A.Dvoák Meloodia Minu kuuldud pala esitavad kaks noort poissi. Ilia Izmaylov mängib põhimeloodiat tsellot ning teda saadab tema vend Artemy Izmaylov, kes mängib saadet harfil. Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga kaasnevaid kolmkõla noote. Siis alustab mängimist tsello tenoriregistris väga maheda ning ilusa kõlaga. Tsello mängib sedasama meloodiat, mida alguses harf sissejuhatas. Palas teema algab ühelt kõrguselt ning...
Arvutikiri 1. Esimene patent kirjutusmasinale. Esimese patendi kirjutusmasinale tegi Henry Mill 1714. aastal Inglismaal. 2. Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine? Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine algas 1874. aastal. Algatajaks oli firma Remington ja asukohaks Ameerika. 3. Erinevad sõrmistikud. Enim levinud on QWERTY-sõrmistik. See leiutati mehaaniliste kirjutusmasinate ajastul. On ka Dvoraki lihtsustatud sõrmistik, mis pole nii populaarne kui QWERTY. QWERTZ-asetus on kasutusel põhiliselt Kesk-Euroopas, eelkõige just Saksamaal. QWERTY- ja QWERTZ-asetuse põhiline erinevus seisneb Y- ja Z-klahvi asukoha vahetuses. AZERTY-asetus on kasutuses eelkõige Belgias ja Prantsusmaal ning mõnes nende naaberriigis. 4. Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad). · Mehhaanilised · Elektromehhaanilised · Elektroonilised
Ajalugu Esimene patent kirjutusmasinale 1714. aastal Inglismaal, autoriks Henry Mill Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine alates 1874, sellega algas kirjutusmasinate massilise tootmise algus Sõrmistiku ühtlustamine 1898. aastal Toronto konverentsil Masinakirjas on sõrmede paigutust nimetatud Qwerty- süsteemis ja Dvoraki- süsteemis Kirjutusmasinad läbi ajaloo (1) Esimene edukas tootmisse jõudnud kirjutusmasin oli taani pastori Malling Hanseni poolt leiutatud "Kirjutus pall". See masin meenutas oma välimuselt nõelapatja. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (2) Kirjutusmasinad läbi ajaloo (3) Aastal 1880 ilmus Ameerikas müügile kirjutusmasin Caligraph. Sellel kirjutusmasinal oli täisklaviatuur ja eraldi klahvid suurtele ja väikestele tähtedele. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (4)
Looming: orkestrimuusikast 4 sümfooniat, 2 serenaadi, 2avamängu, Variatsioonid Haydni teemale, 2 klaverikontserti, viiulikontsert ning kaksikkontsert viiulile ja tsellole. Kammermuusikast 3viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, ansamblid erinevatele koosseisudele. Klaverimuusikast 3 sonaati, 5 variatsioonidetsüklit, ballaadid, intermezzod, valsid. 2 vihikut Ungari tantse klaverile 4-l käel, tuntud ka Brahmsi enese ning Dvoraki orkestratsioonis.Vokaalsümfoonilistest teostest on võimsaim "Saksa reekviem" Rapsoodia aldile, meeskoorile ja orkestrile ning kantaat "Rinaldo". Antonin Dvorak 1841-1904 Tsehhi rahvusliku muusika suurkuju, kelle loomingus on raskuspunkt instrumentaalmuusikal ja kelle looming on väga mahukas 9 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi( näit. ,,Metstuvi", ,,Vetevaim"), 3 instrumentaalkontserti
