kuuluv volga-soome keel Piirkonas Marimaa. Kõnelejaid kokku umbes 550 000 Mari keel ähvardab kaduda järgmise inimpõlvega Marid Maride rahvariided on olemuselt talupoja rõivad. maride rõivad on nii igapäevaseks kandmiseks kui pidulike sündmuste jaoks. Riiete õmblemiseks kasutatakse kodukootud kanepist, linast või villast kangast. Mari keele murded 4 suuremat murret. 1. mäemari (Volgst lõunas) 2. loodemari (Kirovi oblastis) 3. niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) 4. Idamurre Kirjakeel 2 kirjakeelt. 1. mäemari 2. niidumari Mõlemad kirjakekeeled on Marimaal ametikeelteks. Kiri Esimesed kirjakeele mälestised 18. sajandist. Mõlemad mari kirjakeeled kasutavad praegu kohandatud kirillitsat. Niidumari tähestikus on lisaks vene tähestiku tähtedele tähed , ja . Mäemari tähestikus on , , ja . Numbritest on näiteks :1-, , 2-, Küsisõnad Niidumari küsisõnad: "mis", "kes", "kuidas", (), () "kui
MARI KEEL Koostanud: Annika Loor ja Stina Rebecca Pettai 5.12.12 1 9B Mari keel on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel. Mari keele lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. 2002. aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 5.12.12 2 Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 5.12.12 3
MARI KEEL Opilane: Pavel Zubarev Opetaja: Maria Tserkova 16.10.13 9A 1 Mari keel on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel. Mari keele lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. 2002. aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 16.10.13 2 Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 16.10.13 3
1970 Kirjutab lasteraamatu ,,Raamat sõnadeta Õun, liblikas, kana ja muna" 1971 Disainib valmis Sof Sof tooli (padjad keevitatud alusraamil) Driade jaoks. 1975 Disainib kasttooli Castelli jaoks 1985 saab valmis Tonietta tooli, mille väljatöötamine kestis 5 aastat. 1987 Disainib roostevabast terasest kööginõude sarja Smith e Smith. 2003 Loob seeria toole alumiiniumist, mille hulka kuuluvad ka üksteise peale (kuhja) astetatavad toolid ja kiiktoolid. Enzo Mari (1932 - ...) Toote ja mööbli disainer Enzo Mari on üks innovatiivsemaid ja intellektuaalselt provokativsemaid 20nenda sajandi disainereid. Ta on mõjutanud paljusid noori disainerite generatsioone. ta on kirjanik, õpetaja kunstnik ja toote- , mööbli- ja puzzle mängude disainer. Mari kohta käib lugu, kuidas ta disainis tuhatoosi. Ta töötas ühe tuhatoosi kallal üle aasta, eksperementeerides uusi lahendusi. Oli ka teisi projekte, millega ta samal ajal
Laulja Mõtiskleja Haridustegevus Kivilinna gümnaasium Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Tallinna Muusikaakadeemia pärimusmuusika magistrantuur (Helsingi Sibeliuse Akadeemia) Muusikaline tegevus Pani kahe soomlase ja ühe austraallasega kokku ansambli Runorun Upa-upa ubinakõnõ Piigavagi Muusikaline tegevus Albumid: "Üü tulõk" "Vihmakõnõ" "Tii ilo" Tal on ka oma plaadifirma Haki Helü Mari Kalkun & Runorun Jakopi unõnägo: https://www.youtube.com/watch?v=llEf24j_8J4 Tänan Teid kuulamast, meeldivat päeva jätku! Soovitatavalt mitte küsida
1. Ma vie dans dix ans Dans dix ans je recevrai un diplôme de l'université. J'espère un jour devenir docteur. Je vivrai dans un petit appartement à Tartu, probablement avec quelqu'un d'autre. Après l'examen j'espère retourner à Pärnu ou trouver un travail dans un pays étranger, je ne suis pas encore sûr de ce que je ferais. Je crois également que je ferai toujours ce qu'il me plais : danser et écrire. J'espère qu'un jour je pourrais écrire mon propre livre. Il est également possible que dans dix ans j'aie un enfant ou même plusieurs. 2. La ville ou la campagne Je préférerais certainement vivre en ville. Je suis jeune et je préfère être à proximité de diverses activités. Il est également beaucoup plus facile et cela prend moins de temps de se rendre à différents endroits quand vous vivez en ville. Vous ne devez pas toujours calculer les heures d'autobus, parce que quand vous vivez en ville, vous n'avez presque pas besoin d'autobus. La v...
