.................. .................. 1.1.Toidu lisaainete põhilised grupid....................................... ................ 1.2. Päritolu............................................................................. ............... 1.3. Toidu lisaainete ohutus...................................................................... 2.TOIDUVÄRVID................................................................................. 2.1.Mis on toiduvärvid?........................................................... .... .......... 2.2.Milliseid toiduvärve eelistatakse kõige enam?...................................................................................................... 2.3.Millised on ohtlikud värvained?..................... ............................................................................ 2.4. Toiduvärvide kasutamine...................................................................
Samal ajal võivad mõned looduslikud toiduained sisaldada neid aineid ainult 5-50 korda vähem. Nii ei saa me alati öelda, et toiduained, millesse on tahtlikult lisatud lisaaineid, oleksid ohtlikumad kui looduslikud. Näiteks võivad köögiviljad sisaldada rohke lämmastikväetusega väetamise ja jaheda suve korral suurema koguse nitriteid, kui kasutatakse säilitusainena. Toidu lisaainete ehk E-ainete põhilised grupid on järgmised: 1. toiduvärvid (E 100 E 199) 2. säilitusained (E 200 E 299) 3. antioksüdandid (E 300 E 399) 4. emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) 5. mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toiduvärvid on eriti ohtlikud sünteetilised asovärvid, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi
E 140 klorofüll Taimsest materjalist eraldatud leheroheline toiduvärv, mida leidub looduses laialt. Teadaolevalt pole klorofüllil kõrvalmõjusid. Kasutatakse maiustustes ja taimstes valmistoitudes, marja- ja puuviljakonservides, juustudes, salatikastmetes. Asendades klorofülli molekulis magneesiumi vasega, saadakse sinist tooni värvaine. Toidutare > Sõnastik > E-ained > E140 - Klorofüll, klorofülliinid 150a-d karamellid Pruunid toiduvärvid, mida saadakse sahhariididest. Karamellid on poolsünteetilised ehk neid saadakse loodusliku aine keemilisel töötlemisel. Kõrvalmõjude kohta täpsemad andmed puuduvad. Rottidel on tekitanud halvaloomulisi kasvajaid ning inimestel kõhulahtisust. Kasutatakse tumedates õlledes, karastusjookides, koolajookides, maiustustes, jäätistes ning kastmetes. Toidutare > Sõnastik > E-ained > E150a - Karamell, karamell I E160aE160f karotenoidid
kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: Click to edit Master text styles · Eraldatud toidust ( Agaragar, karragenaan , Second level Lisaained on pektiin) Third level Fourth level jaotatud rühmadeks: · Esinevad looduslikus Fifth level toiduvärvid toidus, kuid on saadud säilitusained sünteesi teel nö antioksüdandid loodusidentsed ained magusained (askorbiinhape , paksendajad bensoehape ) · saadud keemilise sünteesi teel ja millel
maitseained, toiduvärv kontsentreeritud porgandimahl, happesuse regulaator naatriumtsitraat, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel), L. acidophilus ja Bifidobacteria. Hellus Haps marja Koostis: piim, suhkur, marjamahl ja -püree 2,1% (põldmarja, vaarika, mustsõstra ja õuna mahl, maasikapüree), glükoosi-fruktoosisiirup, paksendaja modifitseeritud tärklis, lõhna- ja maitseained, toiduvärvid: E 163 (viinamarja kestade ekstrakt) ja peedipunane (kontsentreeritud punase peedi 6 mahl), happesuse regulaatorid: sidrunhape ja naatriumtsitraat, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel), L. acidophilus ja Bifidobacteria. Atsidofiilhapupiim 1 %
French macarons. 3muna valget 75 g suhkrut 125 g mandlijahu 175 g tuhksuhkurt maitsed nt: maasikas, vanilli, sidrun toiduvärvid: roosa, sinine, kollane sisu: maasikamoos, sokolaadi kreem , ja midagi sidruniga? Eralda munakollased muna valgest .Vahusta muna valged. Lisa suhkur. Lase tuhksuhkur sõelast läbi ja lisa segule. Seejärel lisa mandlijahu ja sega rahulikult. Jaga segu kolme eri kaussi, lisa maitsed ja toiduvärvid ja aseta kas kilekotti ja lõika ots ära või disaini kotti? Võta küpsetus plaat ja pane küpsetus paber peale. Hakka neid vahedega peale pigistama. Aseta plaat väikeste ringikestega kuiva kohta 15.minutiks. Pane ahi 160 C sooja. Kui MACARONid on 15 minutit seisnud koputa neid( tõstad plaadi üles ja kukutad maha). Seejärel pane nad ahju 15 minutiks. Eemalda küpsetus plaadilt kui nad on täielikult jahtunud. Lisa sisu ja soo 48 tunni jooksul ära, sel ajal on nad kõige värskemad.
