Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat annab ülevaate probleemsete õpilaste distsiplineerimise võimalustest rakendades biheivioristlikke õppimise seaduspärasusi. Samuti antakse vastused küsimustele, millistel seaduspärasustel rajanevad metoodikad õpilaste distsiplineerimiseks tasustamisega, millised on õpilaste väärkäitumist alalhoidvad põhilised sotsiaalsed tegurid, milliste üldpõhimõtetega tuleb arvestada käitumise modifitseerimise metoodika rakendamisel õpilaste distsiplineerimisel, millised on tuntumad tasustusel rajanevad õpilaste distsiplineerimise kompleksmetoodikad ning mis teeb raskeks nende kompleksmetoodikate rakendamise. Tasustuse ja karistuse mõisted
hoopis eiramine. Alustame algusest POSITIIVNE TUNNUSTAMINE on tunnustamine, boonuse andmine, preemia – ühesõnaga kõik see mõjutab inimest positiivselt käituma. NEGATIIVNE TUNNUSTAMINE millegi hea äravõtmine, süüdistamine, trahvi tegemine, et piirata edasist positiivset tegevust. Negatiivne tegevus baseerub tavaliselt reeglite rikkumisel. Kus reegel pole iseenesest karistus vaid , pigem vahend, et inimesed väldiksid konkreetseid tegevusi. Reeglid on mõeldud inimeste distsiplineerimiseks. Uute töötajate puhul oleks mõistlik jätta karistamata või siis eirata halba tegevust vaid selgitada mida tööandja neilt tegelikult ootab ja millised on reeglite rikkumise tagajärjed. Tõenäoliselt ei soovi ükski tööandja uut töötajat karistada kui töötaja ei ole kursis olemasolevate reeglitega. KARISTUS on negatiivsete tagajärgede rakendamine või hüvitise eemaldamine eesmärgiga vältida soovimatut käitumist
riikidega sarnasemaks, on ka ebaeetiline käitumine järk-järgult välja tõrjutud. Pole võimalik, et turumajandusega kapitalistlikus riigis tekiks olukord, kus äri oleks täiesti eetiline. Äri iseenesest võiks seda isegi olla, kuid inimesed, kes tegelikult äri mõiste taga asetsevad, ei ole seda kunagi. Olukorra parandamiseks saab riik võtta kasutusele mitmeid meetmeid, kuid riik ei tohi ka liialt sekkuda. Ärimeeste distsiplineerimiseks on kehtestatud mitmed seadused, mida tuleb äritegevuses järgida ja mis väldib omavoli ebaeetilist käitumist. Oluline roll on ka meedial, kelle ülesandeks on üldust reegleid ja tavasid (eetikat) rikkuvatest ettevõtjatest informeerida ning seegi sunnib äri eetilisemaks kujundama. Äri ja eetika võivad olla nii sünonüümideks kui ka antonüümideks kõik on ainult ettevõtjate suhtumise küsimus. Mida pikaajalisemad ja hinnatumad on majanduses
· kui ma teist õigest aru sain, siis.... Täpsustamine/selgitamine Kasutatakse poolikuks jäänud info puhul · Kas saaksite korrata veel... SUHTELMISTEHNIKAD küsimuste esitamine · Avatud küsimused Kuidas? Mismoodi? Millal? Missugune? Võimalik saada rohkem infot, kui osatakse küsida, vastaja saab ise teemat arendada. · Suletud küsimused kas? Vastusevariandid (JA, EI) on ette antud, kinnituse saamiseks. Sobivad liigjutuka kliendi distsiplineerimiseks. · Esita korraga 1 küsimus ja kuula vastus ära · Esita küsimused loogilises järjekorras ja ära hüppa järgmisele teemale enne, kui olete mõlemad lõpetanud · Küsi ainult seda, mid aon vaja teada, mitte uudishimust. Toimetulek erinevate klientidega · klientide vajadused nad soovivad oma aega säästa Klientide segmenteerimine · Paremaks teenindamiseks (vajadusete rahuldamiseks) jaotatakse kliendid ühiste tunnuste alusel gruppidesse
kõrvale jätma. ,,Ei" ütlemist olen ma pikka aega harjutanud aga saab veelgi paremini. Minu loomus kõiki aidata viib selleni, et mu enda pere on jäänud kannatajaks. Ja loomulikult perfektsionism, kõik asjad ei pea ju olema tehtud viimasele lihvile, kui aega on vähe. Tänu sellele ajatabelile sain kinnitust tõsiasjale, et prioriteedid vajavad minu elus kindlasti ülevaatamist. Ajatabelit kavatsen kasutada ka edaspidi, mitte küll minuti täpsusega, aga enda distsiplineerimiseks ja tervise säästmiseks panen tundide kaupa tegevused kirja küll. Hetkel toidab mind tabeli efektiivsusest saadud eduelamus. Sellel nädalal toetab mind samuti ajatabel, et keerulise ajaga hakkama saada. Küll pean aga oluliseks soetada äratuskell, sest mobiili alarmile väga toetuda ei saa, mitmel korral on aku või mingid kõrgemad jõud äratuse nn kustutanud ja päeva plaani segamini ajanud. Ajakasutus on keeruline ja vajab kindlasti harjutamist. Usun, et sellest ainest