Mari keelest ja selle olukorrast Neit-Eerik Nestor 23.05.2017 Teemad • Mari keelest • Mari keele olukord täna • Sarnasus eesti keelega • Mida saame eestlastena (või väikerahvana) õppida mari keele loost? Mari keel • Kõnelejaid umbes 300 000 (aastal 2002 umbes 500 000) • Mari Eli vabariigi riigikeel aga ametliku asjaajamise keeleks vene keel • Mäemari, niidumari ja palju murrakuid • Marikeelne teater, koolid. ajalehed, raadiosaated • Sõna ,,mari” tähendab ,,meest” või ,,inimest” Mari keele seisund • Kakskeelsuse tasakaalutus • Linnastumine > venestumine • Toorlaenud vene keelest • Riikliku tähelepanu ja hooleta; kõnelejate passiivsus • Stalini-aegsed repressioonid jätsid lünga kultuuri arengusse
Krõõdal oli väga raske elu.Ta jooksis päevad läbi toa ja aida vahet, tegi väga palju tööd, aga Andres pidas seda normaalseks. Andres ei öelnud Krõõdale ühtegi kiidusõna, mida Krõõt vajas. Enne kolmekümnendat eluaastat oli Krõõdal juba neli last. Selle asemel, et olla õnnelik, et tal nii varakult nii palju lapsi on, oli Andres Krõõda peale vihane, sest et too ei "suutnud" talle poega sünnitada. Kui lõpuks tuli poeg ja kohapärija, suri Krõõt. Mari oli samasugune nagu Krõõtki. Ta tegi ka väga palju tööd . Mari päästis Krõõda ja Andrese poja, toites teda oma rinnaga. Alguses olid Andrese ja Mari-vahelised suhted väga head, kuid hiljem kõik muutus. Andres peaaegu ei suhelnud Mariga. Mari varjas laste väikesi saladusi ja kui Andres vahetevahel sellest teada sai, halvenesid Mari ja Andrese suhted veelgi Sandra Nahkur 11a
MÄEKÜLA PIIMAMEES Kirjelda ja iseloomusta Mari Mari oli ilus ja väga huvitava iseloomuga naine. Tal oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käsutada. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumisel Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. Kremeri küsimuse peale, kas Mari mitte alla ei karda kukkuda vastas ta ainult: "Kellel mu'st siis kahju oleks -härral või?" Näha on, et Mari tajub meeste võimu, kuid hakkab sellele vastu. See vastuhakkajalik iseloom ongi põhiliseks põhjuseks, mis määrab Mari käitumise. Marit ei ole lihtne paigutada mingisse selgelt piiritletud lahtrisse. Ta käitub ootamatult ja kummaliselt. Tundub, et tema tegusid ja mõtteid pole võimalik asjalikult põhjendada. Prillupile oli Mari tulnud õe laste hooldajana, abiellumine nende
Mõistatuslik Mari Mari oli terve teose vältel kõige mõistatuslikum tegelane. Isegi teose lõpus ei saanud ma täielikult aru, miks oli ta nõus mõisas käima. Oli seal mängus tema heaolu, Tõnu võimalused ja õnn või mõtles ta hoopis laste peale? Mis sundis Mari nõustuma lepinguga, millele ta algselt nii vastu oli seisnud? Miks ta lükkas tagasi kõik kosilased, kes pärast Tõnu surma tema juurde tulid? Kas Mari nõustus lepingu täitmisega enda pärast? Ma arvan, et kindlasti olid mängus ka oma huvid, sest Tõnu piimameheks saamine tähendas ka ju suuremat rikkust talle. Ta sai endale lubada linnas käimise luksust ja ei pidanud muretsema nälja ega viletsuse pärast. Siiski, kui ta oleks nõustunud ainult enda heaolule mõeldes, oleks ta seda teinud ju kohe kui ettepanek tuli, kuid ta seisis sellele vastu. Mari nõustus alles pärast Tõnu haigust, olnud
Kas Mari saab mõista? Juba ajast aega on endast nõrgemaid ära kasutatud. Kui tunnetatakse, et teine isik jääb mingil moel alla, kasutatakse kohe võimalust. Nagu öeldakse, looduses sööb alati tugevam nõrgema. Nii juhtus ka Mäeküla taluperenaise Mariga. Teda kasutati ära. Mari käitumine oli aga tolleaegse naisterahva käitumisele mitteomane. Kas Mari käitumist saab mõista? Ammuses ajaloos on juurdunud kord, et meestel on naiste üle võim ja kontroll. Samuti oli ka Mari ja talumees Prillupiga. Peale Mari õe surma, kes oli ka ühtlasi Prillupi abikaasa, oli Mari kohustatud oma õe positsiooni üle võtma. Marist sai uus Prillupi abikaasa ning nende laste ema. Maril oli tolleaegsele naisterahvale mitteomane iseloom ehk talle ei meeldinud, et tema eest ostuseid langetati. Kuid kui ta pidi Prillupiga abielluma, siis tegi ta seda ikkagi oma
Mari lepinguga nõustumise põhjused. Mari oli 20-aastane noor naine, kes pärast oma õe surma tema asemel Tõnule naiseks ning lastele kasvatajaks tuli. Iseloomult oli Mari elurõõmus, julge, mugavustarmastav, lapsiarmastav, vallatu. Tolleaegsate morralinormidesse ja tavadesse Mari ei mahu. Tollel ajal peeti normaalseks, et naistel ei ole sõnaõigust. Mehed pidasid ennast naiste valitsejateks. Raamatus on palju viiteid, kuidas mehed naisi kui asju kohtlesid. Näiteks võib tuua seda hetke, kui piimavedaja Marist rääkides teda ,,selleks" nimetas. Mari tajus küll meeste võimu, kuid ei tahtnud sellele alluda. Kremerile hakkas Mari meeldima ning ta soovis, et too teda mõisas lõbustamas käiks. Kremel arvas, et kui pakub Tõnule midagi vastu, siis ei piina teda ka
Neljapäeval 22-ndal novembril käisin ma kuulamas konserti, kus esinesid (tenor)Mati Turi ja (klaver)Martti Raide. Mati Turi lõpetas Eesti Muusikaakadeeamia Koorijuhina prof Ants Üleoja juhendamisel ning õppis laulmist prof Jaaklo Ryhäneni juures.Aastatel 1992-2004 oli ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige ning alates 2005. aastast on ta olnud vabakutseline laulja.Solistina on Turi esinenud mitmete tuntud ansamblite ja kollektiividega:Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri , Tallina Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri,Riia Kammerorkestri, Malmö Sümfooniaorkestri, Iisreali Kammerorkestri, Austraalia Kammerorkestri, Hollandi Kammerkoori ja paljude teistega.Ta on teinud koostööd ka mitmete tuntud dirigentitega, nende seas Tõnu Kaljuste, Paul Mägi, Arvo Volmer, Paavo Järvi, Eri Klas, Olari Elts.Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002) ning Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012). Martti R...
