KODUÜLESANDED 1 (loengud 14) 1. Too näide ühe poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: XII Riigikogu valimine. 6. märts 2011 Millised on poliitikale omased sisulised elemendid selles? · Eelnevad valimiskampaaniad. · Rahvas valib võimule pääsejad. Kas sündmus seondub pigem a) Politics'iga 2. Analüüsi mingit elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel Sisend Must kast Väljund Tagasiside Rahvas/ survegrupp/ Valitsus kaalub/ Riigikogu võtab vastu/ Avalik diskussioon erakond esitab uue koostab lükkab tagasi otsuse õigsuse või seaduse ettepaneku. seaduseelnõu, et see seaduse. mitte sobimise üle. Riigikogusse saata. 3
1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest - Seaduspärasuste otsimine - Süsteemsus
Valitsemine = otsustamine, kes ja kuidas otsustusprotsessides kaasa rääkida saab Valitsemine viitab ka poliitika (laias mõttes) tulemitele: Võimuvõitluse tulemusel otsustatakse, kes valitseb Poliitika kui konfliktide ja koostöö tulemusel jõutakse otsusteni, mille rakendamist võibki vaadelda valitsemisena Valitsemise käsitlemisel samuti küsimus, kui kitsalt või laialt seda vaadelda. David Eastoni poliitilise süsteemi mudel POLIITIKA PÕHIMÕISTED: Politics–poliitika võimuvõitlusena (päevapoliitika) Policy–poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika) Sisendpoliitika–mõjutused poliitiliste (musta kasti) otsuste saamiseks Väljundpoliitika–poliitiliste (musta kasti) otsuste elluviimine
hooldus- ja sünnitushüvitiste „lae“ kehtestamine; uus ravimite omaosaluse kord 3. Analüüsi ühte elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel Sisend Must kast Väljund Tagasiside Info võetakse Otsus võetakse Kompromiss on saavutatud, kuid vastu; arutletakse vastu ja täielik rahulolu mitte: arstid Meditsiini- valitsuse tasemel; rakendatakse: nurisevad, et palgatõus oli vaid 5%; valdkonna püütakse leida meditsiinivaldkonn rahvas pole rahul, et arstide
1Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted? b.) Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldadac.) Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagadad 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, süsteemsus ja kumulatiivsus. 10
mis ei ole adekvaatne, sest inimesed lähtuvad infot andes oma väärtushinnangutest ning info läbib hierarhia ja moondub seeläbi. Väljund tähendab poliitiliste otsuste vastuvõtmist ühiskonna poolt ja on paratamatult seotud uute nõudmiste tekkega. Easton defineerib poliitikat väärtuste jaotamisena. Osa gruppe ei ole väljundiga rahul ning tagasisides (see kuida ühiskond poliitilisi otsuseid aktsepteerib) tekib uus toetus või nõudmine. Poliitiline süsteem on Eastoni jaoks inimeste poliitilise tegevuse süsteem ja/või väärtuste jaotamine ühiskonna jaoks. Väärtused on materiaalsed või ideaalsed abstraktsioonid (inspireerivad või õigustavad poliitilist tegevust). Väärtusi on reeglina vähe ja materiaalseid väärtusi kõigile ei jätku ning sellest tulenevalt ei jagata väärtusi võrdselt. See omakorda paneb aluse konfliktidele. Poliitilisele süsteemile on omane pidev pingeseisund ja tsirkulatsioon
6. Poliitik aümberkujundamine/parandamine: Poliitika eesmärkide ja vahendite muutmine (vajadusel) tulenevalt rakendamise kogemusest või muutunud keskkonnast. POLIITILISED REŽIIMID Poliitiline režiim e VALITSEMISVIIS on valitsemise korraldamise viis, mis on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. POLIITILINE SÜTEEM: Lihtsamalt öeldes, poliitiline süsteem on Eastoni mudeli hõlmatava korraldamise viis. (Avaliku huvi formuleerimise ja valitsemise korraldus).Sisendpoliitika-must kast-väljundpoliitika. Režiimide üldjaotus: DEMOKRAATIA DIKTATUUR valitsemisviis, kusvõim põhineb üldise osaluse valitseja piiramatu võim ja autoriteet kaudu saadud piiratud mandaadil kodanikelt,kellel vastuseis demokraatia tingimustele
