· Tähtsam info on kirjas · Hea väljanägemine Esmamulje: · Hubane ning soe · Küünlad põlevad, õrn ning romantiline valgustus (kuid piisavalt valgustatud) · Nauditav muusika · Puhas · Teemakohased dekoratsioonid · Meeldiv raamatunurk · Prügikastid nähtaval kohal Teenindaja: · Meessoost · Naeratab sõbralikult ning tervitab viisakalt · Annab piisavalt aega valida, ning ei ole pealetükkiv · Küsib arusaadava ja selge diktsiooniga "Kas olete otsustanud?" Teenindaja välimus: · Hoolitsetud küüned ning käed · Juuksed piisavalt lühikesed ning kammitsetud · Puhas ja triigitud vormiriietus · Kena väljanägemine Teenindaja käitumine: · Teietab · Naeratab pidevalt · Viisaka kõnepruugiga · Hooliva suhtumisega klientidesse · Tähelepanelik Maitseelamus: · Tellitud tee oli kuum ning masin, millest kuuma vett saadi oli puhas · Tee valik oli lai ning igale maitsele
5 LISANDIGA LAUSED, RIND- JA PÕIMLAUSET Lisandiga laused: 1. Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2. Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 3. Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 4. Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 5. Tartu linn valis uue volikogu. Rindlaused: 1. Päike paistab, aga õues on külm. 2. Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. 3. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. 4
ühes vanas lossis ateljeed. Camille töötas Rodini abilisena ning oli ühtlasi ka armuke. Rodinil oli selleks ajaks olnud pikem suhe Rose Beuretiga, kuid seda ta armukese pärast ei lõpetanud. 1916. aastal sai Rodin ataki, kuid juba aasta hiljem,1917, abiellus Rose Beuretiga. 17. novembril, paar päeva pärast ema sünnipäeva, Rodin sureb. Mulle isiklikult antud film meeldis, sest teksti luges mõnusa hääle ja korrektse diktsiooniga inimene ning välja oli toodud huvitavaid pilte ja videokatkendeid Auguste Rodini kohta. Eriti jäid silma muidugi tema omapärased teosed, mis olid hoopis teistmoodi tehtud, kui varasemad ja nüüdisaegsemad skulptuurid. Isiklikult meeldis „Põrguväravad“. Carl-Robert Reidolf
korra enne kontserdi andmist proovi teha ja mingit kindlat kava neil pole. Osa lugudest improviseerisid esinejad algusest lõpuni koha peal. Esitamisele tulid järgmised lood: 1) inBoili poolt: ,,Kallis proua" , ,,Ratas","Ketikoer", ,,Sinu maja", ,,Üks jõgi" 2)Tõnis Mäe poolt: ,,Jäljed", ,,Anna mulle andeks", ,,Ballaad", ,,Igatsus", ,,Laul Timmile", ,,Laul verelilledest", ,,Pühendus", ,,Rahus", ,,Romanss", ,,Olen valind tee". Üldiselt olid mõlemad esinejad väga hea diktsiooniga ja suutsid oma laulud hästi välja kanda, vaatamata sellele, et Tõnis Mäel oli hääl suhteliselt ära ja kähises. Sellepärast vabandas ta ka publiku ees, et ei esita mõnda lugu, mida kõik oodanud olid . Vahepeal kui Tõnis Mägi laulis mõnda oma laulu, proovis inBoil talle taustaks laulda, aga kohati tundus see sobimatu ja ei mõjunud esitusele hästi. Märkimisväärne oli ka Tõnis Mäe vilistamisoskus- ta vilistas
huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist. Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu. Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli
Mida? Näiteks (Keda?) koera, (Mida?) arvutit) Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand: (Jälgi ka koma (,)) 1. Kui lisand on nimetavas käändes või osastavas1.5 käändes, siis eraldame lisandi komadega: N.1 Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. N.2 Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. N.3 Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? N.4 (Osastavas käändes) Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 2. NB (1). Kui lisand on omastavas2 käändes, siis pannakse koma ainult ette: (2 Omastav vastab küsimusele: Kelle? Mille? Näiteks (Kelle?) meistri. (Mille?) äri) Lisand omastavas käändes: N.1 Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis. N
aastapäeva kontserdil. Kontsert toimus Tallinna Talvefestivali raames ning tegemist oli ooperigalaga, mis toimus kahes osas. Vello Jürna (1. detsember 1959 12. juuni 2007) oli ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Õppis Eestis, täiendas end Itaalias ning tagasi tulles Eestisse etendas Estonias üle kolmekümne erineva rolli. Õhtujuht oli laulja Alar Haak, kes ka ise ühe laulu esitas. Ta oli humoorikas, muhe, ilmekas, hea suhtleja ning väga hea diktsiooniga. Iga laulu või inimesega, mis tol õhtul esitati, lõi ta seose Vello Jürnaga, ning meenutas teda. Lauljatest astusid üles Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margit Saulep, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusk, Urmas Põldma, Aare Saal, Oleg Orlovs ja Villu Valdmaa. Naisesinejad olid väga uhketes, kohati isegi vanaaegsetes kleitides ning mehed ülikondades. Esimeseks etteasteks oli E. Elgari Land of Hope and Glori, mida mängis orelil Piret Aidulo.
kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist. Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu. Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik,mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause
Mind pani imestama, kui hea akustika seal oli. Esinejate kostüümid olid tänapäevased, pidulikud ja veidi ooperlikud. Kostüümid sobisid etenduse kontekstiga hästi kokku. Kostüümikunstnik oli Jan Tomson. Hannaliisa Uusma kandis etenduses erinevaid kleite. Jarek Kasar ja Uku Uusberg aga frakke. Etendusel oli üks vaatust. Mõte ja tekst anti publikule edasi laulu ja kehakeele kaudu, sõnu ei kasutatud. Teksti oli palju, tekst oli sisukas ja oli lauldud selge diktsiooniga. Teksti näide: Kui tuba on külm, ja jääs radikad siis see on su väike Antarktika Chalice on üks omapärasemaid Eesti lauljaid. See oli tema esimene ooper, kuid tema loominguline käekiri oli seal selgesti äratuntav. Jarek Kasari loomingus on palju piltlike väljendeid ja kerge on kaasa mõelda. Minu arvates kõlab Jarek Kasari muusika tema enda esituses kõige paremini, sest ainult tema teab mida ta seda lugu kirjutades tundis ja mis on loo täpne mõte
pidanud ka Johann Straussi kodumaa- Austria. Kasutanud asutriapäraseid dekoratsioone (sümboleid, muusikat vms) Selles lavastuses meeldis mul kõige rohkem Adele (Kristina Vähi) ja Frosch (Tõnu Kark), kuna nemad said oma rolliga minu arvates kõige paremini hakkama. Nad rääkisid väga selge häälega ning elasid oma rolli hästi sisse. Toon välja just Froschi, kuna ta mängis väga uskuma jäävalt purjus inimest ning isegi purju inimese diktsiooniga sai tema sõnadest hästi aru. Tooksin välja ka vähem meeldinud näitlejad. Nendeks olid Prints Orlofski (Rauno Elp) ning Alfred (Andres Köster). Oskan öelda vaid seda, et neil jäi heast diktsioonist puudu. Prints Orlofsky mängis küll hästi, kuid tema sõnadest (eriti siis, kui ta laulis) polnud aru saada. Häiris ka tema aktsent, mis muutis sõnu veelgi arusaamatumateks. Alfredi juures häiris aga see, et (minu arvates) pingutas ta näitlemisega natuke üle.
koma(de)ga. ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. 8. LISAN nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio D direktor, on väga hea diktsiooniga. omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedkiVenemaa vangilaagreis.
ISESEISEV TÖÖ NR 4 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 "Lihtsustatud õpe". Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. [RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011] (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, ...
Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta.
