JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Kätlin Perri (9A klass) EELAJALOOLISED LOOMAD referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Eelajalooline elu ulatub kaugesse minevikku, sinna kust kogu maailm alguse sai. Selle uurimises ei saa kunagi milleski kindel olla, võib ainult oletada, kuid just need oletused aitavadki meil mõista paremini tolle aja elu ja olemust. Minu teemaks osutus eelajaloolised loomad. Neid loomi võib pidada maailma esimesteks algelisteks loomadeks ja väga palju liike on tänapäevaks väljasurnud. Eelajaloolistest loomadest on arenenud enamus liike, keda me tänapäeval kohata võime. Selle teema kohta kirjutamine on minu jaoks huvitav, sest, et see on tänapäeva maailma alus ja selleks, et kõike paremini mõista on hea teada, kuidas olid asjad mitmeid miljoneid aastaid tagasi. Kindlasti on üks huvitavamaid eelajaloolisi loomi dinosaurus, kelle kohta me teame
sisenesid nad vulkaani kraatrisse ,et leida maakera süda. Saarel liitus nendega kütt ja teejuht Hans. Vulkaani sisemuses toimus nendega palju sündmusi. Nad piinlesid janu käes ,üritasid leida maa alt vett ,kaotasid üksteist ära ,läksid vales suunas. Pärast pikka käimist Sneffelsi galeriisid leitsid nad uue avastamata paiga. Näis ,et oleksid nad tagasi maapinnal - seal oli meri ,kaljud ,neemed ,liivarand. Selgus ,et seal pesitsesid eelajaloolised loomad ,taimed ja inimese taolised olendid. Maakera südant nad ei leidnudgi. Vaprad mehed tulid välja ühest Itaalias asuvast vulkaani kraatris. Seiklus lõppes õnnelikult ,sest kõik jäid ellu.
Seiklejad asuvad teele Sannikovi maale mööda Siberi saari. Läbi raskuste saarele pärale jõudes asutakse seda uurima. Sannikovi maal kohatakse eelajaloolisi karusi, ninasarvikuid, mammuteid, kui ka sadu aastaid varem tsukside poolt merele tõrjutud Onkilooni rahvast. Seiklejad elavad mitu kuud Onkiloonide juures. Selle aja jooksul koguvad nad andmeid eelajaloolise loomade ja Sannikovi maa kohta ja õpivad tundma Onkiloone. Samuti elavad saarel eelajaloolised ahvinimesed Vampud. Kuid Vulkaan, millest eralduv soojus on võimaldnud Sannikovi maa sooja kliima purskab ja Sannikovi maa elanikud häivenevad. Neljal seiklejal viiest õnnestub tagasi mandrile jõuda, koos ühe onkiloonitariga, kuid kõik tõestus nende avastusest hävib. Seiklusroomani tunnusteks on seiklejatest kangelased, ohud mida nad trotsivad nii sannikovi maal, kui ka teel sinna ja tagasi. Teekond Sannikovi maale on seikluseks, ja Imeks võib
Vaatamata sellele,et Alex ei tahtnud minna Islandile ,sõitsid nad professoriga viimase nõudmisel ikkagi sinna ,kus nendega liitus kütt Hans. Nad sisenesid Islandil Sneffelsi vulkaani,kus neid ootas ees palju sündmusi ja seiklusi.Nad piinlesid janu käes,üritasid leida maa alt vett,kaotasid üksteist ära,läksid vales suunas .Pärast pikka käimist Sneffelsi vulkaani sisemuses leidsid nad uue avastamata paiga.Seal oli meri,kaljud,neemed ,liivarand .Seal elasid eelajaloolised loomad,taimed isegi inimese moodi olendid.Maakera südant nad siiski avastada ei suutnud ,kuna nad olid jõudnud Itaaliasse tegutsevasse vulkaani, mis hakkas purskama. Mehed olid puust parve peal,ning tuline laava kandis nad vulkaanist välja.. Nende seiklus lõppes õnnelikult ,nad kõik pääsesid eluga ,ning nad said kuulsaks. Nende auks korraldati Hamburgis pidustusi,kus professor Liedenbrock rääkis seiklustest maakera sissemuses. Axel aga abiellus oma armastatud naise Graubeniga.
