fakte Tolly eluloost ja mausoleumi ajaloost. 3 Elulugu Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly ( venepäraselt Mihhail Bogdanovits Barclay de Tolly) . Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 24. detsembril ( vjk. 13. detsember) 1761 Kuramaa hertsogiriigis Pamüsises ( praegu Leedus) Weinhold Gotthard Barclay de Tolly ja Margaretha Elisabeth von Smitteni pojana. Alates 3. eluaastast kasvatas Michael Andreast tema sõjaväelasest tädimees. 1767. aastal pani tädimees ta kirja Novotroitski kürassiiripolku, mille ülem oli ta onu. Tegelikku sõjaväeteenistust alustas Michael Andreas 1776. aastal Pihkva karabinjeeripolgus juba vahimeistri auastmes ning ülendati 1778 kornetiks. 1783. aastal nimetati ta Liivimaa diviisi ülema kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli adjutandiks. 1786. viidi ta üle soome jäägrikorpuse 1. pataljoni. 1788. aasta jaanuaris määrati ta AnhaltBernburgi printsi, Victor
Riik saaks makse ja inimesed saavad tööd. Viimastel aastatel on paljud inimesed läinud välismaale paremat elu otsima. Nende seas on nii noored, tavatöölised kui ka kõrgelt kvalifitseeritud teadmistega töötajad. Noored lahkuvad Eestist, et saada parem haridus, mõnes nimekas ülikoolis. Tööjõulised inimesed liiguvad teistesse riikidesse ühel eesmärgil – kõrgem palk. See omakorda tekitab perekondades probleeme. Oma elust saan tuua näite, kus mu tädimees töötab transpordifirmas. Ta sõidab kolm nädalat Rootsi – Soome vahet ja ühe nädala saab kodus perega olla. Sedasi on keeruline elada, aga olukord sunnib elama niimoodi. Kindlasti ei ole minu tädi perekond ainuke Eestis, kus üks vanematest töötab välismaal. Selle probleemi saaks lahendada, kui riik soosiks firmade loomist Eestis, mis tooks tagasi väljarännanud tööjõu. Riik võiks korralikult läbi mõelda maksusoodustused firmadele, sest
1941. aasta oli, siis oli kui venelased tulid 1945. aastal, siis jälle inimesi viidi kogu aeg, kas jälle Saksamaale, kus venelased olid olnud. Siis peale sõda oli gümnaasium varemetes Pikal tänaval, siis tuli vanavanaema linna ja isa tuli tal tagasi, kui venelased tulid tagasi, siis ta elas isa juures linnas korteris. Siis ta täditütrega käisid ringi, siis kutsuti neid gümnaasiumi varemeisse ja seal oli nendel meestele vorstitööstus olnud , ta tädimees oli rääkinud talle, nad ei läinud tookord sinna gümnaasiumi keldrisse, seal oli tehtud inimestest vorsti. Pärast tulid kolhoosid, siis ta koos täditütrega käisid linnas ja seal lossihoovi keldrites vaatamas, mis seal lossivallide sees oli, seal olid ketid, kus inimesed olid ketis olnud ja verd olid kõik need keldrid täis. Need olid jubedad. 1949. aastal tuli jälle hirmus küüditamine, veeti kaasa väiksed lapsed, vanad inimesed kõik. Veneajal elu läks nagu ta läks
Bogdanovich Barclay de Tolly sündis 1761. aastal Pakuroise rajoonis, praeguses Leedu Vabariigis. Ta põlvnes soti päritoluga balti aadli perekonnast. Vanaisa oli tal Riia raeadvokaat ja isa oli endine sõjaväe leitnant. Rahalise kitsikuse tõttu saadeti kolme aastaselt Michael Anrdeas jõukamate sugulaste, kasuvanemate juurde, arvatavasti Peterburi. Juba väiksest peale oli Michael Andreas ümbritsetud sõjalise tegevusega. Kasvatas ta üles sõjaväelasest tädimees ning hariduse sai ta vene sõjakoolis. Tolle aja kohaselt kanti aadlilaps juba varakult mõne väeosa nimekirja. Vastsündinud aadlik kirjutati teenistusse, kuid saadeti seejärel kohe "kodusele puhkusele". Nii jooksis teenistus ja alamad auastmed sai läbida lapseeas tegelikus teenistuses viibimata. 1776. aastal, olles 19-aastane, alustas ta sõjateenistust vene armees vahtmeistrina. Tänu tema võimekusele ja pedantsele kohusetundele ülendati ta 1778. aastal kornetiks ning 1783