"Lasnamäe lunastaja" Mari Saat 12.klass Autorist Mari Saat Eesti kirjanik Sündinud 27.09.1947 Lõpetas 1970 majanduse erialal TPI (Tallinna Polütehniline Instituut) Töötas 1970-1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis Aastast 1993 TTÜ ärieetika dotsent (õppejõud) Autorist Teosed: Romaanid "Laanepüü" (1980) "Võlu ja vaim" (1990) "Lasnamäe lunastaja" (2008) Jutustused "Katastroof" (1973) "Mida teha emaga (1978) Proosakogud "Roosipuupungad" (1975)
Mari ja Edda abielu Eestist pärit neiu Mari kolis peale gümnaasiumi lõppu Hollandisse, asudes tudeerima Amsterdami ülikooli. Ülikoolis kohtus Mari hollandlanna Eddaga, kellega tal armusuhe tekkis, ent Mari vanemad olid säärase suhte vastu. Peale ülikooli lõppu Mari ja Edda abielluvad, aasta pärast kolib paar Eestisse, esialgu kolmeks aastaks. Juba kooselu teisel aastal avasid Edda ja Mari endale ühise pangakonto, millele kogutud raha eest ostsid neiud endale Eestisse kolides Tallinnasse korteri. Kuna ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel viibis Edda komandeeringus väljaspool Eestit, kanti kinnisturaamatusse omanikuna sisse Mari. Kuna Mari ja Edda on Hollandis ametlikult abiellunud, Teavad Mari ja Edda, et korter on nende ühisvara ja kuulub
Tõde ja õigus: tegelaste võrdlus Mari Krõõt Välimuselt perenaiselikum Teistsuguse välimusega, kui tavaline perenaine Matsakad, tugevad jalad Sihvakas, sale Töökas, vastutustundlik Töökas, tööd ei kartnud Heasüdamlik, vastutulelik, hooliv Armastav, hooliv, soovis Andresele ja lastele parimat
Kunstiretsensioon Tumedad inimhinged. Külastasin kolmapäeval, 15 oktoobril kunstinäitust ,,Kaugused". Näitusel oli välja pandud kahe kunstniku tööd, kelleks olid Mari Roosvalt ja Mara Koppel-Ljutjuk. Tegemist on naistega, kes on mõlemad on Eesti Kunstnike Liidu liikmed. M. Roosvalt on sündinud 1945.a. ja 2006. a pälvis Konrad Mäe nimelise maalipreemia. M. K-Ljutjuk (1978) puhul on tegemist noorema põlvkonna kunstnikuga. Ljutjuk on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia 2001. a. Mari Roosvalti piltidel oli palju kujutatud planeete ja taevakehi. Piltidel oli näha kosmilisi märke (ufosid) ja energia muundumist. Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja..
Vana hea Rootsi aeg? Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti ka ,,vana head Rootsi aega". Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. PõhjaEesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile LõunaEesti, PõhjaLäti ning Saare ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga viimase Eesti alana Ruhnu. Pärast pikka sõdade perioodi saabus Eesti aladele lõpuks rahu, kuid maa oli laastatud ning rahvaarv kahanenud. Nii mõnestki küljest vaadatuna oli Rootsi aeg parem nii talle eelnenud ordu ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline? Rootsi ajal toimusid Eesti ala rahvastikus suured muudatused. Sinna aega kuulusid ,,Suur nälg" ja sellega kaasnenud katk, aga ka tohutu sisseränne. 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, kuid juba 17. sajandi keskpaigaks oli rahv...
Ta oli teistsuguse välimusega, kui tavaline perenaine, sihvakas ja sale, aga tööd ta ei kartnud. Krõõt oli särasilmne ja rõõmus, kuid perenaiseks olemine ning raske töö röövised selle temalt. Nüüd oli ta kurvameelne, kuid leebe ja malbe, nii et ta meeldis kõigile, tema leebus ja siirus mõjusid hästi kõigile inimestele. Isegi Oru Pearule, kes kadestas Andrest tema naise pärast ja soovis, et temagi naine oleks samasugune olnud. Mari oli välimuselt perenaiselikum, matsakad tugevad jalad ja tööd tegi ta kõvasti. Ta oli heasüdamlik ja vastutulelik. Hoolis krõõdast väga ning võttis ta lapsed enda hoole alla ja armastas neid nagu oma lapsi. Ta oli väga rõõmsameelne, tervate ütlemistega ning armastas nalja teha. Vähemalt seni, kuni sai Vargamäe perenaiseks. Andres oli nii Krõõda kui ka Mari suhtes ükskõikne. Ainult, et Marit ta võrdles pidevalt Krõõdaga, nagu oleks viimane temast parem olnud.
A.Lindgren ,,Britt-Mari puistab südant,, Britt-Mari on viieteistkümneaastane neiu, kes kirjutab kirju oma Stockholmis elavale- õppivale sõbrannale Kajsa Hultinile, pihtides talle oma tütarlapsesaladusi ja esimese armastusega seotud hingevärelusi, aga ta räägib ka kõigest muust enda ümber. Iga kiri on kui omaette väike lugu -- tõsine, lüüriline, lustlik, teravameelne, irooniline, mõtisklev. Britt-Mari tahab edaspidi saada ajakirjanikuks ja ta loeb palju; teiseks tahab ta kord elada oma majas ja kantseldada suurt hulka väikesi armsaid lapsi. Britt-Mari suhtub, nagu temaealised ikka, natuke irooniliselt oma vanematesse ja õdedesse- vendadesse, kuid armastab neid kõiki väga; ka koolielus näeb ta puudusi ning vigu ja tal on kõige kohta oma arvamus, mis sest kui see läheb teinekord vastakuti kogu klassi arvamusega.
