suurust. Koolis avastas ta 9-aastaselt iseseisvalt aritmeetilise jada summa valemi tisarvude 1 kuni 100 liitmiseks. Ta ppis Braunschweigis ja Gttingenis. Kui Gauss oli 14 aastane, esitleti teda Braunschweigi hertsogile, kes poisi andekusest vaimustus ning teda ka pikka aega rahaliselt toetas. likooli ajal 1796 nitas, et sirkli ja joonlaua abil on vimalik konstrueerida korraprast seitseteistnurka. Umbes samal ajal tuletas ta vhimruutudemeetodi. Doktorits testas algebra phiteoreemi. Vhimruutude meetodi phjal tuletas ta ,,Gaussi meetodi" taevakehade trajektooride kindlaks tegemiseks. Seda meetodit kasutatakse siiani satelliitide jlgimisel. Aastatel 1802 ja 1809 kandideeris Gauss ka Tartu likooli professoriks. Tulemuste eest astronoomias mrati Gauss 1807 Gttingeni observatooriumi direktoriks. 1827 ilmunud t pani aluse diferentsiaalgeomeetriale. Gaussi kvera nime kannab normaaljaotuse kver. Kompleksarve nimetatakse ka vahel Gaussi arvudeks
Laengu olemasolu kehal saab kindlaks teha vaid elektri-ja magnetjudude phjal. ELEMENTAARLAENG- on prootoni (positiivne) vi elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne fsikaline konstant ja tema this on e. e=(1,6021892 pm 0,0000046) cdot 10{-19} C. Iga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu tisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 tisarvkordne. Samuti vib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt testas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa fsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mtmistulemused ja testas elementaarlaenu olemasolu ameerika fsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS-Makroskoopilise keha elektrilaeng vib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust le kehale, millega ta on kokkupuutes. Kehade suletud ssteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute algebraline summa) ei muutu. Seega saab he keha elektrilaeng suletud
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2001. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud. Selle põhjustas muuhulgas fakt, et 2000 aastal oli Eufoorias palju poliitilisi lahkhelisid ja riigis ei suudetud aasta jooksul moodustada vali...
USA 1920.-1930.aastail Usa sisepoliitline elu. 1. toimis kaheparteissteem. 2. valitses vabariiklik kord 3. seadusi vttis vastu kongress 4. riiki juhtis neljaks aastaks valitav president. 5. juhtivad erakonnad: Demokraatlik(arvasid et majandusse vib vajadusel sekkuda) ja Vabariiklik(sekkumine lubamatu) Partei ( parempoolsed, pooldasid vabaturumajandust ) 6. majanduslik liberalism - seisukoht, mille jrgi riigi kontroll majanduse le tuleb viia miinimumini. Vabaturu vidukik. 1. 1920.vidutses vabaturg 2. kuulutati phiseaduse vastaseks mned ettevtjate vabadusi piiravad seadused 3. veti kasutusele uut tehnikat ja uusi tootmisviisi, algas hulgitootmine 4. hakati ehitama pilvelhkujaid 5. sai alguse reisilennundus " Al Capone on ndsest boss ... " 1. 1920. aastatel kasvas ka kuridegevus seoses keeluseadusega (alkohooli seadus) 2. sdistati Kongressi ja valitsust vimu kuritarvitamises 3. tekkisid m...
pev joomas kima. Alanit hmmastas, kuidas ratsa kooli pilased kergelt hobuse seljas psivad ja ta tahtis ise sita sama moodi. Kuid tema keha ei olnud suuteline seda tegema. Peale aastat Thesraga joogikohta ratsutamist Proovis Alan galoppi. hel peval ei sitnud Thesra tavalist teed pidi, vaid lks joogikoha juurest ringiga kooli juurde. Kitsal teel olid okastraadid ja kuna Alan poni juhtida ei suutnud siis takerdus Alani jalg okastraati ja kiskus jala verele. hel peval ratsutas Alan Thesraga koju ja testas oma isale, et ta suudab ratsutada. Alani isa lubas poisil ka enda ratsastatud hobustega ratsutada. Kui Alani isa sai teada, et Alan tahab saada kirjanikuks suhtus ta sellesse hsti ja ei teinud seda maha. Nagu ma juba alguses tlesin, lppeb raamat sellega, et Alani pere otsustab kolida Melbournei.
