Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti tolli-ja maksuamet". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maksud, tolliamet, riigieelarve, loterii, seadusliku, riigieelarvesse, menetlemine, arvestamine, maksuvõla, tõkestamine, sunni, maksupuu, võra, maksuraha, valitsusasutus, juhtimisfunktsioon, teostab, sundi, maksuhaldur, tagamisega, seaduslikkuse, maksukohustuse, jälgimine, sissenõudmine, ajatamine, mahakandmine, tagastamine, nendest, kaebusteMaksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? MKS reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane?
2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5. Kes on maksukohustuslane?
Janeli Põder, RP14 Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja
- Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.
rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4
korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke
pädevuse alused ( Põhiseadus) RK (seadusandlik võim)- 101 liiget, valitakse vabadel valimistel. Hääletamine salajane. Kandideerida iga vähemalt 21.a. hääleõiguslik Eesti kodanik. Korra sätestab RK valimise seadus. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib VP 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid 5) annab peaministrikandidaadile volitused VV moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab VP ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja ÕK; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab EP nõukogu liikmed; 10) otsustab VV ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
5.2.-5.4. Munitsipaalõiguse erinevad allikad - (PS, seadus, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ja piiriülene õigus) Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) annab vahetult ja kaudselt tunnistust KOV õiguse olemasolust; seadused riik reguleerib KOV-d arvukate seaduste abil. Otseselt reguleerivad: KOV volikogu valimise seadus, KOV korralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linna ning riigieelarve vahekorra seadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused kohaliku omavalitsuse organite (volikogu; valitsus) määrused: a) statuudid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Kohalikele omavalitsustele on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. KOV statuudiõiguseks on nende õigus
................................................................................................................................................18 Saadud elatis......................................................................................................................................18 2.4.6 Muud mahaarvamised.......................................................................................................................18 2.5 Välismaal tasutud tulumaksu arvestamine...........................................................................................19 2.6 Tulude deklareerimine ja maksu tasumine...........................................................................................20 3 ETTEVÕTLUS JA MAKSUSTAMINE.....................................................................................................22 3.1 Ettevõtlustulu maksu subjekt.................................................................................................
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
kanalisatsiooniseaduse nõuete täitmist o keskkonnajärelevalvet teostab keskkonnakaitseinspektor (riigi keskkonnakaitseinspektor, kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor) o riigiasutused: Maa-amet – kontrollib maakasutuse ja maakorralduse nõuetest kinnipidamist Maksu- ja Tolliamet – pädevuses on sellised valdkonnad nagu jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend, CITES ning ettevõtlus kõigis loodussaaduste käitlemise ja keskkonna kasutusega seotud valdkondades (kalandus, metsandus, vesi, välisõhk) Politsei- ja Piirivalveamet – pädevuses on sellised valdkonnad nagu kalapüük, metsakasutus, jäätmekäitlus, enamiku kohaliku
Ka siin teostavad selleks volitatud ametnikud jurisdiktsioonilist funktsiooni. Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad õigusemõistmise küsimused on seadusandja andnud ikkagi kohtu pädevusse. Põhiseaduse ja seadustega on haldus ja õigusemõistmine antud abistavate funktsioonidena ka parlamendile, kelle põhifunktsiooniks on õigusloome. Põhiseaduse § 65 kohaselt võtab Riigikogu vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja jt. kõrgemad riigiametnikud. Nimetatud ülesannete täitmine kujutab endast materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni. Olulise osa Riigikogu haldusfunktsioonist moodustab nn. parlamendihaldus, mida teostavad Riigikogu esimees, tema asetäitjad, Riigikogu juhatus, kantselei jne.
Ka siin teostavad selleks volitatud ametnikud jurisdiktsioonilist funktsiooni. Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad õigusemõistmise küsimused on seadusandja andnud ikkagi kohtu pädevusse. Põhiseaduse ja seadustega on haldus ja õigusemõistmine antud abistavate funktsioonidena ka parlamendile, kelle põhifunktsiooniks on õigusloome. Põhiseaduse § 65 kohaselt võtab Riigikogu vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja jt. kõrgemad riigiametnikud. Nimetatud ülesannete täitmine kujutab endast materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni. Olulise osa Riigikogu haldusfunktsioonist moodustab nn. parlamendihaldus, mida teostavad Riigikogu esimees, tema asetäitjad, Riigikogu juhatus, kantselei jne.
Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). 3) Liberalism riigi esmane ülesanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja raha kogumine (USA, Jaapan). Infoühiskond Alates 1970-ndatest aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka esimene suurim sõjajärgne energia- ja majanduskriis 1973. aastal. Üha selgemalt teadvustus samuti
sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). Liberalism riigi esimene ülesanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab
...................................................................................................197 Õigusaktide vastuvõtmise eest vastutavad institutsioonid................................................197 Otsuste tegemise protsess.......................................................................................................198 Algatamine................................................................................................................................198 Eelnõu menetlemine..................................................................................................................198 Vastuvõtmine.............................................................................................................................199 Väljakuulutamine......................................................................................................................201 Õigusaktide avaldamine...............................................................................
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
