kehaline väärkohtlemine - seksuaalne e. sooline väärkohtlemine17. 2 Emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine Emotsionaalne e. tundelise väärkohtlemise all mõistetakse igasugust lapsele suunatud emotsionaalset vägivalda. Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades tema tundeelu eakohast arengut. Emotsionaalse vägivalla puhul on laps olukorras, kus peab korduvalt taluma täiskasvanu või mõne teise lapse ebaadekvaatset emotsionaalset reageeringust tulenevat pinget - hirmu, alandust, ahistust, ärevust jne. Selline korduv pinge pidurdab lapse normaalset eakohast eneseväljendust, seades ohtu lapse emotsionaalse arengu. Laps tunneb palju hirmu ja alandamisega seotud emotsioone, mistõttu ei õpi ta mõistma teda ümbritsevate inimeste tundeid ning neile adekvaatselt vastama3. Spetsialistid on jõudnud ühisele arusaamale, et emotsionaalne väärkohtlemine avaldab lapse arengule kõige hävitavamat mõju
TURUTÕRKED: Turu nähtamatu käe regulatsioonist pääsevate monopolide teke(nt AS Tallinna Vesi). Turg on väga efektiivne kui püüame äriloogika järgi toimida. Äriloogika mittearvestamine inimeste elukvaliteediga ning ühiste hüvedega. Suutmatus pakkuda avalikke hüvesid Teabevaegus, mis ei võimalda optimaalselt toota. Majanduse tsüklilisus tähendab ebastabiilsust ning sellest tulenevalt paratamatult vahendite ebaadekvaatset kasutust. Inimese mittemasinlikkus ei võimalda toimida läbinisti ratsionaalselt nagu majandusteaduslikud reeglid eeldavad. Ka turu toimimine eeldab riigi olemasolu vaidluste lahendajana. RIIGITÕRKED: Soov luua ebaausaid eeliseid- erasektori motivatsioon osta ära poliitikuid või mehitada avaliku sektori oma huvide kaitsjatega Poliitikute võimuiha paneb tegutsema ennekõike tagasivalimist, mitte üldist huvi silmas pidades
sõrmedesse, varvastesse, ninna, kõrvadesse. 24. Mis eesmärk on ägeda valu ravil? 1. Haige elukvaliteedi parandamine 2. Haigusest kiire taastumise soodustamine 3. Tüsistuste tekke vältimine 4. Hospitaliseerimise aja lühendamine 25. Valu positiivsed ja negatiivsed jooned? + hoiatab välise ohu (füüsiline trauma, kuumus) või seesmise patoloogia (põletik, kusejuha sulgus kiviga) eest. - häirib igapäevaelu, O2 tarbimine tõuseb (südame isheemia risk) 26. Kes võivad saada ebaadekvaatset valuravi? Lapsed, eakad, suhtlusbarjäärgida inimesed 27. Millised on kaasaegse valuravi põhimõtted? • Preventiivne suund- valu vältimine • Valuvaigisti regulaarne doseerimine • Individuaalsete füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajaduste arvestamine • Valu tugevuse hindamine visuaalse analoogskaala (VAS) abil • Erinevate valuvaigistite ja erinevate meetodite kombineerimine 28. Millest sõltub valuvaigistite vajadus?
25. Valu positiivsed ja negatiivsed jooned? Positiivsed: • Hoiatab koe kahjustusest • Põhjustades immobilisatsiooni võimaldab paranemist Negatiivsed: • Haige kannatab • Esinevad unehäired • Esinevad kõrvaltoimed k/v süsteemi poolt • Hapniku tarbimine on tõusnud • Võib põhjustada sooletegevuse motoorika häireid, iiveldust ja oksendamist • Põhjustab häireid hingamisfunktsioonis • Takistab mobilisatsiooni ja sellega soodustab trombembolismi teket 26. Kes võivad saada ebaadekvaatset valuravi? • Lapsed • Geriaatrilised haiged • Haiged, kellega kontakti saavutamine on raskendatud 27. Millised on kaasaegse valuravi põhimõtted? • Preventiivne suund- valu vältimine • Valuvaigisti regulaarne doseerimine • Individuaalsete füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajaduste arvestamine • Valu tugevuse hindamine visuaalse analoogskaala (VAS) abil • Erinevate valuvaigistite ja erinevate meetodite kombineerimine •igal võimalusel suu kaudu 28
