klassis õpetades eesti keelt, matemaatikat, loodusõpetust, infotehnoloogiat ja kunstiõpetust. Sõnavara suurus mõjutab oluliselt jutustamisoskust ja eneseväljendamis oskust kõikides õpetatavates ainetes. Minu klassi õpilane elab perekodus. Tema kasvu- ja keelekeskkond esimestel eluaastatel ei olnud kõne arengut toetav. Kasvuperekonnast eraldamise järel asus ta elama perekodus ning hakkas käima lasteaias. Mina töötan temaga esimest aastat. Verbaalse arengu eakohasest mahajäämusest tingituna jõukohastan õppematerjale individuaalselt kõikides õppeainetes ning eraldan olulise teabe ebaolulisest. Loetud teksti taasesitame kirjeldamise ja jutustamise teel, lisaks visualiseerin. Mitme etapilise tööjuhise jagan osadeks, mille lahendame osade kaupa. Räägime ja suhtleme omavahel palju. Kuulan rahulikult ja osavõtlikult, mida õpilane räägib. Kasutan jutukuubikuid eneseväljendamise ja jutustamisoskuse arendamiseks. Verbaalse
Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja -harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada. Vanuse kasvades muutub ainevahetus aeglasemaks ja lihased hakkavad kõhetuma. Selle vastu aitab liikumine. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Kehalise võimekuse tagamiseks tuleks aktiivselt ja regulaarselt liikuda vähemalt 4–5 korda nädalas umbes üks tund pulsiga 60–80% maksimaalsest eakohasest pulsisagedusest. Maksimaalne pulsisagedus tervetel inimestel arvestatakse järgmise valemi järgi: 220 – vanus (aastates). Kasutatud materjalid on õpik , http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/liikumine,
3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust. Lapsel ei vahetata mähkmeid. Lapse nutule ei reageerita, nt unustatakse lapse söögiaeg, ei võeta teda sülle, ega lohutata. Last ei riietata vastavalt ilmastikule. 4.2 Emotsionaalne lapse emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine. NT: lapse tunnustusest ilmajätmine, ükskõike suhtumine lapse vajadustesse, lapse ignoreerimine, emotsionaalse läheduse vältimine ( vanem ei paita lapse pead ega võta teda sülle).
Olen klienditeenindajana töötanud pealinna suures hotellis. Kogesin, milliste probleemidega puutuvad kokku eakad kliendid. Mõistsin, mida nad tegelikult oma puhkusereisilt ootavad ja vajavad. Töö käigus sain aru, missugused puudused eaka puhkaja jaoks kaasnevad suures ja rahvarikkas majutuskohas. Neil on keeruline orienteeruda majas, liikuda korruste vahel, mis ei ole kohandatud abivahendite kasutajatele. Vanurite vajadusi tagav turvalisus on korraldamata ja ebapiisav. Vajaka jääb eakohasest meelelahutusest ja vaba aja veetmise võimalustest. Kuna elu ja töö muutub järjest pingelisemaks, süveneb tendents teha pikema puhkusereisi asemel aasta jooksul mitu lühikest, niinimetatud nädalalõpureisi. Seetõttu väheneb reisi kohta kulutatav summa, kuid aastas reisimisele tehtavad kulutused pigem suurenevad. Pingelisem elurütm suurendab ka lõõgastavaid protseduure pakkuvate puhkusevõimaluste (spaa-puhkuste) populaarsust.