Kaasused 1. Kihlus Mari ja Jüri on olnud suhtes pool aastat. Ühel õhtul palub Jüri Mari kätt ning Mari nõustub. Ühiselt otsustatakse abielluda natuke vähem kui poole aasta pärast kui on nende tähtpäev. Mari hakkab pulmadeks ettevalmistusi tegema ning võtab pangast 5000-eurose pangalaenu ilma, et ta Jürit sellest teavitaks. Laenu kättesaamise järel Mari ostab endale 1250-eurose pulmakleidi ja palkab pulmakorraldaja, kellele maksab ettemaksuna 1000 eurot. Jüri õhtul koju jõudes näeb laual laenulepingut ja vihastab. Mari ja Jüri tülitsevad ning Jüri teatab, et ta ei taha Mariga enam abielluda. Kas ja milliseid nõudeid on Maril ja Jüril teineteise vastu? Mis on abiellumislubaduse õiguslik tähendus? Vastavalt PKS § 8-le abiellumislubadus ehk kihlus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega
Tiina kui looduslaps ja Mari tema vastand Kui hakata inimesi jaotama iseloomu poolest suurtesse ja väga üldistesse rühmadesse, ongi neid ainult kaks. Üldjoontes oleme me kas Tiina või Mari, ehk siis kas järgijad või oma põhimõtete järgi elajad. Kuigi ei ela meie ju 19. sajandil, orjapõlve ajal vaid hoopis 21. sajandil ja täitsa vabal maal. Nagu ma juba ütlesin, oleme me kõik kas natuke või natuke rohkem Tiinad või Marid. Need tegelaskujud kõnnivad praeguse aja ühiskonnas tänavatel ja käivad samamoodi poes ja hingavad täpselt sama õhku, mis meiegi. Kogu selle jutuga tahtsin ma öelda, et Kitzberg on loonud täiesti tavalised inimesed.
Mari Oeh, kui vaid ometi suudaksin jälle laulda ja naeratada. Aina tööta, muretse ja mälesta. Ainult lapsed suudavad mul tuju paremaks muuta. Ma armastan neid kõiki nagu oma lapsi! Aitan neid ning hoian nende saladusi. Nad usaldavad mind ja see on minu jaoks väga tähtis. Mul on hea meel, et sain kadunud Krõõda heaks midagi head teha, tema soovi täita. Krõõt oli hea hing ning me saime hästi läbi, ta on mulle eeskujuks. Kahju, et temaga nii läks. Kuid olgu veelkord öeldud, tema lapsi armastan ma sama palju kui enda omi. Ma teen kõik selleks, et nemad õnnelikud oleks. Olen valmis kasvõi valetama, maksku mis maksab. Kaitsen neid peremehe Andrese eest, visaku ta mind välja või peksku vaeseomaks, mina oma meelt ei muuda. Rääkides Andresest, siis soovin, et me saaksime paremini läbi. Tema aina heidab mulle ette, et mõtlen ainult Jussi peale ja ei suuda muud teha. Ta võiks aru saada, et see on minu j...
Mari Prillup Mari on 21-aastane noor naine, kes on pärit laanerikkast suurvallast Särgvere lähedalt. Ta õde, Leenu, oli läinud mehele vaesele Tõnu Prillupile. Peale Leenu surma jäid Tõnule kasvatada kaks last Juku ja Anni. Neid tuligi appi kasvatama Mari, kes juba peale 4 nädalat oma õe surmast abiellus Tõnuga ja temast sai Mari Prillup. Kuna Mari pakkus huvi kohalikule mõisnikule Kremerile, kes oli nõus ta eest Prillupile Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine julgeb mehe käskudele/soovidele vastu hakata või omapead midagi otsustada. Seda tegi Mari aga päris tihti. Näiteks teose alguses ei suvatsenud Mari isegi mõisahärrale vastata, olgugi et Kremerit
Mari Järvelaid ,,Alkohol ja selle mõju" Akadeemia, 2011, köide 4, lk. 692 - 737 Artiklis tegeletakse alkoholi tarvitamise probleemiga, mis on saanud paljudele inimeste tervisele ja elukvaliteedile saatuslikuks. Autor Mari Järvelaid uurib antud artiklis, kuidas alkohol mõjutab inimesi, täpsemalt seda, millised tagajärjed võivad olla alkoholi tarbimisega. Lisaks on autor uurinud erinevate mõistete tähendusi ning ajaloolisi fakte alkoholi tarvitamise kohta. Eesti on alkoholitarbimise poolest kõrgel kohal, nimelt 2005. aasta WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) andmetel on Eesti kuuendal kohal oma 15,57 liitriga (arvestades, et maailma keskmine on 6,1 liitrit aastas)
