Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Edgar Degas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
skulptuur, baleriin, tantsija, edgari, orleans, fotograafia, baleriinid, kompositsioon, puuvilla, skulptuurid, itaaliat, tuntuse, stseen, maaliga, orleansi, näidatud, esiklapsena, augustin, pankur, soovil, ecole, michelangelo, raffaeli, mistõttu, hobused, armastas, illusioon, reaalsus, kontrastid, uskuda, niiöelda, skulptuuridele, leiutas, märjaAastatel 18541859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat, kus elasid tema isapoolsed sugulased. Seal ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss- stiilis portreed. 1860. aastate alguses külastas ta Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud hobustest ning selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei olnud temagi oma eluajal kuulus vaid saavutas oma tuntuse alles pärast surma. Karjäär Ta õppis nooruses kuulsa prantsuse klassiku J. A. D. Ingres'i käe all, kus ta arendas muuhulgas ka oma suurepärast joonistamisoskust. Erinevalt paljudest
arendas muuhulgas ka oma suurepärast joonistamisoskust. Erinevalt paljudest teistest impressionistidest eelistas ta lageda taeva alla töötamisele töötada galeriis. Ta olevat olnud ka humanist ning eelkõige naiste õiguste eest seisja, sest loovinimeste elus on nood läbi aegade väga suurt rolli mänginud. 1880. aastate paiku hakkas halvenema tema silmanägemine ning ta liikus üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele, mis ei nõudnud nii teravat nägemist. Ka paljud tema skulptuurid on maailmakuulsad, rääkimata ta maaliloomingust. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei olnud temagi oma eluajal kuulus vaid saavutas oma tuntuse alles pärast surma. Maailm kaotas ühe andeka kunstniku, kui 1917. aastal suri Edgar Degas oma sünnilinnas Pariisis 83- aastasena. Ta loomeperioodi võib pidada väga pikaks ja viljakaks, sest vaid väga vähestel loojatel on õnnestunud niipalju elupäevi õhtusse saata.
Baleriinid Edgar Degas'd vaimustasid balletitantsijad.Ta tegi neist üle 1500 maali ja joonistuse ning tosinajagu skulptuure. Kunstnik kujutas baleriine erinevates poosides mitte tantsimas, vaid harjutamas, vestlemas, sirutumas, varvaskingade pealu sidumas. Baleriin laval Pildi Baleriin laval maalis Degas 1878. aastal. See on 60x40 cm suurusele paberile tehtud pastellmaal. Ta nimetas oma meetodit ,,värviga joonistamiseks", mis tähendas, et ta ei visandanud ette kujutatava piirjooni, vaid tegi pildi kohe pastellvärvidega. Sellel pastelljoonistusel on kujutatud priimabaleriini tantsimas. Rambivalgus heidab ta näole alt kummalisi varje. Degas joonistas tantsija mitte pildi keskele, vaid serva. Sellise nurga alt vaadatuna osutus võimalikuks
hobuste võidusõidud. Aastal 1861 tutvus ta Édouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressionistide ja nende loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. Aastal 1872 reisis Degas USA-sse, New Yorki ja New Orleansi. New Orleansis elas tema ema vend Michel Musson, kes tegeles puuvillaäriga. Pariisi naases ta 1873. aasta veebruaris. Pärast reisi maalis ta "Portraits in a New Orleans Cotton office". "Sinised tantsijannad" 18981899 Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. 7
maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. 1860. külastas ta Normandiat. Tema selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. 1861- .. ,,impressionismiperiood" 1861 tutvus Edouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressioniste ja nende loominguga, mis mõjutas edasist loomingut. 1872 reisis USA'sse, kus tema onu tegeles puuvillaäriga, kogemuste põhjal maal- "Portraits in a New Orleans Cotton office". 1870ndatest maalis enamasti balleriine. 1880ndatel hakkas nägemine halvenema ning Degas keskendus peamiselt skulptuurile ja pastelljoonistusele. Looming Degas´ peetakse vastandiks Renoir`le, temast õhkub täpsust ja jahedust. Peamisteks töövahenditeks olid värvilised kriidipastellid. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure, saavutades
