Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti Rahvalooming". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
regi, regilaul, rahvalaul, värsseslaulja, koorid, kihelkonnakool, laulupidu, xviii, muusika, regiviis, kiige, kannel, saebelmann, segakoor, taktimõõt, pulmalaul, rahvaloomingesritappid, regivärsiline, hinnangudlujõuline, lõppriimilised, laulmist, põhitunnused, regilaulul, tekstile, algriim, mõttekordus, parallelism, regivärss, kohtame2013 1 Sisukord : Sisukord...................................................................................................................................... 2 Eesti rahvamuusika..................................................................................................................... 3 Rahvalaul.................................................................................................................................... 3 Vanem rahvalaul ehk regilaul..................................................................................................... 4 Uuem rahvalaul...........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus :.................................................................................................................. 6 2
sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aastal. Seda peetakse helilooja üheks kuulsaimaks ja huvitaimaks teoseks. Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (1875 – 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Salapärane, tundeid köitev muusika. Minimalistlik ja põhineb kordustel, areng kulgeb pikkamööda. „Bolero” –Tantsiva rahva dramaatiline rongkäik või saatus, millest pole kellegi pääsu. 1 Ekspressonism Väljendab negatiivseid tundeid, hirmu, depressioni, närviline, dissoneeruv (tema ilu peitub tema koleduses). Scönberg, Berg, Webern
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)
· Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast) · Vormiline ülesehitus · Algriim · Laulikuks, leelotajaks ja kaasesitajaks naised · Sisus domineerib tundelist külge rõhutav element · Mängulisus, tantsulisus · Esikohal sõnad
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega
wikipedia.org/wiki/Friedrich_Karl_Johann_Kuhlbars Leelo Tungal - http://et.wikipedia.org/wiki/Leelo_Tungal Johann Voldemar Jannsen - http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen Hando Runnel - http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel Lydia Koidula - http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula Juhan Liiv - http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv 10 Lisad Laulupeo pildid Laulupidu Tallinnas 1928 Laulupidu Tallinnas 2007 Ilmapuu lävel Heliloojad Mihkel Lüdig (09.05.1880 Reiu vald - 07.05.1958 Vändra) Helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule. Oli eesti muusikaelus 20. sajandi algul üks suurürituste organiseerijaid. Lüdig nimetas heliloomingut tagasihoidlikult oma kõrvalharrastuseks. Tema pärandis leidub äärmiselt erineva väärtusega teoseid, kuid nende paremik kuulub kindlalt eesti muusika varasalve
annaabi.ee 
