plahvatuseks või siis kõikide piiride hägustumiseks: mis on kust ja kas on kunst. Mis kõlbab olema kunst ja mida üldse kõlbab kunstisündmuseks nimetada. Kunst kaotas oma identiteedi ja koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali sisenuna kunsti sündsusetute rünnakute ohvriks on langenud. Õhtutatakse vana head „meie-tunnet“ versus kaasagne kunst.”
Bahtini zanriteooriale ja Michel Foucault' diskursuse- ja võimukäsitlusele. Fairclough peab vajalikuks viia diskursusanalüüsi läbi kolmes omavahel hästi integreeritud etapis (vt joonis 1). Joonis 1. Diskursusanalüüsi dimensioonid ja etapid N. Faircloughi järgi. Allikas: Titscher, Meyer, Wodak ja Vetter 2000: 152. 1. etapp on teksti vormiliste omaduste detailne kirjeldamine, mida vaatleme üksikasjalikult allpool. 2. etapp on teksti ja diskursiivse praktika tekstiloome- ja tõlgendusprotsesside vaheliste seoste tõlgendamine ehk analüüs, mille käigus vaadeldakse seoseid teksti ja sotsiaalse interaktsiooni (inimeste suhestumise ja suhtlemise) vahel, st vaadeldakse teksti kui sotsiaalset tegevust. Teksti nähakse sotsiaalse tekstiloomeprotsessi produktina, aga ka ressursina tõlgendamisel. Sealjuures tuleb arvesse võtta teksti võimalike tõlgendajate taustteadmisi ja
Virkus, S. (1997), Rahvusvaheline koostöö kaugkoolituses. Infofoorum, 3, 6 lk. URL http://www.tpu.ee/~i-foorum/inst.htm. ISSN 1406-2001 (20.11.2008) (näide) URL = uniform ressource location Paraku peab viitama ka ajale, mil konkreetset inforessurssi on kasutatud! · Autor(id). Aasta. Pealkiri: pealkirja täiendandmed. In: kogumiku pealkiri, leheküljed. Ilmumiskoht: kirjastus. ISBN. Kuurme, T. (2000). Õppimine kui loomus: õppimine diskursiivse praktikana üliõpilaste vaateviisis. In: Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus, 18..... Natuke vajalikke termineid: · ISBN rahvusvah raamatu standardnr; 10-koh nrkood, mis sisaldab kontrollnr-t ja millele eelneb suurtähtlüh ISBN. Identifitseerib ainuliselt teose ühe trüki, mille on välja andnud üks teatud kirjastaja. ISBNi annab rahvuslik ISBNi agentuur ja see nr põhineb
,,seisukohast" Ajakirjandus kui STRUKTUREERITUD TEGEVUS uudiste kajastamine on plaanipärane ja ette kavandatud tegevus. 9. Seletage lahti mõiste `diskursus' (loengumaterjal, Fairclough) Norman Fairchlough: diskursusanalüüs näitab teatud tüüpi diskursusele iseloomulikke jooni ja struktuure ning ümberstruktureerivaid tendentse diskursiivseis kordades. Diskursiivse korra mõiste tähistab Fairclough' i kohaselt struktureeritud diskursiivsete praktikate terviklikkust institutsioonis või ühiskonnas ning nende praktikate vahelisi seoseid. Fairclough' i, kes seostab lingvistilist analüüsi sotsiaalse analüüsiga, peetakse sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte analüüsi suuna peaesindajaks (Volt, 1997) Norman Fairclough (1995) keskendub oma diskursusekäsitluses diskursuse mõiste kahele põhitähendusele:
Tähistamisprotsessi lõpliku sulgemise jaoks peaks kätte jõudma hetk, kus tähenduste pidev edasilükkamine põrkab diskursuse piiride vastu ja diskursus sulgeb ennast. See ei ole aga võimalik, sest sel juhul peaks diskursus suutma oma piire väljastpoolt tähistada ehk tähistama tähistamatut, mis teda teistest eristab. Selle asemel on ühiskonnas tähenduste üleküllus. 6. Mis on selle tagajärjed ühiskonnale ülekantuna? Kuitahes edukas mingi poliitiline projekt ühiskonnas ka poleks diskursiivse välja domineerimisel, ei saa ta kunagi täielikult liigendada kõiki elemente, kuna alati leidub jõudusid, mille vastu ta on defineeritud. 7. Tühja tähistaja funktsioon poliitikas? Tühi tähistaja poliitikas tähistab millegi puudumist, äraolevat totaalsust. Poliitlised grupid tähistavad rahva võimu, aga see tähistus on laenatud ja seeläbi tühi. Kogukond on äraolev täidetus ja ei oma esinavat vormi ning tähistaja tühjeneb oma konkreetsest, eristavast tähistatavast. 8
