kord massilisel õitsemisel ja viljaalgmete tekkimisel ning 3. kord viljade aktiivse kasvu ajal. Taimede tugeva kasvu korral võib 2. ja 3. väetamiskorra ära jätta. Väetiste kogused enne istutamist lämmastikuvajadus: N-i 190 kg/ha • fosforivajadus: P2O5: 65 kg/ha • kaaliumivajadus K2O: 220 kg/ha • kaltsiumivajadus CaO: 220 kg/ha • magneesiumivajadus MgO: 40 kg/ha Väetamine • Enne esimest maaharimist (aprilli lõpus) manustan põllule dolomiidijahu 1100 kg/ha • Enne istutamist (mai keskel, pärast öökülmasid) manustan põllule NPK 11-9-20 väetist 722 kg/ha ja Patenkali väetist 253 kg/ha • Kasvuperioodil väetada Monterra 13-0-0 väetisega 111 kg/ha • https://www.youtube.com/watch?v=GJiO2PkK82I Taimekaitsetööd • Kahjustajatest tuleb tõrjuda punast kedriklesta, lehetäisid, karilasi, ripslasi, jahukastet, ebajahukastet, antraknoosi, valgemädanikku, närbumistõbe ja hahkhallitust
• sammal • väike oblikas • põldrõigas • põldkannike • põldnälghein Indikaatortaimed Leeliselisel mullal kasvavad: • põldsinep • kollane karikakar • humallutsern • harilik tõlkjas (rakvere raibe) Happesuse neutraliseerimine Mulla happesuse neutraliseerimine toimub lupjamisega Kasutatakse kaltsiumkarbonaati (Ca CO3) sisaldavaid lubiväetisi. Lubiväetised tootmises % 80 70 60 lubjakivijahu 50 40 dolomiidijahu 30 tolmpõlevkivituhk 20 10 klinkritolm 0 CaCO3 mõju • reageerib mullas leiduva süsihappega • läheb seejärel üle paremini lahustuvaks kaltsiumvesinikkarbonaadiks- Ca(HCO3)2 • kaltsiumioonid tõrjuvad vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja CaCO3 mõju tekib süsihape, mida ei kuhju mulda suurel hulgal sest ta laguneb veeks ja süsihappegaasiks: H2CO3 → H2O + CO2
pole veel täis kasvanud, teha niisutamiseta aladel kasvatamisel 2-4 kultiveerimist, aga niisutatavatel põldudel kultiveerida peale iga niisutamist. https://www.youtube.com/watch?v=CWzkU_ueHCE – Freesimine, väetise pritsimine taimedele. https://www.youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje VÄETUSPLAAN Kõrvitsale eelnev kultuur: Harilik sibul. Vaja: N 235kg, P 105kg, K 385kg, Ca 192kg, Mg 47kg. Sügiskünni alla: 795 kg dolomiidijahu, millega saab 159kg Ca Põhiväetus enne külvi: NPK 11-09-20 väetist 909 kg, millega saab mulda 100kg N; 81,81kg P2O5; K2O 185kg; 14kg Mg, 14kg Ca Puutarhan PK 3-5-20 väetist 464kg, millega saab mulda 23,19 kg P2O5, 14kg N, 93kg K2O, 14 kg MgO, 19kg Ca. Patenkali väetist 357 kg, millega saab 107 kg K2O ja 21 kg MgO Kasvuaegne väetus: Monterra 13-0-0 väetist 931 kg, millega saab mulda 121 kg N-i. HAIGUSTE JA KAHJURITE TÕRJE
Vajadusel saab veeslahustuvaid täisväetisi kombineerida veeslahustuvate täiendväetistega. 3) veeslahustuvad täiendväetised - siia kuuluvad kaltsiumnitraat, kaaliumnitraat, karbamiid - kastmisväetis, karbamiidfosfaat, magneesiumnitraat, monokaaliumfosfaat, magneesiumsulfaat, maasika leheväetis ja Super leheväetis. Kõiki nimetatud väetisi võib kasutada kas kastmisväetistena või lehe kaudu väetamiseks. 4) kasvuturba väetised - siia kuuluvad dolomiidijahu ja turba üldväetis. Dolomiidijahu on kasutatud aastaid kasvuturba neutraliseerimiseks. Substraadi pH tõuseb, toitainete lahustuvus paraneb ja mulla mikroorganismide tegevus elavneb. Samuti suureneb Ca ja Mg sisaldus mullas. Neutraliseerimiseks kasutatakse 6...10 kg/m3, sõltuvalt kasvuturba algsest pH-st. Turba üldväetis Peat mix 11-25-24 sisaldab kõiki taimedele vajalikke põhi-ja mikroelemente,
Lehetipp paindub ülespoole. Mg puudus esineb happelistel muldadel, mis on Al, Fe ja Mn rikkad. Mg puudus esineb ka siis, kui lubiväetisi antakse rohkem, kui mulla pH on >8, siis on Mg puudus sage. Kui mullas on Mg vähem kui 3 mg/1kg mulla kohta, siis tuleb anda väetisi. Loomasööda kuivaines peab olema Mg minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 5) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg. Cu väetised : a) CuSO4 värvuselt sinakas, kristalliline
