transferriin transpordib rauda jne. 3.2. Transportvalgud transpordivad molekule läbi biomembraanide - liigne naatriumi (Na+) kogus pumbatakse rakust välja, samaaegselt tuuakse vajalik kogus kaaliumi (K+) rakku s.o. nn. Na-pump. 4. Struktuurne funktsioon Valgud on rakkude põhilisteks struktuurseteks (ehituslikeks) komponentideks; biomembraanide (tubuliin), tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte (elastiin), küünte, karvade, juuste, sulgede (keratiinid) jne ehituskomponendid on valgud. Kõige rohkem on ehituslikest valkudest organismis kollageeni ja elastiini. Viiruste struktuurikomponent on valguline kate (kapsiid) 5. Kaitsefunktsioon a) aktiivne kaitse · haigusttekitavate mikroobide vastu produtseerib organism antikehi, mis pidurdavad mikroobide tegevust; antikehade aluseks on valgud; · vere pH ja osmootse rõhu regulatsioonis osalevad valgud; · ka vere hüübimine on kaitsereaktsioon; paljud hüübimisfaktorid on valgud.
valgud aminohapeteks - Epiteel epithelium rasvad glütserooliks moodustab organismi sisepinna, mis eraldab väliskeskkonda (sooltoru vaid sellised väikesed vesilahustuvad liigispetsiifilisuse kaotanud sisaldist) sisekeskkonnast ehituskomponendid on organismile kasutuskõlblikud ja võimelised mitmekihiline lameepiteel suuõõnes, neelus, sööritorus -> mehaanilise sooleepiteeli läbistama imenduma kaitse vajadus - toitainete imendumine verre (lümfi) ühekihiline silinderepiteel maos ja sooltes -> seedefunktsioon
biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel) ja transpordiks läbi biomembraanide valkude-kandjate abil. Transpordifunktsiooni näiteks võib tuua hemoglobiini. Hemoglobiin on selgroogsete loomade punastes verelibledes esinev rauda sisaldav valk, mis transpordib hapnikku kudedesse. Struktuurne: valgud on biomembraanide, tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte, küünte, karvade, juuste, sulgede ja nukleosoomide ehituskomponendid. Viiruste struktuurikomponent on valguline kate. Keratiin on struktuurse funktsiooni ere näide, olles nahast välja kasvavate struktuuride koostisosaks. Keratiini on kahte tüüpi: - keratiin ja -keratiin. -keratiini leidub näiteks imetajate karvades (ka juustes), küüntes, sarvedes ja sõrgades. -keratiini leidub näiteks roomajate küünistes, soomustes ja kilpides (nt kilpkonn).
12 põhitõde vitamiinidest 1. Vitamiinid on mikrotoitained, s.t me vajame neid suhteliselt väikestes kogustes. 2. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid. 3. Üks vitamiin ei asenda teisi vitamiine. 4. Vitamiinid ei anna organismile energiat, nad ei ole ei energiapillid ega -pommid. 5. Ensüümide koostisosadena mõjutavad vitamiinid otseselt ainevahetust ja on eluks hädavajalikud. 6. Vitamiinidel on ka muid soodsaid toimeid, näiteks antioksüdantsus. 7. Vitamiinid pole rakkude ehituskomponendid. 8. Vitamiinide kestev puudujääk on organismile ohtlik. 9. Pidev ülisuurte vitamiinikoguste võtmine on organismile kahjulik ja ka mõttetult kulukas. 10. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarvitamine, arvestades iga inimese eripära, aitab vältida mitmeid haigusi või kiirendada nendest paranemist. 11. Teatud tasemest alates võib vitamiinipreparaate käsitleda kompleksse raviskeemi osana. 12
Tärklisele väga sarnane ühend loomses organismis on glükogeen, mida leidub toiduks kasutatavate lihaloomade maksas, südames, neerudes ja lihas (lihastes). Taimse polüsahh tselluloosi lagundamisega ei tule inimese seedimiselundkond toime, sega ei oma ta inimesele mingisugust energeetilist väärtust. Tselluloos on vajalik seedtrakti normaalse talitluse tagamiseks ja seedimisprotsesside häireteta kulgemiseks (kiudained). Fun: *energeetiline - , *struktuurne nad on molekulide ehituskomponendid, *regulatoorne, * algmaterjal kast paljude biomol sünteesiks, * varuaineks maksas - glükogeen, *biol määrdeainena-heteropolüoosid. Vajadus SV-te suure osakaalu järele toidus tuleneb reast asjaoludest, millest olulisemad on järgmised: *Inimese organismi võime SV-te ladestam on tavapärase segatoidu puhul 70-80 g glükogeenina maksas ja 300-400 g lihastes. *SV-d on kõige esmasema tähtsusega energiaallikas lihastele. *paljude rakkude
klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja vesilahustuvad. Vitamiinide kohta peaks teadma: · vitamiinid on eluks hädavajalikud; · -vitamiinide kestev defitsiit on organismile kahjulik ja koguni ohtlik · -vitamiinid ei oma energeetilist väärtust, st nad pole energiapillid; · -vitamiinid ei asenda teisi toitained; · -üks vitamiin ei asenda teist; · -vitamiinid pole rakkude ehituskomponendid; · -vitamiinide kestvad megadoosid on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulikud; · -vitamiinide kasutamine vajab korrektset ja meditsiinilist lähenemist, mistõttu vitamiinide meelevaldne tarbimine pole kindlasti põhjendatud ega edukas. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Foolhape
· funktsionaalne ensüümid, transportvalgud, struktuurvalgud, kontraktiilsed valgud, regulaatorvalgud, aktiivkaitse valgud, toite ja varuvalgud Valkude funktsioonid organismis: · energeetiline funktsioon · ensümaatiline/katalüütiline · regulatoorne nt hormonaalne metabolismi regulatsioon · transpordifunktsioon ainete transport, nt lipiidide transport vere lipoproteiinide abil · struktuurne biomembraanide, kõõluste, veresoonte seinte, juuste ehituskomponendid · kaitsefunktsioon nt valgulised verehüübimisfaktorid fibrinogeen ja trombiin, vere pH regulatsioonis osalevad valgud · kontraktsioonifunktsioon · retseptoorne retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks Nälgimine võib olla mittetäielik (patoloogiliste ilmingute põhjuseks on valguvähesus) või täielik, millel eristatakse 3 faasi: 1. kestab ööpäeva organism kasutab glükogeenivarud. Insuliinihulk väheneb, kiireneb
desoksüriboos, fosforhappejääk RNA: lämmastikalused - A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, U uratsiil, suhkrujääk riboos, fosforhappejääk Sidemed: lämmastikaluse ja suhkru vahel on glükosiidne side, nukleotiidide vahel on fosfodiester sidemed, vesinikside on H ja O vahel – mis kaob esimesena kuumutamisel. DNA paardumine vesiniksidemete abil: A ja T → kaksikside; G ja C → kolmikside. Nukleiinhapete ehituskomponendid (monomeerid) ● puriin- ja pürimidiinalused. Inimorganismi nukleotiidides esinevad puriini ja pürimidiini põhiderivaadid on adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil ja tümiin. ● Nukleosiidid = alus + suhkur. Need on puriin- või pürimidiinaluse ja pentoosi kompleksid. ● Nukleotiidid = alus + suhkur + 1-3 fosfaatrühma. Nukleotiidid on nukleosiidide mono-, di- või trifosfaaterid. Nt: N-alus → adeniin. Nukleosiid → adenosiin. Nukleotiid → AMP. ADP
annaabi.ee 
