Amandus Heinrich Adamson 1855 12.november 1929 26.juuni Amandus Heinrich Adamsoni pere · Sündinud 12.novembril 1855 Paldiski lähedal UugaRätsepal. · Isa meremees · Ema talutütar Amandus Heinrich Adamsoni pere ja suveateljee. Amandus H. Adamsoni haridustee · Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas ToomVaestekoolis. · 1869a põgenes Amandus ToomVaestekoolist ning sõitis salaja Peterburi. · 1870a Peterburist naasnuna anti talle luba astuda Tallinna Kreiskooli. · 1870a Kreiskoolist tüdinuna läks ta hoopis Bergi puutöökotta Tallinnas tisleri ametit õppima. · 1873a õnnestus A.H.Adamsonil siiski astuda Peterburi Kunstiakadeemiasse. · 1879a lõppes Amandus Heinrich Adamsoni haridustee. Amandus H. Adamsoni tunnustused · Esimeseks tunnustuseks tema andele võib pidada algkooli õpetajate kiitust ja talle antud võimalust müüa oma teoseid Tallinna Kunstikaupluse...
Johann Köler Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kutseharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Samuti oli Köler 19. sajandi Venemaa üks tunnustatumaid maalijaid, kes töötas pikki aastaid ka keisri õukonnas. Tema teoste temaatika oli lai: Köler maalis nii kõrgeid riigitegelasi, maastikumaale, mütoloogilisi kujutluspilte kui ka lihtsaid inimesi. Olulisel kohal tema loomingus oli eriti Eesti maastikutel ja inimestel, samas on ta loonud ka palju teoseid reisidel Lääne-Euroopasse ja Venemaale. Köler oli lisaks tegutsemisele kunstnikuna ka üks olulisemaid rahvusliku ärkamisaja tegelasi, nn "Peterburi patriootide" liidreid, kes püüdis Vene keskvalitsusele toetudes eestlaste olukorda parandada. Maalikunstnik sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Õppis Viljandi kreiskoolis, 18391846 maalriametit, 184818...
Johann Köler Helerin Heinmaa Lühidalt o Sündinud: 8.märts 1826, Vastemõisa o Tegevusala: maalikunstnik o Õppinud: Peterburi Kunstide Akadeemias o Tuntud teosed: "Truu valvur" & "Ema portree" o Surmaaeg: 22.aprill 1899, Peterburi Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 Töötas Csises maalermeister Faberi töökojas. 18481855 Õpinguaastad Peterburi Kunstide Akadeemias. 1857 Täiendas end välismaal. 1858 Töötas eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika. 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus. 1862 Tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. 1862 1874 Suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. 1869 1870 Töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1...
Ivan Aivazovski Referaat Koostaja: 2011 Ivan Aivazovski Ivan Konstantinovits Aivazovski sündis 1817. aastal Feodossias ning suri 1900. aastal. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes maalis peamiselt merd ja taevast. Lapsepõlv ja õpingud Poisi kunstianne avaldus juba varakult, kuid et pere oli vaene ega jõudnud osta paberit, siis joonistas ta söega valgetele majaseintele. Ta oli ka muusikaliselt andekas ja õppis iseseisvalt kitarri mängima. Esimesena märkas tema annet arhitekt Jakov Koch, kes andis talle ka esimesed kunstialased õppetunnid ning andis talle pliiatseid, pabereid ja värve. Koch soovitas ka linna kuberneril Aleksandr Kaznatsejevil noorele andele tähelepanu pöörata. Kaznatsejev saatiski poisi õppima alguses Simferoopoli Gümnaasiumisse ja seejärel Peterburi Kunstide Akadeemiasse, kuhu ta saabus 28. august 1833. Aivazovski asus õppima p...
Amandus Adamson Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Pakri, Uuga-Rätsepa 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas. Üldhariduse omandas ta 18621869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea vaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Sutovi töökojas ning 18761879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias (Alexander Friedrich von Bocki ateljees). Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik (ajuti viibis ka Eestis) ning 1886 1887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud....