Urmas Niklus Kalakasvatus II Ajalugu Naha kasutamine ulatub inimkonna algusaegadesse. Eelajaloolised inimesed kasutasid loomanahku kaitsvate rõivaesemetena. Kuna toores nahk roiskub kiiresti, kuivades muutub aga kõvaks, tõmbub kokku ja murdub, on kasutatava naha saamiseks vaja teda töödelda. Aja möödudes õppis inimene kasutama paremaid tööriistu ja meetodeid naha vastupidavuse suurendamiseks. Esimesed nahkade parkijad olid egiptlased. Toornahkade jaotamine 1)Väiksed toornahad Veiste väikesed nahad Hobuse väikesed nahad Lambanahad Kitsenahad
Saarel liitus nendega abivalmis kütt Hans. Vulkaani galeriides toimus väga palju sündmusi : küll nad piinlesid janu käes , üritasid leida maa alt vett, kaotasid üksteist ära , läksid vales suunas , käisid mõttetult edasi-tagasi jpm.Pärast pikka tammumist mööda Sneffelsi galeriisid leidsid nad täiesti uue , avastamata paiga. Nimelt näis , nagu oleksid nad taas maapinnal - seal oli meri , kaljud , neemed, liivarand . Selgus , et omapärases paigas elutsesid hoopis eelajaloolised loomad, taimed ja isegi inimesetaolised olendid. Maakera südant nad siiski avastada ei suutnud. Vaprad mehed tulid välja hoopis ühest Itaalias tegutsevast vulkaani kraatrist. Seiklus lõppes õnnelikult, sest kõik pääsesid eluga. Teoses otseselt probleeme ei esinenud , ma mõtlen selliseid nagu on tänapäevases noortekirjanduses (narkootikumid, alkohol, omavahelised konfliktid). Sellegi poolest, oli raskemaid kohti
need autod, mis saabusid parklasse või lahkusid sealt sellal, kui ta oli ,,surnud". Pärast seda olevat ta aga palatist välja lennelnud, mitu korrust allapoole laskunud ja näinud kolmanda koruse aknalaual sinist tenniskinga. Arst vaatas järele. Aknalaual lebas tõepoolest sinine tennis. Arsti kommentaar: "Naisel polnud kuidagi võimalik tennist ülevalt näha ja päris kindlasti polnud ta varem kolmandal korrusel käinud. Järelikult pidi ta oma kehast lahkuma." Sisukord: Eelajaloolised mõistatused Jäljetult kadunud Ufod- külalised maailmaruumist Surmajärgne elu
kaitsmine. Tekib dialoog, kus suhtlemine toimub märkide abil ja märgisüsteemi nimetatakse keeleks. Inimene areneb: visuaalselt koopamaalingud, kujukesed, ornamendid, ehitised jne verbaalselt väljendamine suulisel teel See väljendus erinevates · heli kõrgustes, mis algselt olid gissando taolised · tämbrites ehk kõlavärvides (tingitud emotsioonidest) · rütmides (algselt rütmilised hüüatused) · teistes kunstides (miimika, tants) Eelajaloolised tantsud täitsid kindlaid rolle: olid rituaalsed, tervendavad, erootilised, soosingut taotlevad. Paljudes mitte-Euroopa kultuurides täidab tants tänini neidsamu rolle. Näiteks Ameerika indiaanlaste tunde või isegi päevi vältavad trummide ja kõristite saatel ette kantavad tantsulaulud. Varaseimad musitseerimise tõendid on muusikainstrumentide jäänused. Plagistid, vilepillid ja trummid olid olemas juba enne viimast jääaega.
