KAUBAMÄRK JA SELLE LIIGID Peamised kaubamärgiliigid on: SÕNAMÄRK – kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, täheühend, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. Sõnamärgi mõiste alla kuuluvad ka ilma kujunduseta pikemad reklaamlaused ehk loosungid. KOMBINEERITUD MÄRK – sõna(d), täht (tähed) või number (numbrid) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga. Kujunduseks loetakse ka omapärast kirjaviisi. KUJUTISMÄRK – koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, tähti ega numbreid. RUUMILINE MÄRK – kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote või pakendi omapärane väliskuju), mille kohta võib esitada mitu vaadet. HELIMÄRK – heli, meloodia, signatuur vms, mida on võimalik kujutada noodikirjas. Kaubamärgi eriliigid, mis tähistavad teatud ühistunnuseid, on: KOLLEKTIIVKAUBAMÄRK – isi...
Mitmekesisus ehk divergents - Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpida mitmekesistumine Eukarüoodid => seened; taimed; loomad Õistaimed=> korv-,huul-, liblikõielised jpt. Imetajad=> kohastumine eluks vees, maismaal. Sarnastumine ehk konvergents - erineva päritoluga sarnastumine sarnastes elutingimustes. Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine - ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid:
Mikroevolutsioon- evolutsioonilised muutused liigi sees Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon Liik- looduslik organismirühm; isendid võivad vabalt ristuda Liikide väljasuremine- ebasobivatest elutingimustest ja org. omadustest tingitud liigi kadumine Populatsioon- väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris Pudelikaelaefekt- algsest populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid Looduslik valik- organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende iseärasustest Hübriid- liikidevaheline järeltulija.
Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Homoloogsed organid: Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: ·
· Lai tootevalik · Keevitatavus · Roomavusnähtuse tekkimise pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul. · Väsimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks. · Korosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust
sarnase välisehitusega; Progress ehk täiustumine, uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Uute kudede ja organite teke. (Prokarüoodid eukarüoodid; ainuraksed hulkraksed; inimahv inimene) Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Väljasuremine ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. 3. Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega, organismide liigitamisega taksonitesse, võtes aluseks nende ühised tunnused. Aluse pani Carl von Linne, võttis kasutusele kahest teadulikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime (riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik . 4
mis saab siis olema pärast maist elu, nii oli ka egiptuses. Ehitati uhke püramiid, kaunistati tähenduslike kujutistega, mis kõik oli tugevasti mõjutatud religioonist, säilitati ehk balsameeriti keha ja erinevad kehaosad, mis sümboliseerisid erinevaid tahke inimese elus ning pandi kaasa veel üht teist vajalikku hauatagsuseks eluks. Põhimõtteliselt oli nii, et surnuteriiki pääsemise otsustas jumal Anubis, kes kaalus kas süda on puhas ja kerge igasugustest ebasobivatest mõtetest, emotsioonidest, kavatsustest, pahategudest. Paljuski sarnane tänapäevase kombestikuga erinevates piirkondades, kuid mitte nii rikkalik ja uhke. Kõik ainult selleks, et inimene saaks nö tagasi pöörduda, jätkata elamist teises faasis. Usuti, et teispoolsus on samasugune ning isegi, et saadakse perekonnaga kokku pärast surma ja selle pärast oli väga tähtis surnukeha hästi säilitamine ja asjade kaasa panek. Varuti toitu, vett, riideid jne
Maailmas levivad arusaamad, et ohus on ainult loomad, linnud, kalad ja taimed. Tegelikult kannatab inimenegi. UV-kiirgus muutub nahale üha kahjulikumaks. Linnaelanikud hingavad sisse heitgaase, tekivad haigused, mille vastu võideldakse antibiootikumidega. Ravi tulemusena hävivad headki mikroobid, organism muutub haigustele vastuvõtlikumaks. Paljude tänapäeva inimeste harjumuste hulka kuuluvad alkoholi, tubaka ja rämpstoidu tarbimine, mis omakorda raskendab kehal vabanemist ebasobivatest ainetest. Viies kogu elanikkonna kurssi varitsevate ohtudega, on ehk võimalik panna neid mõtlema ja tegutsema loodussäästlikumalt. Aegade vältel on inimesed teinud palju vigu, tootes ressursse raiskavalt ja loodust saastavalt. Teaduse arenedes õpiti vigadest ning tehnoloogiat täiustades pidevalt, et säästa loodust ning kaitsta elusolendeid. Üha rohkem moodustatakse rahvusvahelisi organisatsioone, mille tegevusse kaasatakse kõik vabatahtlikud inimesed
X-Windowsi kasutajaile juurdepääsu kõigile ressurssidele, võimaldades näiteks saada koopiaid teise arvuti kuvadest. Autentimisvõimaluse puudumine NIS-serveri ja kliendi vahel võimaldab kliendil saada piiramatu juurdepääsu serveril olevale informatsioonile. 3 Andmehalduse puudused Alates ebasobivatest andmevormingutest ja andmete ebaratsionaalsest struktureerimisest ning lõpetades varukoopiate puudumisega, tähendavad riskimist asutuse peamise infovaraga. Andmehaldust raskendavad ka arhiivide indekseerimisvõtmete puudused, arhiivisüsteemi migreerimise puudused ja ebasobiva andmekandja kasutamine arhiveerimiseks. Vahendite ja meetmete tülikus Võib ilmneda nii infotehnoloogilistes tööprotsessides kui ka turvasüsteemides.
Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega Analoogsed organid Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Putuka silmal mosaiikne nägemine ja inimese silm Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Planetoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud. (panda, lumeleopard, euroopa naarits, madukotkas, siniraag, krüüsel, rabapistrik, jutt-selg kärnkonn, lendorav, must-toonekurg) Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: elu üldhulk Maal on suurenenud. liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal.
mineraalidega (kahjustused) · tolmu ja savi üle 3% · üle normi kloriide, mis põhjustavad armatuuri roostetamist 2) Miks piiratakse SO3 sisaldust liivas? SO3 on väävliühend. See põhjustab korrosiooni (korrosioonireaktsiooni intensiivsus kasvab). Suurema koguse vääveloksiidi kui õhu saastaja korral võib liiv täitematerjalina põhjustada materjali hävimise materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. 3) Miks piiratakse vilgu sisaldust liivas? Vilgud on vettsisaldavad alumosilikaadid. Õhu käes laguneb see väga kiiresti. Vilgu sisaldust liivas piirataksegi selle pärast, et vesi takistab tsemendi kivinemist. 4) Miks piiratakse peenliivade kasutamist betoonis? Mida rohkem on peenliiva segus, seda vähem saadakse lõpptulemusena betooni.
Ehituses piiravad teraste kasutamist: · Metalli korrusioon ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud · Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul · Väsimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temp. millest tekkib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsione tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks. · Korrosiooniks nim.materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskonna niiskus ja hapnik juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi.
Töövägivald Tase 2- M M kaamerad, kvantitatiivne meeskonnatöö hindamine arendamine Lubamattud Tase 3- M M sisekorraeeskirjade tegevused kvantitatiivne tutvustus, hindamine ebasobivatest tegevustest teavitamine nii organisatsooni kui töötajate poolt Organisatsiooni Tase 3- K H kvalifitseeritud
funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Sarnane välimus Põhja-Ameerika kaktustel ning Lõuna-Aafrika piimalilledel. Analoogsed organid: Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused:
mis p6hj ustavad armatuuri roostetamist. Milrs piiratakse SOs sisaldust liivas? 6 Kuna SO: on viiiivlitihend, siis see pdhjustab korrosiooni (korrosioonireaktsiooni intensiivsus kasvab). Suurema koguse viiiiveloksiidi kui 6hu saastaja korral vdib liiv tiiitematerjalina p6hjustada materjali hlvimise materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide t6ttu. 11. Kasutatud kirjandus - Loengukonspekt. Ehitusmaterjalid, L. Raado - mi.ttu.eelopik 12. Lisa Lisa l. Tabel 12.1. RT 33-10386 viimistluslcrohvi valmistamiselcs kasutatava liiva soovituslik terastilatline koostis ja piirid '""4[ffi1, 1 l,y,{ffi
sisalduse järgi, kuna nad on vähem vastupidavad. Suurehulgaline sisaldus viib segu terade tühiklikkuse kasvule. Betoonisegude valmistamisel põhjustab see sidekomponentidele väljamineva rahasumma kasvu. 3) SO3 on vääveltrioksiid ehk väävel (VI) oksiid, mis põhjustab korrosiooni intensiivsuse kasvamist. Suurema koguse vääveloksiidi kui õhu saastaja korral võib liiv täitematerjalina põhjustada materjali hävimise materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. 4) Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid. Nad väga kiiresti lagunevad õhu käes. Vilgukivi muudab betooni struktuuri nõrgemaks. 5) Mida rohkem on peenliiva segus, seda vähem saadakse lõpptulemusena betooni. Betooni valmistamiseks kasutatakse sellist liiva, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni ja vähendada tsemendi kulu.