Mõtlemisülesande lahendamine eeldab siin vahetut kokkupuudet esemete/nähtustega, nendega manipuleerimist. 2-5a lapsed Kujundiline- on võimalik mõtlemisülesande lahendamine juba objektist eemalolevalt: objekti või situatsiooni asendab kujund ( sõna,visualisatsioon,kuulmiskujund) sellest. Teoreetiline- Praktiline Diskursiivne- arutlev, loogiline, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev. Intuitiivne- diskursiivse vastandiks. Loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul, loogilist arutelu ennetaval või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu, kiire leidmisena. Alateadvuses toimuva loomingulise akti kehastus. Reproduktiivne Tahteline Tahtmatu Intuitsioon Heuristika- tegeleb mõtlemisülesannete lahendamise hõlbustamise ning uute, kiirete ja tavatute lahendusteede otsimisega. Insait - mõeldakse ootamatut, varasema täpselt samasuguse probleemsituatsiooni kogemuse
Deduktsioon alustatakse teatud-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksikjuhu kohta (valetavatel isikutel muutub alajäsemete dünaamika-> see isik seisab selgitusi andes ,,maassekaevunud" jalgadega-> järelikult võib see isik valetada) Mõtlemisliigid esemeline, süntees, võrdlemine, üldistamine, abstraheerimine. Diskursiivne mõtlemine, mis on loogiline, arutlev, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev. Intuitiivne diskursiivse mõtlemise vastand. Loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamisel vahetul, loogilist arutelu ennetavalt või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu, kiire leidmisena. Reproduktiivne mõtlemisliik originaalsuse järgi - taasloov Produktiivne loov Tahteline mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - sihipärane Tahtmatu mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - juhuslik Heuristika probleemi lahendamine teatud rusikareeglite või üldistatud strateegiliste
Deduktsioon alustatakse teatud-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksikjuhu kohta (valetavatel isikutel muutub alajäsemete dünaamika-> see isik seisab selgitusi andes ,,maassekaevunud" jalgadega-> järelikult võib see isik valetada) Mõtlemisliigid esemeline, süntees, võrdlemine, üldistamine, abstraheerimine. Diskursiivne mõtlemine, mis on loogiline, arutlev, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev. Intuitiivne diskursiivse mõtlemise vastand. Loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamisel vahetul, loogilist arutelu ennetavalt või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu, kiire leidmisena. Reproduktiivne mõtlemisliik originaalsuse järgi - taasloov Produktiivne loov Tahteline mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - sihipärane Tahtmatu mõtlemisliik tahte osavõtu alusel - juhuslik Heuristika probleemi lahendamine teatud rusikareeglite või üldistatud strateegiliste võtete
* Analüüsi peamine intellektuaalne tööriist on võrdlemine. * Andmete struktureerimiseks ja sorteerimiseks on olemas erinevaid visuaalseid vahendeid. * Analüüs on eklektiline tegevus. * Paljudes uurimisvaldkondades arutletakse uuringu tulemusi uurija ja uuringus osalejate vahel, et luua resonants ja jagatud tähendus. * Tõendusmaterjali piirangute suhtes tuleb olla skeptiline ja valvel. * Tuleb kaasata alternatiivseid strateegiaid. * Tõlgendus areneb läbi nii visuaalse kui diskursiivse analüüsi. * Analüüsi tulemuseks on mingisugune kõrgtasemel süntees ja tõlgendus. * Analüüs pole kunagi ammendav ja lõplik. (lk 132-133) Püüd läbi kontseptuaalse / teoreetilise raamistiku oma andmetest sotti saada on kasulik analüütiline strateegia. On tähtis, et neid raamistikke tunnustatakse ja selgitatakse detailselt viidetes. Olemasolevate raamistike kasutamine analüüsimisel võib aidata siduda uuringutulemusi väljakujunenud uuringuga
verbaalne mõtlemine. Reprodutseeriv ja loov reprodutseeriv mõtlemine kordab, toob esile varem teadaolevat, näiteks loengul või õpikus esitatu. Loov mõtlemine genereerib aga uusi ja originaalseid ideid või nende väljendusi helis, värvis jne. Loovuse takistuseks ehk sisetõketeks võivad olla madal motivatsioon ja mõttelaiskus, aga ka madal enesehinnang. Diskursiivne ja intuitiivne etapiviisilise, loogiliselt järeldava arutluse korral on tegemist diskursiivse mõtlemisega. Intuitiivne mõtlemine saab seevastu teoks järelduste ülehüppamisena ühelt teabehulgalt või eelduselt järgmisele. Loogilisabstraktne ja kaemuslikmotoorne Loogilisabstraktne mõtlemine opereerib üldiste kategooriate, skeemide ja süsteemidega, eelistab verbaalseid arutlusi ja rangeid tõestusi praktilisele tegutsemisele. Kaemuslikmotoorse ehk tegevusliku mõtlemise korral lahendatakse eluline ülesanne reaalse tegutsemise käigus. Nimetatakse kätega mõtlemiseks.
