Uurimuse järgi jaotati osalised 3 gruppi. Grupile A anti teada, et ometigi erineb grupp B neist mõtlemisviisi poolest, on neil sarnane muusikamaitse. Ja grupile B anti teada, et neil on väga erinev muusikamaitse võrreldes grupiga A. Ja kolmas grupp oli kontrollgrupp, kellele ei antud muusikaliste eelistuste kohta üldse informatsiooni. Esmalt oli vaja jagada õpilased kahte põhilisse leeri, milleks kasutati ,,divergentse" mõtlemisega gruppi ja ,,konvergentse" mõtlemisega gruppi. Seega grupile A anti teada, et kõik seal grupis on vastavalt siis ,,divergentse" mõtlemisega. Ja grupile B anti teada, et sealsed on kõik ,,konvergentse" mõtlemisega. Seejärel hakkasid osalised täitma ankeeti, kus pidi hindama 10 erineva omadussõnaga (0-11 skaalal) oma gruppi ja siis teiste gruppi. Samamoodi pidi ka hindama teiste gruppi arvamust enda grupi suhtes
Mis on loovus? Loovust rakendatakse kahel juhul: esiteks siis, kui tehakse midagi rahulolust, mis on loominguline protsess ja tulemuseks on mingi looming. Mis on loovus? Teisel juhul ollakse loovad rahulolematusest ehk inimene tajub kusagil probleemi või olukorda, mida on vaja muutma hakata. Kuidas aju töötab? Loovmõtlemine hõlmab nii divergentset kui konvergentset mõtlemist, kuid inimese aju ei suuda neid ühel ajal kasutada. Ideaalne on, et divergentse mõtlemise tulemusena luuakse suur hulk ideid ja konvergentne mõtlemine aitab neid hinnata ja teha sobilik valik. Mis on innovatsioon? Protsess, mille tulemusena muudetakse idee või leiutis tooteks või teenuseks, mis loob väärtust ning mille eest klient on nõus maksma, ongi innovatsioon. Innovatsioon eeldab inkrementaalset (pisitasa kasvavat, nt Windows 7,8,10) või radikaalset (hüppelist, nt mobiiltelefonid) mõtlemist asjadest, protsessidest või teenustest (Mckeown, 2008)
Divergentne e. lahknev mõtlemine. Probleemile paljude erinevate lahenduste leidmine. Divergentset mõtlemist rakendataksegi nende ülesannete puhul, mis eeldavad paljude lahenduste võimalikkust ja isegi vajalikkust. Missugused järeldused võiks teha Guilfordi teooriast? Esiteks: divergentne mõtlemine, mille põhitunnuseks on voolavus, paindlikkus ja originaalsus, on loomingulist komponenti sisaldavate ülesannete lahendamise üheks tingimuseks. Teiseks: loovuse areng võib sõltuda divergentse mõtlemise võime omandamisest. Samas tekitab ameerika teadlase käsitlus ka rea küsimusi, millest üks olulisemaid puudutab eksperimentaalsetes tingimustes avalduva mõtlemistüübi suhet reaalse loominguga konkreetses kultuurikontekstis. PROJEKTI FAASID 1 VAIMUSTUS 2 KAINENEMINE 3 PAANIKA 4 SÜÜDLASTE JÄLITAMINE 5 SÜÜTUTE KARISTAMINE 6 EEMALOLIJATE AUTASUSTAMINE Mõtlemisviisid A)ANALÜÜTILINE Kriitiline -Faktiline -Tehniline -Loogiline -Analüütiline
vahel. · Kui pakkumiskõver on järsem kui nõudluskõver, saame tulemuseks konvergeeruva(koonduva) ämblikuvõrgu ja hind jõuab tasakaalupunkti. Joonis 2.17 lk 48. · Kui pakkumiskõver on nõudlusküverast laugem, muutuvad hinnakõikumised igal perioodil suuremaks, eemaldudes üha enam esialgsest tasakaalust. Sel juhul on tegemist divergentse (hargneva) ämblikuvõrguga. Joonis 2.18a lk 49. · Kui nõudlus- ja pakkumiskõverad on ühesuguse tõusuga, kõigub hind lõpmatult kahe taseme vahel, jõudmata kunagi tagasi esialgsesse tasakaalu. Tegemist on ideaalse ämblikuvõrguga. Joonis 2.18b lk 49. Nende kõikumiste vähendamisele aitaks kaasa ajavahe lühendamine tootmisotsuste tegemise ja toote turuletoomise vahel, efektiivsem infovahetus või tähtajaliste kaubatehingute tegemise võimalus.