Johann Köler 1826-1899 Johann Köler oli... ...maalikunstnik, ...poliitik ...ärkamisaja suur tegelane Johann Köler 8. märts 1826 Vastemõisa 22. aprill 1899 Peterburi. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse. 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum). 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetaja...
Johann Köler' ist Johann Köler sündis 8. märtil aastal 1826 Vastsemõisas. Köler suri aastal 1899 22. aprillil Peterburis. Tema aluse eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. Esialgu õppis õhtuklassis joonistamist, hiljem Markovi juhendamisel maalikunsti, lõpetas akadeemia ajaloomaali alal mütoloogiaainelise teosega "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855, õlimaal). Teos on Eesti Kunstimuuseumis ja selle eest pälvis Johann Köler väikese kuldmedali. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 1857...
Järva-Jaani Gümnaasium Anne Limberg G3 Johann Köler Referaat Tamsalu 2017 Sisukord Johann Köler...............................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Kunstniku elulugu ja õpingud...........................................................................................................4 Johann Köleri sünd.........................................................................................................................4 Köler siirdub Peterburi 1846...........................................................................................................4 Köleri esimene Euroopa-reis 1857....................................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli joonistusk...
…KOOL JOHANN KÖLER Referaat Autor: …, 10. klass … 2018 JOHANN KÖLERI ELULUGU Johann Köler sündis 1826. aastal 8. märtsil Viljandimaal Vastemõisa vallas. Ta oli Kööbra Tõnise talu saunike Kai ja Peet Köhleri seitsmes laps. Üheksa-aastaselt saadeti ta elama venna Tõnise juurde Viljandisse. Köler asus õppima Viljandi elementaarkooli ja hiljem kreiskooli. Pärast kolme aastat kreiskoolis polnud Köleril rahalistel põhjustel võimalik edasi õpppima minna ja ta läks tööle Vastemõisa valitseja Faberi juurde. Tulevane kunstnik abistas Faberit arvepidamises ja kirjavahetuses. Mõisavalitseja märkas, et Köleril on joonistamisannet, kui nägi tema paberilehele joonistatud taime. Peremees lasi tal pärast seda joonistada mitmeid viinaköögi masinaid. Hiljem päris Faber, kelleks Köler saada tahab, k...
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning ku...
Johann Köleri elu kunstnikuna Johann Köler oli esimene eesti rahvusest akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Tema looming on eelkõige 19. saj vene maalikooli kontekstis. Johann Köleri esindab romantilise varjundiga hilisklassitsisimi ideaale. Õppides kreiskoolis, mis jäi rahapuudusel lõpetamata, asus Köler Vastemõisa mõisavalitseja Faberi teenistusse, kus abistas tood kirjavahetuses ning arvepidamises. Faber, märganud poisi joonistuoskust, saatis ta Võnnus elava maalermeistri juurde õpipoisiks, kus Köler töötas 7 aastat. 1848 alustas ta Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas 1855 aastal mütoloogilise lõputeosega: „Herakles toob Kerberose põrguväravast.“ Peale ülikooli lõpetamist reisis Johann Köler mitmel pool Euroopas: nt Saksamaa, Holland, Belgia. Töötates Roomas eraakadeemia kostüümiklasis, omandas ta täiusliku akvarelltehnika. Esitas kompositsiooni „Kristus ristil“ 1859 Room...
Heinrich Amandus Adamson ja eesti skulptuur 12. Mail käisin klassiga Chaplini keskuses ja tutvusin mitmete huvitavate kunstiteostega. Tegelikult kunst mind eriti ei huvita aga see näitus oli päris huvitav. Kõik galeriid olid hästi kujundatud: piisavalt ruumi, et teoseid eemalt vaadata, hubane valgus. Esimese galerii läbi vaadanud suundusin järgmisesse ruumi. Seal hakkasid silma kohe huvitavad skulptuurid. Mul oli kohe selline aimdus, et no need ongi need Amandus Adamsoni teosed mille pärast meid siia saadeti. Näitusel oli väljas kolm tema teost: ,,Laine ainus suudlus" ja ,,Kunstniku uinuv tütreke" ja kolmas teos oli seinal pildi näol. Esimene teos ,,Laine ainus suudlus" kujutas endast naise keha mis oli lainete vallas. Oli näha, et kunstnik oli sellega vaeva näinud ja kõvasti nikerdanud. Hille Palmi teostes sellist asja ei paistnud. Need tundusid sellised tavalised ja magedad. ,,Kunstniku uinuv tütr...