Loodusidentsed; mis on looduses olemas, kuid saadud keemilese sünteesi teel (näiteks, E300 – askorbiinhape, C- vitamiin, E330 - sidrunhape) Sünteetilised, millele ei ole looduses analoogi (näiteks, E951 – suhkruasendaja aspartaam, E954 – suhkruasendaja sahhariin) II. Toime põhjal E100 – E199 toiduvärvid E200 – E299 säilitusained E300 – E399 antioksüdandid E400 – E499 stabilisaatorid, paksendajad E500 – E599 emulgaatorid E600 – E699 lõhna- ja maitsetugevdajad E700 - E1500 muud lisaained (happed, alused, soolad, želeerijad, pakendamisgaasid, vahutekitajad jm) 6 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa
Tüüpiliseks näiteks on kooritud õunte ja kartulite tumenemine ja rasva rääsumine. Naatriumkarbonaat on antioksüdant, mis tagab toote värvi ja stabiilsuse ning hoiab ära toote rääsumise. Kasutatakse valdavalt lihatoodetes. Kõrvalmõjud: Kahjulikud toidu lisaainena. Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive. Toiduvärv E120- karmiin (karmiinhape). Toidu lisaainetest on just toiduvärvid kutsunud esile kõige negatiivsema hoiaku. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks. Karmiin on punane toiduvärv. Seda kasutatakse tootele omase punaka värvuse andmiseks. Seda ainet isoleeritakse putukatest. Enamasti kasutatakse vorstides, viinerites, sinkides. Samuti leidub alkohoolsetes jookides, kookides, želeedes, nätsukommides, keedistes, maitsestatud kohupiimades, jogurtites jmt toodetes.
JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD · Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 7.03.2000. a määrusega nr 81 (RT I 2000, 23, 131), jõustunud 31.03.2000. · Lisaainete määrus § 2. Lisaainete rühmad · Lisaained jaotatakse tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Lisaainete rühmad on järgmised: Lisaainete rühmad · 1) toiduvärvid - ained, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi; 2) säilitusained ehk konservandid - ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikrobioloogilise riknemise eest; 3) antioksüdandid - ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda oksüdeerumisprotsessidest tingitud riknemise eest (rasva rääsumine, värvuse muutumine ja muud sellised muutused); 4) vahutamisvastased ained - ained, mis väldivad või vähendavad vahu teket;
Ka Eestis on mõningaid lisaaineid kasutatud aastakümneid, kuid tarbijal ei ole sellest aimu. Alates 1. jaanuarist 1995 peavad pakendatud toiduainete pakendil olema näidatud kasutatud lisaained rühma ja lisaaine nimetusega või EL maades kehtiva numbrilise koodiga /E- numbritega/. Enamkasutatavad toiduainete lisaained Lisaained jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Mõni lisaaine võib toimida ka näiteks nii konservandina kui ka antioksüdandina. Tuntumad lisaainete rühmad on: · toiduvärvid E 100 ....E 199 · konservandid E 200 ... E 299 · antioksüdandid E 300 ... E 399 · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400 ... E 499 · mitmesugused muud lisaained alates E 500 Konservandid Toiduained võivad rikneda kahel viisil. Esimesel, mis kujutab ohtu inimesele, võivad toiduainetes arenevad bakterid, pärmid või hallitusseened põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. Teisel juhul võib toiduaine säilitamisel kaotada iseloomuliku maitse,
derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. · Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. · Lisaaineid on vaja selleks, et pidurdada toiduainete riknemist, anda talle vajalik välimus, parandada tema struktuuri, koospüsimist ning tema organoleptilisi omadusi. · Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Tähis E ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. · Igal lisaainel on numbriline kood, mis võimaldab neid erinevatesse kasutusklassidesse jagada. · Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. · Tähis E (Europe) peaks olema ka lisaainete ohutuse garantii
Kahjulikud lisaained ning koostisosad toidus ning nende vältimine Minu poolt valitud teema on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalne. Teema olulisusele viitab terviseprobleemide olemus arenenud riikides (kaasa arvatud Eestis). Iga kolmas inimene sureb südame ja veresoonkonna haigustesse, ning viimastel aastatel on tekkinud seisukoht, et iga kolmas vähist põhjustatud surmajuhtum on samuti põhjustatud valest toitumisest. On ilmselge, et tänapäeva ühiskonnas ei ole igaühel võimalik eluks vajalikku toitu ise kasvatada. Toite töödeldakse, säilitatakse ja konserveeritakse. Selleks kasutatakse kuumutamist, külmutamist ning lisaaineid. Kõikidele vorstitoodetele lisatakse säilitusaineid nitriteid ja nitraate (E249- E252), mis meie organismi sattudes moodustavad vähkitekitavaid ühendeid. Kui osta toorest liha ning see ära keeta, siis läheb värvus halliks. Poes olevad vorstitooted on aga lillad, punased ja roosad– mida roosam või lillam on...