ülesannete lahendamisele. Varasemad uurimused on analüüsinud kas divergentset mõtlemist (eelkõige esemete ja mängumaterjali alternatiivseid kasutusviise) või konvergentset mõtlemist (nt keppide ühendamisega seotud uurimused). Pepler ja Ross uurimuse tulemus sarnaneb Sylva jt ning Smith-Duttoni uurimuse tulemustele, mille järgi lapsed, kes mängisid materjaliga divergentsel viisil, olid paindlikumad ja lähenesid leidlikumalt oma ülesannete lahendamisele. Konvergentse ja divergentse mängu võrdlemine näitas ka seda, et konvergentsete mängukogemuste mõju oli spetsiifiline, samal ajal kui divergentsed mängukogemused olid üldisemad, andes võimaluse läheneda probleemile loovalt. Kokkuvõttes võib Pepleri ja Rossi töö põhjal väita, et laste mängul konvergentse ja divergentse materjaliga oli positiivne, kuid erinev ja sealjuures lühiajaline mõju ülesannete lahendamisele.
kehaliseks tegevuseks. Saksa võimlemisõpetaja Charles Beck oli esimene, kes õpetas saksa turnimisharjutusi koolis. Beck rajas ka välisvõimlemisväljaku. Saksa võimlemissüsteemi kui terviku mõju oli siiski piiratud regionaalse iseloomu tõttu, mis rõhutas jõu arengut ja natsionalismi. Siiski paljud koolid lülitasid saksa võimlemissüsteemile omaseid harjutusi õppekavadesse. Mõned võimlemisriistad nagu rööbaspuud, rõngad ja poom on jäänud olulisteks võimlemises. Divergentse meetodi tunnused, peamised lähtepunktid *Õppija otsib mitmesuguseid lahendusi *Kergesti seostatav teiste meetoditega * Õppilastevahelised suhted head, kuna õpiprotsessis liigutakse tuntult tundmatule * Meetod on rakendatav kõikidel tegevusaladel, põhioskuste, taktika ja strateegia kujundamisel *Õpetaja aksepteerib õpilase võimeid genereerida uusi ideid antud ülesande raames või antud alal * Õpetaja kavandab ülesandeid , mille lahendamine toob välja õpilase tunnetuslikud ja
õpitulemustest. 7) Õpistiilide mõiste ja selle rakendatavus koolis. Kas õpistiil kui tunnetuslik eripära või subjektiivne õpieelistus? Õpistiil – viis, kuidas inimesed õpivad ja uurivad nähtusi teadasaamise eesmärgil. Ühtset arusaama õppimisstiilide eristamiseks pole. Kõige sagedamini eristatakse sügavat ja pinnapealset õppimist. Loomingulisuse mõiste ja selle mõõtmine. Sageli ongi kõige levinumaks lähenemiseks kujunenud loomingulisuse samastamine divergentse mõtlemisega. Divergentne ehk lahknev mõtlemine kujutab endast aga arutlust, millel on mitu võrdväärset lahendusvarianti. Guilfordi teooria järgi väljendub divergentne mõtlemine mõtlemisprotsesside voolavuse (ideede paljususe), paindlikkuse (kui palju on erinevaid lahendusi) ja originaalsusena (ainulaadsus). Mõõtmine - Loomingulisuse mõõtmise alased tööd pärinevad põhiliselt E. Torrance’ilt, kes lõi rea teste divergentse mõtlemise mõõtmiseks
Mikro- ja makroevolutsiooni võrdlus SARNASUSED: ERINEVUSED: Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, Mikroevolutsioon toimub kiiremini. looduslik valik, vähemkohastunud Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad organismide väljasuremine. vähem isendeid. Aluseks geneetiline muutlikkus. Mikroevolutsioonis tekivad uued geeni-, Divergentse iseloom(mitmekesistumine) alleelid-, makro- evolutsioonis uued geenid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika Linne võttis kasutusele liikide nimetamiseks binaarse(kahesõnaline) nomeklatuuri Liik->Perekond->Sugukond->Selts->Klass->hõimkond->riik Kahesõnaline Ühesõnaline Alamliikide trinaarne e kolmesõnaline Eluslooduse süsteem 6riiki: prokarüoodid (eeltuumsed) -> bakterid ja arhed eukarüoodid (päristuumsed) -> protistid, taimed, loomad, seened
· Peale selle on olemas ka kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kuid mõtlemisülesandeid lahendades võib ka otseselt esemetega manipuleerida. Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ka nt ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike: · Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks (või mõni) lahend nt matemaatika ülesanded, intelligentsus testid jne · Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Inimestel tuleb leida vastus küsimusele, mille olukord tema ette püstitab. Iga ülesande lahendamine annab teatud kogemuse ja selle najal on järgmiste probleemidega juba lihtsam hakkama saada.
