Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "DMA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
protsessor, kontroller, reziim, signaal, riistvara, ketta, katkestus, single, ketas, infoga, reziimi, direct, memory, access, vahemälu, kopeerimine, grant, itcollege, polütehnikum, telekommunikatsioon, koostaja, oskar, ruben, juhendaja, krusell, materjaliga, polling, meetodeid, graafika, protsessoriga, seadmega, latency, suutlikkus, saata, kõvaketasKäsuloendur saab järgneva käsu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALU-sse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALU-sse. Siirdekäsk käsk, mis nihutab käsuleonduri aadressile, mis ei oleks olnud loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib
Käsuloendur saab järgneva käsu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALU-sse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALU-sse. Siirdekäsk käsk, mis nihutab käsuleonduri aadressile, mis ei oleks olnud loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib
Näiteks kontoriarvuti jaoks ei ole reeglina vaja võimsa protsessoriga, eriti suure muutmäluga ja graafikatööks mõeldud spetsiaalsete omadustega arvutit. Samas on loetletud omadused hädavajalikud graafikadisaineri arvutil. Ainult riistvarakomponentidest ei piisa, et panna arvuti teostama mingit ülesannet. Riistvarakomponendid paneb koos funktsioneerima programm ehk käskude jada, mis ütleb arvutile kuidas mingit ülesannet täita. Programm, mille käske arvuti protsessor mõistab, on arvutikeeles ühtede ja nullide jada ja selle abil toimub ka suhtlus erinevate arvutikomponentide vahel. Iga üksik element selles nullide või ühtede ahelas on väikseim infoühik ehk bitt. Bittide jada moodustab binaarkoodi ehk kahendkoodi, mis on kogu arvutiteooria aluseks ja mille unepealt tundmine on igale IT spetsialistile oluline kirjaoskus. Konkreetsete sõnumite moodustamiseks on kahendkoodis kasutusel infoühik bait, mis omakorda koosneb kaheksast bitist
T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. Konveier protsessoris ja mälus protsessoris Kuulub RISC ideoloogia alla. IF instruction fetch OF operand fetch OE operand execute (ALU) OS operand store Kuna protsessor suudab korraga teha igast käsust ühte, kuluks ilma konveierita iga käsu täitmiseks 4 takti. Konveier võimaldab korraga ühe käsu IF, teise OF, kolmanda OE ja neljanda OS teostada. Nii surutakse käsu täitmise aega oluliselt kokku. Probleemiks on siirdekäsud, kuna IF teostatakse parajasti käsu jaoks, mida kavas polegi. Tekib 'mull'. Viivitustega siire. Kuna uue käsu aadressi arvutamine toimub eelmise OE ajal,
Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi.
........................................10 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................11 2 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 Sissejuhatus Põhja- ja lõuna sild on lisa kiibistikud, mida protsessor kasutab teiste arvutis olevate seadmetega suhtlemiseks. Põhja sild on mõeldud suhtlemiseks kiiremate seadmetega. Ning lõuna sild on mõeldud suhtlemiseks aeglasemate arvuti komponentidega. Põhja- ja lõuna silla kiibistike jagamine kaheks on tavaline, kuigi on olukordi kus mõlemad kiibistikud on kombineeritud üheks sõlmeks. Iga kiip on loodud selleks, et täita kindel arv ülesandeid. 3
NMOS (n- channel MOS)- n Sõna pikkus sõltub registri ning vastupidi. Vastavalt Info salvestamist püsimällu nim. juhtivusega MOS- loogika. trigerite arvust ning võib olla juhtsignaalile kommuteeritakse püsimälu programmeerimiseks PMOS- P juhtivusega MOS väga erinev. Enam on levinud 8-, multipleksori väljundisse signaal .Püsimälude tähtsamad alaliigid: loogika CMOS (Complementary 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, ühest infosisendist. programmeeritav püsimälu MOS)) mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, Kommuteeritavate infosisendite (PROM- programmable read 3.Trigerid: Triger on 3 ja 4 baiti
kahetak line masterslave, kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimsel nulli haaramist elmineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, master järgneval. Kasutatakse nt. skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt. mälu vaatamine. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid ka: RS (resetset) seadesisendiga triger, keelatud on anda mõlemasse sisendisse korraga signaal 1, sest siis muutuksid väljundsignaalid määramatuks. 00=Q(t1), 01=1, 10=0, 11= T (toggle) loendussisendiga, iga järgmine impulss muudab oleku vastupidiseks. 0=Q(t1), 1=Q t 1 D (delay) andmesisendiga, säilitab niikaua eelmise väärtuse kuni clock sisendisse tuleb 1. Sõltub D väärtusest. Saab säilitada lühiajalist infot. 0=Q(t1), 10=0, 11=1.