tulemusi biheivoristlik käitumise modifitseerimise metoodika (KMM), mille rakendamise edukus oleneb õpetaja oskusest jälgida muutusi lapse käitumises. Õpilaste distsiplineerimise metoodika rajaneb biheivoristliku tasustamise põhimõttel, s. t. õpilase käitumise kontrollimine väliselt. Lapse sisemine huvi jääb tahaplaanile, mistõttu peaks neid meetodeid kasutama kui ajutisi abivahendeid ülekäte läinud õpilaste distsiplineerimiseks. Rudolf Dreikursi metoodika on seisukohal, et probleemne käitumine on tingitud perekondlikust kasvatusstiilist ja tuleneb konkreetsemalt vanemate liigsetest ootustest laste arengule või viimaste ülekaitstusest ( Dreikurs 1968; Dreikurs et al. 1982). Mõlemal juhul kujuneb lastel kindlusetuse ja ebaadekvaatsuse tunne. Probleemi lahendamiseks tuleb õpetajal välja selgitada probleemse käitumise motiiv: jälgida laste käitumist, diagnoosida.
(vahe)kokkuvõtteid, peegeldab tagasi tundeseisundit · Välistab eelarvamused ja ennatlikud järeldused kuulab alati lõpuni ja mida öeldakse, mitte kes ütleb Küsimuste esitamine · Avatud küsimused kuidas? mismoodi?millal? Missugune? Võimalik saada rohkem infot, kui osatakse küsida, vastaja saab ise teemat arendada · Suletud küsimused kas? Alternatiivsed vastusevariandid on ette antud, kinnituse saamiseks.Sobivad liigjutuka kliendi distsiplineerimiseks · Esita korraga üks küsimus ja kuula vastus ära · Esita küsimused loogilises järjekorras ja ära hüppa järgmisele teemale enne, kui olete mõlemad lõpetanud · Küsi ainult seda, mida on vaja teada, mitte uudishimust. Kliendi vajaduste väljasegitamine Mida soovite, missugune see olema peaks, kuidas ette kujutate ... s.t. täpsustavaid küsimusi ja ümbersõnastamist Pigem rohkem kui vähem! Just vajadus on see, mis inimest reeglina käivitab. Ta hakkab otsima viisi,
Fossiilkütuste põletamisel ja orgaanilise aine kõdunemisel satuvad atmosfääri täiendavad kasvuhoonegaasi kogused, mis on seni olnud loomulikust süsinikuringest väljas. See suurendabki kasvuhooneefekti. (1) Tõsiasi on, et plaaneedi elamiskõlblikkuse säilimiseks peab inimkond astuma samme vähendamaks kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Käesoleva referaadi eesmärgiks ongi uurida põhjalikumalt ühte meedet, saastekvootide müüki, riikide ning ettevõtete distsiplineerimiseks ja õhkupaistavate heitgaaside hulga vähendamiseks ning täpsemalt just Eesti osalust selles kaubandussfääris. Esmalt teen lühikokkuvõtte üldisest probleemist ning seejärel räägin lähemalt, kuidas jõuti saastekvootide ostu- ja müügisüsteemini, mis on kasutusel tänapäeval. Toon ka näiteid, kuidas on selline majandamine kasuks tulnud Eestile. Süsinikdioksiidi taseme tõus atmosfääris on tõsiseks keskkonnaprobleemiks ning käesolev referaat
terroriseerimine. Sellise käitumisviisi tulemusena on lapse vaimne areng oluliselt takistatud ning tema võimete täielik potentsiaal jääb saavutamata. Emotsionaalselt halvasti või isegi julmalt kohtlemine on igasuguse vägivalla üks osasid: arvatavasti on ta üks kõige raskemini äratuntav vägivallaviise ja kindlasti on selle olemasolu iga kannatava lapse puhul väga raske tõestada. Need laste eest hooltkandvad inimesed, kellel kunagi ei tule pähe jõu kasutamine laste distsiplineerimiseks, ei taipa mõnikord, millist tõsist kahju nad võivad teha oma sõnadega. Kui laps kuuleb küllalt sageli:" Sa ei kõlba millekski!", siis võib juhtuda, et laps hakkabki öeldut uskuma ja käituma vastavalt. Lapse emotsionaalne maailm võib olla sügavalt rikutud, kuid väliselt pole mingeid jälgi. Kogu tema elu võib olla täis paralüseerivat kannatust tundest, et ta pole mitte midagi väärt; ta võib-olla ei jõua kunagi arusaamisele ega oska seletada, miks see nii on.
