Talisportlased 1. Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu suusataja 7. Jaak Mae suusataja 8. Kadri Lehtla suusataja 9. Aivar Rehemaa suusataja 10. Eeri Vahtra suusataja 11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25
harvendamas. Saaks selle juba kaelast ära, siis võiks heinavedamise või silotegemise juures mõne põnevama tööotsa vaadata. Tee peal tuli mulle meelde, et pidin Sassile ju õngetina viima, mul parajasti kaablitina on. See on kõige parem sort, tonka jaoks kõlbab kõige rohkem. Aga ma ei viitsinud enam tagasi jooksma hakata, ja nii kui ma keskuse juures hekinurga tagant välja tulin, nii nägin, et Paul juba paistab lauda juures. Siis tuli Sass ka ja velskri Eeri oli tal sabas. Igal pool, kus meie Sassiga käime, on Eeri ka platsis. Ta hakkas juba enne kooli meie järel käima. Sass tahtis temaga pahandamagi hakata, aga mina läksin vahele ja ütlesin: "Las poisike olla, las käib." Läksime igaüks põllu peal oma vao juurde. Aga võidu harvendada me nüüd enam ei viitsi. Alguses oli sellega igavene tegu. Eeri jäi alati kõige viimaseks ja Paul tuli ikka esimeseks, sellepärast et tema on lohakas. Ja siis
6. Mille jaoks kasutati takti(dirigendi) keppi? Takti ja rütmi näitamiseks orkestrile. 7. Mis on partituur? Partituur on koondnoodistik. 8. Millalja kus asutati 1.eesti sümfoonia orkester? 1900. aastal, Tartus. 9. Nimeta kuulsaim Eesti sümfoonia orkester ja üks kuulus dirigent: Erso, Eeri Klass 10. Nimeta sümfooniaorkestri pillirühmad (pillide juurde kirjuta vastavalt õige pillirühm): Viiul, altviiul, tsello, kontrabass- Keelpillid Klarnet, oboe, flööt, saksofon- Puupuhkpillid Trompet, tromboon, tuuba- Vaskpillid Taldrikud, timpanid, ksülofon- Löökpillid 11
23 164,2 1009,83 165 351,19 2107,12 6321,36 244,02 33,61 1099,83 6598,99 A-880GMA-UD2H GIGA-BYTE omTM II processor / AMD AthlonTM II processor G DDR3 xpressDIMM x16 slotToetab kuni 16 GB süsteemi mälu Express x1 slot slots k 8111D chip (10/100/1000 Mbit) BIOS eeri, skäneeri, faksi mtöö HZ x 373 mm 5ms / H170 V160 / Vga raan I 80
Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
veebruar Asiago Itaalia 10 km klassika 2. 2003 8. märts Oslo Norra 50 km klassika 3. 2003 13. detsember Davos Sveits 15 km klassika 4. 2004 17. jaanuar Nové Msto Tsehhi 15 km klassika 5. 2005 8. jaanuar Otepää Eesti 15 km klassika 6. 2005 12. märts Holmenkollen Norra 50 km klassika Treenerid Hetkel treenib Andrust peatreener Mati Alaver Endised Treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Kokkuvõte Andrus veerpalu on Eesti ainus suusasportlane kes on tulnud maailmameistriks. Teda treenib Treener Mati Alaver. Tal on peres 4 last ja Tema naine Angela. Andruse esimee märkimist väärt saavutus oli 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Kasutatu kirjandus http://www.google.ee/search?q=ol%C3%BCmpiav%C3%B5itja+Andrus+Veerpalu&ie=UTF- 8&hl=et Ene TLNE.ee
Kopsuarteri massiivne trombemboolia Isheemiline ajuinsult ANTIKOAGULANDID Vere hüübimist pärissivad ained. Ennetavad trombi teket või takistavad olemasoleva trombi edasist moodustumist. Ei kõrvalda olemasolevat trombi. FRAKTSION MADALMOLEKU FONDAPAR VARFARIIN UUED EERI-MATA LAAR-NE II-NUKS ANTIKOAGU HEPARIIN HEPARIIN LAN-DID (UFH) (LWMH) (NOAC) Hepariinist on eemaldatud madalmolekulaarne fraktsioon.
