Teiseks: valida projektsiooni abipind Kolmandaks: kanda sellele üle maaellipsoidi kaardivõrk ja põhivõrgu punktid 8. Kaardiprojektsioonid- silindrilised(riskülik), koonilised(kolmnurk), tasandilised(ring). Kaardid ja moonutused: konformsed(EST), õigepindsed, õigepikkuselised. Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 9. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Telgmeridiaan L=24° 00' Mõõtkavategur =0.9996 Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00° 00', L0=24° 00' lähtepunkti ristkoordinaadid: X0=0 m, Y0=500km 10/12. LAMBERT ESTONIA Lähtepunkti geodeetilised koordinaadis: Bo=57``31N Lo=24``00E Ristkoordinaadid: Xo=6375km Yo=500km Telgmeridiaan L=24``00E Paralleelid: Bs=58``00N Bn=59``20 11. Tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis kujutab kaardilehe aadressi maakeral. Eesti Põhikaart on jagatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud
• Paralleelid on siinuses • Prototüübiks Behrmanni ja teiste modifitseeritud õigepindsete silindrilistele projektsioonidele [11] Joonis 7. Lamberti õigepindne silindrile projektsioon Mercatori universaalne põikprojektsioon (UTM) • Ülemaailmseks kasutamiseks mõeldud rahvusvaheline projektsioon • Liitprojektsioon, kus iga tsooni kohta moodustatakse oma ristkoordinaatide süsteem • Kuuekraadiste tsoonide mõõtkavategur on k=0.9996, mis tähendab, et tegemist on lõikesilindriga • UTM projektsiooniga käib kokku UTM- koordinaatide süsteem ja kaardilehtede nomenklatuur, mille aluseks kuuekraadilised pikkuskraaditsoonid ja kaheksakraadilised • laiuskraadi vööndid • Tsoone loendatakse ööpäevarajast alates ida suunas 1-60, laiusvööndeid alates 80o ll kuni 80o pl tähestikuga C-X • Koordinaatide alguspunkt asub iga tsooni jaoks
Kaart on ette nähtud erialaste andmekaartide aluseks, kuna teda on võimalik pidevalt kaugseire abil täiendades hoida kaasaegsena. Reljeef (kõrgused) on transformeeritud vanadelt kaartidelt. Trükikaardi viimased lehed ilmusid aastal 1998. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50cm paberil ehk 25x25km maapinnal. Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentsellipsoid: GRS-80 Projektsiooni parameetrid: 1. telgmeridiaan L = 24°00' 2. mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 Süsteemi parameetrid: 1. lähtepukti geodeetilised koordinaadid: B0 = 00°00', L0 = 24°00' 2. lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0 m, y0 = + 500 000 m Projektsioonist tingitud mõõtkava moonutus telgmeridiaanil on 1:2500. Maksimaalsete moonutuste piirkonda jääb selles projektsioonis Lääne-Eesti. Baaskaarti kasutavad: loodusressursside ja keskkonnauuringutega tegelevad asutused, GIS, statistika ja rahvaloendus,
Projektsioon on tasapinnaline. Saab vältida keerukaid sfäärilise trigonomeetria seoseid punktide vahel. Kaardiprojektsiooni kasutamine nõuab vaid mõõtmisandmete redutseerimist projektsiooni tasandile. Tasapinnalise trigonomeetria seoseid punktide vahel. Eesti Põhikaardi projektsioon ja riigi ristkoordinaatide süsteem ''L-Est 97'' Koordinaatvõrgud Eesti Baaskaardil ja Eesti Põhikaardil Eesti Põhikaart (1: 20 000) koonus lõikeparalleelidega ja , mõõtkavategur k=0,999 932 428, millele vastab mõõtkava moonutus 1:14 800 Eesti Baaskaart ristkoordinaatide süsteem TM-Baltic Mercatori konformne põiksilindriline projektsioon (ühetsooniline) Ellipsoid GRS-80, telgmeridiaan L= 24°00'00'' Alguspunkti geodeetilised koordinaadid: B=0°00'00'' L=24°00'00'' Alguspunktide ristkoordinaadid: X=0,000 m Y=500 000,000 m 6. Leppemärgid Kaardistatavad pindobjektid on punkt-, joon ja pindobjektid. Pindobjekte ja konkreetses
Mõõtkava täpsus on 0,1 mm kuna rohkem ei suuda inimene eristada. 1:2500 - 1cm=2500cm - 1cm=25m Kui mõõdad joonisel joone pikkuseks 5,72cm siis looduses on see 5,72*2500=143m Kuidas leida mõõtkava. Joone pikkus 72m, plaanil 6cm - 7200cm/6cm = 1200 MK 1:1200. Peamõõtkava on võrdne seal, kus projektsiooni ristub maapinnaga (koonuse 2 lõikeparalleli) Erimõõtkava - tuleb kasutusele seal kus projektsioon ei ühti. mõõtkavategur=erimõõtkava/peamõõtkava Leppemärgid 1. Pindobjektid (algus ja lõpp-punkt peavad samad olema) - metsad, järved 2. Joonobjektid - tee, jõgi 3. Punktobjektid - üksik puu, liiklusmärgid 4. Kaardikirjad - tänava nimi 5. Täiendleppemärgid -täiendavad joonist, kirjutatakse juurde millega tegemist(heinamaa, asfalt, muruplats, mis hoonega tegemist ja mitme korruseline. MKM-nõuded Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord, põhiseaduses kirjas