end tihti kurva ja üksikuna-nüüd aga tunneb ta et koos Masha ja Maksiga saaks neist tore perekond. Endiselt tekitab aga segadust Jelizaveta ja ka advokaadi tapmine. ,,Tee Rõõmule" pole varem füüsiliselt kellelegi viga teinud. A hakkab tunduma et asjaga on seotud keegi veel, kes on nende mõrvadega seotud. Kuna advokaat oli seinalt maha võtnud Mashale päranduseks määratud maali otsustab A viia need maalid oma tuttava kunstiteadlase kätte- tuleb välja et Masha tädimees omandas need maalid II MS ajal Saksamaalt ja maalis ise need üle. Maalid on kuulsa kunstniku Watteau kolm tundmatut maali, Mashale kuulub mitmemiljoniline varandus. A saab aru et see kes tappis advokaadi ja Lizaveta jahib just neid maale. Pärast Rasuli abi saavad nad aru ,et tegelik mõrvar on samas majas elav, rõõmus ja korralik pensionär. Tolle naine käis Lizaveta juures abiks ja sattus lugema päevikut, kus oli kirjas maalide kohta. Kuna Lizavetal oli südamega probleeme
tunnustuse oma tegudele. 4 Elulugu Lapsepõlv Tema lapsepõlv räägitakse olevat väga musikaalne, kuigi tema ema, kes oli kokk ja isa kes töötas väga erilise ameti peal ehk rattaparandajana, kuigi siis oli veel need rattad vanrki all ja puust. Isa õppis ka ära harfi mängimise oma seikluse perioodi ajal. Kumbki vanematest ei oskanud lugeda nooti, kuid see ei takistanud tema muusikalist arengust kuna selle võttis enda peale tädimees Johann Matthias Franck, kes oli koolimeister ja koorimeister Haynburgis, käidi ka naabritepool koos lõõritamas. Tõestanud juba ennast selles varajases eas Franck-ile nõustus ta endaga noore õppuri kaasa võtma, sellesse kaasati ka tema vend Michael Haydn, kellest sai sammuti helilooja kuid tõesti mitte nii kuulus. Kuigi vahemaa oli ainult seitse kilomeetrit ei toetanud teda vanemad ega elanud nendega enam kunagi olles ise alles kaheksa (osadel andmetel kuue) aastane. Ta ise ka
Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees 1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu I Raamat I Ivan ja Mihhail jalutasid Moskavas Patriarhi tiikide juures ja istusid pingile. Nad
Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees 1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu I Raamat I Ivan ja Mihhail jalutasid Moskavas Patriarhi tiikide juures ja istusid pingile. Nad
raamatupidaja läks rahandussektorisse, et viia ära eilne kassa. Prohhor Petrovits, istus oma kontoris, aga alles oli temast jäänud ainult ülikond kuigi paberi kohal pastakas kirjutas, justkui teeks seda Prohhor ise. Kui Vassili ehk varieteeteatri raamatupidaja hakkas raha ametnikule andma oli tema raha muutunud kroonideks, rubladeks, dollariteks ja naeladeks. Teda peati maagiks ja ta arreteeriti. Kaheksateistkümnes peatükk: Maksimilan Andrejevits Poplavski, kes oli Berliozi tädimees tuli Moskvasse, et saada endale Berliozi korter. Korteris ootas teda ees aga kass. Kass hirmutas ta ära ja palus mitte kunagi enam tagasi tulla. Andrejevits oli nii hirmul, et lubas koju Kiievisse kohe tagasi sõita. Varsti läks surnud Berliozi korterisse varieteeteatri einelauapidaja. Woland ennustas, et einelauapidaja sureb 9 kuu pärast maksa haigusesse. Seejärel läks ta kohe doktori juurde uuringuid tegema. Üheksateistkümnes peatükk:
meeldib igasuguseid ringe korraldada, siis nüüd tehti n-ö kooriring. Sellest ajast peale kõik laulavad oma kabinetis ning järgi ei jäta. Siiski õnnestus raamatupidajal lõpuks raha vastuvõttu toimetada. Seal aga ilmnes, et raha oli läbisegi kokku pandud erinevatest valuutadest: USA dollarist kuni Eesti kroonini. Stepanovits arreteeriti. XVIII peatükk Tegelased: Maksimilian Andrejevits Poplavski Berliozi tädimees (ökonomist-planeerija), Varieteeteatri einelauapidaja Andrei Fokits Sokov, doktor Kuzmin Berliozi tädimees sõitis Kiievist Moskvasse, et pärida Berliozi korter. Taas toimusid kummalised juhtumised maagi korteris ning Poplavski kiirustas sealt minema. Ta oli tark mees ja politseisse ei teatanud, sest niikuinii poleks teda keegi seal uskunud. Ka Sokov läks korterisse, et uurida, mida tähendas maagi eilne rahaetendus, sest raha muutub hiljem millekski muuks. Ka tema