Johann Köler Johann Köler sündis 8. märts 1826. aastal Vastemõisa vallas Kõõbral. Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetaja...
Johann Köler Johann Köler sündis 8. märts 1826. aastal Vastemõisa vallas Kõõbral. Ta oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1857. aastal tegi ta täiendusreisi mitmesse Euroopa riiki, alates 1858. aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetaja...
Eesti kunsti sünd Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, ...
ILJA REPIN (1844-1930) Ilja Repin sündis 24.juulil 1844.a. Ukrainas, Tsugujevi väikelinnas Harkovi lähistel. See oli söjaväelinn ja Repin astus sõjakooli nagu paljud teisedki poisid. Ta valis topograafia eriala ja just seal ilmnes kirg joonistamise vastu. Kuid poisil ei vedanud, sest topograafia osakond suleti. Ilja pealekäimisel andis isa ta viimaks ikoonimaalija juurde õpipoisiks. Ligemale neli aastat töötas Repin kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeris altarimaale. Kuid ta unistas palju enamast. Kogunud kirikute tellimustöödega 100 rubla, sõitis noor kunstnik 1863.a. Peterburi. Kunstide Akadeemiasse tal astuda ei õnnestunud, sest ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi.Seejärel astus ta erakooli, kus tema õpetajaks oli kuulus vene kunstnik Kramskoi. Andekas noormees jäi õpetajale silma ning too kutsus ta endale külla. Sealt algas eluaegne sõprus, mis Repini edasises elus väga olulist osa etendas. Kramskoi soov...
1. Klassitsism oli 16.- 19. sajandi kunstisuund, kus pöörati suurt tähelepanu antiikajale ja võeti sealt eeskuju. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Tuleneb kreekakeelsest sõnas ,,classicus"- esmaklassiline, parim. 2. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid kolmnurkseid viile ja ümarkaari. Ehitised olid sümmeetrilised. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, tasakaal. Tartu linna näited: Vana anatoomikum, Tähetorn, Tartu Ülikooli peahoone (arhitekt J.W. Krause). Eesti klassitsismile on omane lihtsus, kainus, praktilisus. 3. Eestis 18. saj. Lõpul ja 19. saj. Alguses elanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased. Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad peamiselt linnavaadet, portree- ja maastikumaale, lõid altari- ja vähesel määral ka mütoloogilise sisuga maale. 19. saj. II veerandist hakkasid nad huvi tundma Eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsamad: ...
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegade...
Eduard Wiiralt Kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20.märts 1898. Peterburi Kubermangus ning suri 8.jaanuar 1954 Pariisis. Oli Eesti graafik. Õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Osales Vabadussõjas, mille pärast katkestas õpingud. 1924. lõpetas õpingud Pallases graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Wiiralt on elanud Prantsusmaal, Marokos, Eestis ja Rootsis. Ainsa eestlasena on maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenjate pojana. Hiljem siirdus perega Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. II maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard läks Kunsttö...
KLASSITSISM ÜLDINE · Klassitsism on 16. 19. saj. Kunsti ja arhitektuurisuund · Levinud Põhja-Ameerika, Venemaal ja Euroopas · Klassitsismi iluideaaliks olid Vana-Rooma ja Vana-Kreeka meistriteosed · Hinnati selgust, vormikooskõla ja zanri- ja stiilipuhtust · Klassitsismi õitseng oli nendest maades, kus valitses absoluutne monarhia. (Prantsusmaa, Venemaa) KLASSITSISMI TUNNUSED. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) LIHTSUS, RANGUS, REEGLIPÄRASUS JA SUUREJOONELISUS MOODUSTAS PIDULIKU ANSAMBLI. 4) ÜMARKAARE JA KUPLI KASUTAMINE. 5) SISEKUJUNDUSES SÜMMEETRIA, SÕLTUVALT KREEKA JA ROOMA EESKUJUDEST. · Hammaslõige · Munavööt · meander KLASSISTISTLIK ARHITEKTUUR · Võeti eeskuju antiikehitistest · Arhitektuuris kasutati rohkest...