kunstikoolis. Edgar Degas külastas tihti Itaaliat, kus tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss-stiilis portreed. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Aastal 1861 tutvus ta Édouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressionistide ja nende loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917. ``Balletti tantsijad`` u. 1890-1900 Degas üheks meelisteemaks oli tantsijate maalimine, mida tõestab sellealaste teoste rohkus. Ka Rahvusgaleriist leiab tantsijate maale. Esile tõstakisn ma teose ``Balletti tantsijad``. Selle teose
Edgar Degas (18341917) Sünninimi: Edgar Hilaire Germain de Gas Sündinud: 19.juuli 1834 Pariis, Prantsusmaa Surnud: 27.setsember 1917 Pariis, Prantsusmaa Rahvus: prantslane Tegevusala: maalimine, skulptuur, joonistamine Kunstivool: impressionism Elukäik Viielapselise pere esiklaps 18aastaselt asus õppima õigusteadust 20aastaselt katkestas juuraõpingud, asus õppima maalimist Külastas tihti Itaaliat 1860. aastatel avas oma maalistuudio Elukäik 1861 tutvus impressionistide loominguga Ta ei pidanud ennast impressionistik 1872 reisis Usasse, New Yorki ja New Orleansi Pariisi naasis 1873. aasta veebruaris 1880. aastatel nägemine halvenes Looming 18541859 perioodil renessanssstiilis portreed
Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure. Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme. Kunstnik ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. Vähesed kunstnikud on suutnud võistelda tema joone väljendusrikkuse, elujõulisuse, ilmekuse ja kirglikkusega. Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes hakkas huvi tundma fotograafia vastu: tema maalide seesmine olemus on vaikne vaatlus. See, kuidas tema maalidel figuurid servadel katkevad, on omane just fotole. Ta kasutas sellist tehnikat sageli: see loob juhuslikkuse efekti ning loob mulje, nagu poleks ta enda vabaduslikku ja sundimatuslikku kompositsiooni välja töötanud, aga see oligi täiesti nii läbi mõeldud. Degas kasutas tavapäraseid maavärve. Ta ,,moderniseeris" oma värviskeemi kirkavärviliste aktsentidega vöölehvidel.
iseloomulikku värvigammat, kuid ei omandanud nende pintslitehnikat. Degasi lemmiktehnika oli pastell. Degas esines impressionistidega koos ühistel näitustel. Degas loomingu keskpunktis oli kaasaegne linnaelu, mitte loodus nagu impressionistidel. Tema kujutab maalidel kabareede ja teatri elu, eelkõige balletti. Degas oskab suurepäraselt edsi anda liikumist, teda võlus liikumise hetkelisus, ilmselt andis selleks tõuke fotograafia. Tuntuim töö on ,,Tantsutund", kus maali keskel seisab õpetaja, kepp käes, tagaplaanil on tantsijatar peegli ees ja kõrval klaver, mille ees teised tantsijannad enda järjekorda ootavad. Esmapilgul jätab maal juhuslike, seoseta fragmentide mulje. Lähemal vaatlemisel võib märgata, et figuur mustas kujutab distsiplineerivat printsiipi, valged lehvivad laigud kehastavad aja rütmi, liikumist ja vabadust. Naine ei esine Degasi loomingus kauni ja meelelise olendina
Tähtsamad teosed on ,,Matus Ornansis" ,,Kivilõhkujad", ,,Allikal". Ta maalis ainult seda mida ta nägi. Maalis olustikumaale, natüürmorti. Loobus oma mingist väiksest kohast ja tegi ise oma näituse, mille nimeks sai REALISM. Sealt tuleb ka sõna contranäitus, mis on uuendusliku kunsti aluseks. See teeb ka maha eelnevat kunstiajalugu, sest tehakse maha asju nagu ajaloo sündmusi, mida maalida ei saa, sest seda ei näe oma silmaga. Realism tõi kaasa endaga ka fotograafia, mis aitas paremini ja täpsemalt jäädvustada tegevust. Saksamaa realism Kui prantsusmaal oli motiiv teisejärguline siis mujal Euroopas muutub realism jutustavamaks. Eriti levib realism Saksamaal. Ajaloomaalidel maaliti kõik detailselt välja. Adolph von Menzel kajastas oma loomingus Friedrich suure ajastut. Ta on oma loomingus esimesi saksamaa kunstnikke kes kajastas suurlinna elu ja tööstusettevõtteid. Teosed ,,Surnud". Venemaa realism
kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi. ● Impressionismile on omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süźeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil
Umbes 1 m k õrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loo mutruud piisonid, ma m mutid, p õhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. Lascaux ` koopamaalid Prantsus maal. Karjalas Vene maal One e ga ääres kaljudel paarikü mne k m ulatuses on sissegraveeritud kujutised. Vanus üle 4000 aasta, autoriks soo m eugrilased. Pea mine m otiiv veelinnud (luiged), loo mad, päikese ja kuu sü mbolid. Willendorfi Veenus tuntuim esiaja skulptuur. U. 10 c m k õrgune rõhutatud sootunnustega lubjakivist naisekujuke, paleoliitiku mist. Noore mast kiviajast p ärinevad o ma m o odi arhitektuuri alged ehk megaliitilised monumendid. Üks suur püstine kivi menhir. Kaks püstist kivi kõrvuti, kol mas kivi p õiki peal dolmen. Tuntuim m e galiitiline m onu m ent on LõunaInglis maal asuv Stonehenge. Se e on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust. Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sise mise ringi m o odustavad
7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida
9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis
Napoleoniga ühendust pidada tema pagenduse ajal Saint Helena saarele. Canova tegi palju naisakte veel, näiteks ,,Kolm graatsiat" . Hiljem hauamonumendid, ka paavstidele. Matkib antiigi skulpuuri ja reljeefi. Vaimsed võimed polnud eriti suured, ei õppinud elu lõpuni ära lugemist ja kirjutamist. Bertel Thorvaldsen - Taani skulptor, üks tüüpiline näide klassitsistlikust skulptorist. Matkis antiikskulptoreid: ,,Karjapoiss", ,,Ganymedes kotkaga" huvitav skulptuur, sest Ganimedes oli jumalate ori (joogikandja), ent Thorvaldsen oli teda kujutanud sangarlikuna. ,,Tulge minu juurde"- lahtiste kätega Jeesus, Kopenhaagenis For frue Kirkes. Meesakt valitsev temaatika, väga palju antiik-kreeka kangelasi: ,,Jason" Jean Antoine Houdon - Prantsuse skulptor. Tuntud eelkõige kultuuritegelaste portretistina. ,,Voltaire'i büst", portreteeris ka Ameerika riigitegelasi nagu näiteks ,,George Washington", ,,Thomas Jefferson"
naturalistlike detailide kasutamisele ja oli vastuolus klassitsistliku üldkonstseptsiooniga. Paremini on õnnestunud rahulikud poosis üksikfiguurid ja portreed, milles klassitsistlik idealiseerimine taandub loodusvaatluse ees. 1870. aastatel ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad. 1864. aastal oli tema esimene personaalnäitus EEstis. • 1890 – 1914 Peterburis • 1914-1921 Tallinnas - Tartuga seob teda, et tema pere ja suguvõsa on sinna maetud. Seal on ka tema valmsitatud skulptuur. Peaks olema kabeli lähedal. Alustab tislerpoisina. Berliini õpingud lõppesid, kuna seal ei saanud stipendiumit. Esimene eesti soost sculptor. Lähtus klassitsismist. Õppis tisleriks noorena. Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg (1837 – 1921). Weizenberg oli visa ja esialgsest menust liigagi tiivustatud töömees, kes tagus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi (“Hamlet”, “Ophelia”, “Leedi Macbeth”) või
ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvahelisi ja enesehinnangulisi huvisid, tegeldakse spetsiifilise meediumiga ja selle originaalsusega võrreldes varasema kunstiga Reaalteadused on universaalsed, nii uskusid ka kunstnikud oma kunsti olevat universaalse. Modernistlikus kunstimudelis peeti maalikunsti
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID
annaabi.ee 