kujutlused ja tahe. Primaarsed komponendid on usulise kogemuse jaoks määrava tähendusega. Intuitiivne mõtlemine tähendab loovkogemuse sarnast elamust, milles adutakse jumalikku tegelikkust. Intuitsioon oli Girgensohni arvates tundesarnane mõtlemine, milles tunnete ja mõtete vahel puudub kindel piir. Intuitiivne mõtlemine erineb diskursiivsest mõtlemisest, mis on toimib kõrgemal teadvustasandil ja on formuleeritav keeleliselt või graafiliste sümbolite abil. Piir intuitiivse ja diskursiivse mõtlemise vahel on mutuv, mitte range ja selge. Intuitiivse usulise mõtlemise põhisisuks on tunnetus Jumalast ja tema omadustest ning tegutsemisest. Mina funktsioon on Girgensohni arvates põhiline usulist 9. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Eksperimentaalse introspektsiooni meetod on religioonipsühholoogias kasutamist leidnud Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnas, mis tegutses Tartus 20. sajandi kolme esimese kümnendi jooksul. Girgensohn
divergentne;kujundlik ja verbaalne mõtlemine. Reprodutseeriv ja loov- reprodutseeriv mõtlemine kordab, toob esile varem teadaolevat, näiteks loengul või õpikus esitatu. Loov mõtlemine genereerib aga uusi ja originaalseid ideid või nende väljendusi helis, värvis jne. Loovuse takistuseks ehk sisetõketeks võivad olla madal motivatsioon ja mõttelaiskus, aga ka madal enesehinnang. Diskursiivne ja intuitiivne- etapiviisilise, loogiliselt järeldava arutluse korral on tegemist diskursiivse mõtlemisega. Intuitiivne mõtlemine saab seevastu teoks järelduste ülehüppamisena ühelt teabehulgalt või eelduselt järgmisele. Loogilis-abstraktne ja kaemuslik-motoorne- Loogilis-abstraktne mõtlemine opereerib üldiste kategooriate, skeemide ja süsteemidega, eelistab verbaalseid arutlusi ja rangeid tõestusi praktilisele tegutsemisele. Kaemuslik-motoorse ehk tegevusliku mõtlemise korral lahendatakse eluline ülesanne reaalse tegutsemise käigus. Nimetatakse kätega mõtlemiseks.