Tihti võimaldab elektrotehnika põhimõtete tundmine näiteks tootmises teha optimaalsemaid valikuid ja raha kokku hoida. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Mõlemad peaksid olema aktiivsed. Õppejõud peaks olema oma ala asjatundja, kuid samas hea pedagoog, kes suudab oma ainet võimalikult selgelt õppijatele edasi anda. Ta peaks motiveerima, olema hea diktsiooniga ning tõsiselt huvituma sellest, et üliõpilased tema aines targemaks saaksid. Samas vastutab iga õppija muidugi ise oma õppimise või mitteõppimise eest, sest kahjuks pole võimalik teise inimese eest õppida. 4. Kes on Teie õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Mina ikka ;) 5. Kumb on enne, kas elektromotoorjõud või vool? Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Et vool tekiks, on kõigepealt vaja jõudu, mis
Kõrbes kui vett ei ole pesetakse ka liivaga. Et pead kaitsta kannab vaga juut peas kipaa-d(müts murumüts). Riided peavad olema tagasihoidlikud(mustad), arvati, et kõige suuremad omadused inimesel on tagasihidlikus ja häbi tunne. Inimene pidi arusaama, et Jumal näeb alati(kõikjal viibiv). Riietamisel tuleb alati paremalt alustada, ellistada. Lahti riietumisel vastupidi. Palvetamisel kantakse hoopist teistsgust riietust. Palve peab olema vaikselt üteldud, hea diktsiooniga ja selgelt välja üteldud. Juudi esipalvetajad on Cantorid. Muusika tegemine ei olnud kunst vaid käsitöö nende meelest. Neil on 3 korda päevas palveaeg. Palvetavad koguaeg tepli taastamise pärast, sest 70a lõhuti roomlaste poolt ja nende arusaam on, et siis saabub Messias(kuningas, kes päästab ära nad). Nutumüür- alles jäänud müür ainult templist, käivad seal palvetamas.Tänu grizahidele teatkse et piibli tekstid ei ole muutunud ajajoosul. Shabbat
Teadvuseta kannatanu tuleb lamama panna küljele, katta ta soojalt ja helistada häädaabinumbrile 112. Meeles tuleb aga pidada, et lisaabi saabumine sõltub õnnetuskoha asukohast ja ligipääsevusest. (3) 2.1 Hädaabi kutsumine Eestis kehtiv hädaabinumber on 112. Päästeametisse tuleb helistada siis, kui kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas. Helistades tuleb olla võimalikult täpne, konkreetne ja hea diktsiooniga. (5) SELGITA, MIS JUHTUS · Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega · Avarii - mis konkreetselt on juhtunud · Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale · Jäi millegi vahele - mille vahele, kas on vabastatud · Haav - millise piirkonnas, kuidas juhtus SELGITA, KUS JUHTUS · Täpne aadress · Telefoninumber · Kuidas pääseda kannatanu juurde
keskkond – ilm, aastaajad, kastanid, pihlakad jne; keel ja kõne – sõnade selge hääldamine: tip- tip, pots-pots, pläts-pläts, sah-sah jne; muusika – tuule hääle imiteerimine, rütmi tegemine/kuulamine kastanite jt looduslike vahenditega; liikumine – kastanite, pihlakte, lehtede korjamise imiteerimine, sirutamine, puud liiguvad tuule käes, jalad sahistavad lehtedes jne. Õpetaja rääkis väga rahulikult, selge diktsiooniga, aeglaselt. Kasutab palju lihtaluseid, et lastel oleks kergem aru saada. Õpetaja kiidab lapsi tubli soorituse eest. Kuigi tegevus oli ilmselt filmimise tõttu küllaltki pikk, ei väsinud lapsed ära ja tegid kõik üpris tublisti kaasa. Tegevuse tempo oli küllaltki kiire, aga hästi lõimitud omavahel. Õpetaja abi oli ka hästi kaasatud, kes aitas lastel liigutusi kaasa teha.
teha, sest naine armastab samuti suitsetada ja nad on harjunud suitsetades koos aega veetma. Pöördus perearsti vastuvõtule, sest viimasel ajal on teda häirima hakanud jala- ja peavalu ning väsimus, ning soovib saada leevendust. Arvab, et need probleemid ei ole kuidagi seotud kõrgvererõhktõvega. Patsient näeb visuaalselt puhas ja hoolitsetud välja järgib hügieeni. Mõistab ilusti küsimusi ja saab jutust aru. Kõne on selge diktsiooniga, hääl on puhas ja sõnavara tase on hea. Hoiab silmsidet ja on meie vestlusele keskendunud. Räägib kiiresti, tundub olekult viie palli süsteemis pigem närviline (4) ja ennast kehtestav (4). TOITUMINE Toitumine: Enamasti sööb kaks korda päevas, lõunal ja õhtul. Hommikusöögi jätab vahele, sest ei ole selleks aega. Lõuna on tihti toitainetevaene (võileivad, nuudlid), õhtusöök on jällegi koguseliselt liiga suur ja rammus (eelistab praetud ja rasvast toitu)
Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan Kaup vahetas töökohta.