· Ammooniummolübdaat külvise töötlemiseks ja juureväliselt. Suurte lämmastikunormide kasutamine soodustab Mo väljaleostumist. Esmajärjekorras vajalik juurviljadele ja liblikõielistele kultuuridele. · Tsinksulfaat puu- ja köögiviljanduses 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine Ca - Arvestatavates kogustes kaltsiumi viiakse mulda peamiselt lubi- ja fosforväetistega. Tolmjad lubiväetised sisaldavad 30...35%, dolomiidijahu 21%, lihtsuperfosfaat 20,5% kaltsiumi. Kaltsiumi, kui toiteelemendi puudus avaldub eelkõige happelistel muldadel ja kõrvaldatakse regulaarse lupjamisega. Mg - Kuna magneesiumivaesed mullad on sageli ka happelised, saab magneesiumipõuda likvideerida magneesiumi sisaldavate lubiväetiste kasutamisega. Magneesiumväetiste efektiivsus sõltub ka kaltsiumi ja magneesiumi omavahelisest suhtest mullas. Laia Ca:Mg suhtega muldades
jne ) Kaltsiumi võime tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinik. Tuleb lähtuda lubjatarbest, esimeses järjekorras anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumatele kultuuride kplvi alla. Mesikas jne .Klinkritolm-keelustatud. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus- Nõrglubi (allikalubi) ja Järvekriit, 1950 Restpõlevkivi tuhk, eggektiivne, Tolmpõlevkivituhk, pneumaatiline lubiväetise tehnoloogia, paekivijahu ja dolomiidijahu. 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid- Nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivne happesus- põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikikoonid.(pH- vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm); Potentsiaalne happesus- põhjustavad mulla kolloididel neeldunud vesinik- ja alumiiniuminoonid. (Hüdrolüütiline H8,2 ja asendushappesus H5,6). 23
keskkonnale ja inimesele. Töö eesmärgiks on erinevate looduslike värvide tutvustamine, nende sobivust maja ehituses, koostis ning valmistamine. 1 1. Sissejuhatus, üldiseloomustus Looduslikud värvid koosnevad lihtsatest naturaalsetest komponentidest, nendes puuduvad kunstlikud säilitusained ning kunstlikud pinnatugevdus lisandid. Täiteaineteks on näiteks kvartsliiv, kriit, dolomiidijahu, erinevid pigmendid, talk jne. Sideainetena on enim tuntud muna, kohupiim, õlu, jahu, mida vastavalt töödeldes saab liimaine, mis hoiab värvi täiteaineid omavahel koos ja tagab värvi nakkuvuse. [1] Sünteetilised värvid moodustavad värvitud pinnale kileja, õhku läbilaskmatu kihi. See aga soodustab niiskuse kondenseerumist ja hallitusseente tekkimist. Viimased on omakorda mürgiks nii sissehingajatele kui ka majale. Seevastu ökoloogilised värvid ehk looduslikud
kasutama 1950. aastate keskel. Hiljem hakati kasutama restpõlevkivituhka, mis osutus efektiivsemaks, kuna sisaldas lisaks neutraliseerivatele ühenditele ka taimetoiteelemente. 1950. aastate lõpus mindi Põhja-Eesti suurtes tööstusettevõtetes üle tolmja põlevkivi kasutamise tehnoloogiale, mistõttu tekkis kolloidpeen tolmpõlevkivi tuhk. Alates 1964. aastast kasutuses pneumaamtiline lubiväetiste laotamise tehnoloogia. Lubiväetistena on kasutatavad ka paekivijahu ja dolomiidijahu, mida on lihtsam laotada Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Kui majanduslikult ei ole võimalik kõiki põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. Muldade kipsimine Varem arvati ekslikult, et muldade kipsimine asendab lupjamist, kuna kips mõnikord
liigutusi ja kergelt murdes. See takistab samuti porgandi kasvu. Pinnase ettevalmistamine. Porgand, nagu teisedki juurviljad, armastab kobedat, hästi vett läbilaskvat pinnast. Selle ettevalmistamiseks antakse ühele ruutmeetrile 1 ämber kõdusõnnikut, 1 ämber turvast või kamaramulda, 1 ämber liiva, 1 ämber ärakõdunenud saepuru (see pole tingimata vajalik, võib asendada turbaga), 1l aialupja (dolomiidijahu) pool liitrit tuhka, 1 spl. superfosfaati, 1 spl. nitroammoniumfosfaati, 1 tl.kaaliumiväetist. See kõik kaevatakse hoolikalt läbisegi ja kujundatakse peenardeks laiusega 45-50 cm. Seemnete külv. Seemned külvatakse 3 pikisuunalisse peenrasse, sügavusega pool cm, mis viiakse läbi nii, et üks neist asub peenra keskel ja teised kaks 5 cm kaugusel äärest. Seemned puistatakse näppude vahelt maha arvestusega 1 g kolmele jooksvale meetrile. Edasi kaetakse seemned sama mullaga.