1)Kuidas mõjutasid Asutava Kogu esimesed seadused Eesti riigi arengut ? Maaseadus: Olulisemad sisupunktid Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht Tähtsus Eestlased said endale maad. Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust. Põhiseadus: Olulisemad seaduse sisupunktid Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus seaduse ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule). Usu ja sõnavabadus. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas. Tekkis vabariigi valitsus, keda juhtus riigivanem. Riigikeeleks sai eesti keel. Tähtsus Riigikeeleks sai eesti keel. Eesti muutus demokraatlikuks. Inimesed muutusid võrdemaks. 2)Andke hinnang Tartu rahu tähtsusele eestlast...
1. Kuidas nimetati esimest talurahva õigusi käsitlevat seadust 19 sajandi alguses? Mis oli selle sisu? Talurahvaregulatiiv. Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojad ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Mis on pärisorjus? Teise inimese omandamine vastu tema tahet. 3. Millal kaotati pärisorjus Eestis/ Liivimaal? Eestis 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. 4. Milliseid muudatusi tõi kaasa pärisorjuse kaotamine? Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas – ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. 5. Tänu millele ja kuidas hakkasid kujunema vallakogukonnad? Tänu 1849. aasta Liivimaa talurahvasead...
Olin seda theldanud juba skulptuuride puhul. Carter, kes veel ei teadnud, et Tutanhamonil ja Ehnatonil on ks ja sama veregrupp, oletas igesti, et Tutanhamon, kelle pritolust polnud midagi teada, oli Ehnatoni sohipoeg. Et viimase naine Nofretete ti ilmale ainult ttreid, kelle hulgast Tutanhamon vttis endale naiseks Anches-en-Amoni, abiellus noor vaarao, kes oma pulmade ajal pidi olema kaheteistkmneaastane, niisiis omaenese ega. Tema i oli htlasi tema isa. Seda sugulussuhet, mille testas alles viimase aja teadus, oli dr. Derry oletanud juba oma anatoomiliste uuringute phjal. Dr. Derry oli koostanud Ehnatoni ja Tutanhamoni koljumtudest jrgneva tabeli ning kindlaks teinud mlema mehe hmmastava sarnasuse. Ehnaton Tutanhamon Kolju pikkus 190 mm 187 mm Kolju laius 154 mm 155 mm Kolju krgus 134 mm 132,5 mm Lauba laius 98 mm 99 mm No krgus (laosa) 69,5 mm 73,5 mm No krgus (alaosa) 121 mm 122 mm Lua laius 99,5 mm 99 mm Pea mbermt 542 mm 547 mm
Aastaringselt on osa oksi punased, noored on sageli rohekad, vanad aga hoopis hallid. Neil okstel on suvel vastamisi kinnitunud lehed, talvel pungad. Lehed aga on tumerohelised ning rood kaarduvad tipu suunas. Pungadel kattesoomused puuduvad, nii et need on täiesti paljad. 39 7. Kasutatud kirjandus ja viited: 1. Kemilärarnas Resurscentrum. Läkemedelsutveckling- histooria 2. Ny behandling av bröstcancer testas. Östra Småland och Nyheterna.1999-05-04 http://www.ostran.se/harkiv/ost/1999/05/04/OST19990504BBEEUU000_216276.htm 3. Wiedemann, Ferdinand Johann; Weber, E. 1852. Beschreibung der phanerogamischen Gewäsche Est-, Liv- und Kurlands. Reval. 4. Hannust, Arnold. Jugapuu on meie aedade vähenõudlik talvekaunitar. Kodu ja Aed. Sisustus.ee http://sisustus.delfi.ee/?cmd=article&id=1295&act=38 5. Eilart, Jaan 1962. Jugapuu meil ja mujal. Eesti Loodus 13 (6): 344351. 6. Hageneder, Fred 2006
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