seda treeningtunnis sihipäraselt kasutada; • oskab planeerida ja läbi viia erinevaid treeningtunde, arvestades treenitavate ettevalmistuse taset, tervislikku seisundit ja iga; • oskab loogiliselt üles ehitada ning õpetada liikumiskombinatsioone; • oskab harjutusi ohutult sooritada ning õpetada õiget hingamist; • oskab juhendada treeningtundi visuaalselt (kätemärgid) ja verbaalselt (õige terminoloogia, lühikesed ja selge diktsiooniga selgitused); • oskab jälgida rühma ning vajadusel parandada vigu (tagasiside kohene, mitteisikuline, informatiivne – kahe positiivse sõnumi vahel üks korrigeeriv); • oskab kasutada oskuslikult treeningvahendeid, peegleid, muusikaaparatuuri (mikrofon, muusika ja hääle tugevuse reguleerimine); • oskab valida sobiliku tempoga muusikat ning sooritada harjutusi õigesti muusikasse;
Määrus: Tööleht 7.okt'08 Lisand: Lisandid on nimisõnaline täiend/lisand/täpsustus, mis tähistab sedasama olemnit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teiste sõnadega. Näide: Mart Martinson (põhisõna), 11.klassi liider (lisand), otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib lauses seista nii põhisõna ees kui ka järel. Vormiliselt võib järellisand olla: 1. Nimetavas käändes. Näide. Kadri Kask, Kuku raadio diktor (kelle?), on väga hea diktsiooniga. 2. Omastavas käändes. Näide: Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3. Osastavas käändes. Näide: Päts, Eesti omatiikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangrilaagris. 4. Olevas käändes. Näide: Hillar Nahkur ASi Signaali müügiagendina ei tulnud kohale. ! Nimetavast kuni kaasütlevani v.a. omastavas on lisandi juures kaks koma (punkt 1, 3). 5. Võrdlus (kui-lisand). Näide: Mina kui 12.klassi arukas inimene ei pane kunagi
ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist. Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu. Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause
Korrektne kehahoiak suurendab kontsentreerumisvõimet ja reaktsioonikiirust Enne vestluse alustamist kõrvalda kõik segavad faktorid. Keskendu kliendile Alati tutvusta ennast ja teemat, millest soovid vestelda Küsi, kas helistad sobival ajal ja vestluspartner saab Sinuga vestelda Kõneta partnerit nimepidi, et muuta vestlus personaalsemaks Elav ja meloodiline hääl elavdab vestlust Tee end arusaadavaks selge diktsiooniga, ära kiirusta Dialoogini viivad aktiivne kuulamine ja suunavad küsimused Partneri vastupanuvõimet vähendab monoloog. Ütle 4-5 teemakohast lauset Piinlikkus hõlbustab mõistmist ja suurendab valmisolekut kuulamiseks Komplitseeritud küsimuste korral lepi kõne aeg eelnevalt kokku 51 Korda üle olulised faktid ja kokkulepped Kui tunnete, et vestlus on ummikusse jooksnud, siis vaidluse vältimiseks lepi kokku uue kõne aeg
milleks ta hea on. (Kingisepp, Salu, Kaljola.) 1.4. Keele-, kõne- ja lugemismängud Leia samasugune täht! Eesmärgid: äratada huvi tähtede vastu, arendada tähelepanu ja nägemistaju Vanus: 2-4 a Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, tabel samade tähtedega Mängu käik: laps veeretab täringut ja leiab tähetabelist samasuguse tähe. Täiskasvanu võib nimetada tähe nime. (Mänd, 2005). Sõnade lumesõda Eesmärgid: arendada tähelepanu, õppida rääkima selge diktsiooniga Vanus: 4-6 a Mängu käik: Toimub kujutletavate pallide loopiminepaaris. Tingimuseks, et iga kujutletava palliga tuleb visata ka üks sõna kaaslase poole. Viskeid tuleb sooritada kordamööda. Mängu saab mängida ka mängujuhiga, kes seisab ruumi ühes otsas ja osalejad teises. Mängujuht viskab kujutletava palliga sõna. Osalejate ülesanne on sama sõna tagasi visata. ( 2005, 52). Kodu- ja metsloomad Eesmärgid: kinnistada teadmisi kodu- ja metsloomadest, sõnavara, õppida
ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist. Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu. Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause
annaabi.ee 