aastate keskel. Hiljem restpõlevkivituhka, mis osutus efektiivsemaks, kuna sisaldas lisaks neutraliseerivatele ühenditele ka taimetoiteelemente. 1950. aastate lõpus mindi Põhja-Eesti suurtes tööstusettevõtetes üle tolmja põlevkivi kasutamise tehnoloogiale, mistõttu tekkis kolloidpeen tolmpõlevkivi tuhk. Alates 1964. aastast kasutuses pneumaamtiline lubiväetiste laotamise tehnoloogia. Lubiväetistena on kasutatavad ka paekivijahu ja dolomiidijahu, mida on lihtsam laotada. Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Kui majanduslikult ei ole võimalik kõiki põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid- Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja
Happelistel muldadel lubiväetised. Oluline kattevilja õige väetamine. N’i norm oleneb liblikõieliste osatähtsusest. Kõrrelistele antakse N’i nädal peale kasvu algust. PK-väetised anda katteviljaga. 45. allakülviga teraviljade väetamine – vaatamata sellele, kas teravili, millele allakülv tehakse, on tundlik ph suhte, tuleks selline pinnas eelnevalt lubjata, sõltuvalt lubjatarbest. Parim anda kahe osana üks sügisel ja teine kevadel. Kevadel sobib anda dolomiidijahu või klinkritolmu, mis pole kahjulikud idanditele, seda on tolmpõlevkivituhk! Nad on tänulikud org väetistele. Põldheina allakülvi korral tuleb vähendada teraviljade N normi ja ka külvisenormi ning sõnnikut saanud põldudel üldse N ära jätta.PK väetise normi on mõtekas suurendada allakülviga teraviljadel 2...3 x, andes sellega ära ka järgnevale põldheinale mõeldud koguse. Liblikõieliste allakülvi korral on vajalikkasutada ka bakterväetisi
veenduda, et konkreetse preparaadi selline kasutusviis on lubatud Lubiväetiste kasutamine Künni alla Enne lubjalembeliste kultuuride külvi, viimase mullaharimise (kultiveerimise) alla Lubjatarve näitab kui suures koguses on vaja lupja mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks Lubjatarve väljendatakse CaCO3-na tonnides hektari kohta Lupjamiseks kasutatakse klinkritolmu, tolmpõlevkivituhka, lubjakivijahu ja dolomiidijahu 52. Vedelväetiste kasutamine kasvuaegselt Vedelväetiste kasutamine kasvuaegselt (Näide) Valmistada 5% -lise kontsentratsiooniga lahus. Veekulu 200 l/ha. Pritsitav ala 400 m2 1. Mitu kg/ha kulub väetise toimeainet? 5kg 100 liitris = 5% 100 liitrit 5 kg 200 liitrit x kg X = 10 kg/ha 2. Mitu liitrit lahust tuleks valmistada 400 m2 väetamiseks? 1 ha = 10 000 m2 10 000 m2 200 liitrit 400 m2 - x liitrit X= 8 liitrit 3. Toimeainet kulub seejuures: 200 liitrit 10 kg
Nõukogude aastatel jõuti Eestis teha kuni 6 lupjamise ringi ja näiteks 1968. aastal lubjati 70000ha, mis rahuldas täielikult happeliste muldade lupjamise vajaduse. Kuna tolmpõlevkivituhas on neutraliseerivaid ühendeid enamasti oksiididena, siis soovitatakse mulda lubjata tolmpõlevkivituhaga vähemalt 2 nädalat enne kultuuride külvamist või taimede istutamist. Taludes kasutamiseks on eriti perspektiivsed killustikutööstuse saadused paekivi- ja dolomiidijahu. Nende lubiväetiste neutraliseerimisvõime on ligikaudu 95% CaCO3 –na ja lisaks sellele on dolomiidijahus Ca ja Mg suhe soodsam kui tolmjatel lubiväetistel. Pealegi sisaldab dolomiidijahu 21% Ca ja 12% Mg. Kuigi lubiväetised on suhteliselt pika järelmõjuga, tuleks vähemalt 5...7 aasta pärast lupjamist korrata. Lubiväetisi kaustatakse enamasti sügisel ja peavad mullas olema vähemalt 2...4 nädalat enne seemnete külvamist või taimede istutamist.