kujunevad inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus oluliste võtmeideedega seostuvad mitmesugused faktid, oskused, protseduurilised teadmised ja emotsionaalsed seisundid. Kujunenud skeemide ja tegevusmudelid täidavad tähtsat rolli nii orienteerumisel igapäevaelu probleemides kui ka koolis õppimisel. Nii teame, kuidas käituda klassis, raamatukogus, restoranis jpt kohtades. Sobimatu skeemi teadvustamine võib põhjustada täiesti ebaadekvaatset käitumist või arusaamist probleemidest. 2.3 Mälu tõlgendav iseloom Inimeste varasem teadmine või kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. Kui õpitav ei seostu õpilasel olemasolevate skeemidega, võib see talle mõtetuna tunduda. Suutmatus teadvustada õpitavat seoses varasemate teadmisstruktuuridega sunnib õpilast seda pähe õppima. Vahel võibki tajutav olla mitmeti interpreteeritav. 3. UNUSTAMINE Salvestamise ja ammutamise vahepeal säilitatakse info nn mäluhoidlas
hoiak, mis põhineb tugevatel psühholoogilistel alustel, kuna see kaldub avalduma igaühe puhul, kes satub ootamatusse olukorda, seisneb selles, et lihtsalt eitatakse neid kultuurilisi vorme – moraalseid, religioosseid, sotsiaalseid, esteetilisi, - mis erinevad kõige rohkem nendest kultuurilistest vormidest, millega meie end samastume. 3 Seda mõtet peab ilmselt orientalismi all silmas ka Edward Said, kes eelkõige heidab lääne inimestele ette Oriendi ebaadekvaatset kujutamist, mida inimesed, kes pole sellega kokku puutunud, on hakanud tõe pähe võtma ning paljude aastasadade jooksul ongi sellest kujunenud kindel ja paljuski negatiivne arusaam Ida tsivilisatsioonidest.4 Samamoodi on lääne maailm moslemite jaoks midagi mõistetamatut. Praegusel ajal on Euroopas eelkõige moslemite populatsioon aina tõusmas ning liberaalsemad vaatlejad leiavad pigem, et nende assimileerimisel ühiskonda pole midagi keerulist
või soosimisel (Daro, 1995). Keskkondlike tegurite seletus ühendab endas nii sotsioloogilist, keskkonnastressi kui ka kultuurilist lähenemist, mis oma sisult osaliselt kattuvad. Sotsioloogiline teooria näeb probleemi lapse ja vanema, samuti perekonna ja sotsiaalse konteksti vahelises interaktsioonis (Freeman, 1979). Elu stressirohketes oludes, nagu vaesuses, tööpuuduses, sotsiaalses isolatsioonis, ebanormaalsetes elamistingimustes ja vägivaldses keskkonnas soosib vanemate jõhkrat ja ebaadekvaatset käitumist oma laste suhtes ning pärsib nende võimalusi laste eest normaalselt hoolitseda. Kultuuriline lähenemine väidab, et normid ja hoiakud ühiskonnas andestavad kergesti või kohati isegi soosivad füüsilise karistamise kasutamist ning pooldavad individualismi, inimestevahelist võistlemist ja perekonna privaatsuse reeglit (Daro, 1995). Lapsi nähakse peamiselt vanemate "omandina". (Soo & Soo 2002) Väljatoodud tingimused loovad lapsele soodsa keskkonna õppimaks
Manniga. Tema romaani "Doktor Faustus peategelase sarnasus Schönbergiga oli kaasaaegsete silmis ilmselge. Adornot mõjutas O.Spengleri "Õhtumaade allakäik". Mõlemid eelistasid empiirilisele uurimistööle intuitiivset lähenemist ja empiirilisele kirjeldusele teooriat ning see annab nende kirjutistele unikaalse iseloomu. Oma käsitlustes on Adornol õnnestunud ühendada tabavad sissevaated kultuurinähtuste olemusse ja mõistete ebajärjekindel kasutamine, et varjata oma teooria ebaadekvaatset suhet ajaloolistesse tõsiasjadesse ning vaadete paradoksaalsust. Ametlik muusikaelu jaguneb Adorno arust rahvusvaheliseks ja kohalikuks ning nende tase on teineteisega võrreldes väga erinev. Rahvusvahelise muusikaelu raskuskese asetseb kõige suuremates linnades nagu New York v6i London, ajaloolistes muusikakeskustes nagu Viin. Kõike, mis nendes kohtades toimub, hoiab püsti kui just mitte vana kõrgseltskond,