raamatu ja 25 oma raamatut. Lastekirjanikuna debüteeris 1985. a. jutukoguga Suure Kivi lood. Tänaseks on temalt ilmunud 26 proosaraamatut ja 2 lasteluulekogu, peaaegu kõik neist autori enda illustratsioonidega. Mitmekordne Nukitsa konkursi võitja. Henno Käo loomingus on oluline koht ulmelise kallakuga fantaasial. Tema teosed moodustavad omaette keeruka universumi, kus täiesti enesestmõistetavalt ning enamasti sõbralikult tegutsevad kõrvuti inimesed, loomad, eelajaloolised olendid, päkapikud, tondid, vaimud ning tulnukad kosmosest ((Oliüks, Dondijutud, Olematu saar?,Väike rüütel Rikardo). Olulisel kohal on folkloorsed motiivid, mida autor kasutab üsnagi vabalt (Kuningas, kuninga kass ja teised, Maailma loomine ja teisi lugusid jt). H. Käo raamatud paistavad silma suurepärase fabuleerimisoskuse ja sooja huumoriga, tihti ka lausa virtuoosse sõna- ja mõttemänguga (Kui mind üldse olemas ei oleks, Printsuss,Napakad jutud). Tänapäeva
lootusetult tume. Meie kultuuris juurdunud Kreeka müüdid on algallikast mitmekordselt vöörandatud: vanade kreeklaste sünteetiline novaatorlus ja hiljem mütograafide süstemaatilise töötlemise läbi. Kreeka kultuuri ja müüdi kolme peaosist võib kirjeldada kui substraati ( egeuse, pealsgi, minoa ), superstraati ( indoeuroopa kreeka ) ja adstraati ( kestvat immutist Väike-Aasiast ja kaugemailt idamailt). Substraat ja varane adstraat võisid olla ühtlased, sest samalaadsed eelajaloolised kohanimede suffiksid esinevad Kreekas ja Väike-Aasia ( Parnassos : Halikarnassos ). Sellele alusele ladestus põhjast aegamööda indoeuroopa-keelsete kreeklaste asustus, alates umbes 2000 e.m.a ja lõppedes doorslaste tulekuga umbes 1200 e.m.a. Umbes 1600 e.m.a valitses Kreeka maismaad sõjakas aristokraatia kindlustatud kantsides nagu Mükeene, Kreetal seevastu kindlustas minoa merevägi avali paleede müüritu turvalisuse. Umbes 1400 oli aga kreeklaste merejõud piisavalt
Buddha kirjutas surma kohta: ,,Elu on teekond. Surm on naasmine maa rüppe. Universum on nagu võõrastemaja. Mööduvad aastad nagu tolmukübe" (Vairacchedika 32). Budistid pürgivad elujanu lõpetamise ja selle tulemusel saavutatava nirvaana poole. Surm on karma energia tulem, kus inimese põhielemendid ehk kandhad siirduvad uude kehasse (näiteks teise inimesse) senikaua, kuni jätkub elujanu. Kui see kord lõpeb, katkevad ka uuestisünnid. Nirvaana on lõplik rahu. Hiina ja mitmed eelajaloolised usundid arvavad, et maailm koosneb nii elavatest kui surnutest. Surmajärgselt suundub lahkunu hingede maailma, kus tal on samasugused vajadused nagu elavate maailmas. Tähtsal kohal on esivanemate kultus ja ohvriannid, et lahkunu hing oleks rahul. Hiina religioonid rõhutavad rohkem siinpoolsust ja pürgivad ennekõike andma eetilisi nõuandeid heaks eluks. Lähis-Ida religioonides mõjutab surma mõistmist aja tunnetus. Usutakse, et inimesel on
Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis, Aafrika looderannikust 100 km kaugusel. Saared kuuluvad Hispaania Kuningriigile ja on üks Hispaania 17-st autonoomsest üksusest. Arhipellaagi nimi Canarie Insulae tähendab tõlkes koerte saar ning nimi kehtis varem ainult Gran Canaria saare kohta. Arhipellaagi pindala on 7447 km2 ning see koosneb 7 suurest ja 6 väiksemast vulkaanilist päritolu saarest. Saarest möödub Kanaari hoovus.[2] 3.2 Ajalugu Enne esimeste inimeste saabumist elasid saarel eelajaloolised loomad näiteks suured sisalikud ja närilised. Kanaaride esimesed päriselanikud olid guatshid, kelle päritolu on ebaselge. Eurooplased kirjeldasid neid kui pikkade, heledate juuste ja siniste silmadega rahvast. Sellest tulenevalt on guatshisid peetud keltide või viikingite järeltulijateks, samas võivad nad olla ka berberite järeltulijad. Aja jooksul on saari külastasid nii foiniiklased, kreeklased, roomlased kui puniigid.[2] Alates 14