Looduslikud lisaained: on eraldatud toiduainetest või mõnest muust elusast ainest Loodusidentsed: esinevad küll looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel Sünteetilised ehk tehislikud: ei esine looduses ja neil ei ole analoogi Kõige enam toidus kasutatavate lisaainete rühmad Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained/konservandid (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400-E499) Toiduvärvid on ained mis parandavad toidu väljanägemist ja annavad värvi Kasutatakse ka sünteetilisi, mis suuremas koguses põhjustavad allergiat. Säilitusained e konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitses seda mikrobioloogilise riknemise eest. Konservandid on enim kasutatud lisaained. Antioksüdandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega. Looduslikud antioksüdandid on askorbiinhape, õunhape ja sidrunhape.Teiste antioksüdantide grupi
Samuti on enamus meie poolt tarbitavast toidust pakendatud, sest enam eriti ei esine pakendamata kaupa kauplustes. Meie rühm eelistab keskkonnasõbralike pakendeid, mida saab hiljem ära põletada v6i uuesti kasutada. Nädalaga kogunes meie rühmal umbes1 6o pakendit. Meie rühm koosnes linnalastest, nii et pead kokku pannes leidsime, et meie toidust moodustas kodutalust pärinev väga väikse osa, milleks oli 1/9. Põhiliselt toome kodust ainult kartuli. Lisaainete rühmad · Toiduvärvid (E100-E199) · Säilitusained (E200-E299) · Antioksüdandid (E300-E399) · Emulgaatorid, stabilisaatorid (E400-E499) Lisaks nimetusele on kasutusel veel lisaainerühmad nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, pakesendamisgaasid jt (E500-...) Lisaaine on looduslik või sünteetiline, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil.
Tarbimine Päritolu Keskkonnsõbralikkus 26% Ilma märgiseta Keskkonnasõbralikud 74% 26% Kategooriad % Piimatooted, 2,5, 20% Puu- ja juurviljad, 4,6, 37% Puu- ja juurviljad Teraviljatooted Sokolaad, maiustused Alkohol, 2,5, 20% Alkohol Piimatooted Teraviljatooted, 0,6,...
Mida teada E-ainetest? Mis on toidu lisaained? Looduslikud või sünteetilised ained; Riknemise edasi lükkamine; Välimuse parandamine; Struktuuri, maitse või aroomi muutmine; Tähistus E (Europe). E-ainete jaotus Toiduvärvid; Säilitusained; Antioksüdandid, happesuse regulaatorid; Paksendajad, stabilisaatorid, emulgaatorid, želeed moodustavad ained, kergitusained jt konsistentsi mõjutavad ained; Lõhna-ja maitsetugevdajad ; Glaseerained; Magusained. Sünteetiliste lisaainete oht Üldksenobiootikumid metabolismirajad inimorganismis puuduvad; Võivad moodustuda mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid; kumulatiivsed või sünergistlikud kõrvaltoimed; Tugev allergeenne toime; Ei suudeta ohufaktoreid prognoosida. Kokkuvõte Lisaainete maailm on keeruline; Võimatu leida lisaaineteta tooteid; Palju sünteetilisi lisaaineid; Katsed ei pruugi langeda kokku iga indiviidiga; Kahjulikud mõjud avaldu...
E-ained Marell Rõss MIS ON TOIDU LISAAINE EHK E-AINE? Lisaaine, rahvapäraselt tuntud ka kui E-aine, on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omaduste parandamist või toiteväärtuse säilitamist ei ole võimalik saavutada muude tehnoloogiliste võtetega. MIKS LISAAINEID KASUTATAKSE? Lisaainete kasutamise eesmärgiks on tagada toidu parem kvaliteet ja ohutus. Sorbiinhapet (E200), sorbiinhappe sooli (E202), bensoehapet (E210) ja naatriumbensoaati (E211) kasutatakse sageli jookides ja ...
...............................................................................................................4 Loodusidentsed..........................................................................................................4 Sünteetilised.............................................................................................................. 5 Lisaainete grupid........................................................................................................... 5 Toiduvärvid E100-199................................................................................................5 Säilitusained E200-299..............................................................................................6 Antioksüdandid E300-399..........................................................................................6 Emulgaatorid-stabilisaatorid E400-499......................................................................7 Happesuse regulaatorid E500-599...........
