Keskaja teadus ja ülikoolid Anete Merilin Leetberg 05.01.13 Kirikukoolid Internaatkoolid Eksternaatkoolid Õpetati tulevasi Valmistati ette kirikuteenreid, kes ei vaimulikke astunud vaimulikku seisusesse 05.01.13 7 vaba kunsti Kvardiivium: Triviium: Aritmeetika Grammatika Astronoonia Retoorika Geomeetria Dialektika Muusika 05.01.13 Ülikoolid 12.saj 13 saj Pariisi ülikool Cambridge'i ülikool Oxfordi ülikool Salamanca ülikool 1119.a. asutatud Bologna ülikool. 05.01.13 Õppevormid Loeng Dispuut 05.01.13 Trükikunst Euroopas 1440 05.01.13 Ebateadused Astroloogia...
Keskaja ülikoolid ja skolastika Marek Künnapas Keskaja perioodid · Varakeskaeg (5. - 11. sajand). Sai alguse Lääne-Rooma riigi langusest. On nimetatud ka pimedaks ajaks. · Kõrgkeskaeg (11. - 13. sajandi lõpp). Kiire Euroopa elanikkonna kasv. · Hiliskeskaeg (13. - 16. sajandi algus). Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele. Pariisi ülikool keskajal · Ülikooli reeglid · Tudengielu Pariisis Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France) Ülikoolid 12. sajandil · Pariisi ülikool · Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astro...
Keskajal olid kõik inimesed usklikud ja väljaspool kirikut ei olnud inimestel võimalik eksisteerdida. Kiriku ülesanded: 1) krik oli koht kuhu registeeriti sünnid,surmad ja abielud 2)kirik tegeles hariduse andmisega. KIRIKUÕPETUS-Põhines piiblil õpetas ,et siin maailmas tuleb olla alandlik ja kannatada ja oma tsau ,elatud elu eest saame pärast suma. SAKRAMENT-keskajal oli seitse sakramenti , sakrament on õnnistatud tegevus. PÄRISPATT-sünniga kaasa saadav kurjus ,mida inimene peab kogu elu kahetsema. 1054-kirikulõhe ida ja lääne kirik läksid lepitamatult tülli. Kiriku võim Euroopas. Paavstid määrasid kohalike valitsejate õigusel võimul püsida PIISKOP-paavstivõimu esindaja kohapeal,kes määras ametisse preestrid ja kontrollis maksude laekumist. Innocentius III (paavst)-teda peetakse kõige aegade võimsamaks paavstiks ,kes algatas ka eesti alade ristiusustamise VAIMULIKUD ORDUD- Benecliktiinid ,Tsistertslased,dominiik...
Keskaeg 476-1492 Termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Euroopa keskaja algus: 476, Lääne-Rooma lagunemine. Euroopa keskaja lõpp: 1492, Kolumbus avastas Ameerika. Eesti keskaja algus: 1227, muistne vabadussõja lõpp. Eesti keskaja lõpp: 1583, Liivi sõja lõpp. Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj...
