puhastusseadmed on neist vaid üksikuil. Järve kaldal asuvad Volhovi alumiiniumitehas, soojuselektrijaamad, katlamajad, naftakeemia- ja asfalditootmisettevõtted ja paberikombinaadid. Seetõttu on Laadoga tänapäeval väga reostunud. Raskmetallide sisaldus järvevees ületab ohutu normi mitu kuni mitukümmend korda ja mitmel saarel on märgatav radioaktiivne saaste Huvitavaid fakte 15 tuhat aastat tagasi oli Laadoga maa-ala paksu jääkilbi all nagu Eestigi Pärast Teist maailmasõda korraldati Heinäsenmaa ja Konevetsi saarel katseid radioaktiivsete ainetega Huvitavaid pilte Tänan vaatamast ja kuulamast!
võtavad igalaastal paljudelt inimestelt ülemaailma kodud . Üks aktuaalsemaid probleeme on Haiti. Kus maavärin tekitas katastroofilisi tagajärgi võttes sadatetelt tuhandetelt inimestelt ära kodud ja ka hukkunuid oli kohutavalt palju . See ehmatas kogu maailma . Kuid ei jäätud ootama ,et küll see kõik kord laheneb ja Haiti saab üksihakkama. Paljud riiigid ülatasid oma abikäe,et Haitile appi minna . Ka Eesti tõttas aitama Haitit,kogudes raha ,et Haitit natukenegi aidata, sest kui Eestigi hädas oleks,aitaksid kindlasti paljud riigid meid . Ka minagi tegin väikse annetuse Haitile. Katsun alati abivajajatele käe ulatada ,kui vähegi võimalik.
rohkem kaubavahetusega tegelema. Euroopa Liit on ma arvan, et paljudele riikidele kasulikum kuna kui tuleks kunagi sõda siis Euroopa Liit toetaks kindlasti teist Euroopa Liidu maad. Ning samuti on Euroopa Liidu riigid läinud üksteisega sõbralikumaks ja ei ole selliseid vaidlusi mis olid varem. Halbu külgi väga pole peale selle, et Euroopa Liidul on omad teatud määrused ning neil on võimalik teha trahvi teistele maadele kus võimalik. Seetõttu on see kehv pool kuna Eestigi on saanud suhkrutrahvi. Euroopa Liidu poliitika kaugem eesmärk on anda kolmanda maailma ebasoodsas olukorras olevatele rahvastele võimalus juhtida ise oma arengut. Poliitika sisuks on tegelemine selliste kitsaskohtadega, nagu halb varustatus toidu ja puhta veega, samuti hariduse, tervishoiu, töö, maa, sotsiaalteenuste ja infrastruktuuri halb kättesaadavus ning keskkonna olukord. See tähendab ka haiguste tõrjet ja odavate ravimite
Millisena aga näeb ülejäänud maailm kunsti ning kui maailma muutev kunst tegelikult on? Olen omandanud arvamuse, et eriti suure mõjuga tänapäeval on teosed, mis peegeldavad ajalugu. Filmid, raamatud, analüüsid vanadest käsikirjadest. Need on justkui abivahendid mitte unustamaks minevikus tehtud vigu. Ütleb vanasõnagi kes minevikku ei tunne elab tulevikuta. Eriti pidades silmas tõestisündinud lugude põhjal kirjutatud stsenaariumeid, autobiograafiaid. Eestigi filmid: ,,1944", ,,Nimed marmortahvlil" - nende puhul on tegu sõjafilmidega, kuid siiski. Siiani on värskelt meeles emotsioon, mille minus tekitas kolm aastat tagasi ajaloo tunnis vaadatud film ,,Nõukogude lugu". See pea kahe tunnine film tõi minu silme ette valdava osa II maailmasõja koledustest. Filmis oli väga palju originaalkaadreid, pilte, kommentaare asjaosalistelt, kirju. Üks film suutis kogu meie klassi tervenisti vaikselt istuma panna. Polnud midagi sellist varem oma
tassida. Kodanlikest revolutsioonidest tingituna toimusid Euroopas 19. sajandi lõpupoolel muutused nii poliitikas kui ka majanduses, mis viis kodanikuühiskonna välja kujunemiseni. Alates 1880. aastatest võib rääkida uuest ühiskonnatüübist- heaoluriigist, mida illustreerib esimene sissejuhatav tekst. 19. sajandi lõpust, 20. algusest saati on heaoluühiskond miski, mille poole suur enamik Euroopa riikidest püüdleb, erandiks pole Eestigi, mida iseloomustab teine sissejuhatav lõik. Jõudmine ühiskondlikule tasandile, kus pangalaenud -võlad ei põhjusta riiklikku depressiooni ja pensioniealised ei pea muretsema leivaraha pärast, nõuab teatud reguleeritust riigi majanduspoliitikas. Mõnus heaoluriik, kus valitseb muretus homse päeva suhtes eeldab aga kõrgeid makse, mida eestlased oma lõputult pisikestest palkadest väga meelsasti loovutada ei soovi. Sellest hoolimata tahame nautida täpselt samasuguseid
"MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR, TEISTES AGA SÄILIS DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Demokraatiat saab jagada veel kaheks, otseseks ehk vahetuks demokraatiaks, kus otsuseid teeb rahvas, ja esinduslikuks- ehk vahenduslikuks demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on ke...