tunni põhimõte. Teises maailmasõjas kasutati haavatute transpordiks esmakorselt õhukeid. Tsiviilvaldkonna erakorraline meditsiin jäi aga vaatamata sõjakogemustele ajast maha. 1949 a näitas initsiatiivi dr K Easton. Nähes haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi nõrka organiseeritust, kutsus ta arste vabatahtlikult liiklusõnnetustele kohale minema. Algatust nähakse ühe peamise lähtepunktina Inglismaal loodud üleriiglisele kiirabisüsteemile. Dr Eastoni algatusest on tänaseks saanud operatiivteenistusi vabatahtlikult abistavate meedikute organisatsioon. 1957 loodi Saksamaal esimene arsti juhtimisel töötanud kiirabibrigaad. Plaan oli esialgselt viia sõjakogemused tsiviilmeditsiini ning opereerida haigeid sündmuskohal. Kontseptsioon kandepinda siiski ei leidnud. Küll aga võib alates 1950 aastate algusest näha tendentsi, kus haiglasisene ja haiglaeelne erakorraline meditsiin hakkavad üksteisest nähtavalt eralduma
Check 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus b. Sest Easton ütles nii c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b. Inimeste mõtlemisega manipuleerides c. Luues sõltuvus- või seotustunde d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprotsess Check 5. Policy'ks nimetatakse a. poliitikat kui võimuvõitlust b. sisendpoliitikat c. poliitikat kui tegevuskavade elluviimist d. poliitilist kogukonda 6. Governance on a. valitsus b. bürokraatia c. avalikkussfäär d. ühiskonna valitsemiskorraldus Check 7
· võidelda narkokaubandusega 86% · programmid töötuse vastu 84% · inimõiguste kaitse 82% · immigratsiooni küsimused 73% 4. Kas on olemas poliitika tegemise üldreegleid? pol tegemisel pole ju kindlaid reegleid ; pane mingi ilus jutt, et oma eesmärgid tuleb määratleda, neid esitada rahvale ja esmastest programmi punktidest ei tohi koalitsiooni nimel loobuda 5. Millised on poliitiliste otsuste tegemise tüübid D. Eastoni järgi ? Sisend(mõjutamise, Must kast (Black box) Väljund surve sfäär) Soovid, ootused, nõuded Otsuste tegemine-väärtuste Otsuste erinevate sotsiaalsete suunamine vastuvõtmine gruppide, indiviidide poolt ühiskonna poolt Toetused Otsuste tüübid: Permanentne
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 3. Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine. Poliitika = valitsemine
Rahutused mõjutasid negatiivselt paljudele ettevõttetele, kes tegid koostööd venemaaga. Raskendatud oli kauba eksport venemaale, lisaks sundis venemaa ärimehi mitte kasutama kaubatransiiti läbi Eesti sadamate. Selle tulemusena kahekordistus kaubaveo maht läbi Ust- Luuga sadama. Narvas olid piiriületamise järjekorrad 5-6 päeva. Kas sündmus seondub pigem a) Politics'iga b) Policy'ga Sündmus seondub Politics'iga. 2. Analüüsi mingit elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel Sisend Must kast Väljund Tagasiside Eesti rahvastiku Eesti On omandanud osa Muulased ei taha moodustavad kaks inegratsioonipoliitika. Eesti kultuurist ja loobuda oma päritolu kõige suuremat Keele omandamine samas pole täielikult kultuuri normidest ega
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede
Mõned märksõnad eksamiks valmistumisel ehk loetelu teemadest, millele võiks õppimisel keskenduda Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus? Poliitika? Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu) Poliitikat teha lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist
Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 1 Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? 1 Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? 2 Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust. 3 Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme. 4 Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt. (2) ... (3) Poliitiline inimene 5 Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e
praktilist tähendust. Argimõtlemine erinevalt teaduslikust on sallimatu, valikulise tähelepanuga, liialt üldistav, põhjendamatu ning pinnapealne. Teaduslik teadmine seevastu on objektiivne, salliv, tõestatav, kontrollitav, täpne ja süsteemne. Ühiskonna- ja poliitikauuringud annavad ühiskonnas toimuvale teadusliku seletuse ning aitavad seda mõista, samuti on oluline see, et uuringud lükkavad tihti ümber laialtlevinud uskumusi, mis tegelikult on valed. 6. Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmiste/ootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 7
Näit: Endine Jugoslaavia, NSVL, India, YouKay, Aasias & aafrikas on riike mille territoriaalsed piirid ei lähe kokku rahvuslike piiridega. WoW! Eesti on ka raamatus! POLIITILINE SÜSTEEM Süsteemidest üldiselt. Süsteem on grupp komponente, mille vahel on strukturaalne side ja mis tegutsevad üldiste mudelite järgi. Kuna komponendid on üksteisest sõltuvad, siis muutus ühes komponendid põhjustab muutusi ka teistes. Poliitilise süsteemi definitsioon Kellegi Eastoni järgi on poliitiline süsteem käitumissüsteem. Pol. süsteem on defineeritud oma iseloomulike tegevuste ehk väärtuste autoritaarse jagamise järgi ühiskonna heaks. Kuna see definitsioon on selles raamatus väga tähtis, siis tuleks iga komponenti eraldi vaadata: "Väärtused" Väärtused on aspektid, millel on inimeste jaoks oluline tähtsus (eesõiguste, vabaduste ja õiguste olemaspolu). Väärtused võivad olla materiaalsed asjad, teenused, tingimused ja sümboolsed kaubad
terviku RV süsteemi osa; RV org. on ise süsteem/keskkond, tema sees toimetavad mingid muud asjad, kellele need muutused org-is avaldavad teatud mõju (nt ÜRO) mikroanalüüs – vaadeldakse org-i kui teatud institutsionaalset süsteemi; see tähendab, et toimub teatud samastumine (Eastoni musta kasti süsteem, kus on sisend>must kast>väljund, väljundist tuleb tagasiside sisendisse); riikidel on mingisugused huvid, mustas kastis toimub läbirääkimiste protsess, väljundiks on teatud otsused (kollektiivne tegutsemine, kollektiivseks seadustamiseks, hukkamõist). Kas ÜRO-l oli volitus pommitada
5. Esitab Riigikogule ratifitseerimiseks välislepinguid 6. Korraldab suhtlemist teiste riikidega 7. Täidab muid seadusega valitsusele pandud ülesandeid Huvigruppide roll Selleks, et mõista huvigruppide rolli, on tarvis üldisemat ettekujutust huvigruppide kohast poliitilises keskkonnas. David Easton on töötanud välja sisendi-väljundi mudeli, mis lihtsustatud kujul näitab, kuidas läheneda poliitilise elu uurimisele. Eastoni mudel on aluseks, et näidata huvigruppide kohta ühiskonnas. Huvigrupid esitavad nõudmisi või survet valitsusasutustele (ehk nn mustale kastile), mis omakorda tekitavad teatud väljundid (otsused, seadused, seaduseelnõud, poliitikad jne) rahvale. See on pidev protsess, kus toimub tagasiside. Vastavalt sellele, millise hvigrupi ootused ei vastanud tulemustele, järgneb nagu spiraali mööda uus surve poliitilisele võimule ehk kõik algab taas uuesti
annaabi.ee 