kasutatud aastakümneid, kuid tarbijal ei ole sellest aimu. Alates 1. jaanuarist 1995 peavad pakendatud toiduainete pakendil olema näidatud kasutatud lisaained rühma ja lisaaine nimetusega või EL maades kehtiva numbrilise koodiga /E-numbritega/. Enamkasutatavad toiduainete lisaained Lisaained jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Mõni lisaaine võib toimida ka näiteks nii konservandina kui ka antioksüdandina. Tuntumad lisaainete rühmad on: · toiduvärvid E 100 ....E 199 · konservandid E 200 ... E 299 · antioksüdandid E 300 ... E 399 · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400 ... E 499 · mitmesugused muud lisaained alates E 500 Lisaainete rühmad Lisaained jaotatakse tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Lisaainete rühmad on järgmised: 1) toiduvärvid ained, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi;
SAGEDASED ALLERGEENID q Teraviljad Muutke teksti laade q Mitmesugused pähklid Teine tase q Loomade karvad Kolmas tase q Ravimid Neljas tase Viies tase q Toiduvärvid ja säilitusained q Putukate hammustus PÕHJUS Allergia tekkel on oluline osa ka pärilikul eelsoodumusel. Muutunud toitumisharjumused. Saastunud keskkond. ALLERGIAHAIGUSED Bronhiaalastma Muutke teksti laade Allergiline nohu Teine tase Allergiline nahapõletik Kolmas tase Neljas tase
Hoidistamine Mis on hoidistamine ? Hoidistamine on viis toiduainete säilitamiseks. Mõned hoidistamisviisid on näiteks hapendamine, marineerimine, konserveerimine, soolamine jne. Miks hoidistatakse ? Toiduaineid säilitatakse selleks, et takistada nende riknemist pikemaajalisel säilitamisel. Eelkõige tehakse seda toiduainete puhtuse ja tervislikkuse tagamiseks, toidumürgistuste vältimiseks ja ka menüü mitmekesistamiseks. Konserveerimise skeem. Mis on lisaained ? Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne. Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omadust...
Tervisliku toitumise aluseks on 4 põhimõtet: 1) Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired. 2)Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad o...
Lisaained. Definitsioon Lisaained on looduslikud või sünteetilised ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel, eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, konsistentsi, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Päritolu 1. Ained, mis on eraldatud toiduainetest 2. Ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. 3. Ained, millel ei ole looduses analoogi. Liigitus Jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Põhifunktsiooni alusel võib lisaainetel olla veel teisi omadusi. Toiduvärvid E100 E199 Säilitusained e. konservandid E200 E299 Antioksüdandid E300 E399 Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E400 E499 Happed, alused, soolad E500...E585 E500 naatriumkarbonaadid (söögisooda) happesuse regulaator, kergitusaine E501 kaaliumkarbonaadid E502 ammooniumkarbonaadid E507 soolhape Kunstlikud maitse ja aroomained ning nende ...
Lisaained Rühmad: 1) Kondiitritooted ja kommid Kommikott “Päkapikkude selfie” (Draakon vaarikamaitseline marmelaadikompvek, Päkapiku piimabatoonike pauksuhkruga, “Mesikäpp” vahvlikompvek pralineekreemiga, Draakon maasikamaitseline närimiskompvek) Sisaldab: E500 (Happesuse regulaatorid, paakumisvastased ained) - Naatriumkarbonaadi ja naatriumvesinikkarbonaadi segu, söögisooda. Kõrvalmõjud pole teada E414 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Kummiaraabik. Kõrvalmõjud pole teada, kuigi suurtes kogustes võib tekitada kõhupuhitusi. E407 (Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendid) – Karrageen. Karrageen võib olla põhjuseks koliidile ja soolestikuvaevustele. Lõhustatud karrageen on EU- maades keelatud. Häirib immuunsüsteemi. Võimalikud anafülaktilised reaktsioonid. 2) Karastusjoogid ja siirupid Apelsinimaitseline karboniseeritud karastusjook “Fanta Orange” Sisalda...
E-ained Mis on e-ained? E-ained ehk lisaained on loodusliku või tehisliku päritoluga keemilised . Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. E-ainetest: Erinevad nii keemilise koostise kui ka funktsionaalsete omaduste poolest. Tähis E (Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Vastav koodisüsteem kehtib Euroopa Liidu maades. Lisaainete kogused Teadlaste hinnangul on lisaained ohtlikuselt kuuendal kohal. Kogus rangelt piiratud. Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert Allergia ühel 10 000 täiskasvanust ja ühel 400 lapsest. Grupid Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400-E499) Muud lisaained (E500-E1500)....