Guilfordi teooria kohalselt sünnib informatsiooni produtseerimisel mälust kas konvergentne või divergentne (mõtlemis)produkt. Konvergentse mõtlemise all peetakse silmas arutlust, mis viib ainsa, loogiliselt paratamatule ja korrektsele lahendusele või järeldusele. Konvergentse mõtlemise alla liigitub põhimõtteliselt igasugune toimimine kindla mõttemalli või algoritmi alusel. Divergentse mõtlemise väljundiks on mitu võrdväärset lahendusvarianti. Tavaliselt hinnataksegi kreatiivsust väljapakutud lahenduste hulga põhjal. 12. Millised on kolm mõtlemisprotsessi on Guilfordi järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks? Toetudes oma intellektimudelile, tegi Guilford (1959) üldistuse, et loomingulisuseks vajalik divergentne mõtlemine väljendub mõtlemisprotsesside voolavuse, paindlikkuse ja originaalsusena
mõtlemine esineb väikestel lastel ning ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike. Võime rääkida teoreetilisest ja praktilisest mõtlemisest, konkreetsest ja abstraktsest mõtlemisest jne. Mõtlemise tulemuse järgi saab vahet teha konvergentsel e koonduval ja divergentsel e hargneval mõtlemisel. Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks lahend matemaatikaülesanded, faktikeskseid teadmisi eeldavad küsimused, intelligentsus-testid. Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. Mõtlemine kui protsess. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava e reproduktiivse mõtlemisega
Loovus kui eeldus luua uut ja originaalset (ideid, lahendusi, produkte) on seotud mõtlemise paindlikkuse, voolavuse ja originaalsusega (Guilford, 1979). Oma kolmemõõtmelises intelligentsuse mudelis leidis Guilford, et on olemas kaks viisi mälus salvestatud informatsiooni töödelda: kon- vergentne ja divergentne mõtlemine. Konvergentne arutelu käib tavaliselt mingi kindla algoritmi kohaselt ja selle tulemuseks on üks kindel loogili- selt põhjendatud lahendus. Divergentse mõtlemise puhul on “õigeid” la- hendeid palju. Loova mõtlemise testid põhinevadki peamiselt divergentse mõtlemise mõõtmisel. Mõtlemise voolavust iseloomustab nendes testides inimese pakutud lahenduste arv, paindlikkust hinnatakse selle järgi, kui palju eri kategooriaid need vastused hõlmavad, ja originaalsust kaalutakse võrdluses teiste testitavate lahendustega. Samas aga ei saa loovust eraldada kontekstist – see on ka sotsiaalse
võimalust (Õppida mõtlema 2005). Loogiline ja loogilis-analüütiline mõtlemine ei ole inimesele kaasa sündinud. Me õpime seda näit. matemaatika kaudu. Analüütilist, diskursiivset, loogilist mõtlemist arendatakse aja jooksul. Lahendite arvu järgi liigitades saame: · Divergentne e hargmõtlemine kasutatakse nende probleemide lahendamisel, mille puhul võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. · Kovergentne e koonduv mõtlemine- kasutatakse nende probleemide lahendamisel, millel on üks lahend - matemaatikaülesanded, faktikeskseid teadmisi eeldavad küsimused, intelligentsus-testid. Suundumuse põhjal kas teooriale või praktikale liigitatakse: · Teoreetiline mõtlemine - suunatud objektide vaheliste seoste avastamisele.
