Näiteks inimese väärtust arvestatakse ka praegu tema ühiskondliku positsiooni ja vara järgi ning kõik ühiskonna liikmed jagatakse selle alusel klassidesse. Sellega lüüakse uus lõhe juba niigi haprasse sotsiaalstruktuuri, sest kõrgemasse klassi kuuluvad ei pea madalama klassi liikmeid inimesteks, ka siis kui tegemist on oma perekonnaga. Seega on praeguses hoolimatuses üksikindiviidi suhtes oma osa inimese kaasasündinud ahnusel ja edevusel. Paljud väidavad, et süüdi on raha, mis on muutunud tänapäevase inimese jumalaks. Mina nii ei arva, raha on vaid vahend, mida saab osavalt ära kasutada. Meie jumalaks on suurfirmade liit ja reklaamiagent on selle prohvet. Nemad ütlevad mida me sööme ja joome, kuidas peame riides käima ja milliseid teenuseid kasutama. Kui seda eirata muutud peagi ühiskonna heidikuks, keda keegi ei soovi tunda. Sel moel loovad
Kuningal pole planeedil käepärast ühtegi alamat ja ta palub printsil oma planeedile jääda, pakkudes printsile kohtuministri auväärset kohta. Lahkudes tleb prints, et suured inimesed on imelikud. Kuningas valuleb käskimise järele see ongi printsile mõistmatu. Ometi on see kuninga maailm. Igaks loob endale ju oma maailma. Teisel planeedil elab uhkeldaja, kes on printsi saabumise üle õnnelik, sest nüüd võib ta printsilt paluda imetlust. Uhkeldaja maailm on edevusel põhinev maailm, mis ei ole enamikele inimestele võõras, kuid lapsemeelsele ja siirale printsile küll. Kolmandal planeedil elab joodik, kes joob sellepärast, et oma häbi unustada. Häbi on tal sellepärast, et ta joob. Siin on tegemist ummikusse jooksnud saatusega. See on maailm millest väljatulla on joodiku jaoks lootusetu. Neljandal planeedil elab ärimees, kes on väga rikas, sest tal on palju taevatähti panka pandud
Au ja vooruse süntees 18. sajandil · 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: · Aadliau kriitika · Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au · Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke · Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada · edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents · ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga Romantilise au paradoksid · Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel · Ühiskonnale vastandumine: · "Eneseväljenduse" ja "enesetruuduse" ideaal uus dimensioon aule
· Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks) 3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e. õnneliku juhuse printsiip (mitte riiklike lotovõitude tulumaks [kinke- ja pärandimaks EI KEHTI ENAM]) 4) tubliduse printsiip - seotud tubliduse, riskijulguse, majandusliku aktiivsusega (tulumaks, sotsiaalmaks Maksusüsteemi ühetaolisus Maksud peaksid toimima samades tingimustes olevate maksumaksjate suhtes
4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel). Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, mitteriiklike loteriide tulumaks. III maksubaas – õnneliku juhuse prinsiip. Nt: mitteriiklike loteriide tulumaks, kinke ja pärandimaks, mis on olnud eestis kehtiv maks, kuni 2003 aastani (praegu teda meie maksusüsteemis ei ole). IV maksubaas – tubliduse prinsiip, mis on seotud riskijulguse, tubliduse, majandusliku aktiivsuse, edukuse jne. Nt: mida rohkem tööd teed seda rohkem