§ Kahjustab ebapopulaarsete, ent sellest hoolimata oluliste ideede ja ettepanekute kaalumist Valitsuse hindamise alused Vaatamata erinevatele väärtustele, keskendutakse valdavalt järgmisele: ® Stabiilsus ja kord ® Aineline heaolu ® Kodanikuõigused ® Demokraatlikkus Osalemine diskursiivsel väljal n Bourdieu: väljad, avanemine ja sulgumine, ortodoksia ja heterodoksia n Kodanikeühiskonna sisuline toimimine eeldab vastava diskursiivse välja olemasolu n Jürgen Habermas: n Elumaailm (elavik) vs süsteem n Avalikkussfäär: ideaalne kommunikatsiooniolukord, deliberatiivne arutelu, praktiline veenmine n Avatud ja konstruktiivse deliberatiivse arutelu protsess võimaldab jõuda parimate lahendusteni (vrd J. S. Mill) ja lahendi suurema legitiimsuseni (vrd Luhmann) n Seni ulatusliku legitiimsusega rahvuspatriotism võib uut
zest? (sellised teemad on A-A Allaste ja M Lagerspetzi uurimuses 2006) = indiviidi ja väikegrupi, .mikrotasandi. seletused. Meile võõras on neile enesestmõsitetav. # püüe mõista ja seeläbi seletada inimeste tegutsemist (NB: mitte seda tingimata heaks kiita!) - on erinevaid arusaami nii teaduse ülesannete kui ka ühiskonna kohta . neid ei saa lahendada empiiriliselt * Comte.i sõnapruugis .metafüüsilised. küsimused. Ei saa aga nendeta. Arutlev demokraatia ja diskursiivse korra piirid (Vikerkaar 4-5/2005) Ratsionaalsuse piirid: kui ratsionalsus peab hakkama kahtlema iseendas järjepidevuse põhimõttest lähtuvalt, siis jõuame ikkagi metafüüsiliste väideteni. Mis on olluline, mis mitte. Ehk eriarvamuste leidmine arutlevas demokraatias (mis oleks justkui ratsionaalne) on sama oluline kui (ratsionaalse) konsensuse leidmine. - Mõned sotsioloogia jaoks tähtsad küsimused, millele vastata saab ainult oletamisi:
Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on “praktilise loomuga”, st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks “eluga edasi minna.” Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid.
Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski "normatiivne pühendumus" me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on "praktilise loomuga", st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks "eluga edasi minna." Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid.
Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on “praktilise loomuga”, st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks “eluga edasi minna.” Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid.
4) Originaalsuse järgi - Reproduktiivne(taasloov) - Produktiivne(loov) 5) Tahte osavõtu alusel - Tahteline (sihipärane) - Tahtmatu(juhuslik) Mõtlemise alaliigid järgnevad üksteisele ontogeneesis, kusjuures järgnev sisaldab alati eelnevat ning väljaarenenult esinevad nad kõik tihedas seoses. Mõtlemist, mis on loogiline , arutlev, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev, nimet diskursiivseks mõtlemiseks. Diskursiivse mõtlemise vastandiks on fantaasiaga tihedalt seotud intuitsioon. Intuitsioon on loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul , loogilist arutelu ennetaval või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu , kiire leidmisena. Mõtlemisülesannete lahendamise hõlbustamise ning uute , kiirete ja tavatute lahendusteede otsimisega tegeleb heuristika. Inimesed kalduvad sageli
4) Originaalsuse järgi - Reproduktiivne(taasloov) - Produktiivne(loov) 5) Tahte osavõtu alusel - Tahteline (sihipärane) - Tahtmatu(juhuslik) Mõtlemise alaliigid järgnevad üksteisele ontogeneesis, kusjuures järgnev sisaldab alati eelnevat ning väljaarenenult esinevad nad kõik tihedas seoses. Mõtlemist, mis on loogiline , arutlev, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev, nimet diskursiivseks mõtlemiseks. Diskursiivse mõtlemise vastandiks on fantaasiaga tihedalt seotud intuitsioon. Intuitsioon on loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul , loogilist arutelu ennetaval või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu , kiire leidmisena. Mõtlemisülesannete lahendamise hõlbustamise ning uute , kiirete ja tavatute lahendusteede otsimisega tegeleb heuristika. Inimesed kalduvad sageli
tunnetab kui õiglast regulatsiooni inimeste sotsiaalse kooselu suhete reguleerimiseks; õigus ei toimi, kui tema näol on tegemist regulatsiooniga, mis ahistab suuremat või vähemat osa ühiskonna liikmetest või gruppidest just nende poolt tunnetavast õigusest tulenevalt meelepäraselt tegutseda. Seaduse legitiimsus on nende efektiivsuse põhieelduseks. Legitiimsus peab olema ühiskonnast tulenev. Diskursiivne iseloom legitiimsus peaks eeldatavasti regulatsioonile tekkima diskursiivse dialoogi käigus riigivõimu esindajate (seadusandja) ja kodanike (seaduse subjektide) vahel. Diskursiivne kommunikatsioon on aga riigi juhtimise ja kontrolli all. Riik omab olulist võimurolli ühiskonna üle ning kasutab seda ka edukalt õigusliku korra loomiseks või kujundamiseks, s.h õiguse legitiimsuse saavutamiseks ning oma huvide realiseerimiseks. Õiguse legitiimsus on kahepoolne nähtus, mis võib
annaabi.ee 