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Andrus elab perega (abikaasa Angela ja lapsed Andreas, Annette ja Anders.) Otepääl. Abikaasa Angela on tulnud kahel korral naiste arvestuses Eesti karikavõitjaks rulluisutamises. Kui võimalik, võtab Andrus abikaasa ja lapsed võistlustele kaasa.
harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Oslo MMi meeste 50 km suusavõistlus Põhja suusaalade MM-il Oslos võitis viimase alana kavas olnud meeste 50 km ühistardist vabatehnikasõidu norralane Petter Northug, ajaga 2:08.09,0. Hõbeda sai venelane Maksim Võlegzanin 1,7 ja pronksi Northugi kaasmaalane Tord Asle Gjerdalen 6,3 sekundilise kaotusega võitjale.Eestlastest sai poole distantsi järel juhtinud Aivar Rehemaa 32. Eeri Vahtra 42. ja Karel Tammjärv 49. koha. Osli MMi naiste 30km suusavõistlus Oslos toimuvatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel võitis naiste 30 km ühisstardist vabatehnikadistantsi norralanna Therese Johaug, ajaga 1:23.45,1. Kaksikvõidu kindlustas Norrale Marit Björgen, kes kaotas Johaugile 44 sekundiga. Pronksmedal läks Justyna Kowalczykule. Poolatar oli Johaugist aeglasem 1.34,0.
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992.
konserveerima ja konservima). Leia sõnade identifitseerima, struktureerima, sertifitseerima, normeerima ja standardiseerima lühivariandid ja märgi, mis sõna lühivarianti tuleks eelistada pikale variandile. Identifitseerima lühivariant on identima. Struktureerima lühend on struktuuristama. Sertifitseerima lühivariant on sertima. Normeerima lühivariant on normima. Standardiseerima lühivariant on standardima. Eelistatav on kasutada eeri-ja eeru-verbide asemel otsetuletisi või omaliidetega verbe. 7. Põhjenda eesti keele käsiraamatu abil, miks kirjutatakse Napoli ühe a-ga, kuid Berliin kahe i-ga, kuigi originaalkeeltes on mõlemad ühekordsete tähtedega. Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus September 2016
2.TEEKONNA ALGUS. Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971 aastal Pärnus.Oma kooliteed alustas ta Pärnu Rääma Põhikoolis.1990 aastal lõpetas ta Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Spordiga hakkas Andrus tegelema 1979 aastal(8- aastaselt),suusatreeninguid alustas ta 1983 aastal(12-aastaselt) Johannes Toimi õpilasena. Edasi jätkas ta 1985-1990 aastatel TSIK-is Ene Aigro,1990- 1996 aastatel Pärnumaa ,,Jõulu" suusaklubis Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel.Koos treener Mati Alaveriga käidi läbi pikk ja raske teekond kuni lõpuni. 3.ELUSTIIL. Andrus Veerpalu elab oma perega OtepäälSpordipisikuga on nakatatud kogu perekond.Abikaasa Angela on rulluisutamises tulnud ka Eesti karikavõitjaks.Lapsi on Veerpalude peres viis- Andreas,Anette,Anders,Anlourdees ja Andorres.Kahe vanema lapse nimed on juba mitmeid aastaid Eesti noorte suusaspordi uudistest läbi
10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994 ), Anette, Anders ja Anlourdees. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta
ma. Praha kevad 1968 Tsehhoslovakkia 60ndate keskel alustas Tsehhoslov. Kommunistliku Libe Ülestõusu Prahas ei toimunud. Sotsialismileer , NSVL partei juht Alexander Dubcek liberalis.protsessi nn ralis kartis sealsete sündmuste ülekandumist ka teistes inimnäolise sotsialismi suunas, lõpetas tsensuuri, eeri sots.riikidesse, mistõttu tungisid VLO väed samas ei astunud VLOst välja. misp 21.augustil 1968 Tsehhoslovakkiasse ja surus erio ülestõusu maha. Tagandati mässulise
Erinevus on selles, et laensõnal ei ole harilikult lekseemina käibivat alussõna.Nt.: ratas, meister, lusikas, angerjas, muusik, kringel. Laenverbe on vähem kui laenatud käändsõnu. Laensõna võib tõlgendada tuletisena, kui on laenatud või tüvena käibele võetud ka sellele sobiv alussõna. Nt. tõlgitsema (tõlkima), tükeldama (tükk). On ka terminina teadlikult mugandatud laentüvesid. E. keele sõnastruktuuri reeglitega kohanemata võõrverbid on eeri- lõpulise tüvega. Nt. aktiveerima, improviseerima. 20. DESKRIPTIIVSED on onomatopoeetilised ja muud häälikuliselt motiveeritud sõnad. Tähenduselt ekspressiivsed ja afektiivsed. Häälikuline kuju ja fonotaktika võib erineda tavapärasest ja põhineda häälikusümboolikal. Moodustatakse üldiselt mallide järgi, mis esindavad mingit tuletustüüpi. Selgetest tuletistest eristab neid
Seisuenergia ja koguenergia. Neljas absoluutne jäävusseadus m mass (kogumass) kinemaatiline tegur m0 seisumass Ekin kineetiline energia mkin kineetiline mass k võrdetegur v kiirus(e suurus) c valguse kiirus E0 seisuenergia E energia Ekogu koguenergia Tuumaenergia m massidefekt Z prootonite arv tuumas N neutronite arv tuumas mp prootoni mass mn neutroni mass mtuum tuuma mass Eseose seoseenergia c valguse kiirus Eeri eriseoseenergia A massiarv 9 Üldrelatiivsusteooria g raskuskiirendus(e suurus) F jõud (suurus) mi inertne mass gravitatsioonikonstant M Maa mass mr raske mass r kahe massi vaheline kaugus Kvantfüüsika elemendid E kvandi energia h Plancki konstant f kiirguse sagedus N teatud nurga alla hajunud alfaosakeste arv hajumisnurk 0 elektrostaatiline konstant
Sotsiaaldemokraatlik Erakond edaspidi SDE, · töö ja pereelu paindlikumat ühitamist läbi lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamise lubavad IRL, RE, SDE, KE (Keskerakond), EER, 9 · lubatakse toetusi vaesusriskis peredele (SDE, KE, ERL) ja tahetakse suurendada universaalseid toetusi (SDE, KE, EER), aga puuduvad täiendavad toetused läbi maksusoodustuse, · SDE lubadused lastega perede toetamiseks ja EERi kodanikupalk ka lastele on kõige ambitsioonikamad ja tähendaksid riigi eelarvele kõige suuremaid täiendavaid kulusid. Lastega perede toetamise osas on kõige ambitsioonikamaid ja ka kulukamaid lubadusi andnud SDE, kes näevad ka perepoliitikat prioriteetse suunana oma valitsemisplatvormis. Teiste erakondade valmislubadused on aga vähemkonkreetsed, mistõttu on kulu raske hinnata või klausliga ,,kui eelarve võimaldab".