arhitektuuri tippteos, autoriks Hollandi arhitekt Gerrit Rietveld (1888-1964) De Hoge Veluwe on Hollandi suuri rahvuspark,kus asub ka Kröller-Mülleri muuseum park on 5500 hektarit suur ja seal on loodud imeline metsade kooslus. Suhteliselt lagedad metsad ja nõmmed pakuvad vaheldust muidu väga tihedalt asustatud maale. Schokland ja selle ümbrus on mäletsusmärk hollandlaste võitlusele pealetungiva merega. Seal piirkonnas elasid juba eelajaloolised inimesed, kunagi oli see olnud poolsaar kui 15. sajandiks sai sellest saar. Amsterdami kaitseliini lasi sõjaministeerium ehitada aastail 1880-1920. tegu on vee kasutamisel põhineva kaitserajatiste süsteemiga. Ringikujulise kaitseliini pikkus on 135km, koosneb kahest alast, mis on võimalik vaenlase kallaletungi korral üle ujutada. Rijksmuseum on Hollandi suurim kunstimuuseum. 1800-1808 eksisteeris Haagis ning siis viidi üle Amsterdami
traditsiooni järgi oli see Iirimaa kõrgete kuningate trooniks. 4) Dublin City - Väike kuid täis ajaloolisi vaatamisväärsusi ja muuseume. Dublin saab hoida turisti vähemalt nädal aega tegevuses. Laupäeviti on kesklinn täiesti inimesi täis käis soppavad. 5) Glendalough - Kõige tähtsam kristlaste vaatamisväärsus Iirimaal. Väga ilus org. 6) Lakes of Killarney and Ring of Kerry - Seal on hingemattev mägede maastik, eelajaloolised monumendid ja Killarney järved. 7) Cliffs of Moher - Järsak mis langed 650 jalga otsa alla Atlandi ookeanisse. LITOSFÄÄR Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju- kui ka madalat luiteranda. Pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. UUDISED Suurim Iiri pank taas sügaval kahjumis Bank of Ireland kukkus tänavu esimese poolaastaga sügavale kahjumisse, kuna kõrgenenud
teiste samast paigast leitud esemete järgi neandertaallasele.. 2004. aastal leidsid Saksa arheoloogid Lõuna-Saksamaal Schwabenis 35 000 aasta vanuse mammutikihvast valmistatud flöödi. Teadlased panid selle kokku 31 tükist. Tartu arheoloogide 2005.-nda aasta uhkeimaks leiuks pretendeerib Ülikooli 15 hoovis väljakaevamistel avastatud 600 aastat vana töökorras flööt. Tõenäoliselt valmistasid eelajaloolised inimesed flööte kõigist kättesaadavatest materjalidest - puust, sarvest, luust, kivist, pilliroost ja konnakarpidest. Ennemuiste kutsuti flöödiks kõiki puhutavaid pille, aga antiikajal pandi igale instrumendile nimi. Flöödi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast flatus, mis tähendas hingamist, puhumist, aga ka peeretust. Luust flööt oli tibia, sama sõnaga nimetati ka sääreluud. Umbes 5000 aastat tagasi oli flöödivalmistamine lausa omaette kunstiala ja tollaseid otsast puhutavaid
käed peidetud, nägu puudub). Willendorfi Veenus - 11 cm kõrgune kuju, valmistatud u. 24k - 22k a. e.m.a.. Leitud Willendorfi küla lähedalt, Põhja-Austriast. Hohle Felsi Veenus - Peata naisekuju, valmistatud mammutikihvast u. 35k - 40k a. tagasi, Aurignac'i kultuuri esindaja poolt. Leitud Lõuna-Saksamaalt Schelklingeni asula lähedalt. Altamira Koobas Põhja-Hispaanias. Esimene koobas, kus avastati eelajaloolised joonistused. Joonistused on u. 15k a. vanad. Lascaux Koopasüsteem Edela-Prantsusmaal, mis sisaldab u. 17k a. vanuseid seinajoonistusi, mis on enamasti loomadest. Chauvet Chauvet' koobas Lõuna-Prantsusmaal sisaldab koopamaalinguid, mis on teadaolevalt ühed vanimad, tehtud u. 32k - 30k a. tagasi. 2008. aastal leiti Hohle Felsi koopast Saksamaal u. 35k a. vana kaeluskotka luust 21,8 cm pikkune flööt. Arvatavasti kromanjoonlaste kätetöö.
