suunitlusega gümnaasiumi, mis on diferentseeritud vähestesse harudesse, läheb ligikaudu kolmandik põhikooli lõpetanutest. Õppimine - õpetamine on pigem ´´traditsiooniline´´-säilinud on faktiteadmistele, mälule ja reprodutseerimisele toetuv õppeprotsess, valdav on traditsiooniline kool klass - tund süsteem ja passiivsed õpikeskkonnad. Kõrghariduses domineerib traditsiooniline saksa tüüpi ülikool. Ülikoolidesse siirdub mitte rohkem kui 45% gümnaasiumilõpetajatest. Mitteformaalharidus ja mittetraditsioonilised õppevormid ei ole arvestavaks ´´partneriks´´ formaalharidusele; märkimisväärset ideede ja informatsioonivahetust ning vastastikust täiendamist nende kahe sektori vahel ei toimi. Täiskasvanuharidus on pigem täiskasvanute süstemaatiline eri - ja ametialane väljaõpe, utilitaarne,mõeldud eelkõige toimetulekuks uue tehnika, kommunikatsioonivahendite jms.kasutamisega - puudub suunitlus elukestvale õppimisele
arukam kasutada tarbimises või investeerida ettevõtlusesse. Teaduspõhine majandus: millel põhineb, millest sõltub (lk26), mis on majanduskasvu allikaks? Põhineb haritud inimressursil ja oskusel teadusuuringutest sündivad häid ideid ära tunda. Hästi korraldatud ja finantseeritud haridussektor ning ettevõtjate ja haridusasutuste koostöö. Majanduskasvu allikaks on innovatsioon (uute ideede edukas ellurakendamine). Inimkapital, elukestev õpe (formaalharidus, mitteformaalharidus)- lk 27 Inimkapital- inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Elukestev õpe- kõikvõimalik õppetegevus, sõltumata east või eelnevast haridustasemest. FORMAALHARIDUS MITTEFORMAALHARIDUS Õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, Täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, ülikoolis ehk tasemeõpe. kodanikuühendused, koolitusettevõtted.
7. Mis on elukestev õpe? Too näide. Elukestev õpe hõlmab formaalharidussüsteemi (lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, kõrgkool) kõrval ka sellest väljaspool pakutavat täiendus- ja ümberõpet, mitteformaalset ja informaalset õpet kogu selle mitmekesisuses. Näiteks: Firmajuht saadab oma alluvad mingi arvutiprogrammi (täiend)koolitusele. 8. Teadmistepõhises majanduses muutub määravaks panustamine inimkapitalile. Miks? 9. Mis on mitteformaalharidus? Eestis välja kujunenud käsitluse kohaselt tähendab mitteformaalharidus õppimist väljaspool kõiki formaalhariduslikke asutusi (lasteaiast ülikoolini). 10. Sotsiaalkapitali tähendus. Sotsiaalkapital, rahvamajanduse üldhuvides, s.o otseselt mitte kasumi saamise eesmärgil kasutatavad tootmisvahendid, sh maksevahenditena kasutatavad rahatähed. 11. Innovatsioon võluvits tänasele majandusele. Kirjuta pikemalt innovatsioonist - innovatsiooni sammastest, eesmärkidest ja mõjust jne.
ning kursi muutmise kaudu. Teaduspõhine majandus põhineb haritud inimressursil ja teadusuuringudes. Majanduse arenguetappid: Ressursipõhine tootmissisendite arvukus Investeeringupõhine investeeringu uutesse tehnoloogiatesse Teaduspõhine inimkapital ja haridus Inimkapital inimese oskuste, teadmisite ja kogemuste rakkendamine teha tööd ja teenida tulu. Haridus: Formaalharidus õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, ülikoolis Mitteformaalharidus täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, kodanikuühendused, koolitusettevõtted Sotsiaalkapital vastastikku toetavad suhted inimeste vahel, koostöövõime Innovatsioon uute ideede edukas ellurakendamine. (teadmised, loovus, motivatsioon) Intellektuaalsuse omand: Autoriõigus Autoriõigusega kaasnevad õigused Tööstusomand Intellektuaalse omandi kaitse: Põhiseadus Autoriõiguse seadus Patendiseadus Kaubamärgiseadsu
maksusüsteem vaid vaesed/pensionärid 33. Vaesus ja vaesusevastased meetemed Vaesus on sots probleem, mis tähendab lihtsat ressursside puudust/nappust Toimetuleku toetused; peamine eesmärk on suunata reformid suurema tõhususe saavutamisele. 34. Elukestev õpe Kõikvõimalik õppetegevus sõltumata east/eelnevast haridustasemest. Õppimine ei lõpe ülikooli lõpetamisega. 35. Formaal- ja mitteformaalharidus - Formaal- õpingud ülshariduskooli, kutsekas, ülikoolis - Mitteform- täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, kodanikuühendused, koolitusettevõtted 36. Väliskaubandustegevus Jaguneb: kaupade ja teenuste ekspordiks/impordiks; Tulemus- riigil on võimalus spetsialiseeruda tootmisele, mis kasut kõige paremini ära riigi käsutuses olevad ressursid 37. Rahvusvahelised finantsturud 38. Väliskaubandustegevuse piirangud