Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti talumööbli areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mööbli, tool, kirst, elektrooniliselt, toolid, riide, taludes, talumööbel, lutheri, kallus, rehe, vabrik, estonica, restaureerimine, tood, pihelgas, vabriku, kirstud, voodid, rahvakultuur, raal, riidekapp, töökoda, reemann, kodulehekülg, poodide, tekkima, õppematerjalid, toole, kumera, poodides, rehetuba, rehielamu, tänapäevases, kummutKa majade välisseinte alumine osa kaeti musta asfaldikihiga. Assüüria-babüloonia ornamentikas olid valdavaks fantastiliste lindude ja loomade kujutised, esines tähtkujutis. Stiliseeritud taimornamendis kasutati piiniakäbisid, ja granaatõuna vilju; geomeetrilistest motiividest eelistati sik-saki, lainelist joont ja spiraali. Esines ka tsikuraadikujutistest moodustunud friisi. Loetletud ornamendimotiive kasutati nii arhitektuuris, sisekujunduses, mööbli dekoreerimisel, vaibakunstis. Mööbel. Sumeritel üldiselt lihtsavormiline, assüürlastel ja babüloonlastel massiivne, materjaliks puit, kaunistatud vask- ja pronksilustustega. Troonid ja toolid sirge kõrge seljatoega ja käsitugedega, toolide ja troonide jalad lõppesid lõvijalgadega, mis omakorda toetusid viinamarjakobarale või seedrikäbile. Kasutati ka inim- ning loomafiguuridena kujundatud tugesid toolidel. Taburetid lihtsa selge konstruktsiooniga, puidust
arhitektuurimälestiseks on hollandi kodanikumaja. Kitsa fassaadiga linnamaja barokile omased jooned ilmnesid katuseviilude kujunduses. Kaela- ja kellukesekujulised viilud olid tihti äärestatud tagasihoidlike voluutidega. Sisekujundus. Barokk on, sarnaselt gooti stiilile, saanud oma ajastu avaldusvormiks, milles esmakordselt kunstiajaloos ühenduvad kaks mõistet - stiil ja eluviis. Ruumi kujundamine ühtse tervikuna saavutati mitte ainult stiilipuhta mööbli ja ajastu meelisvärvide kasutamisega, vaid kogu ruum seoti ühtseks tervikuks dekoratiivsete vormide abil. Sakraalarhitektuuris mängisid suurt rolli optilise illusiooni võtted, milles eriti itaalia kunstnikud saavutasid erilise meisterlikkuse. Kasutades oskuslikult ära perspektiivse illusionismi võimalused taotleti petlikku ruumimõju – seinu jätkasid maalitud sammaskäigud, lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid
Peale köögi ehitamist, muutus suveköök tarbetuks. Kui valmis eraldi elamu, siis uutel rehtedel polnud puht majandushoonena enam kambreid. Põllunduse ja karjanduse arenedes kasvas vajadus suuremate aitade ja lautade järele. Tavaks said suured üheruumilised laudad, kõik loomaliigid omaette sulus. Kanade jaoks olid õrred. Uutel lautadel olid ka aknad ja kõrge kivivundament. Lõuna-Eestis ehitati rohkelt maakivist seintega lautu. Enam hakati eitama ka hobusetalle, mida varem taludes üldse ei olnud. Sageli kuulus talli juurde ka vankrikuur. Taluõue ilmus ka suur kerge ehitusega, enamasti laudseintega heinaküün. 20.sajandi alguses hakkad vana tüüpi aedu kõrvale tõrjuma laualippidest lippaed.19.sajandi keskpaigas hakati ehitatama keldreid pooleldi või täiesti maa sisse ehitatud (varem hoiti kartulisaaki maa sees aukudes, kartulikoobastes), just seoses kartulikasvatuse suurenemisega. Seal hoiti peale kartulite ja juurviljade ka muid toiduaineid, nt piima