teistsugune. Samas aga kui tema iseloomujoontele mõelda, siis ei olnud ta just kõige parem inimene. Selles suhtes ei sümpatiseerinud ta mind üleüldse. 4. Mina eelistan: Andrest, sest ta polnud nii kiuslik kui Pearu oli. Samuti ta tegi tööd selle asemel et kogu aeg kõrtstis joomas käia ning kodus laamendada. Andres sai ka küllaltki hästi sulastega läbi, aga Pearu tihti tülitses oma sulastega. Ning Andres ka ei sõimanud pidevalt ei Krõõdat ega Mari ning ei peksnud neid kogu aeg. Tammsaare eelistab: Mina arvan, et ta eelistas Andrest, tema oli see ,,õige talumees", kes tegi tööd, et õnne saavutada. Pearu oli aga kujutatud vastandina, kes arvas, et tal kõik on juba olemas. Kuid kui need kaks kõrvale jätta, siis tundub mulle siiiski, et autori sümpaatia kuulus Jussile, sest tema karakter on kirjutatud sellisena, et kutsub lugejate kaasatundmist tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. 5
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 1) Tõesta teose põhjal, et Mari teele sattusid elu jooksul ainult nõrgad mehed 2) Selgita Mari ütlust "parem olen linnas varblane, kui siin kanaarilind" 3) Kas Mari ja Kremer olid seksuaalvahekorras? 4) Tõesta, et tegu oli psühholoogilise realismi teosega 5) Missuguste tegelaste vahel oli mängus tõeline armastus? 6) Selgita, kuidas avaldub teoses kapitalistliku omandisüsteemi tekkimine Eesti hääbuva mõisavõimuga küla ühiskonnas 1) Mari oli selline naine, kes teadis, mis on tema hind. Ta oskas enda eest hoolitseda ja välja astuda
hilja. Püstitatud probleem võis tol ajal üsna aktuaalne olla.Abielud ei olnud pea kunagi armastusabielud ja nii oli ka naisest ja aust lihtne loobuda suurema sissetuleku nimel. Seda enam, et vaatamata teiste arvustamisele oli selge, et naabrimees oleks taolise pakkumise korral ise samamoodi talitanud. Teose peategelaseks oli Prillupi talus elav Tõnu, kes pärast oma naise Leenu surma viimase õe Mari endale naiseks ja oma lastele emaks võttis. Mari ei olnud pooltki nii töökas kui Leenu, oli hoopis isepäine ja taltsutamatu. Ta sobis Tõnu arust lastele rohkem õeks kui emaks. Mõisa peremehele Ulrich von Kremerile jäi Mari juba esimesel kohtumisel meelde. Mida rohkem neid kohtumisi oli, seda rohkem sattus Kremer segadusse, kuna esmakordselt tundis see vana südamehaige mees endas midagi muutuvat. Peagi ootas ta Mariga kohtumist juba nii väga, et ei saanud magada, ning kirus ilma, kui
Hambahaigustest keskaja Tartus Sander Randoja 05.02.18 2014. Aastal toimusid Tartus Jakobi mäe ja Supilinna piiril ehitustööde arheoloogilised päästekaevamised. Väljakaevatud luustike uuriti. Kuna Eestis ei ole palju uuritud keskaegsete inimeste hambaid oli antud leid väga hea. Tänu väljakaevamistele saadi rohkem aimu ka omaaegse tartlase suuhügieeni ja toitumisharjumuste kohta. Väljakaemistel uuriti 251 maetud inimese hambaid, kellest 121 last ja 130 täiskasvanut. Mehi oli 67 ja naisi 63, laste sugu ei olnud võimalik aga määrata. Hammaste uurimisel leiti, et hambakivi oli ligikaudu 75% inimestel keda uuriti ning hambaauke pooltel maetutest. Tühimikke, lõualuude taandumist ja eluajal väljalangenud hambaid täheldati ligikaudu kolmandikul. ...
Krõõt ja Mari tõetruu üldistus Eesti talunaise saatusest 19. sajandi Eesti taluperes oli tähtsaim alati mees. Mees oli pere töörügaja ja juht. Mehe otsustada oli, kuidas ja mida talumaadega tehakse. Mees ütles, kes tuleb sulaseks ja kes elab saunas. Perenaine jäi üldjuhul kõrvaltvaatajaks, saamata avaldada oma arvamust. Naisi peeti nõrgemaks, mehele alluvaks, pere ja maja hoidjaks. Tegelikult oli talunaise elus palju katsumusi, millele aga ei tohtinud alla vanduda. Noore neiu esimene katsumus oli abielu. Kuna peres oli tavaliselt palju lapsi, oli ka pea igas peres talukoha pärija. See tähendas, et vajadus koduväiks oli väike ja enamasti said uue elukoha mehele minevad noorikud. Nii juhtus ka Krõõdaga, ehkki talukoht oli uus ka Andresele. Samas oli mees seda varem külastanud ning saanud selle ostmise kohta ise otsuse teha. Krõõdal selline võimalus puudus, tema pidi tahes-tahtmata kaasa minema. Krõõda jaoks oli kod...