Närvirakkude vahel võivad olla koonduvad (konvergentsed) ja lahknevad (divergentsed) seosed. Koonduvad- nt ajus teatud tasandil oleva impulsse vastu võtva närviraku seosega suurema hulga vahetult madalamal tasandil olevate rakkudega, milledel saabuvad impulsid koonduvad mainutud neuronile. Lahknevad- nt mingi taseme rakk võib olla seotud paljude rakkudega kõrgemal tasemel, millele ta saadab hulga impulsse harunevaid kiude pidi, olles seega divergentse mõju kandjaks. Selline NS ehitus tagab NS-i paindlikkuse, plastilisuse, suure infotöötluse mahu ja võime täita ühe ja sama suursüsteemi vahendusel paljusid erinevaid ülesandeid. NS-i üheks peamiseks funktsiooniks on pidev valik süsteemi sisendis (afarentsetes allsüsteemides) ja väljundis (eferentsetes lülides). Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Kuklaosas esmane nägemiskeskus; laubaküljel kõnekeskus; meelekohas kuulmiskeskus jne
(originaalsus). Tänapäeval peetakse loomingulisuse põhikriteeriumiks tehtud töö originaalsust ja sotsiaalset väärtust. Loomingulisuse mõõtmine. Siin kerkivad samalaadsed probleemid nagu teistegi psühholoogiliste mõõtmistega. Enne seda aga veel selgus loomingulisuse mõistes. Seetõttu on kõige levinumaks lähenemiseks kujunenud loomingulisuse samastamine divergentse mõtlemisega. Loomingulisuse mõõtmise alased tööd pärinevad põhiliselt E. TORRANCEilt (1966,1990). Ta lõi palju teste diverg mõtlemise mõõtmiseks. Need jaotuvad 2-ks tüübiks: verbaalsed testid (siin palutakse testitaval välja mõelda võimalikult rohkem lahendusi mingile asjale, n plastpudeli kasutamisele jne) ja graafilised testid (testitavad moodustavad elementidest kujundeid – n 30 paari paralleelseid jooni ja tee neist 30 joonistust, mis sisaldavad etteantud joonte paare
Neuronite sünkronisatsioon seda probleemi ju ära ei lahenda. Näiteks kui inimene tajub sellist objekti, mida ta kunagi varem näinud ei ole. Kuidas siis neuronid teavad selle objekti omadusi kokku sõlmida? Ajus sõlmitakse informatsioon sellest hoolimata kokku ühtseks taju muljeks. Ilmselt toimub see impulsside ruumilise informatsiooni baasil s.t. impulsside juhteteede ( liikumise trajektooride ) kaudu, kust informatsioon hargnema ( liigenduma ) hakkas. Näiteks lahkneva ehk divergentse seose korral on ( vastupidiselt koonduva ehk konvergentse seose korral ) ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse. Impulsside liikumised ajus ju toimuvad mööda kindlaid trajektoore. Kui ajus olevad kõik impulsid koonduvad ühte teatud ruumipunkti ( sellisel viisil kujuneb välja teadvus ), siis need impulsid ei jää sinna ,,kinni", vaid nad lihtsalt läbivad selle punkti ja hajuvad
arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse. Selline närvivõrgustikude struktuur loob väga suure keerulisuse. See võimaldab närvisüsteemi funktsioneerimise paindlikkust, olles väga plastiline. Infotöötlus on seega väga mahukas. Näiteks üks ja sama neuronitesüsteem on võimeline töötlema väga palju ja erinevaid funktsioone. Nüüd vaatleme ühte konkreetset närvisüsteemi osa
arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse. Selline närvivõrgustikude struktuur loob väga suure keerulisuse. See võimaldab närvisüsteemi funktsioneerimise paindlikkust, olles väga plastiline. Infotöötlus on seega väga mahukas. Näiteks üks ja sama neuronitesüsteem on võimeline töötlema väga palju ja erinevaid funktsioone. Nüüd vaatleme ühte konkreetset närvisüsteemi osa
annaabi.ee 
