· Kohus võib määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu mööratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. 4.5 Ajutise halduri nimetamine · .Võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otusustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohu 10 päeva jooksul poankroavalduse saamisest istungi tiumumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhtub otsustab kohust ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. · Kui kohus ei nimeta ajutist haldurit, siis protsess lõppeb. 4.6 Elukohast lahkumise keeld · Juriidilise isiku suhtes võidakse kehtestada elukohtast lahkumise keelu juhorgani
kohus välja: Hageja nõude ja kostja vastuväited, kolmanda isiku seisukoha; Tõendid mida soovitakse esitada ja mida nendega tõendatakse (tõendite lubatavus); Kas asja lahendamine muul viisil on võimali (kokkulepe); Kes on protsessiosalised ja kuidas nad kohtuistungile kutsida; Kas asja soovitakse lahendada kollegiaalsselt (kaasistujatega). Eelmenetlus toimub kahes etapis – eelmenetluse toimingud ja eelistung. § 398. Eelistung Eelistungil selgitavad pooled ja teised protsessiosalised suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, millele nad tuginevad. Eelistungi käigus kontrollib kohus esitatud tõendite kuuluvust, lubatavust, samuti seda, kas dokumentaalne tõend on esitatud vastavalt seaduse nõuetele. Kostja teatab, kas ta soovib esitada vastuhagi või hagi õigeks võtta. Eelistungil selgitab kohus pooltele, millised on menetluse lõpetamise tagajärjed poolte kokkuleppe ja
võimalusi või mitte. Nagu ameerikas ikka, ei saada ilma kohtuta elada. Harvardi üliõpilased Cameron Winklevoss, Tyler Winklevoss ja Divya Nrendra süüdistasid Marki, et too valetas neile, kui lubas neil üles ehitada sotsiaalset võrgustikku HarvardConnection.com (hiljem ConnectU). Nad tegid avalduse kohtule 2004, kuid see lükati tagasi 28.märts 2007. Avaldus esitati uuesti kõrgema astme kohtule ning eelistung määrati 25.juuliks 2007. Eelistungil teatas kohtunik ConnectU liikmetele, et nende avaldus pole piisav ning andis võimaluse kaebus uuesti esitada. 25.juunil 2008 maksis FB hagejatele 65 miljonit dollarit kokkuleppemenetluse käigus. 24.oktoobril 2007 müüs Facebook Inc 1,6% aktsiatest Microsoft Corp.ile 240 miljoni dollari eest, lükates tagasi Google Inc.i pakkumise. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Facebooki turuväärtus müügihetkel oli 15 miljardit dollarit. Microsofti Xbox 360 mängude konsoolile on
aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada, kutsutakse ta kohtusse ajalehekuulutusega, mis avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega. Kui adressaat keeldub kutset vastu võtmast, teeb kutse kättetoimetaja kutsele märkuse, mida kinnitab oma allkirjaga. Märkusega kutse tagastab ta kohtule. Sel juhul loetakse, et kutse on adressaadile kätte antud. Eelistungil selgitavad pooled ja teised protsessiosalised suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, millele nad tuginevad. Kui protsessiosaline soovib, et kohus kuulaks üle tunnistaja, teatab ta tunnistaja nime, postiaadressi ja asjaolud, mida tema ütlustega soovitakse tõendada. Eelistungi käigus kontrollib kohus esitatud tõendite kuuluvust, lubatavust, samuti seda, kas dokumentaalne tõend on esitatud vastavalt seaduse nõuetele.
Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui (PankS § 14) : 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest, tehes selle kohta määruse. Kui pankrotimenetluse algatamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. (PankS § 15 lg 1) Kui varem algatas kohus pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist võlgniku pankrotimenetluse ja määras ajutise pankrotihalduri, siis alates 2010 aasta muudatusega on pankrotiseaduses loobutud pankrotimenetluse algatamisest ja nüüd nimetab kohus vaid ajutise pankrotihalduri. 2. ERAISIKUTE PANKROTIMENETLUSTE STATISTIKA
tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. 26. Eelmenetluse ülesanded ja tähendus, eelistung Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil või kui eelistungil on rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. Kui asja arutamist ei lõpetata eelistungil, teeb kohus korraldused, mis on veel vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks, ja määrab põhiistungi aja. 27. Kohtuistung Kohtuistungil toimub asja sisuline arutamine
ning tõendid nõuet kinnitavad. Korralikult koostatud pretensioon koos viidetega seadusesätetele näitab, et nõude esitaja on oma nõudes kindel ja pädev ning on alust arvata, et asub sama pädevalt oma õigusi kaitsma ka kohtus. Tõendavad dokumendid lisatakse hagiavaldusele teistest materjalidest eraldi. 17 Lk 83-84 18 Lk 88, 92-95 19 Lk 90-92 19 Riigilõiv tuleb tasuda hagi hinnalt. Kui eelistungil selgub, et hagi esitamise ajal oli võla summa tegelikult väiksem, siis rohkem tasutud riigilõivu ei tagastata ja seda ei mõisteta ka kostjalt välja hageja kasuks. 25. Nõuete ja kohustuste üleminek Sageli esitatakse nõudeid, mis tulenevad nõuete ja kohustuste üleminekust. Selleks, et taolisest õigustoimingust tulenev nõue oleks kehtiv, on vajalik nimetatud õigustoi- mingud vormistada kooskõlas seadusega.
Kriminaalasjad jagunevad üld- ja lihtmenetluseks. Lihtmenetluse eesmärk on kiirendada kriminaalmenetlust, et vähendada kohtusüsteemi ülekoormatust. Lihtmenetlus on üldnimetus lihtsustatud menetlusliikidele (lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, kiirmenetlus ja käskmenetlus). Üldmenetlus kulgeb kohtus järgmiselt: Prokuratuur saadab kohtusse süüdistusakti. Kohtu kantselei jagab arvutiprogrammi abil kohtusse saabunud asjad kohtunikule. ->Seejärel määrab kohus eelistungi aja. ->Eelistungil lahendab kohus võimalikud taotlused ja lepib pooltega kokku asja sisulise arutamise aja kohtuistungil. ->Kohtuistungil peab prokurör avakõne isiku süüdistuse kohta. Süüdistatavalt küsitakse, kas ta tunnistab ennast süüdi või mitte ning kuulatakse ära kaitsja arvamus süüdistuse põhjendatuse kohta. Algab kohtulik uurimine, kus uuritakse kirjalikke tõendeid, kuulatakse tunnistajaid, eksperte, kannatanuid ja süüdistatavat.
Kiirem lahendus on vajalik ka siis, kui inimene on arestitud ja istub kinni seni, kuni lahend on tehtud. Põhimõte: mida rohkem on inimese õigused menetluse käigus piiratud, seda kiiremini tuleks otsus teha. Mis on avalik huvi? Seda, kas ja kui palju andmeid eeluurimise ajal avaldada, otsustab prokuratuur. Kuidas mõistlikku menetlusaega tagada? - Elementaarne hoolikus (toimik ei kuku kapi taha); - Katkematu menetlus; - Kohtumenetluse planeerimine eelistungil; - Protsessidistsipliini tagamine; - Asendusrahvakohtunikud, asenduskaitsjad; - Eraldamine ja ühendamine; - Kohtute koormuse ja tööjõu reguleerimine. Tõkendid – mis on tõkendi eesmärk? Tagada kahtlustatava ja süüdistatava osavõtt menetlusest. Tunnistaja ja kannatanud suhtes ei saa tõkendit kasutada. Kasutada saab ka süüdimõistetu suhtes, et tagada karistuse täitmist. - Elukohast lahkumise keeld – „ära linnast lahku, ära kodust lahku“
Kuna kokkuleppemenetluses ei ole kohtumenetlus tavaliselt kuigivõrd ajamahukas ja sellest ei võta osa teised menetlusosalised peale prokuröri, süüdistatava ja kaitsja, on tekkivate kohtumenetluse kulude umbkaudne suurus kokkuleppe sõlmimisel üldjuhul prognoositav. Ka praegusel juhul oli kaitsjal kokkuleppe sõlmimise hetkel teada, kui palju aega ta üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks, kaitseakti koostamiseks ja eelistungil osalemiseks kulutas. Eelnevast tulenevalt oli kohtueelse menetluse kuludele lisanduv menetluskulu umbkaudne suurus ettenähtav ja kokkuleppe sõlmimisel oli võimalik sellega arvestada. Menetluse lõpuleviimine ja edasise tegevuskäigu otsustamine (9.-12.10.17) Millistel tingimustel saab asja uuendada? Sama kuriteo toimepanemise eest ei saa teist korda karistada topelt karistamise keeld. See kehtib nii karistuse, kui ka menetluse kohta.