Ta hing oli vaba ning ta armastas metsa. Ta oli äkiline ja kiiresti solvuv . Tammaru perekonnalt sai Tiina küll ihule hoolitsust aga see pere tema hinge oma armuga ei toitnud ning see söövitas Tiina sisse viha mis süvenes aastatega järjest sügavamale hinge. Kui oli möödunud kümme aastat oli Tiina juba teismeline ja ta viibis palju aega metsas oma kasuõe Mariga kes samuti oli sinna perre võetud kasulapsena. Aga Mari oli rohkem Tammaru suguvõsa moodi. Blondid juuksed, orjameelne, mitte väga kena ja siniste silmadega. Tammaru peremees ja perenaine soovisid rohkem Marit oma pojale Margusele kes oli tüdrukutest mõni aasta vanem ja Tammaru perekonna ainuke poeg ja lihane laps. Peremees ja perenaine soovis ikka et suguvõsa välimus läheks edasi ja maril oli suguvõsale iseloomulikud jooned. Tiinal selle eest ei olnudki suguvõsaga ühiseid tunnuseid
Mari Baker ,,Building an organization, building a team" Loengu pidamise ajal oli Mari Baker vähem kui kuu aega tagasi saanud PlayFirsti tegevdirektoriks. Varasemalt on Baker juhtinud näiteks personaalmeditsiiniga tegelevat ettevõtet Navigenics ning rasedatele ja noortele emadele mõeldud portaali BabyCenter. Ta räägib oma kogemustest, mis on erinevate firmadega töötades saadud. Tema esimesene töökoht ülikooli kõrvalt oli börsimaakleri juures. Baker hindab väga, kuidas seal firmas tema arengut toetati. Tema algatusel võttis firma andmebaaside haldamiseks kasutusele
1) Kummal oli raskem, kas krõõdal või maril? Miks? Krõõdal, kuna tema pidi päev läbi tööd tegema ja laste eest hoolitsema. 2) Kuidas Andres ja Pearu omavahelisi tülisid lahendasid? Ei tea. Minuarust tavaliselt peksuga. 3) Kuidas oli Peaaru talu koguaeg korras kui ta koguaeg kõrtsis istus? Temal oli palju parem maa kui andresel ja tal olid lapsed kes aitasid tööd teha. 4) Kuidas Krõõt suri? neljanda lapse sünnitamisel. 5) Millised olid Mari ja Jussi vahelised suhted? - 6) Kuidas Andres ja Indrek jõudu katsusid, et kumb on tugevam? Kivide tõstmisega, Andres tõstis rohkem kui Indrek. 7) Missususte kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe? Andres oli unistanud elamisest oma talus ,mille eest ta hästi hoolitseks ja kus palju tööd teeks. Kuigi Vargamäe ei olnud kõige soodsama kohapeal ja ei olnud just parim koht, mida tahta ,oli ta siiski valmis tegema ükskõik mida ,et sellest saaks tema unistuste kodu ja elu töö
Äärmiselt traagilised olid ka laste surmad, mis põhjustasid palju südamevalu. Krõõt oli vaiksem naine, kes oli pigem endassetõmbunud. Kuid eks ka temal olid silmad vees, olgu siis Eespere ujutanud põllumaa tõttu või meeletu koormuse peale, mis ta kannatama pidi. Krõõt oli tugev isiksus, kes käis põllu peal abis enda perel ja saunarahval, kuigi ise kandis samal ajal last enda kõhus. Surres palus ta sauna Maril enda laste eest hoolitseda, sest ta teadis, et Mari on üks tugevamaid noorikuid kodukandis. Mari oli alguses õnnelik ja rõõmsameelne Vargamäe talutüdruk, kes eriti suurt muret ei tundnud. Kui ta sai päriselt Eespere perenaiseks, muutus see olukord drastiliselt. Jussi enesetapp laastas teda vaimselt ja keerulise olukorra tõttu tekkisid kuulujutud, mis Maril leinamist sugugi ei aidanud. Andrese ja Mari vaheline suhe muutus ka oluliselt halvemaks, kui nad olid abielus. Andres ei
Tatu Ülikooli sümfiooniorkestri kontsert Teisipäeval, 23. oktoobril kell 19:00 andis Võru Kandles kontserdi Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester. Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrisse kuuluvad: I viiul - Andri Annus (kontsertmeister), Koidu Tani-Jürisoo, Olga Gapevaja, Helena Kisand, Karoliina Kalda, Riinu Ots. II viiul Olga Kudajeva, Karoliine Piksarv, Liisa Randmaa, Lehti Saag, Tiina Tsõtsin, Juta Mähar-Laidus. Vioola Kristiine Järvan, Ott Vilson. Tsello Olga Raudonen, Rudolf Välja, Bibi Lotta Ladva, Kirke Roosaar. Kontrabass Rena Selliov, Arvo Reinsoo. Flööt Anni Saarma, Kersti Perandi. Oboe Birgit Kägu, Kairi Liis Roonurm. Klarnet Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet Aigor Post, Paul Jaakson. Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, ...
Ed. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tööülesanded teose analüüsiks Väide Minu arvamus Vilde arvamus 1. Abielu on äritehing. Minu arvates saab abielu Abieluga üritati rikastuda ja toimuda kui kahe inimese õnnelikuks saada vahel on armastus. Kui rahaga.Prillupi ja Mari abielu abielluda selleks,et oli ka ilma armastuseta. rikastuda,siis see kaua ei kesta. 2. Naine peab mehele Kindlasti peab naine Naine peaks meest kuulama, kuulekas olema. mehele kuuletuma, aga kui aga raamatus olev Mari on mees sunnib naist tugeva iseloomuga ja ei