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj
vaid 154. kohale. Arvestuslik majanduskasv on olnud aastatel 2008 6%, 2009 4,5% ja 2010 6%. 7. Energiamajandus 2006. aastal toodeti Indoneesias 125.9 miljardit kWH elektrit kasutades erinevaid kütuseid, hüdroenergiat ja teisi taaskasutatavaid energiaallikaid. Sellest piisab, et ei peaks elektrit sisse ostma aga ei jätku niipalju, et müüa. Riigile kuuluv elektritööstus oli 2003. aastal hinnanguliselt väärt 21 247 200 ruupiat. Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace’lt ja ka kohalikelt. Indoneesial on rikkalikult mitmesuguseid loodusvarasid, mille hulka kuuluvad nafta ja maagaas
a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegiliselt tähtis koht oli lahingutandriks nii esimesel kui ka teisel maailmasõjaajal.Pool sajandit kestnud nõukogude võimu alt vabanes Saaremaa,nagu ülejäänud Eestigi,1991a.augustis. Läbi aegade on Saare maakonna elanike põhilisteks tegevusaladeks olnud põllumajandus,kalapüük ja laevandus.Olulisteks sündmusteks piirkonna arengus oli laevaühenduse sisseseadmine Peterburi ja Riiga(1858),praamiliini avamine mandri ja Muhu vahel(1888),Muhumaa vahel tammi avamine(1896). 3 20.sajandi algul elas Saare maakonnas ligikaudu 60 000 elanikku,neist 4000 Kuressaare linnas. Kuna maapiirkond oli ülerahvastatud,otsisid paljud
a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegiliselt tähtis koht oli lahingutandriks nii esimesel kui ka teisel maailmasõjaajal.Pool sajandit kestnud nõukogude võimu alt vabanes Saaremaa,nagu ülejäänud Eestigi,1991a.augustis. Läbi aegade on Saare maakonna elanike põhilisteks tegevusaladeks olnud põllumajandus,kalapüük ja laevandus.Olulisteks sündmusteks piirkonna arengus oli laevaühenduse sisseseadmine Peterburi ja Riiga(1858),praamiliini avamine mandri ja Muhu vahel(1888),Muhumaa vahel tammi avamine(1896). 3 20.sajandi algul elas Saare maakonnas ligikaudu 60 000 elanikku,neist 4000 Kuressaare linnas. Kuna maapiirkond oli ülerahvastatud,otsisid paljud
65 ja vanemad: 5,8% (meessoost 6 151 305/naissoost 7 699 548) (2008. aasta seisuga.) Energiamajandus 2006. aastal toodeti Indoneesias 125.9 miljardit kWH elektrit kasutades erinevaid kütuseid, hüdroenergiat ja teisi taaskasutatavaid energiaallikaid. Sellest piisab, et ei peaks elektrit sisse ostma aga ei jätku niipalju, et müüa. Riigile kuuluv elektritööstus oli 2003. aastal hinnanguliselt väärt 21 247 200 ruupiat. Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace'lt ja ka kohalikelt. Meeleavaldus Indoneesias tuumaenergia vastu Põllumajandus
mobile, millele Mats Traat omistab sellise rolli nagu saatusel inimeste elus, mis lihtsalt käib eluga kaasas ja mida ei saa muuta. Viiendas tantsus oli katel sama vanaks jäänud ja räsitud kui Taavet oma pika elu jooksul. See seisis taluõuel mahajäetuna, sümboliseerides seda, kuidas inimesed on ajapikku maaelu maha jätnud ja linna läinud, sõjas surma saanud või aja hammasratastele niisama vahele jäänud. Katel nägi välja ,,nagu äravaevatud hobune", nagu Eestigi nõukogude ajal, olles minetanud oma iseseisvuse ja elujõu. Sellegipoolest oli see veel seal, nagu iseseisvuse vaim inimeste hinges ja tõestus kunagistest parematest aegadest. 6)Eestlaste sallimatust on alati meie rahva puuduseks peetud, olgu selleks siis sallimatus selles suhtes, et üleaedne võib parem olla, või sallimatus kõige võõra ja teistsuguse suhtes. Esimesel juhul on ehtsaks näiteks Taaveti ja Pauli vargamäelik kemplemine, näiteks uue plekk-katuse panemine
Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeriks mõnda usundit. Ei erine selle poolest Eestigi. Minnes indiviidi tasemele on keeruline leida ka persooni, kel puuduvad mingisugusest uskumusest mõjutatud maailmavaatelised tõekspidamised. Eesti ühiskond on kristlik ning kristlus juhib meid, meie mõtteid, suhtumisi ja tegemisi igal sammul, hoolimata asjaolust, et suur osa eestlasi end ateistideks peavad. Toon esile mõned mõjutused: Ajalugu. 12. sajandi keskpaigast alates suurenes ristirüütlite huvi Baltimaade, sealhulgas ka Eesti vastu
vallutamisplaani, strateegia väljatöötamise ajaks, mõtles ta sõlmida Hitleriga 5 mittekallaletungilepingu.(1) Niisiis 1939. aasta suvel hakkasid suurriigid lepingu kallal töötama, mis sõlmiti 22. augustil. Antud lepingut hoiti saladuses, kuid mingi hetk hakkas info siiski lekkima. Teised riigid said lepingust teada. Soome ja Läti välisministrid pöördusid Hitleri poole selles küsimuses, millele viimane vastas eitavalt. Eestigi ei tahtnud uskuda, et on tehtud Venemaa ja Saksamaa vahel on mittekallalaetungileping, kuid aja jooksul hakkasid riigid tundma lepingu tagajärgi. 1.septembril 1939 puhkeski II Maailmasõda, 9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Saksamaa tungis Poola aladele ja Venemaa vallutas Poola ida osa. 1939. aasta novemrbis alustas Stalin Talvesõjada, kus nad tungisid Soome aladele. Selles suutsid soomlased küll säilitada oma iseseisvust, kuid hiljem pidid nad loovutama NSV Liidule
enam-vähem võrdsed. Kuigi palgad on Maltas väikesed, lubavad madalad hinnad nautida mugavat elu. Lisaks toetab valitsus madala sissetulekuga inimesi. Haridus ja arstiabi on tasuta enamikele maltalastele. Madala tööpuuduse (4,5%) ja kõrge elatustasemega on Malta inimarengu raportis 38ndal kohal. Rahvusvahelistesed organisatsioonid Keset Vahemerd-on Malta Euroopa Liidu üks lõunapoolsemaid riike, EL-i liige on riik alates 2004st aastats nagu Eestigi. Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO liige on Malta juba 1995ndast aastast. Samuti kuulub Malta ÜRO-sse, Euroopa Nõukogusse , Rahvusvahelisse Valuutafondi ning paljudesse teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. 4 Lisaks taasühines Malta NATO Partnerlus Rahu Nimel(Partnership for Peace ) projektiga 2008ndal aastal. See programm on mõeldud loomaks usaldust NATO ja teiste Euroopa riikide ning endiste Nõukogude Liidu riikide vahel.