· On konfidentsiaalne firma, juhi või kaastöötajate kohta käiva infoga · Hoiab oma välimuse puhta ja korrektse, et tõsta ja hoida firma mainet · Inimesed on erinevad, ja nendega tuleb suhelda erinevalt, seal juures jääda viisakaks ning sõbralikuks isegi kõige kannatamatute klientide või juhtide puhul Sekretär hoidub alati · Kahjustamast oma organisatsiooni, juhi ja kaastöötajate mainet · Ebavajalikest emotsioonidest, latramisest ning ebasobivatest sõnadest ja väljenditest · Eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest 13 Kasutatud kirjandus 1. www.eetika.ee 2. www.wikipedia.org 3. www.juhiabiyhing.ee 4. www.google.ee 5. www.ut.ee 6. www.ise.ee/oppekava/valikgym/ajalugu/eetika.htm 7. www.hot.ee/indrme/eetika.htm 8. www.epl.ee 9. www.kutsekoda.ee
· Matelli korrosioon ja sellega seotud ekspluatsioon. · Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul. · Välimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine. · Madal püsivus kõrgel temperatuuril, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest. · Vajadus konstruktsioonide jäigastamisel. · KORROSIOONIKS nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tignitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga või värviga; moodustadespinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavaid materjale.
Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria Eesmärgilise juhtimise raames pööratakse suurt tähelepanu eesmärkide saavutamise takistustele ning püütakse lahendada sellega seonduvaid probleeme. Kuna lõppeesmärgiks peetakse sageli toodangut, käivet, kasumit jt üksiknäitajaid, näib eesmärgiline juhtimine olevat mõnevõrra piiratud teoreetiline kontseptsioon, mis võib olla tingitud liialt kitsast rakendamisest ja ebasobivatest eesmärkidest, mis on sageli lühikese ajahorisondiga või liialt ühekülgsed. (Siimon, Vadi, 2003: 51) 2.1.1.3. Tasakaalustatud mõõtmismudel Tasakaalustatud mõõtmismudel (Balanced Scorecard, so BSC) võeti kasutusele 1990. aastatel, mil orienteeruti üha enam eesmärkide realiseerimisele ja töötulemuste hindamisele. Suure panuse nimetatud süsteemi väljatöötamisele andsid Robert Kaplan ja David Norton. (Kaplan, Norton, 1996)
Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks. Korrosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Keskkonna suhteline niiskus, mille juures algab metalli korrosioon, on 65-75%. Reaktsiooni intensiivsus suureneb õhus leiduvate oksiidide (õhu saaste), näiteks väävlioksiidide, toimel. Kiirendatud korrosiooni põhjustab ka kloriidide esinemine lahuses
organiseerija, liider. Loovus informatsiooni kogumine (järgida ja uurida oma keskkonda, loodusest inspiratsiooni ammutamine, oskuste ja võimete arendamine), ideede loomine (kogutud info analüüs, kujutlusvõime kasutamine, mõtisklemine, kaalutsemine), valimine (valiku tegemine, otsustamine, teistelt ideede laenamine, uuendamine, leiutamine, välja mõtlemine), ideede arendamine (ideede hindamine, keerukate ideede lihtsustamine, ebasobivatest loobumine, ebaõnnestumisel üritada uuesti), ideede kaitsmine- (teistele tutvustamine ja müümine, kriitika kuulamine, eesmärgi saavutamine ja vastutuse võtmine. 20. Õppiv organisatsioon ja õppimine organisatsioonis. Õppimine toimib kui organisatsioonis on märgata pidevat muutust ja arengut. Madalama taseme õppimine toimub kitsa ülesande piires etteantud reeglite kohaselt. Kõrgema taseme õppimine esineb juhtimistasemetel