Dirigendiks oli Bedhir Smetana. Tööleasumise ajaks olid valminud mitmed huvitavad teosed. Üldsus suhtus jahedalt. Siiski jätkas kangekaelselt ja sihikindlalt muusika kirjutamist. Ka enesetäiendusõpped ei katkenud. 1872 tõi talle tunnustuse kantaat Hymnum. Sellel kontserdil oli ka Brahms (kirjastusärimehest helilooja). Avastas enese jaoks uue ja andeks helilooja. Pakkus sõprust. Tema abil sai Dvorak 1875 riikliku stipendiumi, mida maksti surmani. Oma elu lõpuni hoolitses Brahms Dvoraki teoste kirjastamise eest saksa kirjastustes. Järgnes kiire tõus. Kõikvõimalikud kollektiivid esitasid Dvoraki teoseid. Heliloojat teatakse ja tunnustatakse üle euroopa ja USA. Oxfordi ülikool andis akadeemiku aunimetuse. Prahas sai konservatooriumi professoriks. 1892-95 töötas NY riikliku konservatooriumi rektorina. Koduigatsus tüi ta peagi Tsehhi tagasi. Naastes asus Praha konservatooriumi rektori kohale. Valiti viini parlamendisaadikuks. Muusikat kirjutas palju ja mitmekesist
(Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm. Ooperitrupi koosseisus on ta käinud paljusel külalisesinemistel Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias jm. Oleg Orlov on laulnud selliste kuulsustega nagu Irina Arhipova, Galina Visnevskaja, Sarah Brightman, Inesa Galente jt. Lauljakarjääri kõrval töötab ta ka laulupedagoogi ja koolmeistrina ning on
Eelnevalt Tallinnas peetud Balti matsil andis Erki välja ühe veksli. Kui diktor Erik Lillo küsis, mida Erki Stockholmist saada tahab,vastas Erki, et ainult kulda. Selle ta ka sai. 1998. aastal tuli ta Budapestis Euroopa meistriks ning tõusis uue olümpia künniselfavoriidiks. 27. ja 28. september 2000 olid need päevad, mil Nool liikus Sydney olümpiastaadionil kümnevõistluses kuldmedali suunas. Eestlane alustas võistlust ilmse kullasoosiku tsehh Tomas Dvoraki vastu suurepäraselt. 100 m 10,68, kaugushüpe 7.76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt. Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks
põlvkond -- elektrooniline kirjutusmasin. Tuntumad ,,Ukraina PEK-45"," Horisont". 7. Elektrooniline kirjutusmasin. Kirjelda. Elektroonilised kirjutusmasinad lood umbes 1970. aastast alates. Mehhanisme juhitakse mikroprotsessorite abil etteantud programmi järgi. Elektroonilise kirjutusmasina puhul on tegemist meie mõistes arvutiga, mis koosneb arvutist, kuvarist, klaviatuurist ja hiirest. 8. Sõrmiste paigutus QWERTY-süsteemis ja Dvoraki süsteemis. 3 9. Kümnesõrme pimesüsteem. Kümnesõrme pimesüsteem (masinakirja oskus) on süsteem, mis aitab oluliselt kiiremini tippida. Tuleb abiks kõigile masinakirja kasutajale. Kasutatakse kõiki 10 sõrme. Tähtis on, et iga sõrm vajutaks kindlaid tähti õigesti, mis on sellele sõrmele määratud. Nii muutub kirjutamine kiiremaks. Samuti ei tohiks sõrmitsemise ajal vaada
..siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidataselliselt moodustatud lausete õigsust. Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine. ((X -> Y) & X) -> Y Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Kirjutusmasina inglise patent, Henry Mill, 1714 Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874(kasutatakse tänapäeval) Dvoraki klaviatuur ca 1936(ei kasuta) Ca 1800, Jacquard Perfokaardid 1822: Difference Engine Charles Babbage esimene programeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan- Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Gottlob Frege 1879 predikaatarvutuse.Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z).