emotsioonidele voli anda. Tõsised finantskriisid korduvad umbes iga kümne aasta tagant. Seega pikemaajaline pensioniinvestor peab ilmselt oma elu jooksul paraku veelgi raskeid perioode üle elama. See ei tähenda, et aktsiariski peaks pensionikogumisel välistama. Pikaajalise investeerimise filosoofiale pole põhjust hingekella lüüa. Kas praeguste raskuste taga kumab uus suur depressioon? Kaheksakümmend aastat tagasi nautis Ameerika samasugust majandusedu nagu veel hiljuti Eestigi, kuni ühtäkki tabas suurriiki ennenägematu majanduskriis, mis andis tunda terve kümnendi ja kajas vastu kogu maailmas. Kas tollasel olukorral on sarnasusi praeguse ajaga, uuris Priit Pullerits. Mul oli hea tuttav nüüd küll juba manalamees , kes omal ajal elas Valge Maja pressitalituses üle koguni kuus presidenti ning tundis seetõttu enamikku Ameerika raha- ja võimueliidist. Üks rikkur oli talle kord pihtinud, kui lihtsast tähelepanekust piisas, et varandust majanduslanguse
ruumis raamatukogus. Rootsi aeg Rootsi riikluse areng • Rootsi ei olnud rahvaarvult suur riik ning oli varem tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud Põhjamaine riik. • Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt viikingiajal (u 600-1000 pKr), kui Taanist, Norrast ja Rootsist pärit viikingid alustasid Lääne- Euroopa rüüstamist. Rootsit kui riiki siis veel ei olnud – nagu Eestigi, oli Rootsi killustunud väiksemateks maakondadeks. • Ühtne riigivõim tekkis Rootsis 11.-12. sajandil, seoses ristiusustamisega. • 13. sajandiks oli Rootsi muutunud enam-vähem ühtseks riigiks, mille koosseisu kuulus ka Soome. Rootsi oli kristlik riik, mida valitses kuningas, ent riikluse tekkimise alused ei olnud mitte pärit Lääne-Euroopast ja frankidele ja gootidele omasest feodaalsüsteemist, vaid Skandinaavia traditsioonidest, mille üheks
Luuka evangeeliumi koostaja oli realistlikum ning eelistas tavapärasusele mõistlikust ja kirjutas 40 sugupõlv''e, igaüks 25 aastat. Nii ei istutud kõrbes mitte 40a, vaid oldi seal selleni kui sündis järgmine poeg. Vihjatud lapse vanemad olid Khiba-tasherit(Mosese ja Mirjami tütar) ja tema abikaasa Rama Juuda suguvõsast. Siit aga lähen ette rutates kriitilise märkuseni, kus erinevad allikad annavad kohati erinevaid daatumeid. (Muide, oli Eestigi nn. protoärkamisaja alguseks nn 40-ne kiri. Selle 40-ne teema aga jätame järgmisse 40-nesse kuusse). Et mõista sündivate kultuuride seoseid, siis alustan mesoliitikumist. AASIA AAFRIKA EUROOPA u 8500 e.Kr. Jeeriko (Jericho)-väidetav vanim asustatud asula-linn u 7000 eKr