Vanemad on oma lastele veel ka identifitseerimise objektiks või mudeliks, erinevate sotsiaalsete käitumiste osas. Laps on võimeline õppima vaatlemise teel. Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimiseprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks. Distsiplineerimise korral reageerib vanem lapse reegleid rikkuvale või vastuvõetamatule käitumisele. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Mõju sõltub sekkumisviisist vanema poolt • suunamine • juhendamine • sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine • riidlemine • ähvardamine • millestki meeldivast ilmajätmine Teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel.
Samuti näitaksin harivaid videosid ja lühifilme ning kindlasti aitaks naeratamine. 9. OLUKORD – KUI SANKTSIOONID EI TOIMI Selles olukorras nõustun Susan Cowley´ga, et sanktsioonid ei ole ainuke viis lastega hakkama saamiseks. Mulle tundub, et erinevate sanktsioonide kasutamine ei ole väga tõhus, eriti kui kasutada neid absoluutselt iga olukorra lahendamiseks. See ei jätaks minust professionaalset muljet. On teisigi häid võimalusi õpilaste distsiplineerimiseks. Esiteks, nagu ka eelnevalt mainitud, jään ma endale kindlaks ega lase õpilastel tundi juhtida. Teiseks, kui mõni üksik õpilane on probleemne, ei ole vaja karme sanktsioone avalikult rakendada, vaid võib kükitada ta juurde ja vaikselt rääkida omavahel. Kolmandaks, kasulikud võivad olla leebed sanktsioonid, nagu kuri pilk või nime hüüdmine. Neljandaks, kui tunnis räägiks keegi minuga samal ajal, kasutaksin erinevaid lauseid, nagu “Kes räägib minuga koos
peegeldab tagasi tundeseisundit · Välistab eelarvamused ja ennatlikud järeldused kuulab alati lõpuni ja mida öeldakse, mitte kes ütleb 57 Küsimuste esitamine · Avatud küsimused kuidas? mismoodi? millal? missugune? Võimalik saada rohkem infot, kui osatakse küsida, vastaja saab ise teemat arendada · Suletud küsimused kas? Alternatiivsed vastusevariandid on ette antud, kinnituse saamiseks.Sobivad liigjutuka kliendi distsiplineerimiseks 58 Üldised soovitused · Esita korraga üks küsimus ja kuula vastus ära · Esita küsimused loogilises järjekorras ja ära hüppa järgmisele teemale enne, kui olete mõlemad lõpetanud · Küsi ainult seda, mida on vaja teada, mitte uudishimust. 59 Ümbersõnastamine Kliendi jutu oma sõnadega üle kordamine, mille abil: · kontrollitakse mõistmise õigsust
· Välistab eelarvamused ja ennatlikud küsida, vastaja saab ise teemat arendada järeldused kuulab alati lõpuni ja mida · Suletud küsimused kas? öeldakse, mitte kes ütleb Alternatiivsed vastusevariandid on ette antud, kinnituse saamiseks.Sobivad liigjutuka kliendi distsiplineerimiseks 57 58 Üldised soovitused Ümbersõnastamine · Esita korraga üks küsimus ja kuula vastus Kliendi jutu oma sõnadega üle kordamine, ära mille abil: · Esita küsimused loogilises järjekorras ja ära · kontrollitakse mõistmise õigsust
peegeldab tagasi tundeseisundit · Välistab eelarvamused ja ennatlikud järeldused kuulab alati lõpuni ja mida öeldakse, mitte kes ütleb 57 Küsimuste esitamine · Avatud küsimused kuidas? mismoodi? millal? missugune? Võimalik saada rohkem infot, kui osatakse küsida, vastaja saab ise teemat arendada · Suletud küsimused kas? Alternatiivsed vastusevariandid on ette antud, kinnituse saamiseks.Sobivad liigjutuka kliendi distsiplineerimiseks 58 Üldised soovitused · Esita korraga üks küsimus ja kuula vastus ära · Esita küsimused loogilises järjekorras ja ära hüppa järgmisele teemale enne, kui olete mõlemad lõpetanud · Küsi ainult seda, mida on vaja teada, mitte uudishimust. 59 Ümbersõnastamine Kliendi jutu oma sõnadega üle kordamine, mille abil: · kontrollitakse mõistmise õigsust
mudelid, sest nad on lapse jaoks positiivsed, kompetentsed ja võimu positsioonil. Lapsed imiteerivad oma vanemaid kõiges: kõnnak, kõnemaneer, zestid ja peegeldavad ka nende väärtushinnanguid Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks ja on lapse suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilma jätmine). Enamasti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest
Ka kõige täiuslikumal kujul pole programmõpe suutnud täielikult asendada õpetajat. 11) Operantse tingimise seaduspärasuste ja vormimise printsiibi rakendamine selle lähtealusena. Iseloomulikuks on püüd kutsuda esile muutusi käitumises positiivsete vahenditega, ignoreerides sobimatut ja tasustades soovitavat käitumist. Käitumise modifitseerimise metoodikat kasutatakse nii üleastuvalt käituvate õpilaste distsiplineerimiseks kui ka puuetega õpilaste abistamiseks. 12) Lineaar- ja hargprogrammid. Skinneri põhimõtete järgi ülesehitatud õppematerjale hakati nimetama jadaprogrammideks. Nendega ülesehitatud õppetekstid võimaldavad õppida individuaalses tempos Õppematerjali K1 Õppematerjali K2 Õppematerjali
Näiteks, kui 5- aastane poiss viib pärast õhtusööki oma nõud ise kraanikaussi ja ema naeratab talle või kui 4- aastane laps lükkab hoogsalt laualt maha ajalehtede hunniku ning isa vaatab seejärel kulmu kortsudades otsa. Heakskiit soodustab samasuguse käitumises kordumist, grimass või tähelepanust ilma jätmine mõjub aga karistusena (Kikas 2008: 55) 3.1 Distsiplineerimine Distsiplineerimise korral reageerib vanem lapse reegleid rikkuvale või vastuvõetamatule käitumisele. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist ( suunamine, juhendamine, sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilmajätmine). Enamsti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest
karistamisega ning mõelda läbi, kuidas püsivate positiivsete muutuste tekkimisel käitumises vähendada järk- järgult tasustamist. Kui rakendatud KMMei anna mõne päeva jooksul tulemusi, peab õpetaja analüüsima ebaõnnestumise põhjusi ja leidma uue lahenduse. Tasustusel rajanevad õpilaste distsiplineerimise kompleksmetoodikad. Komplekseid käitumise modifitseerimise metoodilisi süsteeme kasutatakse nii üksikute õpilaste kui terve klassi distsiplineerimiseks. Nende alla liigituvad vanemate kaasamine õpilaste positiivse käitumise tasustamisse, arvestuse pidamine õpilaste üle ning lepingute sõlmimine üksikõpilaste või kogu klassiga. Vanemate kaasamine õpilaste eeskujuliku käitumise tasustamisse raportkaartide vahendusel muudab kooli ja kodu koostöö õpilaste kasvatamisel tunduvalt tõhusamaks. Süsteemi käivitamiseks tuleb lastevanematega kokku leppida õpilaste tasustamise
Õpilasele alternatiivse valiku pakkumine – pole karistus vaid õpilase eneseregulatsiooni arendamise võte. Üldstrateegiad kroonilise üleastuva käitumise peatamiseks ja ületamiseks ning nende lähenemiste tugevad ja nõrgad küljed. Õpilase distsiplineerimine tasustamisega. Õpilaste väärkäitumist alalhoidvad sotsiaalsed tegurid. Üldpõhimõtted käitumise modifitseerimise metoodika rakendamiseks õpilaste distsiplineerimiseks. Tasustamisel rajanevad distsiplineerimise meetodid toetuvad operantsele tingitusels, käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi kordub, mis negatiivseid – kaob. Kinnitus on sündmus, mis tugevdab või hoiab alal sõltuvusseost märguande ja reageeringu vahel. Positiivne kinnistus e tasustamine võib koolis olla materiaalne (maiustus, raha, preemia), sotsiaalne (kiitmine, tunnustus) ja ka ihaldatud tegevuse võimaldamine (mängida arvutimänge, kasutada videoaparatuuri)
vältida koostöövalmis õpilaste eemalepeletamist. Selles tunni või tegevuse faasis on kõigel meie Tasub mõelda sellele, mida klassile öelda (verbaalse märguandena) – eriti rahutumate klasside poolt distsiplineerimiseks tehtul või öeldul kohene mõju nii üksikisikule (või väiksemale rühmale), puhul. Kasu võib olla isegi selliste esmaste asjade läbikaalumisest nagu näiteks ukse lahtijätmine kelle poole me pöördusime, kui ka laiemale publikule. Olles näiteks liigselt vastanduvad, loome õpilaste sisenemiseks – paludes mõnel õpilasel ust lahti hoida. Vältige pikka vestlust õpilastega,
annaabi.ee 