rohkem kui kaugõppijal. Vaid väga motiveeritud õppur suudaks kaugõppes saavutada sama taseme kui statsionaarses õppes (loomulikult oleneb palju ka erialast). 6. RETSENSIOON Antud essee eesmärgiks on selgitada, kas kasulikum on õppida kaug- või statsionaarses õppes. Vastuseni jõudmiseks uuritakse mõlemat eraldi. Tuuakse välja nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Lõppkokkuvõttes jõutakse järeldusele, et uuritavad õppevormid on piisava motivatsiooni ning tahtejõu korral samaväärsed. Esse lõpetatakse mitme küsimusega kaugõppe alahindamise kohta. Töö on hästi koostatud. On olemas selgelt eristatav sissejuhatus ja kokkuvõte, mis täidavad oma ülesannet hästi. Teemaarendus on jagatud positiivseteks ja negatiivseteks külgedeks. Negatiivse poole pealt saab välja tuua sisu liigse kallutatuse ühele poolele. Autor näeb kaugõpet kui samaväärset õppevormi statsionaarse õppeviisiga
kolmandik põhikooli lõpetanutest. Õppimine - õpetamine on pigem ´´traditsiooniline´´-säilinud on faktiteadmistele, mälule ja reprodutseerimisele toetuv õppeprotsess, valdav on traditsiooniline kool klass - tund süsteem ja passiivsed õpikeskkonnad. Kõrghariduses domineerib traditsiooniline saksa tüüpi ülikool. Ülikoolidesse siirdub mitte rohkem kui 45% gümnaasiumilõpetajatest. Mitteformaalharidus ja mittetraditsioonilised õppevormid ei ole arvestavaks ´´partneriks´´ formaalharidusele; märkimisväärset ideede ja informatsioonivahetust ning vastastikust täiendamist nende kahe sektori vahel ei toimi. Täiskasvanuharidus on pigem täiskasvanute süstemaatiline eri - ja ametialane väljaõpe, utilitaarne,mõeldud eelkõige toimetulekuks uue tehnika, kommunikatsioonivahendite jms.kasutamisega - puudub suunitlus elukestvale õppimisele. Rahvaülikoolid ja kodanikualgatuslikud vabaharidusrühmad on laialt levinud ja
1631 avati Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasium. 1631 esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632 avati pidulikult ülikool mida nim. Academia Gustavianaks. Avaaktusel ütles Skytte, et kool on mõeldud ka talupoegadele, kuid reaalselt sellist võimalust polnud. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: arsti, juura, filosoofia ja usu. Kokku kestis õpiaeg 9 aastat, sissesaamiseks ei pidanud eelnevalt lõpetama kindlat kooli, õpiti üle kogu Euroopa ladina keeles. Põhilised õppevormid olid loengud ja dispuudid. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656 aastal VeneRootsi sõjas, viidi üle Tallinna kuid tegevus soikus. 1690 avati uuesti, linna seisund vilets, viidi üle Pärnu 1699. Koos Pärnu kapituleerumisega 1710 lõpetas töö ka ülikool. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/lyhike_versioon.html http://www.hot.ee/pcr/Ekr.doc http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2008/issue_2/Acta2008132547.pdf http://209.85.229.132/search?
Ajaloo KT – Keskaeg 1)iseloomusta keskaja ühiskonda ja eluolu: seisused, nende ülesanded Keskaeg jagunes: Varakeskaeg (5-10.saj) - Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu ki...
TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ METOODILINE JUHEND GÜMNAASIUMIÕPILASELE, JUHENDAJALE JA RETSENSEERIJALE (Haridus- ja teadusministri 12.10.2011.a määrus nr 62, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus) 1.1. UURIMISTÖÖ OLEMUS: uurimistöö on uurimisprotsessi konkreetne tulemus ehk kirjalik aruanne, mis kajastab õpilase oskust iseseisvalt mõelda ja sisaldab õpilase oma seisukohti. Uurimistöö on eelkõige protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Õpilase uurimistöö on õpilase poolt vabal valitud ainevaldkonnas ja õpetaja juhendamisel koostatud kirjalik uurimus, mille juurde kuulub ka uurimistöö annotatsioon eesti ja inglise keeles. Õpilasel on kohust...
oli vaja välja mõelda ka uusi sõnu; · 1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus ehk Vastne Testament, autoriteks isa ja poeg Virginiused. · 1693. aastal J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid, mida tuntakse ka nn vana kirjaviisi nime all. 5) Tartu Ülikooli asutamine eesmärgid, kes, millal, kuidas, millised teaduskonnad, õppekeel, õppevormid Gustav II Adolf, J.Skytte · Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal; · 1629. aastal sai Liivimaa kindralkuberneriks J.Skytte; · 1630. aastal asutati Tartus Eesti alade esimene gümnaasium; · 1632. aastal asutati Tartu Ülikool Skytte poolt (Academia Gustaviana pühendatud Gustav II Adolfile, kes kirjutas alla TÜ asutusürikule, natuke aega enne oma surma);
Eesti haridussüsteem jaguneb neljaks kooliastmeks ning iga kooliaste kestab kolm aastat1. Kooliastmed on järgmised: Esimene kooliaste: 1-3 klass, laste vanus 7-10 aastat2. Teine kooliaste: 4-6 klass, laste vanus 11-15 aastat3. Kolmas kooliaste: 7-9 klass, laste vanus kuni 17 aastat4. Neljas kooliaste ehk gümnaasium: 10-12 klass, laste vanus 16-19 aastat5. Pärast kolmandat kooliastet peab õpilane valima kas minna gümnaasiumisse või jätkata kooliteed kutsekoolis6. Eestis on kasutatavad õppevormid on: päevane õpe, õhtune õpe (nt täiskasvanute koolides), osa- ja täiskoormusega õpe, distantsõpe, eksternatuur, koduõpe. Huvikoolides jm võib olla ka teistsuguseid õppevorme.7 Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis.