PAUL RAUD Referaat Sissejuhatus Paul Raud on Eesti kunstnik, kes tegutses portree- ja maastikumaalijana, kuid kuna tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik, naturalistlik, impressionistlik suud, teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele. Need suunad olid vastandid, kuid mõjutasid teineteist. Realistidel kohtame tihti sümbolistlikku lähenemist kujundile, sümbolistid on sageli vormilt päris naturalistlikud. Käesoleva referaadi eesmärgik on anda lühike ülevaade Paul Raua elust ning tööst. Perekond Raudade esivanemate jäljed ulatuvad Põhjasõja lõppjärku, kui üks Karl XII haavatud sõdur, nimega Steffan, põgenes vaenlasest jälitatuna ühele soosaarele kuskil Voore ja Kannastiku taga...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
Jaan Vahtra Jaan Vahtra (23. mai 1882 Kaaru 27. jaanuar 1947) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, õpetaja, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Tema kunstipärand on mitmekülgne. 1916. aastal Jaan Vahtra mobiliseeriti. Sel puhul avaldas ta oma mõtteid sõjast. Rindele sattumist õnnestus Jaan Vahtral vältida, lõpuks ta isegi vabanes sõjaväest ning elas kaasa tormilistele revolutsioonisündmustele Peterburis. Eriti huvitavad on Jaan Vahtra tähelepanekud ja kokkupuuted modernsete kirjandus- ja kunstisuundade ning nende esindajatega. 1918. aasta juunis lahkub Jaan Vahtra revolutsioonilisest Neevalinnast. Kunstiakadeemia jäi lõpetamata, kuid kõigest hoolimata nimetab Jaan Vahtra Neevalinna oma kaunimaks noorusmaaks. Jaan Vahtra suri 1947. aastal. Haridus 1893. aastal, 11-aastasena, läks Jaan Vahtra Vanaküla vallakooli. 1896. aastal jätkas õpingui...
Adamson, Heinrich Amandus ja eesti skulptuur 1855 - 1929 Amandus Heinrich Adamson (1855-1929), skulptor, eesti kunsti teerajajaid Amandus Adamson sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis aastatel 1876-79 Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri, elas aastail 1887-91 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Oli 1886-87 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja 1901-04 Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevasto...
Amandus Adamson Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855. aastal Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Seitsmeaastaselt pandi Amandus Tallinna Toom-Vaestekooli.Seitsmeaastaselt pandi Amandus Tallinna Toom-Vaestekooli. Lapseeast peale olid Amandusel kalduvus ja huvi nikerdada. Õpetaja Bergmann, kes pani tähele poisikese andekust, vabastas ta majapidamistöödest ja võimaldas tal oma nimertussi müüa ühe Tallinna kunstikaupmehe vahendusel. Vaestekoolis valitsenud karmi reiimi tõttu põgenes 14-aastane Adamson sealt 1869. aastal. Ta soovis enda täiendamiseks minna edasi õppima Peterburgi,kui nii raha puuduse ja muudel põhjustel tal see ei õnnestunud. Naasnuna Venemaalt võimaldati talle 1870. a. õpingute jätkamine Tallinna Kreiskoolis. Sama aasta suvel võttis ema noormehe Vaestekooli hoolduselt ja pani ta Bergi puutöökotta meelepärast ametit õppima. Nurjumiste ja raskuste kiuste pääses 18- aastan...
Paul Raud Karl Sepp 10kl Haridustee · 9-aastaselt asus õppima Koeravere külakooli · Aasta hiljem läks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilaseks · 1878-1881 õppis Rakvere kreisikoolis ja elas kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil · 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poisi edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel · Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli · Paul Raud lõpetas reaalkooli 1886. aasta · 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima · Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal · 1911. aasta aprillis sõitis Raud Peterburi, et omandada joonistusõpetaja kvalifikatsioon. · 1915. aastal täiendas end Peterburis A. Smirnovi asutatud joonistamisõpetajate kursustel. · Raud võttis tunde ka 1918. aastal tööd alustanud Tallinna Tehniku...