1988–1989, millega olid tollal nõus isegi baltlased; kaotas dispuudid Baltikumis, kui ta püüdis veenda mässulisi vabariike Liitu edasi jääma.10 Nii Gorbatšov ja tema mõttekaaslased kui ka tema omaaegsed oponendid pahemalt, sh augustiputšistid-riigipöörajad, on üksmeelsed selles, et Liitu saanuks säilitada. Mõlemad süüdistavad teineteist ja Jeltsinit riigi lagundamises. Jeltsini lähikondlased omakorda arvustavad liidulise juhtkonna “ebaadekvaatset” tegutse- mist ja kalduvad üliriigi kadumise põhjuseks pidama pigem kommunismi ning nõukogude süsteemi kriisi. Akadeemilises teaduskirjanduses, eriti politoloogilises, võib Liidu lagunemise põhjuste kohta samuti leida väga erinevaid, sageli vastupidiseid seletusi ja seisu- kohti. Sel teemal korraldatakse esinduslikke interdistsiplinaarseid ümarlaudu ja peetakse ikka veel tuliseid debatte. Professionaalsete ajaloolaste töödes on läbi-
juhiga kõik koos. Juhiga eraldi rääkides tekib asjatut müra, läbirääkimisprotsess hakkab venima ning lõpuks võib probleemi põhjus kaugeneda. Probleemidel on omadus tekkekohast kaugeneda. Juhi ülesanne on tülitsevatele pooltele meelde tuletada nende pikaajalist huvi projekti vastu, hetke tüliküsimustele keskendumise asemel. Soovituslikud sammud läbirääkimiseks: 1. Kirjelda Sinu poolt täheldavat konflikti ja ebaadekvaatset käitumist. 2. Palu osalistel kommenteerida ebakõla põhjusi. 3. Las kumbki osaline võtab kokku teise poolt öeldu. 4. Las kumbki osaline leiab punktid, millega ta nõustub ja millega mitte. 5. Palu osalistelt edasise osas ettepanekuid. Juhil on neutraalse sekkujana võimalus selgelt väljendada oma väärtushinnanguid, hoiakuid ja suhtumist ühistöösse ja konfliktidega toimetulemisse. Juhi käitumine on neutraalne, kui ta: · Ei sildista kedagi;
Psühhootilise seisundi võivad põhjustada kõik narkootilised ained, samuti muud erilise psüühilise seisundi saavutamiseks kasutatavad ained, sh üleannuses või vastunäidustuste korral tarvitatavad psühhoaktiivsed ravimid.Psühhootilisele seisundile viitavad tunnused on ajas ja kohas mitteorienteerumine, millele võib lisanduda sihipäratu liikumine, paaniline põhjendamatu hirm, hallutsinatsioonide nägemine, luulumõtted jm. Narkootikumide üldine toime põhjustab eufooriat, ebaadekvaatset käitumist, tavalisest suuremat ettevõtlikkust, aga vahel ka uimasust ja hallutsinatsioone. Tarvitamise tagajärjel halveneb mälu ja õppimisvõime, võivad tekkida mälulüngad. On äärmiselt ohtlik narkojoobes autot juhtida. Joobele omaselt esinevad koordinatsiooni- ja tajuhäired, väheneb enesekontroll ja -kriitika, hiljem tekib roidumus ja unetaoline seisund. Kestva tarvitamise puhul narkomaan kõhnub, näeb välja kurnatud ja kasimata.
Füüsiline väärkohtlemine Seksuaalne väärkohtlemine Emotsionaalne ehk tundeline väärkohtlemine Hooletussejätmine Emotsionaalne väärkohtlemine ...on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades lapse tundeelu eakohast arengut. 5 käitumisviisi: Tõrjumine Isoleerimine Ähvardamine Ignoreerimine Kõlbeline rikkumine (prostitutsioon) Laps peab korduvalt taluma ebaadekvaatset emotsionaalsest reageeringust tulenevat pinget: Hirmu Alandust Ärevust Ahistust Kestev pinge Pidurdab lapse eakohast emotsionaalset arengut, eneseväljendust. Emotsionaalse ühekülgsuse tõttu ei õpi laps tundma ümbritsevate tundeid ega neile vastama. Kaob entusiasm, uhkustunne oma saavutuste üle. Emotsionaalse vägivallana käsitletakse: Isoleerimine Tusatsemine Keeldudega kauplemine
(Sõerd 1992:49) Enda vajaduste rahuldamisel jäävad lapsed tihtipeale tähelepanuta. Kuidas saab laps jõuda kõrgemate astmete vajaduste rahuldamiseni, kui näiteks lapsel on nälg või armastuse puudus? Lapsed vajavad täiskasvanu tihedas päevaplaanis tähelepanu. Näiteks tahavad nad oma õnnestunud tööde eest kiitust ja vanemate uhkusetunnet. Kui aga vanemad väljendavad ükskõiksust või ärritatust, tekitab see lapses segadust. Laps, kes peab korduvalt ebaadekvaatset reaktsiooni taluma, kaotab uhkustunde oma saavutuste üle ja entusiasmi. (Chazan, 2001:18) "Vaikselt omaette tegutsev "hea laps" on elumuredest niigi koormatud täiskasvanule mugav. Kuigi üksiolek on sageli täiesti sobiv ja vajalik seisund, võib see olla ka eemaletõmbumine millegi eest, äratõugatus kellegi poolt, ning üksildane laps kannatab vaikselt omaette olles ühtlasi ära lõigatud olulisest arenguressurssidest. Lapse vaikiv üksildane olek on passiivne