,,Väike prints" Esimesel planeedil elas kuningas. Purpurisse ja hermeliini istus see kunn üksi oma troonil. Kuningas arvas enda valitsevat kõiki ja kõike. Talle andis ainult õiglaseid käske. Kuninga jaoks oli maailm väga lihtne. Kogu maail peab alluma tema käskudele. Pakub printsile kohtuministri kohta. Kuningad ei juhi muud maailma vaid ainult iseenda oma. Teisel planeediil elas uhkeldaja. Kõik inimesed olid talle imetlejad. On uhke printsi saabumise üle. Palub printsilt imetlust.. Edevusel põhinev eneseimetluse maailma. Siirale, lapsemeelsele printsile võõras maailm. Kolmandal elas joodik. Kes jõi, sest ta tundis häbi enda joomise pärast. Ummikusse jooksnud saatus, Eu leia väljapääsu oma traagikale. Ela nii, et pole vaja millegi pärast häbi ega piinlikkust tunda. Neljandal planeedil elas ärimees, kes arvas, et omab kõiki tähti ja luges neid koguaeg kokku. Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli vaid laternasüütaja ja latern. Mees pidi iga natukese
au monarhiates on vale au, mis põhineb ülendatud arusaamal iseendast au iseloomustab esmajoones aadlit aadliau tähtsaim nõue on julgus au tähtsus monarhiates: Pol tagab seaduste valitsemise Monarh sõltub aadlist, kuid au nõuete tõttu pole aadel kõigeks valmis Maj tagab üldise konkurentsi, mis elavdab majandust 18. sajandi meritokraatlik aumõiste aadliau alternatiiv meritokraatlik kodanikuau silmapaistvate inimeste tunnustamine/premeerimine lootus asendada edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võitlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga Romantilise au paradoksid au uus dimensioon eneseväljenduse ja enesetruuduse ideal romantilise kunstniku (boheemlase) ,,aukoodeks" vastandumine ühiskonna konventsioonidele, materialistliku, konventsionaalse tavaelu põlgus individuaalne au on seotud ka isamaaarmastusega, milles tõuseb tugevalt esile kollektiivne (rahvuse, riigi) au
Niiöelda vale au ei põhine tõelisel voorusel, iseloomustab ennekõike aadlit; aadliau tähtsaim nõue on julgus lahingus ja enda au eest seismisel; igal seisusel normid, mille rikkumine tähendab oma seisuse alandamist. Au tähtsus: poliitiline (tagab seaduste valitsemise) ja majanduslik (üldine konkurents, mis elavdab majandust). 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Sõjamehe-, aadli- ja rikkusega seotud au kriitika; ideaaliks meritokraatlik kodanikuau; lootus asendada edevusel ja kadedusel põhinev ühiskonna konkurents ausa võistlusega; meritokraatlik au saavutatakse heategevuse või silmapaistvuse eest oma ametialal. 9. Romantilise au paradoksid Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel; romantiline aukoodeks: vastandumine ühiskonna konvetsioonidele, materialismi põlgamine; individuaalne au on seotud isamaa-armastusega, st kollektiivse au olulisus; ühiskondliku teenimisega seotud au seega taas sõjaline.
Lahkudes ütleb VP, et suured in on väga imelikud. Kuningas valuleb käskimise järele, see ongi printsile mõistmatu. Igaüks loob endale ju oma maailma vastavalt oma ihaluste põhjal. Võimuahnus; näiline võim, vajadus käskida, üksildus, tähelepanuvajadus, mõistlikkus (andis vaid neid käske, mida oli võimalik täita). Uhkeldaja – õnnelik kui prints saabub, nüüd võib paluda VP-lt imetlust. Tema maailm on edevusel põhinev eneseimetluse maailm, mis enamikule võõras pole, kuid siirale ja lapsemeelsele printsile küll. Enesekesksus, edevus, eneseimetlus. Joodik – joob, et häbi unustada. Häbi tunneb, kuna joob. Tegemist on ummikusse jooksnud saatusega, traagikaga, mis mõjub parotoksaalsena. Ja see ongi maailm, mille keerukusest välja tulla on joodiku jaoks lootusetu. Nõrkus, ükskõiksus, õpitud abitus, enesehaletsus, tahtejõuetus, pettumus iseeneses.