Eduard Viiralt Marta S ankman Elulug u Sündis 20. märts 1898 Peterburi kubermangus Suri 8. jaanuar 1954 Pariisis Koolitee algas koeru saksa erakoolis Ta valis edasiõppimiseks tallinna kunstitööstuskooli Osales kooli õpilasalbumi "Noorus" kujundamises (1918) ja kuulus Eesti Noorte Ühingu "Tungal" juhatusse. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Ko o lite e Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. 19221923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. Septembris sõitis kunstnik tagasi Tartusse, et lõpetada õpingud Pallases. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925). ...
PAUL RAUD 10.KL PAUL RAUD • SÜNNINIMI PAULUS RAUD • 1865 -1930 • PAUL RAUDA ISELOOMUSTASID EELKÕIGE LEEBUS, PEENETUNDELISUS JA SELTSKONDLIKKUS HARIDUSTEE • 9 AASTASELT ASUS TA ÕPPIMA KOERAVERE KÜLAKOOLI • AASTA HILJEM LÄKS TA VIRU-JAAGUPISSE KÖSTER KOCHI ÕPILASEKS • 1878-1881 ÕPPIS RAKVERE KREISIKOOLIS JA ELAS KALMISTU LÄHEDAL KONDIVALU KANDIS ODAVAL KOSTIL • 1879. AASTAL TABAS PEREKONDA RASKE KAOTUS: ISA HAIGESTUS JA SURI. POISI EDASINE ELU KULGES EMA JA EMAPOLSE ONU MAGNUS TREUBLUTI HOOLDAMISEL • EDASI ASTUS PAUL RAUD TARTU REAALKOOLI • PAUL RAUD LÕPETAS REAALKOOLI 1886. AASTAL • 1888. AASTA JAANUARIKUUS SÕITIS PAUL RAUD SAKSAMAALE DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIASSE MAALIKUNSTI ÕPPIMA • PAUL LÕPETAS DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIA TÄIELIKU KURSUSE 1894. AASTAL • 1911. AASTA APRILLIS SÕITIS RAUD PETERBURI, ET OMANDADA JOONISTUSÕPETAJA KVALIFIKATSIOON • 1915. AASTAL TÄIENDAS END PET...
,,Savoy Ball", helilooja Paul Abraham. Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. ...
KLASSITSISM Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism: 1. u. 1760-1800- varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks). Sellel ajajärgul on tug...
Jelizaveta Petrovna Jelizaveta Petrovna (1709-1762) ehk Jelizaveta I sündis moskva lähistel. Ta oli keiser Peeter I ja keisrinna Katariina I tütar. Tema kasvatus oli vastavuses tema päritoluga talle õpetati muusikat, tantse, riietumise- ja käitumisetiketti. Tema hariduses oli ka tähtis koht võõrkeelte õpetus, sest Peeter I plaan oli enda tütar paari panna mõne Euroopa monarhisuguvõsa esindajaga. Prantsuse keelt valdas Jelizaveta täiuslikult. Kirjeldada võis teda kui pikka kasvu, armsa näoga, erksate helesiniste silmadega, imekeha nahaga paistis ka silma graatsiaga. 21 aastaselt kui Jelizaveta oli täisealiseks saanud, siis pakuti talle välja 2 abikaasakandidaati. Üheks neist oli Prantsusmaa kuningas Louis XV ja teine Holstein-Gottorpi prints Karl-August. Kahjuks aga Louis XV eelistast teist kandidaati ja Karl- August aga suri enne pulmi. Kuna Jelizaveta oli Peeter I 2. abielust ja enda ema poolt ka alles teine tütar, siis ei olnud tõenä...
Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) Kunstnik Eduard Viiralt, temast ma kahjuks kuulnud pole, kuid tema joonistatud pildid „Lamav tiiger“ ja „Absindijoojate“ on mulle kuidagi väga tuttavad. Eduard Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Viiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Viir...
Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU....
Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER – MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU....