....lk 10 Populatsiooni seisund................................................................... lk 10 Populatsiooni tervislik seisund..........................................................lk 11 Populatsiooni koht toiduahelas, suhted teiste populatsiooniga.......................lk 11 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 12 2 1.Üldiseloomustus. Eesti luhad nagu Eestigi, asuvad Euroopas, parasvöötmes. Luhaniite kutsutakse ka lamminiitudeks ja lammideks. Luhtadel eristatakse kolme erinevat vööndit: *sängiäärne luht, kus moodustuvad kihilised lammimullad, *keskluht, kus kujunevad väga viljakad teralised lammimullad, * terassiäärne luht, kus settivad väiksed osakased ja setete hulk on väike. Kõik eelnimetatud vööndid ei pruugi luhal esineda. Luhaniidud ilmusid Eestisse umbes 2000 aastat tagasi inimtegevuse tulemusena: niit niideti,
seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kuuendal astmel on määrused ning viimasel, seitsmendal astmel kõige nõrgema jõuga kohalike omavalitsuste poolt vastu võetud õigust loovad aktid. Antud uurimistöö alus - tubakaseadus kuulub rahvusliku õiguskorra püramiidis neljandale astmele - seaduste alla, mis on vastu võetud Riigikogu poolt. 2.1 Kuidas suhestub analüüsitav õigustloov akt Euroopa Liidu õiguskorraga? Euroopa Liidu õiguskorra ja liikmesriigi (nagu Eestigi) vahelises suhtes on õige rääkida esmasuse põhimõttest: esmalt peab vaatama Euroopa Liidu õiguskorda ja siis siseriiklikku. Euroopa Liidu õiguse allikad on Euroopa Kohtu otsused ja tõlgendused ning Euroopa Liidu seadusandlike organite aktid. Eesti on alates 1. maist 2004. Euroopa Liidu täisliige ja seega peavad Eestis välja antavad seadused olema kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusaktidega. Tubakaseadus, olles läbinud ,,seaduse sünni formaalse tee" ning vastu võetud pärast Eesti
Eksporditakse ja imporditakse toornaftat. 2006. aastal toodeti Indoneesias 125.9 miljardit kWH elektrit kasutades erinevaid kütuseid, hüdroenergiat ja teisi taaskasutatavaid energiaallikaid. Sellest piisab, et ei peaks elektrit sisse ostma aga ei jätku niipalju, et müüa. ELEKTRIJAAMAD Hetkel on Indoneesias 922 elektrijaama. Nendes toodetakse või töödeldakse hüdroelektrit(kõige enam), geotermilist, kivisütt, gaase, kütteõli ja vähesel määral päikese ja tuuleenergiat. Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace'lt ja ka kohalikelt. Elektrienergia toodang ühe inimese kohta riigis on 5-8 MWh(5000-8000kWh). Maailma
"Peaksime hoopis uhked olema, et meie riigis on nii palju erinevaid rahvusi." Estin tunnistab, et on ise ahistamist tundnud: "Kuigi olen leedukas, kuulsin juba lapsest peale, kuidas mu isa kiusati, sest ta kandis perekonnanime Simakov." Lauljataril on muudki hinge peal: "On absurdne, kuidas Eesti riik arvab, et igas asjas on süüdi Venemaa." www.publik.ee , 17.11.2009 Oviir: euroliit vajab rohkem naisliidreid Eestigi valis oma kandidaadiks mehe - Siim Kallase - ning ka ülejäänud meedias arutlusel olnud volinikukandidaadid - näiteks Mart Laar, Allar Jõks ja Ain Seppik - olid meessoost. Oviir osales nimelt täna europarlamendi naissaadikute demonstratsioonil, mis üritas juhtida tähelepanu naiste vähesele esindatusele ELi tippjuhtide seas. Tema sõnul oli protesti eesmärk juhtida tähelepanu sellele, kuidas ELi tippjuhtide, sh volinike üle otsustatakse kinnises ringis ja suletud uste taga.