tuntud suu ümber tehtavate tätoveeringute poolest, mis nagu lisaksid huultele suurust, kuid nad kasutasid tätoveeringuid ka põskedel, laubal ja kulmudel. Need täitsid mitut eesmärki, ent peamiselt sümbaliseerisid vooruslikkust ja süütust, teenides samal ajal ka kosmeetilisi taotlusi ning andes teada sugulisest küpsusest. Hiinas oli tätoveerimine karistamise pärusmaaks ja mõnda aega käibis see ka Jaapanis, hoolimata varasemast mittekaristuslikust kasutusest, millel on eelajaloolised juured. Lõpuks tõusis tätoveerimine Jaapanis kunsti-liselt kõrgele tasemele, saades jälle kord kannustust Hiina mõjudest. Kuigi abstraktsed tätoveerimiskujundid võivad Jaapanis pärineda ajast 10 000 aastat eKr, on võimalik, et dekoratiivne kujunduslik tätoveerimine ei hakanud õltsema mitte enne kaheksateistkümnendat sajandit. Suurejooneline ja mõnikord peaaegu kogu keha kattev tätoveering, mis on tuntud kui "trikoo", pärineb umbes 1700. aastast kui reaktsioon rametele
) Viimase aja arheoloogilised leiud näitavad, et kõrgkultuuri jälgi võis olla veelgi enam. Jälgi, mis räägiksid muusikast (Hohle Felsi vile) ja laulmisest on tunduvalt raskem leida. On küsitud, kumb oli enne, kas laul või kõne. Ehk üritas mingi ahv linnulaulu matkida ja end emotsionaalselt väljendada mis viis järk-järgult kõne kujunemiseni? Äärmiselt huvitav hüpotees! Kolmas kunstiliik on tants, sellele on vaja ka teatud muusikat ja rütmi, muusikariistu. Eelajaloolised tantsud võisid olla rituaalsed, tervendavad, erootilisusega seotud. Muusikapille käteplaks -> puuplaks -> seest tühja puu plaks. Puhkpill, mis leiti Saksamaalt Hohle Felsist 2008, vanuseks on 35 000 aastat. Praktiliselt sama vana kui Veenus. Selline muusikariist on juba päris uus ja huvitav saavutus. Mis küll sellele eelnes? HF pill on tehtud kaeluskotka tiivaluust, pikkus on 21,8 cm, koopast leiti väiksemaid tükke veel kahest flöödist, need olid
maaalused söögipanipaigad, kuhu saab siseneda väikestest avadest esimesel korrusel. Mauri veepaak, mis on umbes kümme meetrit kõrge ja mille neli võlvlage toetuvad sammastele, ning koerte veepaak ehk 60meetri sügavune kaev, toovad meelde lood "Tuhande ja ühe öö" raamatust. Legend räägib, et seal võib kuulda äranõiutud maurineiu nuttu, kes veel seniajani nutab oma kallima surma üle kaevu põhjas, kuhu mees end kukutas. Dolmenid ja menhirid, eelajaloolised monumendid Algarvest leiab eelajaloolisi monumente, mis pakuvad olulise õppetunni meie eelkäijate ajaloost ja kultuurist. Alcoutimis, Algarve kirdeosas asub rikkalik arheoloogiline pärand, mis ulatub tagasi V sajandisse enne Kristust. Näiteid iidsetest monumentidest on Anta do Curral da Castelhana ja Menir do Lavajo, menhir, mis on 3,14 meetrit pikk. Castelo de Santa Justas on jälgi
ja põhjustanud nende võõrandumist. On üsna harilik asi, et lapsed veedavad kogu aja üksnes oma eakaaslaste seltsis, algul lasteaias, siis koolis, ning lävivad üksnes selle täiskasvanuga, kes parajasti on nende kasvataja. Mõne aasta eest oli kirjalikul küpsuseksamil vanadust puudutav psühholoogiaküsimus. Abiturientide vastustest nähtus, et vanureid võõristati nagu mingeid kummitusi. Isegi eelajaloolised koletised ja nende järkjärguline kurb hävimine said osaks enam kaasaelamist ja mõistmist. Kirjutajail polnud vanadusest vähimatki realistlikku kujutlust. Vanadus algas nende meelest juba 40. eluaasta paiku, mõni paigutas koguni vanaduskurtuse alguse sellesse ikka. Vananemisega kaasneb paratamatult üksindus, kaovad kõrvakuulmine ja silmanägemine. Vanurite elu on
annaabi.ee 