Allapanuta väetis viia mulda koos põhuga. 1)Tahe-allapanuga sõnnik - loomadele antakse allapanu mis seob väljaheited 2)poolvedel-allapanuta- 3)vedel- allapanuta ja sõnnik uhutakse laudast veega välja 4)Läga- väga rohke veega vedelsõnnik, 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised Lämmastikväetised Fosforväetised Kaaliumväetised Magneesiumväetised Lubiväetised Kasutatakse mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks tolmpõlevkivituhka, lubjakivijahu ja dolomiidijahu 56. Mullaharimise võtted u(koorimine, kultiveerimine, libistamine, freesimine) 1.Koorimise ülesanded 1)umbrohu hävitamine 2)niiskusvarude säilitamine 3)Mullapinna kobestamine 4)taimejäänuste segamine mullaga Koorimisriistad 1)Hõlmkoorel-ader hõlmadega 2)Ketaskoorel-taldrikukujulised kettad 3)Randaalid Koormissügavus sõltub umbrohtudest 5-12cm 2.Libistamine - tasandab mullapinda - mikrolohkude kaotamine - mullakooriku,pankade purustamine
Parandab substraadi õhustatust, hoiab pinnase niiske. Kasutatakse pistikute juurutamises, külvide katmises. pH=7, steriilne, umbrohuvaba. · Vermikuliit kerge, veeslahustumatu, mineraal, absorbeerib rohkesti vett 40...55 l vett 1 m3 vermikuliidi kohta. 27.04.2016 Marje Kask 15 Substraadi segud, näiteks · 0,35 m3 turvast · 0,35 m3 vermikuliiti (Nr. 4) · 210 g dolomiidijahu · 42 g superfosfaati (20%) · 42 g ammooniumnitraati 27.04.2016 Marje Kask 16 Viljade varumine · Varutakse ainult terveid, valminuid ja normaalselt arenenud vilju. · Kõige varem saab seemneid varuda puudel-põõsastel, mille seemned valmivad kiiresti peale õitsemist: haavad , jalakas, künnapuu suve alguses kased juuli-august · Kõige enam varutakse vilju sügisel: Mage sõstar august
Lehetipp paindub ülespoole. Mg puudus esineb happelistel muldadel, mis on Al, Fe ja Mn rikkad. Mg puudus esineb ka siis, kui lubiväetisi antakse rohkem, kui mulla pH on >8, siis on Mg puudus sage. Kui mullas on Mg vähem kui 3 mg/1kg mulla kohta, siis tuleb anda väetisi. Loomasööda kuivaines peab olema Mg minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 24) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg. Cu väetised : a) CuSO4 värvuselt sinakas, kristalliline
Lubjakivides on neutraliseerivaks ühendiks põhiliselt kaltsiumkarbonaat (CaCO3); dolomiidijahudes ka magneesiumkarbonaat (MgCO3). Lubjakivijahuks nimetatakse toodet, mille osakestest 98% läbib 2 x 2 mm avadega sõela ning 50% läbib 0,15 x 0,15 mm avadega sõela. Kasvupinnaste tootmisel kasutatava lubjakivijahu neutraliseerimisvõime peab olema vähemalt 30% kaltsiumiks (Ca) arvestatuna (ümberarvestuskoefitsiendid vt eelpool tabel 10 ). Ka dolomiidijahu peab vastama samadele nõuetele, kuid lisaks peab ta sisaldama veel ka vähemalt 7% magneesiumi (Mg). Lisaks jahudele toodetakse ka märksa jämedama fraktsiooniga lubjakivi- ja dolomiidipuru, mis oma keemiliselt koostiselt on sarnased jahudele, kuid lahustuvad vees aeglasemalt ning on seetõttu aeglasema, kuid see-eest pikema mõjuga. Eelpool kirjeldatud materjalide doseerimisel lendub rohkelt tolmu, mis muudab töökeskkonna ebameeldivaks ja ebatervislikuks
annaabi.ee 