ORBIT WHITE Toiduvärvid E133-Briljantsinine, asovärv, sinist värvi. Leidub saiakestes, maiustustes. Mõju tervisele: allergiatekitaja, võib tekitada nõgeslöövet, allergiline nohu ja halvendab astmat, lastel tekitab üliaktiivsust ja käitumishäireid (ärritus, rahutus, unehäired, keskendumis- ja õppimisraskused). Võib põhjustada allergilist purpurpuna, naha ja limaskestade ärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust, nägemishäireid, liigesevalu. E170- Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat. Valge
Toiduainete keemia Toiduaine tööstuse lisaained: Säilitusained Antioksüdandid Emulgaatorid, stabilisaatorid, tihendusained Lõhna- ja maitsetugevdajad Magusained Aroomid ja toiduvärvid Maitseainesegud Mille jaoks kasutatakse? Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid ja nitraadid suruvad alla bakterite elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiin hape ja sorbaadid ning bensoehape ja bensoaadid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning
Kestva Eaineid sisaldava toidu tarbimise tagajärjel võivad varem mitteallergilisel lapsel välja lüüa allergiad, samuti võib laste sagedaste haiguste põhjusena näha ebatervislikku toitumist, mis nõrgestab organismi ning teeb selle eriti vastuvõtlikuks erinevatele bakteritele ja viirustele. Mitmed Eained põhjustavad lastele ka tähelepanuhäireid ning hüperaktiivset käitumist. Toidu lisaainete põhilised grupid on järgmised: · toiduvärvid (E 100 E 199) · säilitusained (E 200 E 299) · antioksüdandid (E 300 E 399) · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) · mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Toodetes nagu kommid, jäätised, limonaadid, närimiskummid, jogurtid ja kompotid on kasutatud värvaineid eriti
Glükooli kasutatakse autode antifriisis ja lahustites. Veel on kahjulikud alumiiniumpurgid, kuna jookides sisalduv fosforhape söövitab alumiiniumi. Karastusjookide tööstuse esindajad küll väidavad, et see probleem on lahendatud purkide sisepinna töötlemisel plastikukihiga. Sellele vaatamata jõuavad aliumiiniumimürgid jooki. Alumiinium ladestub ajus ja luudes ning võib põhjustada aja jooksul Alzheimeri tõbe ja osteoporoosi. EAINETEST Toiduvärvid: E100E199 Säilitusained: E200E299 Antioksüdandid: E300E399 Emulgaatorid, Stabilisaatorid: E400E499 Lisaaineühendid nagu happesuse regulaatorid, lõhnaja maitsetugevdajad jne: E500E1500 KAHJULIKUD AINED KARASTUSJOOKIDES Tähis Nimetus Aine Kõrvalmõjud omadused; lisamise põhjus E102 Tartrasiin Asovärv. Põhjustab
See on eelkõige kasutusel kondiitritoodetes, maiustes, karastusjookides, aga ka moosides, millega maitsestatakse jogurtit või jäätist. Minu uurimistöös vastasid õpilased järgnevalt: Kõikide 7-9-nda klasside õpilaste arvates kasutatakse lisaaineid eelkõige toidu säilitamiseks ja selle paremaks muutmiseks nii välimuse kui maitse poolest. 1.2. E-ainete peamised rühmad E-ained on jaotatud rühmadesse. Nendeks on: toiduvärvid (E100E199) toodete väljanägemise ning värvuse parandamiseks; säilitusained (E200E299) toodete mikroobilise riknemise vältimiseks ja pikaajalisemaks säilimiseks; antioksüdandid (E300E399) kasutatakse selleks, et kaitsta toidu maitset, lõhna ja värvust muutumiste eest; emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad (E400E499) kasutatakse toidu vajaliku konsistentsi saamiseks;
o pikendada säilivust - pidurdada bakterite kasvu; o tugevdada maitse- ja lõhnaomadusi; o parendada konsistentsi; o mõningatel juhtudel säilitada toiduaine raviomadusi. Lisaainete käsutamist reguleerib seadusandlus, mis kohustab tootjat märkima pakendile kõik toiduaines kasutatud lisaained. Kõik kasutusloaga lisaained on nende toime põhjal grupeeritud klassidesse. Igale lisaainele on kehtestatud oma kood - täht "E" koos numbriga. Lisaainete põhirühmad on järgmised: o toiduvärvid (E 100 - E 199); o säilitusained (E 200 - E 299); o antioksüdandid (E 300 - E 399); o emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400- 499). Nende kõrval on kasutusel arvukalt muidki lisaaaineid: happed, alused ja nende soolad, aroomained, aroomi- ja maitsetugevdajad, magusained, paksendajad, eleerivad ained, vahutekitajad, pakendamisgaasid jne. (E500 -E 1500). Mõnedel lisaainetel nagu näiteks looduslikud ja sünteetilised aroomained, sh suitsuaroomid, aga ka hiniin, kofeiin jpt. oma E-kood puudub.
aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained). Kolmanda grupi moodustavad ained, millele ei ole looduses analoogi. Toime põhjal jagatakse lisaained viide suuremasse gruppi: toiduvärvid E 100 - E 199; konservandid E 200 - E 299; antioksüdandid E 300 - E 399; emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400- E 499 ning muud ained E500 - ... Kuigi lisaained on etteantud piirides toiduainetes lubatud, ei ole paljud neist tervisele kasulikud. Allpool on väike nimekiri neist aineist, mida võiks vältida. E102 Tartrasiin. Võib põhjustada hüperaktiivsust, astmat, mitmeid allergilisi reaktsioone. E104 Hiniinkollane. Võib põhjustada hüperaktiivsust, dermatiiti, mitmeid
· annab sulle lisaenergiat · tõstab ja parandab tähelepanuvõimet ning ärgsustaset · tõstab reaktsiooni · suurendab füüsilist vastupidavust · ergutab ainevahetust · abistab lagundada mürkaineid · tagab täieliku värskuse 6 Erinevad spordi- ja energiajoogid Energiajoogid: Firestarter. Koostis: vesi, suhkur, süsihappegaas, happesuse regulaator- sidrunhape, toiduvärvid -karamell ja kinoliinkollane, lõhna- ja maitseaine, tauriin (40 mg/100ml), kofeiin (32 mg/100 ml), vitamiinid, säilitusaine - naatriumbensoaat. Vitamiinid 100ml tootes: C- 24,0mg (40%*), niatsiin - 7,2mg (40%*), pantoteenhape - 2,4mg (40%*), B6 - 0,8mg (40%*), B2 - 0,64mg (40%*), foolhape - 0,08mg (40%*). * soovitavast päevakogusest Energiasisaldus: 100 ml toodet sisaldab keskmiselt energiat 187 kJ (44kcal), süsivesikuid 11g, rasva 0 g, valku 0 g.
Balsnack’i peekonimaitselisi nisujahukrõpse „Piraat“. Toiteväärtus 100 g kohta: Toode “Piraat“ Lay’s Estrella Rasvasisaldus 25g 30g 33g Süsivesikud 60,9g 53g 50g Valgud 10,8g 5,8g 6,3g *Lisaained Toiduvärvid, maitsetugevdaja maitsetugevdaja maitsetugevdaja E635 E635 E635 KATSE 1: Rasvaproov Asetasime krõpsutüki filterpaberi vahele ning purustasime, kuni rasvaplekid paberil näha olid. Seejärel võrdlesime erinevate tootjate krõpsude rasvalaikude suurust ja läbipaistvust. 1. Piraat – rasvalaigud ning –täpid olid kõige laiemad ning tihedamalt, kui teistel krõpsudel
Algloomad Amööb Elupaik: veekogude põhjamudas; Suurus: 0,2-0,5 mm; Kehakuju: ebapüsiv; Toitumine: väikesed orgaanilise aine osakesed ja ainuraksed; Eritamine: pulseeriva vakuooli poolt; Tsüstide moodustumine: Ebasoodsates tingimustes kattuvad nad paksu kestaga ja moodustavad vastupidavad tsüstid. Silmviburlane Elupaik: tiigid, lombid, lehti täis veekogud; Suurus: 0,05mm; Kuju: süstiku kujuga roibur; Toitumine: Valguse käes toitub ta tänu kloroplastidele nagu taim veest ja süsihappegaasist. Valguse leiab ta üles silmatäpi abil. Pimedas toitub ta veesolevates orgaanilistest ainetest, mis tekivad nt. lehtede lagunemisel; Eritamine: Selles on pulseeriv vakuool; Sigimine: Silmviburlasel esineb pikipooldumine. Ebasoodsates tingimustes moodustab ta tsüste. Kingloom Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud; Suurus: 0,1-0,3mm; Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bak...
50 kcal 4,0 energiat süsivesikuid (210kJ) g 2,5 valke 2,9g rasvu g Hellus Oomega-3 kirsijogurt 250 g Koostis: piim, suhkur, kirsid (7,1%), paksendajad: modifitseeritud maisitärklis ja zelatiin; glükoosi-fruktoosisiirup, mikrokapseldatud kalaõli (0,167%), happesuse regulaator naatriumtsitraat, toiduvärvid: punapeedi kontsentreeritud mahl ja E163; lõhna- ja maitseained, jogurti juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). 100 g toodet sisaldab keskmiselt energiat101 kcal (425 süsivesikuid16,0 kJ) g valke 2,9 g rasvu 2,8 g Georg Badasjan Probiootilised piimatooted KOKKUVÕTE
2. Mis rolli mängivad toidulisandid sportlase elus? 3P Kiirendavad taastumisprotsesse, võistluse ajal abistavad energia vabanemist, taastavad trenni tehes kaotatud aine varud. 3. Mis on toidulisandi ja lisaaine erinevus? Too kummagi kohta üks näide. 3P Toidulisandi eesmärgiks on toidu täiendamine, kuid lisaaine eesmärgiks on toidu atraktiivsemaks muutmine. Toidulisand nt C-vitamiin ja lisaaine nt toiduvärvid. 4. Kuidas erinevad lisaaine nind toidulisand?3P Toidulisandi eesmärk on tavatoidu täiendamine, lisaainet kasutatakse toidu säilitamiseks, parema välimuse andmiseks jne. 5. Mis on toidulisand?1P Aine, mida tarvitatakse lisaks tavatoidule, et seda täiendada. 6. Mis on taastusjookide eesmärk?1P Taastada organismi tavaolek, anda energiat. 7. Millal võiks toidulisandeid tarvitada? Too 3 näidet.3P *Talvel D-vitamiine, vähese päikese tõttu
