musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL
Piimhappe tekkimine lihastes 12. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihaskiudude pikkus muutub näiteks raskuse tõstmisel. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihakiudude pikkus lihasekokkutõmbe ajal ei muutu. 13. Selgitage mõiste hingamislihased . Lihased, mis võtavad osa hingamisest. 14. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased mis muuduvad kõhuõõne mahtu ja rõhku. 15. Mis on ja kus asub diaphragma? Eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest, vahelihas. 16. Mis on ja kus asub perineum? Lahkliha, suleb vaagnavöötme alt poolt. 17. Kirjutage lihase eestikeelne nimetus, lisage lihase asukoht ning funktsioon m. masseter - mälur, alalõual, teostab mälumist. m. biceps brachii - biitseps m. triceps brachii - triitseps m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae sääremarja kolmpealihas m. sternocleidomastoideus - m
roiet serv ette, tõstab ülajäset Välimised/sisemised Roide alumine Madalama roide Roiete rõstmine/langetamine roietevahelised lihased serv/eelmiste all serv/kõrgema roide serv Vahelihas* Alumised roided, Kõõlustsenter Hingamislihas diaphragma nimmelülid Välimine ja sisemine 8 alumist Niudeluuhari/XII, XI, Keha liigutamine, kõhupress kõhupõiklihas roiet/niudeluuhari X roide alumine serv Kõhuristilihas Kuue alumise roide sisepind Kõhusirglihas V, VI, VII roide Häbemeluu Lähendab rindkeret vaagnale kõhred, rinnaku mõõkjätk
sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Vastus: Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid 1. hingamislihas 2. aitab tekitada kõhupressi. 9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O
sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad. keelne nimi. Algus. Funktsioonid(2). Vastus: Diaphragma. O. rinnak, roided, nimmelülid 1. hingamislihas 2. aitab tekitada kõhupressi. 9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O
lihased alumine sev välimised roietevahelised roide alumine serv madalamal asuva roide tõstavad roideid lihased ülemine sev vahelihas (diafragma) alumised roided, kõõlustsenter hingamislihas diaphragma nimmelülid välimine kõhupõikilihas saagjate sämpudena niudeluuhari, ühepoolselt: painutab rindkeret samale poole; kaheksalt alumiselt kubemeside, kahepoolselt: painutab keret ette, lähendab roidelt kõhuvalgejoon rindkeret vaagnale ja fikseeritud rindkere
63.SPLEEN-PÕRN 64.STOMACH-MAGU 65.DIGESTIVE SYSTEM- SEEDESÜSTEEM 66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72.RESPIRATORY SYSTEM HINGAMISSÜSTEEM 73.AIRWAYS- HINGAMISTEED 74.LUNGS-KOPSUD 75.LOBES-SAGAR 76.LARYNX-KÕRI 77.TRACHEA or WINDPIPE- HINGETORU 78.BRONCHUS-BRONID/ BRONCHIOLES- BRONHIOOLID // BRONCHUS-BRONH, BRONCHI-BRONHID 79.DIAPHRAGMA-VAHELIHAS 80.LARYNGEAL- KÕRGIGA SEOTUD 81.PELVIS- VAAGEN/ PELVIC- VAAGNAD 82.URETER- KUSEJUHA / URETHRA- KUSITI / EMPTY YOUR BLADDER- TÜHJENDADA OMA PÕIT 83.HEPATITIS- HEPATIIT-MAKSAPÕLETIK 84.PNEUMONIA- KOPSUPÕLETIK 85.NEPHRITIS- NEERUPÕLETIK 86.GASTRIC ULCER- MAOHAAVAD 87.CYSTITIS- PÕIEPÕLETIK 88.CHOLECYSTITIS-SAPIPÕIEPÕLETIK 89.ULCERATIVE COLITIS- HAAVANDILINE KÄÄRSOOL E. KÄÄRSOOLE PÕLETIK 90.PAEPATE FOR- KATSUMA 91.TAKE A DEEP- SÜGAVALT SISSE HINGAMA NURSES 92