Raske on mõista, kerge on hukka mõista Mõistmine ja hukkamõistmine on vastandlikud mõisted, milles domineerivam on sageli negatiivne neist - hukkamõistmine. On palju neid, kes teise teo esmalt hukka mõistavad, proovimatagi aru saada, miks ta seda tegi. Nii suhtuvad enamik lugejaid ka Eduard Vilde "Mäeküla piimamehes" Mari tegudesse. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpus. Üheks peategelaseks on mõisnik Ulrich von Kremer. Ta on pärit perekonnast, kus auahnust ja ettevõtlikust napib ja pigem valitseb minnalaskmismeeleolu. Kremer on siiani poissmees, kuigi ta vanust arvestades peaks tal ammu kaasa majas olema. Niisamuti pole leidnud seda õiget tema vend ja kolm õde. Ühel päeval märkab Urlich oma jalutuskäiku tehes kaunist näitsiku kuuendikimees Prillupi hoovipeal pikutamas
Parem vaba varblane kui kanaarilind puuris Kui Mari varblasena Mäekülale saabus, polnud tal aimugi,mis tema elust edasi saab. Ta oli lõbus ja lapsemeelne, ent niivõrd arukas tegemast vahet, mis on õige ja mis on vale. Tööd mõisahärra juures ja kannatusi ta aga ette näha ei osanud. Mäekülal oli Tõnu elu raske, äsja oli ta kaotanud naise ja jäi lastega üksi, kuniks tõi tallu Leenu, oma kadunud naise õe Mari. Alguses oli nende läbisaamine keeruline, Mari oli lapsik ja tegi, mida ise vaid tahtis. Tõnu ei suutnud pikka aega Marit naiseks pidada. Lisaks sellele olid neil rahamured. Tõnu aga unistas piimamehe kohast, mis tunduski jäävat vaid kaugeks unistuseks. Kuid peagi kutsuti Mari mõisahärra juurde aknaid pesema. Mõisahärra juurdes pidi Mari tegema majapidamistöid ja sealt see kanaarilinnu elu alguse saigi. Hiljem soovis mõisahärra juba Mariga lihtsalt aega veeta, et Mari teda
Tööleht nr 3 Väide: Andres tegi õigesti, et kutsus Mari pärast Krööda surma perenaiseks. Ma arvan, et Andres ei oleks endale leidnud paremat naist
Kohvipuu Liisi Palu 10B Kohvipuu välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. Kohvipuul on rootsuga lihtlehed. Lehelaba on läikiv. Leheseis on vastak. Abilehed võivad olla suured kuni väikesed. Vili on algul roheline, küpsedes muutub kollaseks ja siis kui vili on täielikult valmis on ta tumepunane. Kasvutingimused kasvumaad asuvad troopilises keskmäestikus 1000- 2000 meetri kõrgusel. Kasvutingimuste suhtes on kohvipuu nõudlik. Vajab aastas sademeid 2200-2300 mm ning pidevaid plusskraade. Alla + 40C temperatuuri juure kohvipuud hukkuvad. Kohvipuu on üks varaseima viljakandvusega puid maailmas. Juba 1,5-aastaselt võivad nad esimest korda vilju kanda. Kohvipuu elab kuni 50-60 aastaseks. Aastas võib ta anda kuni kolm saaki, mis ühe täiskasvanud puu kohta on keskmiselt 3 kilogrammi toorube. Millistes riikides kasvatatakse? Kohvipuid kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma, kus s...
film Libahunt (1968) Valga Gümnaasium 10.A Mareli Nielson Tegijad: Rezissöör- Leida Laius Stsenarist- Leida Laius ja Lembit Remmelgas Operaator- Algimantas Mockus Lembit Remmelgas 4. veebruar 1921 25. juuli 1992 eesti kriitik, tõlkija ja stsenarist Algimantas Mockus 1931.A Leida Laius Leedu 26. märts 1923 6. aprill operaator 1996 Oli eesti filmilavastaja Roman Sabsay Kunstnik- Linda Vernik Kostüümikunstnik- Hil...
TIINA MARI MARGUS VANAEMA KASUVANEMAD Sotsiaalne Vaba Ori Ori Ori Ori seisukord Iseloom Rõõmsameelne, Töökas, Töökas, Tõsine, taks, Kiretud, sõltuvad, virk, sõbralik, tõrges, muretsev, hooliv, karm, kurvad, rõõmsameelne, armukade, heasüdamli aus, otsekohesed emotsionaalne, sõltuv, k, hooliv, otsekohene kergesti solvuv, kiretu, aus, kaitsev, laisk, armastav, kurb, nõrk, kirglik, hooliv, tõsine, abivalmis naiivne pahatahtlik Olulised Elu peab olema Oma Töötamine Traditsioonide Perekonna tõekspidam- lihtne ning seda kinnisidee- ja kaitsmine kaitsmine, sed ...
pingutama. Vahel minnakse aga sellega n-ö hulluks ehk ei mõelda millelegi muule kui ainult materiaalsetele väärtustele. Vägagi heaks näiteks on siinkohal töönarkomaanid, kes töötavad pidevalt ületunde, kuna nad ei saa olla halvemad kui naaber, kes alles eile ostis endale S-klassi Mercedese. 2. Analüüsi ,,Mäeküla piimamees" probleeme, mis tulenevad tegelassuhetest Prillup- Kremer, Kremer- Mari, Mari- Prillup. Tõnu ja Kremeri suhted olid romaani alguses täiesti tavalised nagu ikka tööandja ja töötaja vahelised suhted. See muutus aga hetkel, mil Kremer hakkas Tõnu naist Marit ihaldama. Naise saamiseks tegi Kremer Prillupile pakkumise, millest oli esmapilgul peaaegu et võimatu loobuda. Pärast pakkumist muutusid nende suhted teravamaks, kuna Kremer päris iga natukese aja tagant: ,,kuidas pakkumisega jääb?" Kremeri ja Mari suhted olid algul ainult Kremeri poolselt romantilised
Kuid kas Vargamäel oli üldse võimalik saada üdini õnnelikuks ning mis neid inimesi selle juures takistas? Õnnelikke, kellel kõik tööd vilja kannavad ning alati veab, on vähe. Enam paistab olevat aga inimesi, kellel kõik viltu veab. Kuid leidub ka selliseid, kes ebaõnnestumistest suurt lugu ei tee ning naeratades uuesti proovivad. Ka see jätab vahel mulje, et tolle inimesega ei juhtugi midagi halba ning eluraskused teda ei puuduta. Niisugusena paistis sauna Mari, kes ka kontimurdvat tööd tehes rõõmsameelne ja elujõuline oli. Kuid võib öelda, et väikeste eranditega on igal inimesel oma Vargamäe mingi ületamatuna tunduv eluraskus või koorem, millega võitlema peab ning mis mitte kuidagi ei taha järele anda. Mari elus sai selleks Jussi vabasurm ning igavene süütunne oma kunagise unistuse, perenaiseks olemise, pärast. See rõhuski teda romaani ,,Tõde ja õigus" esimese osa lõpuni ning endisest elurõõmsast Marist oli