o muud selgitavad märkused. 19. Teodoliitkäigu koordinaatide arvutamine L-Est97 süsteemis? L-Est97 süsteemis on punkti koordinaadid tegelikult mitte punkti tsentri, vaid selle tsentri projektsiooni Lambert-Estkaardiprojektsiooni tasandil koordinaadid Kui käik seotakse riigi- või kohaliku võrgu lähtepunktidega, mille koordinaadid on L- Est97 süsteemis, tuleb mõõdetud joonepikkustele viia sisse parand. Antud parandi (ühendatud mõõtkavategur) korrutamisel maapinnal mõõdetud joonepikkuse horisontaalprojektsiooniga saadakse joonepikkus kaardiprojektsiooni Lambert-Est tasandil. Ühendatud mõõtkavateguri väärtus sõltub geograafilisest asukohast Mõõdistatava ala asukohale vastava ühendatud mõõtkavateguri saab sisestada enne mõõdistamist tahhümeetrisse, siis saadakse jooned kohe Lambert-Est projektsiooni tasandil
6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga üks tsoon telgmeridiaaniga 24o mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator ellipsoid on GRS80 Maksimaalsed moonutused lääneeesti piirkonnas. 7. Eesti põhikaardi Lamberti projektsioon. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis
riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: · abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga · üks tsoon telgmeridiaaniga 24o · mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 · ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m · ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator · ellipsoid on GRS80 Maksimaalsed moonutused lääneeesti piirkonnas. 7. Eesti põhikaardi Lamberti projektsioon. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis
Moonutuste suuruse määrab ara valdavalt konkreetne projektsioon, kuid osaliselt ka valitud projektsiooniparameetrid. Viimastest sõltuvad projektsiooni vabadusastmed, samuti see, milline geograafiline piirkond esitatakse vähimate moonetega, mis valitakse moondevabadeks joonteks või punktideks. 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentellipsoid: GRS-80 Projektsioonide parameetrid: Telgmeridiaan L=24°00' Mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 ( e. moonutused suurimad). Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00°00' L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0m y0 = +500 000m 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST tuleneb Lamberti kahe lõike-paralleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsioonist LAMBERT-ESTONIA, mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80 kasutades järgmisi andmeid
Moonutuste suuruse määrab ara valdavalt konkreetne projektsioon, kuid osaliselt ka valitud projektsiooniparameetrid. Viimastest sõltuvad projektsiooni vabadusastmed, samuti see, milline geograafiline piirkond esitatakse vähimate moonetega, mis valitakse moondevabadeks joonteks või punktideks. 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentellipsoid: GRS-80 Projektsioonide parameetrid: Telgmeridiaan L=24˚00’ Mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 ( e. moonutused suurimad). Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00˚00’ L0=24˚00’ Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0m y0 = +500 000m 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST tuleneb Lamberti kahe lõike-paralleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsioonist LAMBERT-ESTONIA, mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80 kasutades järgmisi andmeid
2)Tsentraalprojektsioon- kujutava ala keskosa on väikeste moonutustega, mida väljapoole seda väljavenitatum on kujutis 3)Stereograafiline projektsioon- kujutise mõõtkava muutub kahekordseks liikudes tsentrist ekvaatorini 9. Eesti baaskaardi TM projektsioon Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50000 Parameetrid: o Projektsiooni abipind on silinder, mis lõikub ellipsoidiga o Kasutatakse ühe tsooni telgmeeridiaani 24° o Mõõtkavategur telgmeridiaanil on 0,9996 o Ordinaadi väärtus telgmeridiaanil on 500 000m o Ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator o Ellipsoid on GRS80 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused Kuna Eesti territoorium on ida-lääne suunas pikem kui põhja-lõuna suunas, siis projektsioonist tingitud moonutusi silmas pidades sobib meile kõige praemini Lamberti konformne kooniline projektsioon
Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994-96 Eesti- Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Koos Läti ja Leedu baaskaardiga moodustub ühtne Baltimaade kaardisüsteem. Baltimaade baaskaardi on TM Baltic projektsiooni parameetrid on: AabiH epile öhtiind silinder, mis lõikub ellipsoidiga kasutatakse ühte tsooni telgmeridiaaniga 24° mõõtkavategur telgmeridiaanil 0,9996 Y-telje nullpunkt nihutatud telgmeridiaanist 500 km lääne poole (et tekiks positiivsed koordinaadid) ellipsoid on GRS-80 Maksimaalsed moonutused Lääne-Eesti piirkonnas. 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused Et Eesti territoorium on ida-lääne suunas pikem, kui põhja-lõuna suunas, siis silmas pidades projektsioonist tingitud moonutusi, sobib meile kõige paremini Lamberti kooniline projektsioon.