ANTS LAIKMAA ( kuni 1935 Laipman) 1866 1942. Sündis Läänemaal, Vigala vallas vallakirjutaja peres. Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. Kunstiharidus: 1890-91 Peterburis, 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. Õpingute vaheajal kogus Hurdale rahvaluulet. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool, esimene eestikeelne kunstiõppeasutus. Suletud 1907-1913 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts 1907-09 saadeti maalt välja. Elas Soomes 1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) 1929 -Tartu ülikooli audoktor Alates 1932 elas Taeblas, kus oli 1917 aastal alustanud maja ehitamist. Looming. Tehnika: p...
Kärdla Ühisgümnaasium EDUARD WIIRALT Referaat Anett Roosa 9. a Kärdla 2011 Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli eesti graafik. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta ...
Elulugu Eduard Viiralt sündis 20. Märtsil 1898. a. Peterburi maakonnas Robidetsi mõisas mõisateenijate pojana. Isa oli tal Anton Viralt ja ema oli Sophie-Elisabeth. Eduardil oli ka kaks venda Oskad Viiralt ja August Viiralt. Alles 1909. aastal tuli ta perekonnaga Eestisse tagasi, ja hakkasid elama Järvamaal Koeru vallas. Vanemad panid Eduardi Koeru haridusseltsi kooli. Peale seda läks Eduard sealsamas saksa erakooli. Selles koolis sai Eduard peale Vene ja saksa keele oskuse kaasa ka prantsuse keele algete tundmise. Koolis meeldis talle väga joonistada. Aga siis kui algas I maailmasõda läkid perekond elama Tallinna. Kuna Eduardile meeldis kunst, siis hakkas ta Tallinna Kunsttööstuskoolis käima. Tänu Saksa okupatsioonile ei õnnestunud Eduardil Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetada. Siis kui algas Vabadussõda, siis oli Eduard üks neist vabatahtlikest kes astus Tallinna Kooliõpilaste pataljoni. Siis kui käis sõda, osales Vi...
Klassitsism · sõna ,,klassitsism" tähendab ladina keelest tõlgituna esmaklassiline, parim · 18.saj II poole ja 19.saj I poole kunst. · 18. sajandit on nimetatud valgustusajaks( on mõeldud mõistuse ja tõe valgust · Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, nt Prantsusmaal Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal Periodiseering · Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: · 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. · 2. Kõrgklassitsism - 1800-1830 Arhitektuur · Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi · Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena...
Klassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansamb...
Eesti kunstnikud Heleri Melsas Katrin Seervald Sündis 1981 aasta talvel väikeses linnakeses nimega Saue, siiski veetis enamuse oma lapsepõlve vabast ajast Raplamaal Keava külas, kus rabades, metsades ja niitudel jalutades õppis tundma loodust ja selle ilu. Linnas koolis käies, paneelmajas elades, meenusid talle pildid looduses nähtust ning nii ei läinudki palju aega kui ta sirutas käe pintsli järele, et need mälupildid nähtavaks teha. Sedamoodi joonistades ja maalides on ta oma oskusi täiendanud ja kvaliteeti lihvinud. Pea alati jääb rõhuma tunne, et saaks veel paremini, kuid enamasti on aega nii vähe! Tema jaoks on oluline, et kunst pakuks silmale ilu ja oleks võimalikult realistlik. Tema maale Tema tehtud plakatid Evald Okas Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas on tänaseni tegev Eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukar...
Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal Kolm kohta Eestimaal,milliseid kindlasti tahaks tutvustada oma sõbrale: 1.Maarjamäe loss Pirita tee 56 10127 TALLINN Telefon 6228600 Faks 6228601 post(at)ajaloomuuseum.ee Maarjamäe loss on avatud: kolmapäevast pühapäevani kell 1017 Piletihinnad Maarjamäe lossis: Täiskasvanud: 3 Sooduspilet: 1,50 Perepilet: 5,50 Tasuta külastuspäevad: Iga kuu viimane neljapäev Rahvusvaheline muuseumipäev, 18. mai Maarjamäe loss Maarjamäe nimeline koht asub Tallinna lahe idakaldal, teel kesklinnast Piritale astangutena tõusval Lasnamäe eelvallil. Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. Strietberg -- suvituskoht ja tööstus 1811...