), loovad (võime lahendada probleeme, originaalsus jm.), sotsioafektiivsed (kaasaelamise võime, taktitunne, juhtimisvõime jm.), sensomotoorsed (meelte, koordinatsiooni jm. alal) (Häidkind 2009). Andekaid iseloomustab kiire intellektuaalne areng, püüe tõstada probleeme ning neid loovalt lahendada (Veisson 2008). Intellektuaalse andekusega lastel näiteks on täheldatud kõrgemat tundlikkust välismaailma uute ärritajate suhtes, tähelepanu head keskendamist, eakohasest vähesemat unevajadust, varasemat puhtusepidamist ning kõnelema hakkamist. Loovate, sotsioafektiivsete ja sensomotoorsete võimete avaldumiseks on eriti oluline lapse kokkupuude vastavate tegevusvaldkondadega – kunstitarvete kättesaadavus, muusikainstrumendi õppimine, kaaslastega koosolemine, füüsiline treening jm. (Häidkind, Kuusik 2009). Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi on kõige kindlam võimekate laste väljaselgitamise meetod
Väga tähtis on perekonna ja lähedaste inimeste suhtumine. Toon välja oluslisemad probleemid, mis haigusega kaasnevad: 1.Õpiraskused Vaimne võimekus on hüperaktiivsetel lastel tavaliselt eakohasel keskmisel tasemel, see tähendab, et tal on eeldused tavakooli programmiga vähemalt rahuldavalt toime tulla. Vaimsed võimed võivad olla ka keskmisest madalamad ning laps peaks õppima lihtsustatud õppekava alusel. Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete areng võib aga olla eakohasest kiirem ning võimed ise eakohase taseme ülemisel piiril. Spetsiifilisi õpiraskusi lugemise omandamisel, õigekirjas või matemaatikas on ligikaudu kolmandikul hüperaktiivsetest lastest. Sellised õpiraskused tulenevad aju arengu iseärasustest, mitte laspe laiskusest või vaimsete võimete vähesusest. (Roomeldi jt 2003:16) 2. Kõne ja keele areng Kõne ja keele areng võib olla aeglasem. Aeglane areng välejndub selles, et laps ei oska end
alushariduse raamõppekava. Perekondliku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused. Koolieelse lasteasutuse seaduse põhjal on lapsevanematel õigus nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele. Erivajadustega lapse üldised iseärasused mõjutavad vähemal või rohkemal määral arengu põhivaldkondade toimimist. Kuivõrd põhivaldkondades eakohasest erinevaid ilminguid esineb, sõltub puudest ja selle sügavusastmest ning lapse kasvukeskkonnast. Ka andekuse puhul saab alati välja tuua arengu tugevamad ja nõrgemad valdkonnad. Seega tuleb erivajadustega laste arendustegevust planeerides ja läbi viies arvestada nii üldiste, spetsiifiliste, kui ka individuaalsete iseärasustega ja tema lähema kasvukeskkonnaga. Lapse areng on tervik, kuid õpetamisel on mõttekas keskenduda selle eri osadele. Eesti lasteaiad
võimete järgi: · Keelelised · Sensoorsed · Lugemise baasoskused, mida võiks nimetada ka eeldusoskusteks (nt foneemi ja grafeemi vastavus jmt) · Motoorsed ja toimingulised oskused Lisaks saab vaadelda ka arengu laiemaid aspekte nagu õpetamine ja perekondlik taust. (Lukanenok, 2008, 15) Lugemiseks vajalikud eeldusoskused kujunevad eakohase arenguga lastel välja tavaliselt koolieelses eas. Kõrvalekaldeid eakohasest arengust on oluline märgata nende ilmnemisel varase sekkumise ja hilisemate sügavamate mahajäämuste ära hoidmiseks ning ennetamiseks. (Lukanenok, 2008, 15) 5 Laps on valmis lugemiseks, kui ta: · Tunneb mõtlemata ära kõik tähed · Tajub sõnasse kuuluvaid häälikuid õiges järjekorras · Suudab kokku öelda neljast kuni viiest tähest koosneva sõna
soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. 3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika? Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. 4.)Millega tegeleb logopeedia? Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonivõime suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamine ja/või arendamine. 5.)Milliseid lapsi nimetatakse erivajadustega lasteks? Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma
häired pervasiivsete arenguhäirete kategooriasse. See on seotud asjaoluga, et need sotsiaalset, kõne- ja toimimisviisi arengut puudutavad häired püsivad kogu elu vältel. Kuigi häire on püsiv, on kohase häirespetsiifilise haridusliku sekkumise toel võimalik saavutada märkimisväärseid positiivseid muutusi, s.t. häire kulg on erinev. Pervasiivsete arenguhäirete hulka kuuluvad nii autismisündroom kui ka Aspergeri sündroom, mille puhul kõrvalkalded eakohasest arengust on vähem ulatuslikud. Mõiste spektri häire viitab sellele, et kuigi kõigil autistlikel inimestel on kindlad sarnased tunnused, esinevad need ometi erineval määral ning kaasuvate sümptomitega erinevas kombinatsioonis. Sageli kaasneb autismispektri häirega ka vaimse arengu mahajäämus, samas on paljud autistlikud inimesed keskmise või keskmisest kõrgema intellektiga. http://www.autismtallinn.ee/meist/perele/mis-on-autismispektri-haire/ f
ning kriisiabi, psühhoteraapiat, õigusabi kui nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenust. Olulist tähelepanu pööratakse väärkoheldud laste turvalisuse tagamisele. 40. Laste hooletussejätmine iseloomustage füüsiline väärkohtlemine/ seksuaalne väärkohtlemine/ emotsionaalne väärkohtlemine. 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust. Lapsel ei vahetata mähkmeid. Lapse nutule ei reageerita, nt unustatakse lapse söögiaeg, ei võeta teda sülle, ega lohutata. Last ei riietata vastavalt ilmastikule. 4.2 Emotsionaalne lapse emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine. NT: lapse tunnustusest ilmajätmine, ükskõike suhtumine lapse vajadustesse, lapse ignoreerimine, emotsionaalse läheduse vältimine ( vanem ei paita lapse pead ega võta teda sülle).