Au tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks, nt kaitsetute hävitamiseks. 8. 18. sajandi meritokraatlik(riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust) aumõiste Omaalgatuslikud seltsid mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke, Preisi teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ja kadedusel baseeruv ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis juhindub positiivse eeskuju innustusest, ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel: 1) Vastandumine ühiskonnale, eneseväljenduse ja ja enesetruuduse ideal, romantilise kunstniku aukoodeks. 2) Ühiskonna nimel suremine, indiviidi au seotud kollektiivse auga(isamaa-armastus). Au omandamine sõjas. Armastus 1
Anonüümsuse tähtsus võimaldab matkida. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Üldtendents on egalitaristlik. Kriitika all on aadliau, alternatiivina sellele kerkib meritokraatlik kodaniku-au. Tekivad omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid kodanikke (põllumehi, kirjanikke, ametnikke). Au antakse heategevuse või silmapaistvuse eest oma ametialal. Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Kollektiivne vs individuaalne au. Au otsitakse ühelt poolt ühiskonnale vastandumine: uus dimensioon aule eneseväljenduse ja -truuduse ideaal; romantilise kunstniku aukoodeks vs filistinism. Teisalt ühiskonna nimel suremine: Individuaalne au seotud
võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. Tavaliselt eeldab selline valik võistemist. Meritokraatial on sarnasust sotsiaaldarvinismiga.] Meritokraatlik aumõiste tähendas kodaniku-au. See vastandus aadliaule. Omaalgatuslikud seltsid premeerisid silmapaistvaid põllumehi, ametnikke , kirjanikke. Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Romantiline au au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmise tagasid duellid. Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism Armastus 1
Lihtrahvas: tarbimine Anonüümsuse tähtsus 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste · 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: · Aadliau kriitika · Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au · Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke · Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada · edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents · ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel · Ühiskonnale vastandumine: · "Eneseväljenduse" ja "enesetruuduse" ideaal uus dimensioon aule · Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism
18. saj üldtendents meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või silmapaistmise eest oma ametialal. Au ja vooruse süntees 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: Aadliau kriitika Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada... edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents... ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Ühiskonnale vastandumine: "Eneseväljenduse" ja "enesetruuduse" ideaal uus dimensioon aule. Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism. Ühiskonna nimel suremine: Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga
Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au armastuse ja veresidemete roll, meelelistest ihadest vabanemine Preemiad. Preisi Friedrich Suure orden “pour la mérite” – teenete orden. Alternatiiv: saavutada individuaalselt Lootus asendada... Platoni Symposioni (Pidusöök) vastus edevusel ja kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents… Suurim “raskus” on seksuaaltung -> armastus üksiku vastu ausa võistlusega, mis toitub positiivsetest eeskujudest (emulatsioon) Kas võimalik vabaneda?-> võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid Ühilduv filantroopia ideaaliga vabastab
austatakse mitte neid, kes endast paremini mõtlevaid, vaid inimesi nende tegelike tegude eest. Üldtendents egalitarlistlik, sünnipärasel võrdsusel põhinev aadliau kriitika. Aalternatiivina tõsteti esile meritokraatlik ehk inimeste tegelikul paremusel põhinev kodanikuau. Asutatakse omaalgatuslikult seltse, anti välja ordeneid, mis premiteerisid silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke. Sellega loodeti asendada edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga ehk filantroopiaga. 19. Romantilise au paradoksid 18 saj lõpus, 19. saj alguses kujunes romantilise au mõiste, mille raames saame rääkida pingest indiviidi (või individuaalsuse) ja kollektiivi vahel. Ühest küljest au vastandus ühiskonnale. Au sai saavutada siis, kui sa olid eriline, sa väljendasid oma isikupära, olid enesele truu
Alamad klassid tahavad matkida kõrgemaid klasse, seda saavad teha suurema tarbimise abil. Au ja vooruse süntees 18. sajandil 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: · Aadliau kriitika · Alternatiiviks meritokraatlik ehk inimeste tegelikul paremusel põhinev kodaniku-au · Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, kirjanikke jne · Preisi Friedrich Suure orden teenete orden · Edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents, mida püüti asendada riigimehtuse ideaaliga Romantiline au Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel Ühiskonnale vastandumine · Eneseväljenduse ja enesetruuduse ideaal uus dimensioon aule · Romantilise kunstliku (boheemlase),,aukoodeks" vs filistinism (tavalisus) Ühiskonna nimel suremine · Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga
soodsad. Lahkudes ütleb VP, et suured in on väga imelikud. Kuningas valuleb käskimise järele, see ongi printsile mõistmatu. Igaüks loob endale ju oma maailma vastavalt oma ihaluste põhjal. Võimuahnus; näiline võim, vajadus käskida, üksildus, tähelepanuvajadus, mõistlikkus (andis vaid neid käske, mida oli võimalik täita). Uhkeldaja õnnelik kui prints saabub, nüüd võib paluda VP-lt imetlust. Tema maailm on edevusel põhinev eneseimetluse maailm, mis enamikule võõras pole, kuid siirale ja lapsemeelsele printsile küll. Enesekesksus, edevus, eneseimetlus. Joodik joob, et häbi unustada. Häbi tunneb, kuna joob. Tegemist on ummikusse jooksnud saatusega, traagikaga, mis mõjub parotoksaalsena. Ja see ongi maailm, mille keerukusest välja tulla on joodiku jaoks lootusetu. Nõrkus, ükskõiksus, õpitud abitus, enesehaletsus, tahtejõuetus, pettumus iseeneses.
annaabi.ee 