63.SPLEEN-PÕRN 64.STOMACH-MAGU 65.DIGESTIVE SYSTEM- SEEDESÜSTEEM 66.BOWEL or INTESTINE- SOOL NT. SMALL BOWEL or SMALL INTESTINE 67.LARGE BOWEL- JÄMESOOL 68.ANUS-PÄRAK 69.RECTUM-PÄRASOOL 70.IN DIGESTION- SEEDEHÄIRE 71.RESPIRATION- HINGAMINE 72.RESPIRATORY SYSTEM HINGAMISSÜSTEEM 73.AIRWAYS- HINGAMISTEED 74.LUNGS-KOPSUD 75.LOBES-SAGAR 76.LARYNX-KÕRI 77.TRACHEA or WINDPIPE- HINGETORU 78.BRONCHUS-BRONID/ BRONCHIOLES- BRONHIOOLID // BRONCHUS-BRONH, BRONCHI-BRONHID 79.DIAPHRAGMA-VAHELIHAS 80.LARYNGEAL- KÕRGIGA SEOTUD 81.PELVIS- VAAGEN/ PELVIC- VAAGNAD 82.URETER- KUSEJUHA / URETHRA- KUSITI / EMPTY YOUR BLADDER- TÜHJENDADA OMA PÕIT 83.HEPATITIS- HEPATIIT-MAKSAPÕLETIK 84.PNEUMONIA- KOPSUPÕLETIK 85.NEPHRITIS- NEERUPÕLETIK 86.GASTRIC ULCER- MAOHAAVAD 87.CYSTITIS- PÕIEPÕLETIK 88.CHOLECYSTITIS-SAPIPÕIEPÕLETIK 89.ULCERATIVE COLITIS- HAAVANDILINE KÄÄRSOOL E. KÄÄRSOOLE PÕLETIK 90.PAEPATE FOR- KATSUMA 91.TAKE A DEEP- SÜGAVALT SISSE HINGAMA NURSES 92
roietevahelised(e roideid, toestab interkostaal) lihased Välimised Ribi alumise piiri pealt Alumise ribi ülemise Tõstab ribisid, tagumine nende kohas roietevahelised(e piiri peale tugevdab lülisamba serva liigeseid interkostaal)lihased Vahelihas* Algab ringjalt (6 Keskmise kilejase Eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest, DIAPHRAGMA alumise ribi juurest) kõõluse külge kinnitub hingamine, oksendamine, köhimine rindkere siseseinalt jms Kõht Välimine kõhupõikilihas Saagjate sämpudega Niudeluuhari, Ühepoolselt: painutab rindkeret kaheksalt alumiselt kubemeside, samale poole; kahepoolselt: painutab
Pea piirkonna lihased. Peapiirkonna lihaseid on 3 rühma: - Suupõhja lihased - Mälumislihased - Miimilised lihased 1. Suupõhja lihased: M. geniohyoideus: o.- spina mentalis mandibulae; i.- corpus ossis hyoidei; f.- a) kui mandibula on fikseeritud mälumislihaste poolt, siis tõstab os hyoideum`i koos kõriga ette-üles (neelamine!); b) kui os hyoideum on fikseeritud kelalihaste poolt, siis aitab suud avada. M. mylohyoideus: ( "diaphragma oris"- moodustab suupõhja!) o. - linea mylohyoidea mandibulae; i. - corpus ossis hyoidei (ja raphe mylohyoidea); f. - ~ sarnased m. geniohyoideus`ega, efekt nõrgem. M. digastricus: 2 osa - venter anterior ja venter posterior; o. - incisura mastoidea ossis temporalis; i. - fossa digastrica mandibulae ( eesmise ja tagumise kõhu vaheline kõõlus kinnitub os hyoideum`ile!); f. - ~sarnased m. geniohyoideus`ega. M. stylohyoideus: o. - processus styloideus ossis temporalis; i
nurk tõstmine kuni vertikaalasendini Sisemised roietevahelised Iga roide ülemine serv Naaberroide alumine serv Roiete langetamine, s.o välja-hingamine (interkostaal-) lihased Välimised roietevahelised Roide alumine serv Naaberroide ülemine serv Roiete tõstmine, s.o sisse-hingamine (interkostaal-) lihased Vahelihas (diaphragma) Alumistelt roietelt, Lihaselised osad Hingamislihas; kontraktsioonil laskuvad nimmelülidelt suunduvad külgosad alla ning rinnaõõs suureneb, kõõlustsentrisse mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse,