Klassitsism 18 saj- Ajastu iseloomustus- valgustusideoloogia mõju, mõistuse, hariduse, teadmiste, ratsionaalsuse esiplaanile seadmine. Valgustust mõj USA iseseisvussõda, võeti vastu USA esimene põhiseadus käidi välja in võrdsuse idee. Mõjutas ka Suur Pr Revolutsioon 1789-1799. Kapitalistlike suhete kiire areng, linnade kiire kasv, töölisklassi arvukuse pidev kasv. Antiigihulluse ajajärk. ARHITEKTUUR. Üldine iseloomustus võttis eeskujux antiigi lausa selle jäljendamiseni välja. Korrapärasus, sümmeetrilisus, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, petikuste ja akende kasutamine, hakati tegema ka tüüpprojekte. Prantsusmaa klassitsismi sünnimaa. Soufflot Pantheon'i arhitekt, krüpti hakati matma ol in. Gabriel kuulsaks sai Pariisi sõjakooli ehitamisega, silmapaistvamaks on Versaillesse väike Trianon. Chalgrin ampristiil, projekteeris võidukaare Napoleoni tellimusel.. Saksamaa pol killustatud, Preisimaa esilekerkimine. Schinkel Be...
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
Lapsepõlv Raudade esivanemate kohta võib leida andmeid nn hingederaamatust. 1795. aastal elas Kirikukülas (praegune Viru-Jaagupi) talupoeg Andrese Jaan, kes sündis 1743 ja suri 1813. Jaani ja tema naise Anu abielust sündis kuus last. Pojad Andres ja Mart pidasid Kirikukülas kahepäevatalu. Nendega seostub ka Tahu (Tahho) talu nimi. 1835. aastal said Tahu talu inimesed perekonnanimeks Raud. Kunstnike isa Jaan (1835-1878) abiellus Loviise Treublutiga. Kaksikvennad Kristjan ja Paul sündisid 22. ja 23. oktoobril 1865. Pärast vanema venna Mardi abiellumist lahkus pere Tahult Meriküla karjamõisa. Kaksikvennad olid siis pooleaastased. Raudade isa töötas karjamõisas väljavahina. Paul ja Kristjan olid lapsepõlvest saati suured sõbrad. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja juba varases eas olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi ei olnudki nii tavaline kui tänapäeval. Poiste suur eeskuju ja mõjutaja oli ka vanaema, kelle ju...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maal...
Madalmaade renessanss ei olnud poliitiliselt iseseisvad, varasemalt Prantsusmaa all, abiellumisega läks Prants alla. Siis Hispaania võimu alla, 16.saj keskpaigas algas madalmaade vabadusvõitlus ja põhja- madalmaadesse jõudis kalvinistlik ideoloogia. Madalmaades oli linnades tekkinud kodanluse suur osakaal ja madalmaad olid jõukamad. Olulisem roll oli üksik isikul, suurem individuaalsus inimese kujutamisel, madalmaades oli peamiselt tahvelmaal, kindlalt teatakse ühe venna Jani olemasolu umbes 1380-1441, räägitakse ka vennast Hubertist, olla ka kolmas vend olnud, aga päris kindel ei olla. Põhiteos „Genti rinnaaltar”, mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit(?), tellis Genti kiriku jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest- Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne p...
Barokk: Kõik pidi olema liikumises, pidi näitama kirge, emotsioone (hirm, rõõm), röövimised, inimeste näod muutusid stoilisest emotsionaalseteks. Arhitektuuris tekkisid suured õukonnad (Prantsuse õukond), elu muutus suureks, pillavaks, jõudeelu, mõeldi välja etiketireeglid, töötati välja serviisid, lauanõud ja muud köögiriistad, etikett väga väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini. Hakatakse ehitama väga suuri losse, samade eesmärkidega, algul levib Itaalias, pärast muutub Prmaa domineerivaks. Bernini skulptuur "Pühade ekstaas"; suurim barokiaegne ehitis on Versaillles'i loss, lossi põhiplaan muutus (var...
VARARENESSANSS Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessan...
annaabi.ee 