a sõjandus, abstraktsed tähendused, zooloogia); -i = ained; -ur = seadmed ja riistad, isikud; -mina (aga sageli sobivad paremini us, -m, -mus jne) b) omadussõnaliited: -ne ja line; võõromadussõnade tuletus kas tugineda kreeka või ladina adjektiivtüvele, nt kaootiline, või vastavale nimisõnale, nt kaoseline? Kui sisuvahet pole, eelistatakse nimisõnale vastavat tuletust. c) pöördsõnaliited: -eeri ja lühitüvi (planeerima vs plaanima), -u- (kõvenduma vs kõvenema), -ta-, -sta-, -nda- (einestama/einetama) Terminoloogiatöö vormid: · eriteadlased + keeleteadlased. Eriteadlastelt saadakse terminite sisu kohta infot, keelteadlastest vormi kohta, nii et toimib koostöö. - Keeleteadlase panus: 1) Oskuskeeleõpetuse viljelemine 2) Eriteadlaste metoodiline juhendamine 3) Praktilise terminoloogiatöö koordineerimine
● Luule: Juhan Viiding, Doris Kareva jt. Mati Unt: ● “Hüvasti kollane kass!” (1963); ● “Võlg” (1964); ● “Elu võimalikkusest kosmoses” (1967); ● “Sügisball” (1979); ○ tegevus Mustamäel 1970ndatel; ○ tegelased: ■ restoranišveitser Theo, kirjutab raamatut “Mees ja naine”; ■ luuletaja Eeri; ■ juuksur August Kask; ■ arhitekt Maurer; ■ telefonist Laura; ■ Peeter, Laura poeg. ○ ● “Doonori meelespea” (1990); ● Näidendid; ● Filmistsenaariumid; ● Esseistika. Mats Traat: ● Romaan "Tants aurukatla ümber" (1971) kasvas välja filmistsenaariumist; ○ põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil;
Kasutusel olnud ,,Rajalane" ja hilisem ,,Lõuna-Eesti" on hõlpsasti kättesaadavad digiteeritud Eesti ajalehtede andmebaasis. 5 Küllo Arjakas. Eesti raudtee 140. Tallinn: AS Eesti Raudtee, 2010. 6 Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 18961996. Tallinn, 1996. 7 Eesti ja Läti suhted 19201925: Dokumentide kogumik. Koostanud Heino Arumäe, Tiit Arumäe. Tallinn: Umara, 1999. 8 Eesti Vabariigi sisepoliitika 19211929: Dokumentide kogumik. Koostanud Jüri Ant, Eeri Kessel, Ago Pajur. Tallinn-Tartu: Rahvusarhiiv, 2002. 9 Valve Saretok. Läbi uduliniku I: Valga tütarlaste gümnaasiumis. Toronto: Orto, 1956 ja Läbi uduliniku II: Valga tütarlaste gümnaasiumis. Toronto: Orto, 1957. 5 Valga linna jagamine Eesti ja Läti vahelise piiri määramise esmased algatused tehti juba 1917. aastal peale Venemaal toimunud Veebruarirevolutsiooni. Ajutise valitsuse loal ühendati eestlased ühise
a2 b2 kus a 2 0 ja b2 0 ; a1 ja a 2 ei oma ühis tegureid, b1 .j a b2 ei oma ühis tegureid. .......................................... J äreldus R ats ionaal arvu korruta mis el kahega s aame rats ionaalarvu. ............................................. M õned tüüpilis ed vead teoreemide tões tamis el : - A rgument eeri taks e näidetega, mõne näite korra teoreemi kehtimine ei tähenda s elle üldis t kehtimis t - S amad e tähis tus te kas uta mine erinevate ter mini te jaoks , näiteks kaks suvalis t paaris arvu m j a n tähis tataks e m= 2*k ja n= 2*k, kui s ee on vale s es t tekib s eos m= n, mis s uvalis te täis arvude korral ei kehti - H üppeline üle minek tulemus e le - Tule mus t ennas t kas utataks e tões tus e sees K ontranäite l põhinev tões tus :