väga kui töölised ka ei taha laulmist järele jätta ei õnnestu see. Et midagigi päästa, sõidavad kõik filiaali töötajad üheskoos hullumajja. Rahandussektorisse saabunud raamatupidaja täidab talle ulatatud blanketi, kuid raha üle andes selgub, et rublad on muutunud valuutaks (Kanada dollaritest Eesti kroonideni) ning Vassili Stepanovits arreteeritakse. Kadunud Berilozile kuulunud korteris käib tol päeval mitmeid külalisi. Esiteks saabub sinna Berilozi tädimees Poplavski, kes kadunud sugulase korterit endale himustab. Ometi kaob ta korterist sama kiiresti, kui tuli. Teiseks külastajaks on murest murtud einelauapidaja, kellele oli eelneval päeval tasutud kümnerublalistega, mis hiljem tavaliseks paberiks muutusid. Woland muudab paberid Ande Andekas-Lammutaja taas kümnerublalisteks ning ennustab einelauapidajale surma maksavähi tõttu
ka hingeomadustelt täiesti emasse. Isa ei tundunud ta küll nii lähedast iseloomusarnasust, aga talle meeldis siiski ka ise seltsis aega veeta, eriti siis, kui isa jahile läks või hobusega kuhugi kaugemale sõitis, millest kujuneb välja Vilde reisihimu. 1875. aastal, mil Eedi oli kümneaastane, oli ta saksa keele algõpetuses nii kaugele jõudnud, et võis astuda saksa õppekeelega algkooli. Vanemad otsustasid saata Eedi sügisel Tallinnasse ning panna poiss kostile tädimees Jaan Brunbergi (Bornhöhe) perekonda. Sama aasta augustis sõidutas Muuga mõisa kutsar Eduardi koos isaga Rakverre, kust nad kahekesi jätkasid rongiga 6 teekonda Tallinnasse. Vilde nimetas Rakveret oma haridusväravaks, sest selle linna kaudu avanes talle tee haridustemplisse. 4. Kooliaastad Tallinnas Tädimehe perekonnal oli kasutada ühetoaline korter väikeses puumajas. Maja mõlemas
Ka komisjoni teises filiaalis ei olnud olukord palju parem seal oli käinud Fagott, mille tagajärjel laulsid nüüd kõik töötajad vahetpidamata. Õige pea saabuvad autod ning sõit Stravinski kliiniku poole läheb jällegi kord lahti. Viimaks jõuab Stepanovits ka rahandussektorisse ja on valmis raha üle andma, kui selgub, et rublade asemel on tema käes hoopis dollarid ning vaene mees arreteeritakse. Kiievist saabub veidra telegrammi peale ja lootuses pärida korter Berliozi tädimees Maksimilian Andrejevits Poplavski, ökonomist-planeerija. Korteriühistus ei ole keegi võimeline temaga rääkima ja suundub siis korterisse 50. Ukse avab kass, Korovjev annab liigutava etenduse, kui murtud ta Berliozi surmast on, kass omakorda vaatab külalise passi ja käsib tal kiiresti tagasi Kiievisse sõita. Azazello juhatab tädimehe välja, loobib ta asjad trepist alla, lööb teda praetud kanaga. Poplavski kohtub trepil mehega, kes pärib temalt
ning kuidas ta lõpuks haiglasse tuli. 12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud. Teatri raamatupidaja läheb taksoga raha üle andma, kuid ta arreteeritakse, sest rublade asemel on dollarid. 14. Berliozi tädimees tuleb Kiievist, lootuses pärida Berliozi korter. Fagott teeskleb, kui kurb tal Berliozi kaotuse pärast on, kass käsib passi tõttu koju tagasi sõita. Azazello viskab tädimehe korterist välja. 15. Tädimees kohtub trepil teatri söökla juhatajaga, kes läheb Wolandi juurde, uurimaks võltsraha kohta. 16. Margarita ärkab aimdusega, et midagi juhtub, sest nägi Meistrit unes. Margarita kohtab Azazellot, kes kutsub ta õhtul Wolandi juurde, kust võib saada Meistri kohta teateid
ning kuidas ta lõpuks haiglasse tuli. 12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud. Teatri raamatupidaja läheb taksoga raha üle andma, kuid ta arreteeritakse, sest rublade asemel on dollarid. 14. Berliozi tädimees tuleb Kiievist, lootuses pärida Berliozi korter. Fagott teeskleb, kui kurb tal Berliozi kaotuse pärast on, kass käsib passi tõttu koju tagasi sõita. Azazello viskab tädimehe korterist välja. 15. Tädimees kohtub trepil teatri söökla juhatajaga, kes läheb Wolandi juurde, uurimaks võltsraha kohta. 16. Margarita ärkab aimdusega, et midagi juhtub, sest nägi Meistrit unes. Margarita kohtab Azazellot, kes kutsub ta õhtul Wolandi juurde, kust võib saada Meistri kohta teateid