*Madagaskaril fossa *Eesti Saaremaa robirohi Makroevolutsioon - liigist kõrgemate taksonite (perekond, sugukond, selts) tekkimist ja arenemist - 1) mitmekesistumine organismid kohastuvad uute tingimustega - adaptviine radiatsioon ühest eelasriigist alguse saanud kiire uue liigi teke ja levik - 2) evolutsiooniline täiustumine tekivad senisest keerukamad ja täiuslikumad organismitüübid - 3) liikide väljasuremine ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine loodusest Eluslooduse klassifitseerimine Süstemaatika - põhineb organismide omavahelisel sugulusel - taksonoomia organismide rühmitamisega tegelev teadusharu - Carl von Linne 18.saj liigi mõiste, süstemaatika hiearhilisus *suurim üksus on riik *väikseim üksus on liik - ühte liiki kuuluvad sarnaste tunnustega omavahel viljakaid järglasi saavad isendid hunt
11 kinnitusäärik, 12 leegijälgija, 13 kolm sõltumatut kaitsesüsteemi. EcoTec Kütuse ettevalmistus Kütust on vaja sagedasti ette valmistada enne, kui see antakse koldesse või soojusmasinasse. Gaasilised kütused: Maagaas puhastatakse tolmust, niiskusest ja ka mõningatest ebasobivatest komponentidest juba siis, kui see maa alt välja võetakse. Biogaasi puhul on seda vaja puhastada kohapeal. Sagedasti on biogaasis korrosiivseid ühendeid. Lisaks toimub sagedasti ka gaasi rõhu alandamine enne põletusseadet. Vedelkütused: Nafta, sarnaselt maagaasiga puhastatakse maast välja tulles. Energeetilistes seadmetes kasutatakse juba rafineerimise produkte. Masuut, mida kasutatakse laialdaselt
Juureväline toitumine Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu. Taimed omastavad juureväliselt peamiselt CO2, O2. Juureväline väetamine võib kasulik olla juhtudel, kus mullas esineb eeskätt lämmastiku või mikroelementide puudus ja ka ilmastikutingimuste korral, kus väetiste omastamine juurte kaudu on pärsitud. Juureväliselt antud väetised vähendavad ekstreemsetest ilmastiku- tingimustest ja muudest ebasobivatest mõjutustest põhjustatud taimede stressi ja soodustavad põhiväetistega antud makroelementide omastamist taimede poolt. Juureväline toitumine aga ei rahulda taimede vajadusi täielikult, kuid aitab üle saada kriitilistest olukordadest (nt pikk põuaperiood, mulla hapestumine jne). Peamiselt kasutatakse lämmastikväetiseid, mikroväetiseid ja spetsiaalseid juureväliseks väetamiseks mõeldud kompleksväetiseid. Kasutamise efektiivsus oleneb lahuse kontsentratsioonist, sademete
saamiseks. Kõikjal maal loodi erakorralisi komisjone, nende kätte anti relv salgad, kes käisid kolhoosist kolhoosi ja sunniviisiliselt konfiskeerisid kogu olemasoleva teravilja, kolhoosidele jäeti hädavajalik varu enam-vähem alles, ka seemnevilja, üksiktalunikelt võeti absoluutselt kõik ära. 1932-33 oli suur nälg NL-s, tuntud ka Golodomor nime all. Seekordne näljahäda oli veel hullem kui 1921-22 nälg, mis oli osaliselt põhjustatud ka sõjast, maj laosest ja ebasobivatest ilmastikutingimustest. 1932-33 nälg oli otseselt NL põllumaj poliitika teadlikult tekitatud. Nälg oli suurem ja ulatuslikum, hõlmas praktiliselt kogu Ukrainat, osaliselt Valgevenet, Volgamaid, Lääne- Siberit, Kasahstani jne. Inimeste suremus muutus kiiresti massiliselt, talupojad üritasid põgeneda linnadesse, raudteejaamades oli relv valge, kes rongidesse tungivaid inimesi maha lasid. Mitmed ulatuslikud piirkonnad jäid inimtühjadeks
80 Eesmärgilise juhtimise raames pööratakse suur tähelepanu eesmärkide saavutamise takistustele ning püütakse lahendada sellega seonduvaid probleeme. Kuna lõppeesmärkideks peetakse sageli toodangut, käivet, kasumit jt üksiknäitajaid, näib eesmärgiline juhtimine olevat mõnevõrra piiratud teoreetiline kontseptsioon. Kulno Türk'i arvates on see tingitud enamasti meetodi liialt kitsast rakendamisest ja ebasobivatest eesmärkidest, mis on sageli lühikese ajahorisondiga või liialt ühekülgsed. Eesmärgiline juhtimine võimaldab lähtuda ka pikaajalistest, mille korral on fikseeritud nende saavutamist mõõtvate näitajate üksikasjalikud süsteemid. Populaarseks ja suhteliselt uueks teooriaks eesmärgilise juhtimise ja tulemusjuhtimise valdkonnas on nn tasakaalustatud mõõtmismudel. Mõistmaks paremini juba klassikaliseks kujunenud seisukohti, vaatleme seda
annaabi.ee 