alles 19. sajandil. Esimene jäätisetehas ehitati Jacob Fussell'i poolt 1851. aastal Ameerikasse Baltimore'i ning esimene jäätisekoonus valmistati 1896. aasta septembris. Valisin endale Balbiino banaani koorejäätise. Jäätis koosneb: vesi, vahvel 23%(nisujahu, suhkur, taimne õli, emulgaator-sojaletsitiin, kartulitärklis, sool, kergitusaine E500, lõhna-ja maitseaine), rõõsk koor, banaanitäidis 13%(suhkur, banaanipüree 35%, vesi, paksendaja-pektiin, banaani lõhna-ja maitseaine, toiduvärvid (kurkumiin,paprikaekstrakt), happesuse regulaator- sidrunhape, antioksüdant- askorbiinhape), suhkur, või, lõssipulber, vadakupulber, stabilisaatorid- jaanileivapuujahu, guargummi, karrageen, emulgaatorid- rasvhapete mono-ja diglütseriidid, lõhna-ja maitseaine ( vainilliin). Tegemist on koorejäätisega ja tervislikkus on madal, sest jäätise sees on palju E - aineid ja emulgaatoreid. Jäätis iseenesest on vähese taimse rasva sisaldusega ja selle poolest on see tervislik ja parem
tervislikumat toitu. 3 Mis on lisaained? Need on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel, eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata seda iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: ained, mis on eraldatud toidust (näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne) ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained
Tartu Tervishoiu Kõrgkool eriõenduse õppetool Anu Kelder TOIDU LISAAINED Juhendaja: Sirje Sammul, RN MSc Tartu 2018 TOIDU LISAAINED Toidu lisaained on looduslikud või sünteetilised ained, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil (parandada mõnda toidu omadust). Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid). Lisaaineid kasutatakse soovitud mõju saavutamiseks kõige madalamal vajalikul tasemel. Toidu pakendil olevas koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või E-number. Päritolu järgi jagatakse toidu lisaained kolmeks: 1) Looduslikud-taimse või loomse päritoluga, eraldatud toiduainetest vm elusast ainest. Organism saab nende lagundamisega hakkama...
Referaat Tervislik toitumine Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Homme võib juhtuda, et lükatakse see info ümber. Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet. · Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks t...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TERVISLIK TOITUMINE HEALTHY DIET Referaat Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2020 Õige toitumine tagab normaalse ainevahetuse, organismi normaalse arengu ja toimimise ning tugevdab immuunsüsteemi. Toidulaud peab olema mitmekesine ja päevas peaks olema vähemalt kolm toidukorda, lisaks paar oodet, et hoida tasakaalus veresuhkur ja energia. Tervislik toitumine tähendab ka seda, et ei toimu ala- ega ülesöömist, söögikorrad on kindlatel kellaaegadel ja õpitakse tundma enda isude tähendusi. Erinevad isud võivad tähendada, et organismis on puudus teatud ainetest, vahel on see märk ka sõltuvusest (nt liigne magusatarbimine). Head toitumisharjumused hoiavad ära haiguste tekke, näiteks diabeet. Kasvaval organismil on oluline saada toitained kätte mitmekesisest toidust. Umbes 2/3 toidulauast peaks oleks taimne ja ...
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ Turismi- ja toitlustuskorraldus Kertu Käbin Majonees Iseseisev töö Juhendaja: Anne Teigamägi Kuressaare 2013 Sissejuhatus Majonees koosneb munarebust ja õlist, mille ligi 250 aastat eksisteerinud klassikaline variant on maitsestatud naturaalse äädika, soola, pipra ja sinepiga. Aegade jooksul on majoneesi hakatud ka teisiti maitsestama ning tänapäevased lisandid varieeruvad alates pea kõikidest tuntud maitsetaimedest ja idamaistest vürtsidest kuni spinati-, tomati-, banaani-, õuna-, avokaado- või paprikapüreeni ning hästi peenestatud vürtsikilu, keedetud muna, kapparite, küüsla...
Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. Oluline on teada, et toidu vitamiinisisaldus oleneb ka selle valmistamise viisist. Näiteks vähendavad toidu vitamiinide sisaldust nii toidu keetmine kui ka soojendamine. Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad. Lisandid toidus Lisaainete põhirühmad on järgmised: toiduvärvid (E 100 E 199), säilitusained (E 200 E 299), antioksüdandid (E 300 E 399), emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 E 499) ja mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Mõnedel toidule lisatavatel ainetel (näiteks looduslikud ja sünteetilised maitse- ja lõhnaained, kofeiin) aga E-kood puudub ning neid ei loeta lisaainete hulka.