Kontserdiarvustus: Curly Strings ja Mari Jürjens “Kohe näha, et vanad sõbrad” 8. veebruaril 2015 toimus Rahvusooper Estonia kontserdisaalis eesti folkkoosseisu Curly Strings ja akustilise muusiku Mari Jürjensi (Pokinen) ühiskontsert “Kohe näha, et vanad sõbrad”. Kontsert koosnes Mari Jürjensi ja Curly Stringsi eelnevast loomingust, kuid esitati ka paar uuemat lugu. Kontserdi esimene pool pühendus Mari Jürjensi loomingule: koos Curly Stringsiga tulid esitusele lood “Paradiis” ja “No Näed”, ülejäänud lood esitas Mari Jürjens üksi ning lood pärinesid enamasti tema albumilt “Maa saab taevani”. Kontserdi teine pool koosnes Curly Stringsi teostest. Esitati koosseisu populaarsemaid teoseid ja kontsert lõppes rahva seisva ovatsiooniga ning lauluga “Kauges külas”. Lavakujundus oli antud kontserdi puhul väga lihtne ja visuaalselt soe, hubane. Lava keskosa katsid
Kõik on müügiks. Inimene (mees) märkab alles siis mis tal oli, kui see enam ainuüksi talle ei kuulu. 3. Sõnastage teose probleemistik millised on erinevate tegelaste probleemid ja kuidas kirjanik need lahendab? Millised probleemid tulenevad ajast ja sotsiaalsetest oludest? Tõnu probleemid : · Tõnu tahab iga hinna eest rikastuda mõisnik pakub selleks vahetuskaupa (naine piimatalu vastu) · Tõnu probleem on Mari plaaniga nõusse saada mari ei suutnud pidevale terroriseerimisele, pealekäimisele vastu seista ja jäi Tõnu ning mõisniku plaaniga nõusse. · Tõnu tahtis Marit tagasi lahendamata probleem, sest Tõnu sureb ära. Ta ei saa Marit endale. Mari probleemid : · Kuidas saada lahti manguvast Tõnust Mari andis ta vingumisele alla ja nõustus Kremeriga olema
piiritles ühelt küljelt naabrite loomaaeda ning sead saidki Pearu rukkist sööma minna. Siis oli kohe kisa lahti. Kuid Eesperel oli kodus ainult Krõõt lapsega ning nii läkski ta oma väiksega koos sigu koju tagasi kutsuma ning teised tulid kohe heaga ära. Edaspidi ei julgenud Pearu selle aiaga midagi teha, jäi sinnapaika. XI Oli kohe aru saada, et juba teist suve siin talus. Tööd ikka jagus ja seda tagid kõik, ka perenaine. Uus tüdrukki oli talus olemas- Mari. Mari tundis huvi Jussi vastu ja ega teine kitsi polnud näitas ennast igast küljest. Nokkisid ja naljatlesid üksteist. Peagi sai mõne vingerpussiga hakkama, küll sattusid naabri hobused tema mäele ja häda oli tal koguaeg. Ühel õhtul kõrtsist tules tuli Eespere talust läbi- käis lepitust otsimas tema. XII Tööd tuli aina juurde. Tuli sõnnik jälle põllule vedada ja uued kambrid ehitada. Teine lapski oli juba tulekul. Ka naabrimees saatis oma sulase appi
Eesti – riigina väike, tegudelt suur Tänaseks päevaks on meie väikene Eesti kujunenud riigiks, mille üle võiks siiralt uhkust tunda ning samas ka pead vangutada. Peale taasiseseisvumist 1991. aastal on meil ette näidata üsnagi märkimisväärne areng. Millised on tänasel päeval Eesti riigi head ja vead? Pean tõdema, et meie riigi välispoliitiline tegevus on end praeguseks täielikult õigustanud. Eesti julgeolek pole mitte kunagi varem olnud nii kindlustatud nagu see on nüüd. Ämari lennubaasis on NATO liitlasväed, kes aitavad turvata me õhuruumi. Abiks on olnud ameeriklased ja sakslased. Tänu meie poliitikute suurepärasele tööle kuulume olulistesse organisatsioonidesse nagu Euroopa Liit, ÜRO ja NATO. See aga ei tähenda seda, et me julgeolek oleks automaatselt tagatud. Eesti peab praeguses geopoliitilises olukorras valmis olema kõigeks. Eestile on edu toonud originaalsed lahendused. Tehnoloogia osas oleme maailmas juht...
oma tervist, et see lõppeb sünnitusel naise surmaga? Andres sai Krõõdaga küll neli last, kuid raamatut lugedes ei tekkinud tunnet, et ta oleks laste üle rõõmus. Selle põhjuseks võis olla ka see, et esimesed kolm last olid olnud tüdrukud, Andres soovis aga kohapärijat, kuid kaotas Krõõda. " Poiss võttis hinge! " Seda mõistis Andres kahjuks liiga hilja. Kas selle suure ja ränga töö järel tuli armastus? Ei tulnud, kaotusvalu oli Andrese töö tulemus. Kuna Mari oli olnud tüdrukuks juba enne Krõõda surma ja viimane soovis Marit enda laste emaks, kui ta peaks surema, siis saigi Marist nagu Vargamäe perenaise asemik. Nüüd oli tema see, kes jooksis maja ja aida vahet, kantseldas lapsi ning tegi süüa. Mari elamine majas oli nii iseenesestmõistetav, et Andresel tekkisid tema vastu vastu tunded. Andres soovis Marit endale naiseks, kuigi Maril olid suured süümepiinad Jussi surma pärast, oli ta ju Mari laste isa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