● Veronesele on omased suurepärase ruumitunnetusega teostatud kompositsioonid, dekoratiivne joonekäsitlus, värvide kergus, segus ja heledus. ● Väga uhked on Veronese maalid Veneetsia Doodžide palees, tuntuim on kolossaalne „Veneetsia triumf“. 3. Mööbel Renessanss mööblis on kasutust leidnud arhitektuurilise hoone sambad, karniisid ja ehisviilus. Massiivne mööbel muutub järk-järgult kergemaks. Ornamendid muutuvad rafineeritumaks. Värvitud mööbli osakaal väheneb. Tammepuidu asemel hakatakse kasutama rohkem pähkli ja kastani puitu. Nikerduste temaatikas ja kujunduses domineerisid mütoloogilised ja allegoorilised ning ajaloolised isikud. Mahutav mööbel oli paigutatud piki seinu ning raskuse tõttu oli seda raske liigutada. Et ka renessanssmööbli, eriti korpusmööbli juures domineeris arhitektuurne element (sambad, pilastrid, karniisid jne.), oli paljudel puhkudel tegu tõelise "sisearhitektuuriga". Veel 15.-16
Ehitati laudpõrandaid ja laudseinu (ennekõike kambritesse). Laudvoodrit hakati 19. saj lõpul 20. saj alguses ka värvima. Katusematerjalina võeti kasutusele pilpad ja sindlid. Hakati ehitama ka kivist keldreid ja välikäimlaid, mida enne polnud. Käimlad ei levinud väga kiiresti, esialgu vaid regionaalselt. Interjöör oli enne lihtne ja arhailine. Seina külge kinnitatud pingid. Magati villase teki all lavatsi peal, talvel ahju peal karusnaha all. Toidukapp ja kirst kõige väärtuslikumate asjade hoidmiseks. Enamasti oli olemas ka häll väikelaste jaoks. Kui hakkasid tekkima lisakambrid, siis tekkis ka puhas ruum, mida igapäevaselt ei kasutatud, külaliste jaoks, tähtpäevade pidamiseks, pidustusteks. Talumaja sees hakkas üha rohkem eralduma elamise sfäär ja töösfäär. Töösfäär jäi rehetuppa. Sajandi II poolel hakati rohkem kasutama seljatugedega toole, riidekappe (külatisleri poolt valmistatud), kummutid, püstjalgadega lauad, seinariiulid
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Koduse keskkonna põhjalik läbikujundamine. Üritas luua puhtaid orgaanilisi vorme, maalähedus. VORMIJÕUD Art Nouveau (juugend) arhitektuur Esimene läbinisti juugendlik hoone Tallinnas pärineb tuntud soome arhitektide triolt Geselllius-Lindgren-Saarinen, mis on valminud aastal Eestis 1905. Selleks on Vana-Lõuna 37 asuv hoone, praeguse nimega Kalevi spordihall (end. A.M. Lutheri AS tööliste rahvamaja) Nii Herman Gesellius, Armas Lindgren kui ka Elien Saarinen on kõik lõpetanud Helsingi tehnikakõrgkooli. Peale lõpetamist asutasid noored arhitektid aastal 1896 oma arhitektuuribüroo. Büroo tegutses aastani 1907 Veidi taanduv, efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Algselt ümbritses hoonet väike aed. Ehitist lähemalt vaadeldes ja analüüsides võime näha mitmeid juugendarhitektuurile omaseid nüansse
14 Tootmisviis Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber. Turism mängib ka majanduses olulist rolli.Väga palju külastatakse just Portugali saart Madeiral'i Portugal toodab ka korke (olles suurim korgitootja pea kogu maailmas) Peale selle on veel tsementi , mööbli ja autotööstus (Seat , Volkswagen). Portugal on maailmas viies riik Wolframi tootmisel ja kaheksas riik veini tegemisel. Portugali peamised tegevusalad on põllumajandus, kalandus, tööstus ja teenindus. Portugal impordib masinaid , veondusseadmeid, põllusaadusi , keemiatooteid , tekstiilitooteid ja naftat. Ekspordib korki ja paberitooteid, kangast , jalatseid, nahka ja karusnahka, autosid ning elektrikodumasinaid.peamised import/eksport partnerid (peale Euroopa Liidu liikmesriikide)
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