põhjustas kostja kohtukulude suurenemise kohtusse mitteilmumise tõttu. Kas kohus tegi õigesti? lepinguline suhe advokaadi ja kostja vahel; kostja võttis endale kohustuse advokaadi teenuste eest tasuda kas kuskil on sellist sätet, mille alusel kohus võiks seda teha? o § 169 lg 1? ei, kostja esindaja ei ole pool! o ei! kostja läheb advokaadi vastu kohtusse (õigusabilepingu rikkumise tõttu) 68. Hageja esitas eelistungil kaks taotlust: 1. palun menetluse lõpetada põhjusel, et kostja tasus võla 5000 kr pärast hagi esitamist; 2. palun kohtukulud vastavalt lisale välja mõista kostjalt. Lisas olid nimetatud järgmised kohtukulud: 1. riigilõiv hagi esitamisel; 2. tähitud kirjade kulu enne kohtuistungit; 3. hooneregistri õiendi taotlemine korterile Pähna 13-3; Kas taotlus on põhjendatud? Mis vormis ja millele tuginedes teeb kohus lahendi? Hageja hagist on loobunud, määrusega.
1) pooli kutsumata eelmenetluses enne eelistungit käesoleva 1) jätta kaebus rahuldamata; seadustiku §-s 168 sätestatud alustel; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa 2) ühe poole puudumisel, kui kohalolev pool seda eelistungil või enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; kohtuistungil nõuab. 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud (3) Tagaseljaotsuse võib poole kahjuks teha üksnes siis, kui poolt on
(2) Kohus võib tagaseljaotsuse teha: isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. 1) pooli kutsumata eelmenetluses enne eelistungit käesoleva (3) Kaebust lahendades võib maa- või linnakohtunik: seadustiku §-s 168 sätestatud alustel; 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) ühe poole puudumisel, kui kohalolev pool seda eelistungil või 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa kohtuistungil nõuab. enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; (3) Tagaseljaotsuse võib poole kahjuks teha üksnes siis, kui poolt on 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud sellest hoiatatud
töötab Iirimaal ning omas tema kontakte. Selle tõenduseks esitab ta ka rea meile, mis võla tasumise üle on vahetatud. Lisaks märgib ta, et Euroopa Liidu teises liikmesriigis elavale isikule menetlusdokumendi kättetoimetamisel ei kohaldu Eesti õigus, vaid EL õigus, mis ei lubagi avalikku kättetoimetamist. Kas kohus toimis õigesti? Kas ja mida saab heita ette A-le? §316 8. A nõuab B-lt võlakirja alusel 100 000 krooni tasumist. Kohtu eelistungil esitas kostja B hulga uusi tõendeid võla puudumise kohta, mille esitamise kavatsusest ta kohut ega vastaspoolt varem ei teavitanud. Hageja A selle kohta aga selgesõnalisi vastuväiteid ei esitanud, kuna oli kindel, et need tõendid asja lahendust ei muuda ja tema hagi nagunii rahuldatakse. Kohus võttis tõendid vastu ja tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses tugines A muu hulgas sellele, et maakohus poleks