Kinesteetilise taju alusel saame otsustada, kui kiiresti me parasjagu liigume, mis positsioonis oleme ja mis poosis. On leitud, et kinesteetilise taju probleemid on ÜÕR lastele üsna iseloomulikud. Sellega on seletatav nende füüsiline kohmakus. Füüsilises arengus ei pruugi tõsiseid probleeme olla. Aga liigutuste sujuvuse eest vastutab suuresti kinesteetiline taju. Kui VAA laps jälgida, võib vaatluse teel tuvastada nende liigutuste kohmakust. Kasutavad nt ebaadekvaatset jõudu. Ei taju kehasiseselt tulevaid signaale õigesti. Vajadus ka füüsilise arendamise järgi. Et laps õpiks oma keha tajuma, et oma kinesteetilist taju oskaks ära kasutada. Enamus uuringuid on tehtud visuaalse taju baasil. On uuritud ka kuulmistaju. Probleemide temaatika on seotud häälikute eristamise võimega. Selleks, et kõnet omandada, peab laps esimestel eluaastatel suure tajulise töö ära tegema, et eristada häälikuid ja helisid omavahel
Kinesteetilise taju alusel saame otsustada, kui kiiresti me parasjagu liigume, mis positsioonis oleme ja mis poosis. On leitud, et kinesteetilise taju probleemid on ÜÕR lastele üsna iseloomulikud. Sellega on seletatav nende füüsiline kohmakus. Füüsilises arengus ei pruugi tõsiseid probleeme olla. Aga liigutuste sujuvuse eest vastutab suuresti kinesteetiline taju. Kui VAA laps jälgida, võib vaatluse teel tuvastada nende liigutuste kohmakust. Kasutavad nt ebaadekvaatset jõudu. Ei taju kehasiseselt tulevaid signaale õigesti. Vajadus ka füüsilise arendamise järgi. Et laps õpiks oma keha tajuma, et oma kinesteetilist taju oskaks ära kasutada. Enamus uuringuid on tehtud visuaalse taju baasil. On uuritud ka kuulmistaju. Probleemide temaatika on seotud häälikute eristamise võimega. Selleks, et kõnet omandada, et rääkima õppida, peab laps esimestel eluaastatel suure tajulise töö ära tegema, et helistada häälikuid ja helisid omavahel
Analüüsiprotsessis leitakse tegelikkuse ja ootuste lahknevuse põhjused. Erilise hoolega tuleb uurida suurte hälvete põhjusi. 18. Millistel põhjustel võib tegelik tulemus otsustamisel kavandatust hälbida? - Analüüsiga tuleb välja selgitada eelkõige see, kas hälvete põhjuseks on: otsustamisel tehtud vead (kasutati ebaadekvaatset infot, sõlmitud lepingud olid vigased) – hälvete eest kannavad vastutust otsuse ettevalmistajad ja otsuse vastuvõtja; otsuse täitmist tagava tugisüsteemi vead (täitjateni jõudis ebaadekvaatne info, sõlmitud lepingud olid vigased, motivatsioonimehhanismid olid vastuolulised või ebatõhusad) – hälvete eest kannab vastutust tugisüsteemi loomise ja toimimise eest vastutav juht;
on reaalne ja vahetu ning kaaludes võimalikke käitumisalternatiive ohu puhuks. Teisiti öeldes pakub prefrontaalkoor alternatiive võitle-või-põgene reaktsioonile. Ilma prefrontaalkoore kontrollita on indiviidid hirmust, lootusetusest ja abituse tunnetest mandeltuuma mõjude domineerimise tõttu üle ujutatud (Dozier, 1998). Prefrontaalkoore purustamine lobotoomia tagajärjel alandas küll opereeritutel ärevust, ent suurendas sotsiaalselt ebaadekvaatset käitumist. Nende andmete alusel oletatakse, et tendents ärevusele (mida mitmete psühholoogide arvates tuleb lugeda temperamendi omaduseks) lokaliseerub prefrontaalkoores. Siit järeldub, et ärevuse kontrollimiseks tuleks muuta prefrontaalkoore aktiivsust. Robbins (2000) arvab, et depressiivsetel patsientidel on võimalik parema prefrontaalkoore domineerimist alandada. Samas on selge, et Gray
annaabi.ee 