Populaarsemad nimede järelkomponendid on -aas, -jõgi ja -mägi. 13. Perekonnanimesid on uurinud Eisen, Saareste, Mägiste, Leesment+Tilk, Tarand+Rajandi, Must, Henno. 14. 8. Loomanimed. Kirjandustegelaste nimed. Äri- ja tootenimed. Marginimed. 15. 1950ndatel pandi selliseid nimesid: Lehmadele antakse nimesid tunnuste või iseloomulike omaduste, sünniaja ja -koha, taimede, värvi järgi. Võidakse panna ka inimeste nimesid, nt Anu, Epu, Eeri, Silva, Tiiu. Tihtipeale on neil -k lõpp, nt Mustik, Lehik, Aavik, Kirjak, Meelik, Tillu, Eesik, Pühik, Jaanik, Jõulik, Nurmik. Hobuseid kutsutakse tavaliselt karva värvi järgi, nt Hall või Hallu, Kimmel, Raudjas, Võik. Nimed on juhuslikud üldiselt: Kuller, Noole, Lennuk, Aatom. Ka inimese nimesid pannakse hobustele: Aadu, Esku, Tiiu. Koerte nimesid antakse karva järgi: Karu, Krants, Muri, Valdi. Väliste tunnuste järgi Kiki, Mopsi, Murra, Pitsu (špits), Vudi
nende ümber keerdu käivad ja laulavad. Poisteparmas hoiab paremale poole ja valib nukupüüdjat. Pahemale poole kogunevad torupillimees, vanemad mehed ja naised, kõik heas tujus. Nukumäng peab kiiresti minema. Kuni nukku joostakse, süütavad vanemad poisid vibalikuga üles tuld; sealt hakkab punakat valgust alla paistma NUKUMÄNG I. Lähme nukku ehtimaie, kuldakägu kängitsema! Ehi nukku, eeri nukku, ehi enda ehtemile, paale pane pardisulgi, liida pääle linnusulgi! Neiud keskel teevad kästud liigutusi. Rinda pane suure sõle kui see kuu taeva'esse, kaela heida helmekorra kui see korda kanamune, pähe pane laia pärja kui see vihma vikerkaari! Nukukene, noorukene, seadi jalad jooksemaie,
-ants, -ents ld abstraktmõiste: assonants, elegants, intelligents, kompetents, tendents, ekvivalents, dekadents, eksistents, konsekvents -bel ld omadussõnaliide: variaabel, respektaabel, komfortaabel, noobel, sensiibel -ee pr a) isik: atasee, krupjee, rantjee, korüfee; b) koht: fuajee, kabaree, kupee, palee, allee; c) asi: kombinee, klisee, neglizee, glassee, zelee, filee; d) üritus, tegevus: dinee, defilee, supee, turnee; e) abstraktmõiste: renomee -eeri- ld, -iseeri- kr tegusõnaliide: vibreerima, instrueerima, intervjueerima, retsenseerima, rehabiliteerima, kristalliseerima, organiseerima, pastöriseerima, filosofeerima, polemiseerima, teoretiseerima -ess pr a) naisisik: paruness, komtess, poetess, printsess; b) abstraktmõiste: finess -ett pr algselt vähendava tähendusega: klosett, parkett, pakett, omlett, kusett, vagonett, rakett, piruett, bankett, operett, kokett
ilma ühemõttelisust vähendamata võimalik. Hea koht selleks on vältida mitmekordseid samatähenduslikke või tähenduseta tuletusliiteid. Hästi on tuntud ringiga kiiresti algusse tagasi jõudev tuletuskäik kohe (määrsõna) → kohene (omadussõna) → koheselt (määrsõna), mille leviku põhjust eriti juuratekstides tuleb ilmselt otsida pigem prestiiži kui ökonoomia valdkonnast. Sagedased ärajätmise kandidaadid on võõrliited -eeri- ja -iseeri-: • aktiviseerima → aktiveerima • sorteerima → sortima • planeerima → plaanima Need lühendamised on mõistepõhised ja vajalikud ainult sagedaste sõnade puhul: plaanima tähistab ainult ’plaani koostama’; harvemini esinevates purilennunduse ja maastikuarhitektuuri tähendustes on planeerima alles lühendamata kujul. Terminisaamisviisid 147
annaabi.ee 