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib).
SR (set-reset) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, S=R=1 on keelatud. Töötab: SR; Q(t), 00– >Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne.
Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik
....................................................11 6. PILET...........................................................................................................................................11 1. Multipleksor, demultipleksor................................................................................................... 11 2. Adresseerimise viisid.............................................................................................................. 11 3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine.......................................................................................... 11 7. PILET...........................................................................................................................................13 1. Dekooder..................................................................................................................................13 2. Magnetmäluseadmed.......................................................................
RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne.
ARVUTITE EKSAM PILETID PILET 1. Käsu täitmine protsessoris. Teisisõnu fetch-decode-execute tsükkel. Protsessor viib käsu täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist.
Kui te ostate endale arvuti, siis oleks tark valida kõige suurema mahutavusega kõvaketas, mida teie eelarve võimaldab. Kaasaegne keerukas tarkvara vajab kõvakettal üha enam vaba ruumi. Lisaks hakkavad ajapikku oma osa nõudma ka graafikafailid ning kõik muu, mida te näiteks Internetist oma arvutisse soovite laadida. Kõvaketas (Hard Disk) on suure mahutavusega (paarikümnest megabaidist mitmete gigabaitideni), kuid üldjuhul mittevahetatav ketas, st. ta on kettaseadmesse sisse ehitatud ja riknemise korral pole "kodustes tingimustes" remonditav. Vajaduse koral vahetatakse ta välja koos kettaseadmega. Kõvaketta eeliseks võib lugeda ka suurt töökindlust. Kettaseadmesse sisse ehitatult on ta kaitstud tolmu eest ning kui te ei unusta (vanematel kõvaketastel) transpordi eel tema lugemispäid parkimast (korraldusega parkhead või park) (uuematel on see automaatne), siis esineb kõvaketta tõrkeid harva, sest ta on pika tööeaga seade
trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks . · SR- seadesisendiga triger *a-sünkroonne | * sünkroonne - Keelatud on anda mõlemasse | sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. 4. LOENDURID. Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud
ka tema juhtplokk. Kirjeldatud tunnusbitte nimetatakse sageli lippudeks (flag) ja nad kuuluvad funktsionaalselt ALU juurde. 3 · dekooder (Decoder) võimaldab identifitseerida sisendis olevat kahendkoodi. N-sisendilisel dekoodril on nn. täieliku dekoodri korral kuni 2n väljundit. Dekooder on lihtsasti koostatav ja- elementidest. Sõltuvalt sisendkoodist on ainult ühel väljunditest signaal 1, ülejäänutel signaal 0. · koodimuundur (Code Converter) Teisendab näiteks 2nd koodi 10nd koodiks. B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 0011 Enamkasutatavaid järjestikskeeme · trigerid (Flip/flop, latch) triger on elementaarne salvestuselement, millel on kaks stabiilset olekut. Ühele olekule omistatakse leppeliselt kahendväärtus 1, teisele olekule 0. Erinevalt loogikaelementidest ei sõltu trigeri olek mingil hetkel mitte ainult sisendite väärtustest
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg..........................................................................................
operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (183-186) ..................................................................... 12 8. Arvuti mälu hierarhia (188-189) ........................................................................................... 15 9. Arvuti mälude klassifikatsioon (190-191) ............................................................................ 16 10. Pooljuhtmälud (191-197) .............................................................
diskreetimissagedust 48 KHz. CD - 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille ülemisele küljele on pressitud spiraalne soon ning piki soont jookseb salvestatud informatsioonile vastav reljeef. Dvd - digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD-ketas Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud Rannar Jantson RIISTVARA KAARDID Referaat Juhendaja: Silver Silluta 28.09.10 1 2 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................3 .......................................................................................................................................3
Ega neile po- legi funktsionaalsuselt palju lisada peale stereoheli toetuse (testi lipsasid ka mõned monoheliga kaardid), erinevate sisendite või FM-raadio, mis mõlemad juba osadel kaartidel olemas. Loomulikult üritatakse müraeemalduse algoritmidega parandada pildikvaliteeti ja toetada sisendsignaali raudvaralist pakkimist erinevatesse formaatidesse reaalajas. Mõne kiibistikuga õnnestub see paremini, mõnega halvemini. Tüüpilise TV-kaardi tööpõhimõte on sel-line: signaal antennist, kaablist või mujalt tuleb tuunerisse, kus saadakse sagedusest kätte telesignaal. Analoogsignaal liigub siis edasi A/D konverterkiipi, mis muudab selle digitaalseks ja saadab pildi PCI siinile. Nagu võib kujutleda, tekitab värvipilt, mis vahetub näiteks 24 korda sekundis, suure hulga andmeid. Kui need liiguks reaalajas läbi arvuti enda protsessori, asetaks see hiiglasliku koorma kogu süsteemile ja sööks jõudluse lihtsalt ära. Millest
Andmed muutmälus ei säili, kui muutmälul toide puudub. 8. Mis on SIMM ja DIMM mälude erinevus? 3p V:SIMM-il on ühel pool aind kiibistik ja DIMM-il on mõlemal pool (RAM-pulgal) 9. Mida tähendab SO-DIMM ja kus seda mälu peamiselt kasutatakse? 2p V: SO-DIMM tähendab Pisi DIMM. Seda mälu kasutataks peamiselt sülearvutites. 10. Mis vahe on ,,Unbuffered" ja" Registered" mälul? 2p V: Registered mälus on usaldusväärsem signaal, Unbuffered mälus on elektriliselt registriga signaale, ohverdades kella latentsust 11. Seleta lahti kõvaketta(HDD) tööpõhimõte? 5p V: Talletada faile sinna peale mida saab hiljem avada arvutist. Hoiustada salvestatud asjad aind ühele asjale mida saab ümber tösta vajadusel. 12. Mitme tolline HDD läheb üldiselt lauaarvutisse ja mitme tolline sülearvutitesse? 2p V: Lauaarvuti 3,5tolli ja 2,5tolli läheb tavaliselt sülearvuti 13. Mida tähendab ,,Bad sector"? 2p
29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine. VASTUSED 1. Protsessori struktuur : käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat. Protsessor · Protsessori üldstruktuur Protsessori ja mälu osa andmetöötluses: Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur, kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i
6. Multipleksor, demultipleksor Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Multipleksor on seega andmete kommutaator, mis võimaldab edastada mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendid jagunevad andmesisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures andmesisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest andmesisendist. Kommuteeritavate andmesendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Tähistused: 7. Konveier protsessoris ja mälus
Tabelite loetelu Tabel 1..............................................................................................................................11 Tabel 2.............................................................................................................................18 4 Sissejuhatus Referaadi koostamisel on kasutatud IT aluste loengukonspekti1 1 Kirikal, M. IT alused. Arvutite riistvara II osa (loengukonspekt), Tallinn, 2017 5 1 Pooljuhtmäluseadmed 1.1 Mäluseadmete jaotus Mäluseadmeid võib jaotada mitmeti: andmekandja järgi (pooljuhtmälu, magnetmälu, laserplaatmälu), asukoha järgi (protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis, eraldi seadmena põhiploki sees või väljaspool põhiplokki), kasutusala järgi (põhimälu, püsimälu, vahemälu, välismälu jne).