Hornung; piiblikonverentsid: Esimene eesti keele grammatika H.Stahl 1637, Tallinna toomkiriku õpetaja, oli kohandatud saksa keele reeglitega. 1686 anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, autoriks isa ja poeg Virginiused. 1693 J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, mida tuntakse nn vana kirjaviisi nime all. 5) Tartu Ülikooli asutamine eesmärgid, kes, millal, kuidas, millised teaduskonnad, õppekeel, õppevormid Gustav II Adolf, J.Skytte: Tartu Ülikool asutati 1632, 4 teaduskonda: filosoofia, teoloogia, juura, meditsiin; õppetöö ladina keeles, mis oli teadus-ja õppekeel. Õppetöö vormid: loengud ja dispuudid. Johan Skytte ettevõtmisel. Rootsi kuninga Gustav II Adolf kinnitas ülikooli asutamise. 6) B.G.Forselius millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused: Bengt Gottfried Forselius rajas 1684 aastal Tartu lähedale piiskopi mõisa seminari eesti
tekstitelevisioonis, ürituse raadio- või teleülekanne, telefoni- või videokonverents, e- post, foorum, sõnumivahetus reaalajas jne. E-õppe puhul ei tohiks tehniliste vahendite hulka piirata pelgalt arvuti ja veebiga, kuigi arvuti ja veeb on kõige rohkem kasutatavad tehnilised vahendid. Õppetöö korraldamise viis on enamasti veebipõhine. [3 lk 4] Reaalne õppetöö ei pruugi alati olla tehnoloogia poolt vahendatud. Eesti rahvaarvu, pindalaga ja õppimiskultuuriga riigis on segatud õppevormid tõenäoliselt kõige sobivamad. Õppematerjalide arvutiekraanilt lugemine ei ole omaette eesmärk. Küll on aga tähtis õppija aktiivne osalus õppes ja õppija võimalus saada toetust iseseisva õppe protsessis. Nii mõistetaksegi e-õppe all interaktiivset õpet. Konkreetsel kursusel võib olla kasutusel nii e-õpe kui ka traditsiooniline õpe vahetu suhtlemise teel. Kramer (2000)[6] on teadvustanud, et elektrooniline õppimine (e-õpe) on hariduslik
(kodu, lapsed ja köök) rollist lähtuvalt niikuinii põetajad olid. Renessanss on Valgustusajastule eelnev periood, mil hakkavad hoogu minema nii mitmedki edaspidi olulised tendentsid nt ülikoolide areng. Meditsiiniülikoolidest said juhtivaks Padova ja Leyden (15. sajandil üldse Euroopas ca 40 ülikooli). Õpingutes sai oluliseks practica (entsüklopeediline ülevaade haigustest ja nende ravist). Lisaks ilmuvad veel õppevormid nagu consilia (juhtumianalüüs), regimens (nö tervishoid isiklikul ja ka laiemal tasemel), experimenta (retseptiteadus), materia medica (rohuteadus). Meditsiinis hakkas humoraalpatoloogia asenduma iatrokeemiaga (alkeemial põhinev kontseptsioon, mis näeb haiguse ja terviuse taga eeskätt keemilisi protsesse kehamahlad asenduvad piltlikult keemililiste elementidega). Algas natuurfilosoofia võidukäik, mis andis oma positiivse panuse looduse seletamisele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