keskmine meretaseme tõus on selgelt märgatav läbiviidud vaatluste tulemustest. Külmad päevad ja ööd, samuti pakane muutuvad väga tõenäoliselt vähem sagedaseks peaaegu kõigis piirkondades, kusjuures kuumad päevad ning ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad. Väga tõenäoline on ka kuumalainete ning tihetate sadude sagenemine enamikes piirkondades. Samuti on ekstreemsed kõrge meretaseme tõusu intsidendid (kaasaarvatud tsunamid) Eestigi ei jää kliimamuutustest puutumata. Seda on näidanud viimaste aastakümnete keskmise temperatuuri tõus, samuti varasem kevade saabumine. Temperatuurirekordid Kõrgeim mõõdetud temperatuur-õhutemperatuuri absoluutne maksimum 35,6 ŗC 11.aug.1992 Võru Madalaim mõõdetud temperatuur -õhutemperatuuri absoluutne miinimum -43,5 ŗC 17.jaan.1940 Jõgeva Kõige soojem kuu -kõrgeim kuu keskmine õhutemperatuur 21,6 ŗC juuli 2001 Võru
kaubandusalaseid vaidlusi. Lisaks asub börsihoones, kaubandus-tööstuskoja ühes 184 esinduslikumas ruumis omaette kunstiteos parkettpõrand, mis koosneb üle ilma kokkukorjatud erineva tooniga puidust. Tulemus lummab oma originaalsuse ja iluga. Portugali kunagised lasterikkad pered on jäänud ajalukku ja Portugal tunneb nagu Eestigi muret rahvaarvu kahanemise üle. Kui 1990. aastal elas Portugalis 10,4 miljonit inimest, siis kuus aastat hiljem 9,8 miljonit. Entsüklopeedia andmetel olid 1992. aastal 17% Portugali elanikest kirjaoskamatud. Selle üheks põhjuseks on mitte kõige paremini õnnestunud haridusreform. Täiesti uskumatu, kuid kohapeal selgus, et eriti pisipoodides ei osata lihtsamaidki arvutusi peast teha. Meenub väikese meenepoe keskealisest meesmüüja
Lakooniline- lühike ja selge väljendusviis. Ladina keel- muistsete latiinide keel, Rooma riigikeel. Tähtsamaid antiikaja keeli. Keskajal püsis see kiriku- ja teaduskeelena. Kuigi ladina keel on hiljem neist valdkondadest taandunud, on arstiteaduses ja bioloogias ladinakeelsed nimetused ja oskussõnad kasutusel ka tänapäeval. Ka muu sõnavara ammutamine ladina keelest jätkub, ladina keele ja selle kaudu vanakreeka keele osiseid on hulgaliselt eestigi võõrsõnavaras. Leegionär- Rooma sõdur. MAUSOLEUM – Hauatempel; esimene mausoleum püstitati kuningas Mausolose auks. Monumentaalne haudehitis/hauatempel, suletud matmiskamber või koht inimesele/inimestele. Suur ja mõjuv ehitis surnud liidrile või muule tähtsale isikule ajaloost. Esimene mausoleum püstitati kuningas Mausolose auks. Üks kuulsaim mausoleoum maailmas Indias asuv on Taj Mahal Indias. Joonis 1. Taj mahal (http://en.wikipedia
annaabi.ee 