aastal Götzise kümnevõistlusel, kus ta püstitas hiilgava Eesti rekordi 8575. MMil saavutas ta neljanda koha ja 1996. aasta Atlanta olümpial oli Nool kuues. 1998. aastal tuli ta Budapestis Euroopa meistriks ning tõusis uue olümpia künnisel favoriidiks. 27. ja 28. september 2000 olid need päevad, mil Nool liikus Sydney olümpiastaadionil kümnevõistluses kuldmedali suunas. Eestlane alustas võistlust ilmse kullasoosiku tsehh Tomas Dvoraki vastu suurepäraselt. 100 m 10,68, kaugushüpe 7.76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt... Vihmasajus jooksis Erki
aastal Götzise kümnevõistlusel, kus ta püstitas hiilgava Eesti rekordi 8575. MM-il saavutas ta neljanda koha ja 1996. aasta Atlanta olümpial oli Nool kuues. 1998. aastal tuli ta Budapestis Euroopa meistriks ning tõusis uue olümpia künnisel favoriidiks. 27. ja 28. september 2000 olid need päevad, mil Nool liikus Sydney olümpiastaadionil kümnevõistluses kuldmedali suunas. Eestlane alustas võistlust ilmse kullasoosiku tsehh Tomas Dvoraki vastu suurepäraselt. 100 m 10,68, kaugushüpe 7.76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt... Vihmasajus
klaverile- etüüdid, prelüüdid, valsid *Antonin Dvorak 1841- 1904 Ta on Poola helilooja. Oma esimesed muusikalised teadmised sai ta külakoolist, kus õppis mängima ka viiulit. 12. Aastaselt alustas ta oreli ja muusikateooria õpinguid, mis ta 1857 aastal Prahhasse viisid. Teenis elatist mitmes orkestrist vioolat mängides. 1875 aastal võitis ta austria riikliku stipendiumi, mis võimaldas tal kolmeks aastak täielikult loomingule pühenduda. Brahmsi eeskostel hakati Dvoraki teoseid kirjutama Saksamaal, mis soodustas oluliselt helilooja populaarsuse kasvu ka mujal Euroopas. LOOMING: Ooperid- tuntuim ,,Näkineid" Sümfooniad- 9.sümfoonia ,,Uuest maailmast" Sümfoonilised poeemid ja instrumentaalkontserdid. ,,Slaavi tantsud" *Edward Greig 1843- 1907 Norra helilooja, sünni linnaks Bergen. Juured ulatuvad Sotimaale. Lapsepõlves õppis klaverit. On lõpetanud Leibzigi konservatooriumi. Õppis klaverit, kompositsiooni ja muusika teooriat.
Soule leiutis: Colmerauer at University of Marseilles// Hewlett-Packard introduces a "Type-Writer" programmable calculator Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) 1973 ETHERNET, Bob METCALFE Sholes' klaviatuur (qwerty) ca 1874: 1974- Intel releases its 2-MHz 8080 chip, an 8-bit microprocessor Dvoraki klaviatuur ca 1936 1974 - Bravo is developed for the Xerox Alto computer. It is the first WYSIWYG Perfokaardid ca 1800 Jacquard program for a personal computer. Difference Engine 1822 analüütiline masin, Charles Babbage, progr. Ada 1974- MITS (omanik Ed Roberts) completes the first prototype Altair 8800
BCPL derilative of ALCOL (Slrnchcv) Shol*' kf aviatuur (qwettyl ca 187 4: Dvoraki klaviatuur ca 1936 1 974 - Bravo i$ developed for the Xerox Alto computs. lt is the first WYSIWYG progfam for a Personal computer. B simplified dcrivative ofBCPL (Kcn Thompson)
olümpiani. Klubi üheks kaugemaleulatuvaks ideeks on populariseerida mitmevõistlust Eesti noorte hulgas, et ühel päeval oleks Erki Noolel ka väärikas mantlipärija.(annaabi.com) 1998. aastal tuli ta Budapestis Euroopa meistriks ning tõusis uue olümpia künniselfavoriidiks. (miksike.ee) 27. ja 28. september 2000 olid need päevad, mil Nool liikus Sydney olümpiastaadionil kümnevõistluses kuldmedali suunas. Eestlane alustas võistlust ilmse kullasoosiku tsehh Tomas Dvoraki vastu suurepäraselt. 100 m 10,68, kaugushüpe 7.76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. (omkuld.ee) Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt...