lapsevanemate soov ja valmidus koostööks; spetsialistide võrgustiku olemasolu lasteaias või lähiümbruses. Individuaalne arenduskava (IAK) on dokument, mis määrab kindlaks arengulisi erivajadusi arvestava õpetuse individuaalsed eesmärgid ja sisu, ajalise kestuse, õppematerjali kohandamise ja hindamise. IAK koostatakse lapsele meeskonnatööna kindlaks ajavahemikuks neis arenguvaldkondades, milles tema arengutase erineb eeldatavast eakohasest tasemest, s.o eakaaslaste keskmisest tasemest. Olenevalt erivajadustest esitab IAK lapse arengule rühma õppekavaga võrreldes kas kõrgendatud nõudmisi (andekad lapsed) või vähendatud nõudmisi (arengulise maha- jäämusega lapsed) (Erg jt 2002, Individuaalse õppekava …, 2004). Kuigi IAK on oma ülesehituse ja teostamise poolest paindlik dokument, soovitavad Häidkind ja Kuusik (2009) IAK vormi koostamisel lähtuda peale lapse ka rühmatüübist, milles erivajadustega laps viibib
2) 16-aastasele ja vanemale inimesele, kui see on vajalik puude raskusastme määramiseks või isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks. § 22. Puude raskusastme määramine. (1) Puude raskusastme määrab ja lisakulud tuvastab arstliku ekspertiisi komisjon või ekspertarst. (2) Puude raskusastme määramisel võetakse arvesse: 1) terviseseisund; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) puudest tingitud lisakulud; 7) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. § 6. Puudega lapse toetus (1) Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle
3. Pärsib lapse positiivseid emotsionaalseid tundeid – laps ei oska tunda kaasa. Lapse hooletussejätmine ...on lapse väärkohtlemise liik, mille puhul asetatakse laps psüühilise või füüsilise ebamugavuse seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanemate poolt rahuldamata. Hooletussejätmise liigid: Füüsiline Emotsionaalne Tervislik Hariduslik Järelvalvetus Füüsiline hooletussejätmine Ilma eakohasest ja vajalikust toidust Ei reageerita nutule Ei võeta sülle Ei lohutata Ei riietata keskkonnatingimustele vastavalt Emotsionaalne hooletussejätmine Ei tunnustata. Ignoreeritakse lapse vajadusi. Emotsionaalset lähedust välditakse (paitamine, sülle võtmine). Armastuse, tähelepanu ja kaitstuse puudumine. Pole aega laste jaoks, süvendab üksindustunnet. Tervise hooletussejätmine
vanema(te) poolt rahuldamata. Last emotsionaalselt hooletusse jättev vanem on tundekülm ja ükskõikne kõiges lapsega seonduvas. Näiteks avaldub lapse emotsionaalne hooletusse jätmine järgmiselt: Lapse tunnustusest ilma jätmine; Ükskõikne suhtumine lapse vajadustesse ja nende rahuldamisse; Lapse ignoreerimine; Emotsionaalse läheduse vältimine. (Soonets, 1997:101) Füüsiline hooletussejätmine avaldub järgmiselt: Laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust; Lapsel ei vahetata mähkmeid; Lapse nutule ei reageerita; Last ei riietata vastavalt ilmastikule. (Soonets, 1997:101) Samuti on olulised lapse tervise ja hariduse eest hoolitsemine. Väikese lapsega tuleb pidevalt arstlikul kontrollil käia, täita arsti ettekirjutisi, anda lastele õiges koguses ravimeid. Täiskasvanud peaksid tähelepanu pöörama ka lapse haridusele. Vastupidisel juhul laps hilineb kooli, tal on sageli õppimata,
Sisu sõltub ka lapse vanusest ja põhiprobleemist. Vanus määrab konkreetsuse (mida väiksem laps, seda üldisem on kirjeldus). Tasuks kirjeldada põhjalikumalt neid valdkondi/tahke, mis on probleemiks. *peab andma ülevaate konkreetsest lapsest: võõras lugeja peab saama piisavat infot, et tekiks arusaamine just sellest konkreetsest lapsest, mitte et kirjeldatud on mingit suvakat 5-aastast. Seega peaks tooma mingeid näiteid (nt käitumisest) * peab kajastama erinevust eakohasest arengust, mis on täpsemalt probleemiks *peab sisaldama hetketaset + LAT (lähima arengu tsoon), ehk oskused, mis on kohe kujunemas. Kui hakata vanemaid nõustama, andma lapse kohta infot, siis ongi hea, kui materjal on eelnevalt ilusti läbi töötatud ja see ongi ka nagu siis iseloomustuse tegemine ehk mõtted enda jaoks kirja pannud. (ISELOOMUSTUSE KOHTA LOE: laste iseloomustuse koostamine koolieelses asutuses: loe ÕIS-st). Vanemad, eriti HEV-i omad, ei pruugi olla koostööaltid
annaabi.ee 