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvuti on tarkvarast ja riistvarast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvutisüsteem on täies töökorras arvuti, kuhu kuuluvad arvuti, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti tööks. Arvuti riistvara iseloomustavad näitajad: protsessor – aritmeetika-loogikaüksus (funktsionaalsus; info töötluse kiirus ja täpsus); juhtüksus (paindlikkus; kiirus; keerukus); mälusüsteem – mälusüsteemi hierarhiline korraldus; mälude infomahutavus; mälude kiirus; maksumus; sisend-väljundsüsteem – infoläbilaskevõime (sh reaktsiooniaeg); S/V-süsteemi (SVS) struktuurne korraldus; S/V-süsteemi talitluse korraldus (programselt juhitav SVS; katkestuste süsteemi
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvutit võib vaadelda kui süsteemi (arvutisüsteemi), mis töötleb programmimälus masinakeelset programmi ning teisendab andmemälus olevaid andmedi vastavalt sellele programmile. Arvuti riistavara iseloomustavad näitajad: Protsessor (keskprotsessor) Aritmeetika-loogikaüksus Juhtüksus Mälusüsteem Mälussüsteemi hierarhiline korraldus Infomahutavus Kiirus Maksumus Sisend-väljundsüsteem Info läbilaskevõime (reaktsiooniaeg) Struktuurne korraldus S/V-süsteemi talitluse korraldus: - Programselt juhitav - Katkestuste süsteemi rakendav
Milline on bitijada multiplekseri väljundis? V: 10101101 Vaata eelmist joonist 5) Milline joonisel kujutatud dekoodri väljunditest on aktiivne (1), kui sisendis x1 on väärtus 0 ja sisendis x2 on väärtus 1 V: B 6) Millisel joonisel on kujutatud sellele (binaar)algebralisele tehtele vastav loogikaahel? V: B 7) Millisel joonisel on kujutatud sellele (binaar)algebralisele tehtele vastav loogikaahel? V: E 8) Joonisel kujutatud prioriteedikoodri sisendisse antakse signaal x1x2x3x4 = 0010. Milline on signaal (f1f2) koodri väljundis? V: 1 9) Millised allpoolnimetatud loogikalülituste kogumid on algebralises mõttes täielikud? V: {NING; VÕI; EI}, {NING-EI}, {EI-EGA} 3.test Järjendloogikaahelad 1) Millistel joonistel on kujutatud D-trigeri loogikaskeem? V: B, E 2) Millistel joonistel on kujutatud T-trigeri loogikaskeem? V: C 3) Joonisel kujutatud trigeri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 11111000 a1 = 01010101
kahendsõna bittide ja baitidega. Universaalarvutite riist- ja tarkvara arendavad tänapäeval vähesed tippspetsialistid, nende tööd kasutavad peaaegu kõik. Ja vaevalt et enamikule arvutioperaatoreist pakub lähemat huvi mikroprotsessorite ehitus Tehniliste seadmete ja tehnoloogiaprotsesside juhtimisel on riist- ja tarkvaraprobleemid sageli spetsiifilised ning üldlahendid puuduvad. Programmeerijalt eeldatakse riistvara ehituse tundmist. Tööstuslikku juhtimissüsteemi projekteeriv insener peab aga tundma mikrokontrollerite spetsiifilisi detaile, sisend-väljundliideste omadusi ja mälu ning protsessori töö iseärasusi. See on põhjus, miks automaatikasüsteemide insener vajab algteadmisi mikroprotsessortehnikast. Digitaal- ja mikroprotsessortehnika on kahtlemata üheks tänapäeva insenerihariduse nurgakiviks. Digitaaltehnika aluste omandamine annab üliõpilasele võimaluse paremini
annaabi.ee 