Lermantov olevat rajanud laulukoori. Endale abiks oli ta toonud näpitsprillidega mehe. Peale esimest laulukooritundi ei suutnud enam keegi laulmist lõpetada. Lauljad viidi vaimuhaiglasse. Stepanovits suundus rahandusosakonda ja püüdis kassa ära anda. Üle andmisel muutus raha välisvaluutadeks (Kanada dollarid, Inglise naelsterlingid, Hollandi kuldnad, Läti latid, Eesti kroonid). Ta arreteeriti. Kaheksateistkümnes peatükk: Külastajad, keda seiras ebaõnn Berliozi tädimees, Maksimiljan Andrejevits Poplavski, sõitis Moskvasse peale seda kui oli saanud telegrammi sisuga: ,,Jäin nüüdsaama Patriarhi tiikide ääres trammi alla. Matused reedel kell kolm. Sõida. Berlioz." Poplavski arvas, et telegrammi kirjutades on tehtud lihtsalt mõned pisivead. Moskvas läks ta Berliozi korterisse. Seal kohtas ta näpitsprillidega meest, musta kassi ning ühe kihvaga meest. Korterit ta endale ei saanud ning pidi Kiievisse tagasi sõitma. Samasse korterisse
Varastas poodidest, tänaval jne. Ainult kodunt ei varastanud, müüs üksnes oma asju. Loomulikult said vanemad asjast lõpuks aru. Oli väga karm jutuajamine isaga. Tõsi, isa ostis noorukile pärast seda jutuajamist auto, mitte küll uue, kuid ikkagi. Ainult et juhilubade ostmise jaoks ta raha ei andnud. Nemad siis kihutasid autoga ringi, aga jäid politseile vahele. Nad ei täitnud politsei korraldust peatuda, ning politsei eest põgenedes sõitsid auto täiesti "romuks". Siis andis tädimees oma auto neile sõita. Sellega käidi ka "üle kaela". Tuli jalameheks hakata. Siis saadeti nad koos tädipojaga narkoravile. "Üldiselt on nüüd tädipojale sellest kasu olnud - ta käib vanemate eskordi saatel korralikult õhtukoolis, pidi ka tööle minema." Tema aga sattus pärast narkoravi vanade pattude eest arestimajja ning sealt etapiga Keskvanglasse. Et tal on hepatiidi mõlemad vormid (C ja B), seda teadis juba varem. Nüüd siis (Keskvanglas)
[Lisa 1:3:1] Saksa väed liikusid Eestis kiiresti edasi, Eesti okupeeriti sakslaste poolt 1941. aasta sügiseks. Inimestele tähendas sõda suuri kannatusi. Elle Veigel meenutab sõda: ,,Lahingumüra muutus väljakannatamatuks. Õhuhäire undas, maja vappus, kui lähedal lõhkesid mürsud. Ühel ööl pääsesime sellest möllust mingi veoauto kastis linnast välja sõites: taevas me kohal oli täiesti valge, linn põles, praksus ja pragises üle automürina. Selsamal ööl seisis mu tädimees umbes kuuskümmend kilomeetrit Tartust lõuna pool Kääriku-mail keset õue ja vaatas heledat kuma põhjataevas, kuulas lakkamatut lahingumüra ja närveeris koledal kombel: tädi oli tulnud ju linna, et aidata meid maale tuua. Istusime autokastis külg külje kõrval, väikevend ema süles, kitsas oli, naisi-lapsi palju. Järsku lähenes õhus mürin, auto jäi seisma. Siis see tuli: otse meie kohal, meie peal tohutu mürisev masin, rippuvad rattad ja päikeses kiiskav kabiin
Ka komisjoni teises filiaalis ei olnud olukord palju parem seal oli käinud Fagott, mille tagajärjel laulsid nüüd kõik töötajad vahetpidamata. Õige pea saabuvad autod ning sõit Stravinski kliiniku poole läheb jällegi kord lahti. Viimaks jõuab Stepanovits ka rahandussektorisse ja on valmis raha üle andma, kui selgub, et rublade asemel on tema käes hoopis dollarid ning vaene mees arreteeritakse. Kiievist saabub veidra telegrammi peale ja lootuses pärida korter Berliozi tädimees Maksimilian Andrejevits Poplavski, ökonomist- planeerija. Korteriühistus ei ole keegi võimeline temaga rääkima ja suundub siis korterisse 50. Ukse avab kass, Korovjev annab liigutava etenduse, kui murtud ta Berliozi surmast on, kass omakorda vaatab külalise passi ja käsib tal kiiresti tagasi Kiievisse sõita. Azazello juhatab tädimehe välja, loobib ta asjad trepist alla, lööb teda praetud kanaga. Poplavski kohtub trepil mehega, kes pärib temalt korter 50ne
annaabi.ee 