ajaloost: (Viisimaa, 2011) Esimene patent kirjutusmasinale 1714.aastal Inglismaal (H.Mill). Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine alates 1874. Kirjutusmasinate massilise tootmise algus. Sõrmistiku ühtlustamine 1898.aastal Toronto konverentsil. Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad. Kirjutusmasinate liigitus: mehaanilised, elektrilised, elektroonilised. Klaviatuurid. Sõrmiste paigutus QWERTY-süsteemis ja Dvoraki süsteemis. Kümnesõrme pimesüsteem 4.1 Masinkirja eesmärgid Masinkirja õppimise eesmärk on: 1. Omandada 10-sõrme pimesüsteem; 2. luua baasoskused edasiseks õppeks; 3. saavutada tööde vormistamisel aja märkimisväärne kokkuhoid; 4. arendada täpsust, korrektsust ja keskendumisvõimet. Masinkirja õppimise kasu: 1. Kokkuhoitud aega saad kasutada muuks otstarbeks. 2. Kuna sõrmed liiguvad sama kiirelt kui mõtted, siis jõuad head ideed üles
hiljem tehti sellest katseeksemplar Schickard 1625 väitis ehitanud olevat masina mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas Blaise Pascal 1640 ehitas ainult liitva ja lahutava masina. Kokku ehitas 50 masinat Saksa filosoof Leibniz 1646- 1716, leiutas 1671 arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas. 1714 võettis Henry Mill inglismaal patent kirjutusmasinale, kuid seda ei ehitatud. 1829 Willam Austin Burt võttis patendi Ameerikas kirjutusmasinale. Sholes' klaviatuur ca 1874 (QWERTY laotus), Dvoraki klaviatuur ca 1936 (1982 tunnustati ANSI poolt) Jacquard 1800 võttis kasutusele oma kangastelgede juhtimiseks perfokaardid. 1928 tegi IBM oma perfokaardid. Charles Babbage (kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste. Babbage't, kui Arvuti isa peetakse esimese mehaanilise kalkulaatori(arvuti) loojaks, mis omakorda pani aluse keerulistemate disainide loomisele.) 1991. aastal loodi perfektselt töötav arvuti just Babbage'i plaanidele ja skeemidele tuginedes. 1822:
Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn "arutlemise aritmeetika" (calculus rationator) KIRJUTUSMASIN: 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: "Type-Writer" Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes' klaviatuur ca 1874: QWERTY Dvoraki klaviatuur ca 1936: AOEUIDH PERFOKAARDID: 1800 (Jacquard) Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. * olid laialdaselt kasutusel 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks * 20. saj mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana. Perfokaarte kasutasid esimest korda Basile Bouchon ja Jean-Baptiste Falcon umbes 1725.
segamini minekuks näiteks sõna “the” puhul, et vältida “ht” kombinatsiooni. Samas on qwerty anti-jamming (ehk tähtede segamini minek) optimaalne vaid inglise keele puhuks. Täna, kui klaviatuurid on elektroonilised ning puuduvad liikuvad osad, peale klahvide enda, pole QWERT klaviatuur enam vajali, vastupidi oleks palju kiirem ning efektiivsem klaviatuur, kus tähed on kasutustihedusele vastavalt läheduses teineteisele, vältimaks käte liigset liikumist. 1920.a. loodi Dvoraki klaviatuur, mille edu oli 10-15% suurem kui QWERTYl, kuid inimeste laiskus õppida uusi meetodeid on ärahoidnud Dvoraki tähelennu. Samuti leidub lihtsaid ABCDE klaviatuure, kus tähed asetsevad tähestikulises järjekorras. Leidub ka chord keyboard, mis meenutab morsekoodi sisestamist, sest sellel klaviatuuril on vaid mõned nupud. (kasulik väikestesse kohtadesse, kus klaviatuur ei tohiks suurt ala enda alla võtta) Klaviatuuride mõõtmete vähendamiseks on loodud special keyd (shift + .
Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator) Kirjutusmasin Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874: Dvoraki klaviatuur ca 1936 Kirjutusmasin püssitehasest Perfokaardid ca 1800 Jacquard Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint 1902-1910: teleprinter George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra:
unustusse. Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn ``arutlemise aritmeetika'’ (calculus rationator) Kirjutusmasin Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud. Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: “Type-Writer“ Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874 (qwerty) Dvoraki klaviatuur ca 1936 Perfokaardid - ca 1800, Jacquard. Charles Babbage 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine esimene programmeerija: Ada Lovelace Telegraaf - Morse 1837: elektritelegraaf, Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854. Matemaatilise algebra ideede kasutamine loogika jaoks: Loogika algebra: 1A = A, 0A = 0, A+0 = A, A+1 = 1, A+B = B+A, AB = BA, AA = A Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V.
annaabi.ee 