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool 10. Klass TERVISLIK TOITUMINE Koostas : Keity Eres Toiduvaliku põhimõtted Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired...
Toit-Toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel Makrotoitained-Valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid Toidulisand-Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks Toidu lisaaine-Loodusliku või sünteetilise päritoluga keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, ko...
haiguseelseid seisundeid või raskendada teiste haiguste kulgu. Ükskõik kui hoolsalt sünteetilisi lisaaineid ka ei kontrollita-testita, alati on mingi hulk inimesi, kellele need ei sobi või on isegi ohtlikud. Kergesti võivad allergiat põhjustada: Sünteetilised lisaained võivad põhjustada allergiat. Kõige rohkem on selliseid lisaaineid sünteetiliste värvainete ja konservantide hulgas. Värvainetest põhjustavad allergiat eeskätt sünteetilised toiduvärvid: näiteks tartrasiin (E102), kinoliinkollane (E104), päikeseloojangukollane (E110), asorubiin (E122), erkpunane 4R (E124), võlupunane (E129), briljantmust (E151) ja pruun HT (E155). Sünteetilised värvained ongi potentsiaalselt kõige ohtlikumad lisaained üldse. See tähendab, et nad võivad (kuigi alati ei pruugi) tekitada mõnel inimesel tervisehäireid. Tavaliselt on neid lisaaineid erksavärvilistes maiustustes.
toiduainetesse eesmärgiga pidurdada riknemist parandada välimust struktuuri, koostist maitset või lõhna või mõnda muud omadust Lisandid on loodusliku päritoluga komponendid, mida lisatakse toiduainetesse praktiliselt samadel eesmärkidel, kuid on tegemist n.ö. "individuaalsete komponentidega", mida võib kasutada ka iseseisva toiduna või toidu põhikomponendina. nt. Suhkur, sool, jahu, munapulber, keedusool, maitsetaimed, köögiviljad. Tuntumad lisaainete rühmad toiduvärvid E100E109 (on kõige ohtlikumad) konservandid E200E299 ( säilitusained) 300399 happesuse regulaatorid emulgaatorid ja muud paksendajad E400E499 muud lisaained alates E500 Päritolu järgi jaotatakse lisaained looduslikud lisaained ühendid, mis eraldatakse looduslikest toormaterjalidest ja toiduainetest: näiteks karrageen E407 loodusidentsed lisaained karoteen leidub porgandis sünteetilised lisaained ained, millel ei ole looduses analoogi
käitumisprobleemid. *Üheks tekkepõhjuseks võivad olla ka psühhosotsiaalsed tegurid, mis on põhjustatud varajaste kiindumussuhete puudumisest, psüühilisest tasakaalutusest või vähestimuleerivast keskkonnast( Toomla 2001). *Kuigi tähelepanu defitsiidiga hüperaktiivsuse tekkepõhjused on erinevad, mõjutavad nad kõik ühtviisi tähelepanusüsteemi ajus (Goldstein 1991). *Meie elus on väga tähtis toitumine. B:Reinhold väidab, et kunstlikud toiduvärvid ja mõningad keemilised elemendid toiduainetes võivad põhjustada tähelepanu puudulikkust (Ljutova, Monina 2002:28). *Peamiseks hüperaktiivsuse tekkepõhjuseks peavad vene teadlased raseduse patoloogiat, afüksiat (hapnikuvaegust sündimisel), infektsiooni teket lapse esimeseleluaastal. N: Zavalenko väitel on hüperaktiivsus 85% juhtudest tingitud sünnituse patoloogiast. *Paljud hüperaktiivsed lapsed on olnud sündides alakaalulised. Nende emad on keskmiselt
SISSEJUHATUS Minu referaadi peamisteks teemadeks on minu rüht, kehatüüp ja toitumine. Need on minu jaoks olulised asjad minu elus, kuigi ma ei saa väita, et mu toitumisharjumused ideaalsed oleksid või ka muud asjad. All järgnevas vaatan enda probleeme ning räägin üldiselt toitumisest, kehatüüpidest ja rühist. KEHATÜÜBID Kehatüüp on meie geenide ja elustiili otsene tulemus. Kuid alati on võimalus end muuta. Kehatüübi võti seisneb peamiselt siiski toitumise ja aktiivsuse tasemes. Kehatüübid jagatakse kolme peamisse rühma: endomorf, ektomorf ja mesomorf. Umbes 20% inimestest on puhtad tüübid, enamus on siiski segatüübid. Järgnevalt siis mõned naiste kehatüüpide täpsemad alajaotused ja neile mõeldud treeningutest: A-kuju A-kuju on tuntud ka kui lusika-kuju. A-kujule on iseloomulik lisaraskus alakehas, peamiselt puusadel, reitel ja tuharatel, samal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