tagastatakse materjalid. Materjalid tagastatakse või määratakse puuduste kõrvaldamise tähtaeg määrusega. Määruse andmist põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ette ei näe, kuid määrus antakse praktilise vajaduse sunnil protsessi üldpõhimõtetest lähtuvalt. Kui materjalid on tunnistatud seaduse vorminõuetele vastavaks, siis kutsutakse kokku eelistung, mille juures viibivad ka kolleegiumi nõunikud. Eelistungil määratakse istungi kuupäev ja kolleegiumi liige, kes on selles asjas ettekandja. Ettekandja ülesandeks on otsuse kirjutamine. Kohtute ja kantsleri taotlused tuleb läbi vaadata 2 kuu jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest, presidendi omad aga 1 kuu jooksul. Nende tähtaegade sisse peab mahtuma mitte ainult istung, vaid ka otsuse avalik kuulutamine (praegune tõlgendus). Üldkogu saab vajaduse korral 2-kuulist tähtaega
- 23. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebusega, et maakohtu otsus ei saanud olla kõrvalnõuete osas kostja jaoks üllatav. - Hageja on menetlusdokumentides seadnud kostja intressi- ja viivisearvestuse kahtluse alla. Juba 1. veebruari 2012 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et laenumaksete aruanded ei sisalda arvestusperioodi, intressimäära, intressimäära muutusi ja nõude sissenõutavaks muutumise aega (I kd, tl 154 jj). 25. aprillil 2012 toimunud eelistungil on maakohus kostjale selgitanud, et viimane peab täpsustama põhi- ja kõrvalnõuete detailset arvestust, sh intressi- ja viivisearvestust, tuues välja arvestusperioodi, intressimäära, võimalikud muudatused intressimääras ning nõude sissenõutavaks muutumise aja (II kd, tl 1). 9. oktoobri 2012 menetlusdokumendis on hageja seadnud kahtluse alla kostja kui panga kehtestatud baasintressimäära suuruse (III kd, tl 93). Seega on ekslik ringkonnakohtu etteheide
asjaolusid. Üldine põhimõte on, et asja sisuline arutamine toimub eelduslikult ainult ühel kohtuistungil. Üksnes juhul, mil esimesel istungil selgub, et asjaolud ei ole piisavalt selgitatud, toimub asjas mitu istungit . Seega kohtuistungil toimub asja sisuline arutamine. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda (kohtuistungi toimumise ajast ja kohast saad teatada ka eelistungil vt TsMS 311). Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem. Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse ka kohtu veebilehel, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse. Kinnise kohtuistungi kohta avaldatakse üksnes toimumise aeg, tsiviilasja number ja märge, et kohtuistung on kinnine
hagejast tingitud asjaoludest - ebakvaliteetse kauba saatmine ja sellega setud kahju heastamise küsimus. 186 Kostja tunnistab hagi osaliselt: nõudest tuleb maha arvata kostjale tekitatud kahjusumma 139 824.- krooni. (943 520 - 139 824 = 803 696). Kostja tunnistab hagi 803 696.- krooni ulatuses. Vastuhagina kahju hüvitamise nõude summas 139 824.- krooni esitab kostja juhul, kui pooled eelistungil ei otsusta sõlmida kohtulikku kokkulepet. Toimikusse võtta hagejale saadetud pretensioonid ja kvaliteediekspertiisi aktid (käesolevale vastusele lisatud). Tunnistajana palub kostja kohtusse kutsuda ja ülekuulata AS ABC varustusdirektor Vambola Makarov ja kvaliteedijuht Elvi Merivee, elukoht Paju tn.789-56, Tallinn, 13456. Nimetatud isikud tõendavad kauba kvaliteedi ja sellega seotud vaidluse asjaolusid. Kohtukulud jätta kummagi osapoole enda kanda.
annaabi.ee 