, . 3. . . . DURA MATER . : ( ), , 0.5 . , . , . , . , . , . : , falx cerebri, , . , , . , falx cerebelli, , , , . . , tentorium cerebelli, , , . , . , incisura tentorii, . , diaphragma sellae, , . . , , . , , . , cavum trigeminale, . , dura mater encephali; . ( ). , (): 1. , sinus sagittalis superior, . , , , . -- , lacunae laterales, . 2. , sinus sagittalis inferior, . 3. , sinus transversus, . . , , sinus sigmoideus. . - , - . , -- ,
väilimised ülemiste servade alumiste servade (väljahingamine) roietevahelised sisepinnad sisepinnad (toime suhteliselt (interkostaal) b)ülemiste roiete b)alumiste roiete nõrk) lihased e. a)mm. alumised served ülemised served intercostales interni b)mm. intercostales eksterni Vahelihas / Tagapoolt Kõige tähtsam diaphragma esimestele hingamislihas, nimmelülidele ja aitab tekitada viimastele kõhupressi roietele ning eespidiselt rinnaluu mõõkjätketele ja viimastele
- Samasugused kihid ka neerukarikatel, neeruvaagnal ja kusepõiel kogu ülejäänud silelihasmass VESICA URINARIA e CYSTIS URINARIA – KUSEPÕIS - Musculus sphincter urethrae – kusitisulgur - ovoidse kujuga uriinireservuaar mis paikneb väikevaagna eesosas tahtele alluv vöötlihas - maht u 0.5l (0.3-1l) diaphragma urogenitale’s Süntoopia Tunica serosa - eespool – sümfüüs - katab täitunud kusepõit ülalt, tagant ja osalt ka külgedelt - tagapool – meestel pärasool ja naistel emakakael koos tupe ülaosaga - mesoperitoneaalselt
C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblustega) 10. Mis osadest koosnevad pikad lihased Pea rohkem lihaskude, vähem sidekude Kõht lihaskude, vahel sidekude Kõõlus ainult sidekude 11. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul - Liigitus kiiruse erinevus, punane lihaskiud lülitub tööle aeglasemalt, kuid töötab kauem. Valge lihaskiud lülitub tööle kiiresti, kuid väsib ruttu. 12. Vahelihas e. diafragma A: Mis on ladinakeelne nimi? (Diaphragma) B: Millistelt luudelt algab vahelihas? (Rinnak, roided, nimmelülid) C: Kuhu kinnitub vahelihas? (Kõõluskese) D: Mis on vahelihase põhiline ülesanne? (Hingamine, tekitab kõhupressi) 13. Selja lailihas: A: Millistelt luudelt algab? (Alumiste rinnalülide ogajätked, alumised roided, nimme sidekirme, niudeluu hari) B: Kuhu kinnitub, mis luudele? (Õlavarreluu peale) C: Mis on peamised funktsioonid? (Õlaliigeses tahapainutus, lähendamine ja siserotatsioon e. pronatsioon,
tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingamiselundid on nina, hingetoru ehk trahhea (trachea), 2 kopsutoru ehk bronhi (bronhi), 2 kopsu (pulmones), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma). Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamisel on kaks faasi, sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio) + (hingamispaus). Hingamise liigid: 1) jõudehingamine (hingamisfaasid üsna ühepikkused, u 15 korda minutis) 2) kõnehingamine (hingamisfaasid erineva pikkusega, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine). 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses
(Car, su, Ru), õlavarreluu fikseerimisel kere ettepoole mediaalne põndapealis (eq) tõmbamine Hingalislihased Vahelihas - diaphragma Kõõlustsenter - centrum Rinna ja kõhuõõne vahel Eraldab rinnaku ja tendineum kõhuõõne, aitab kaasa Lihaseline osa: nimme-, hingamisel
ette) taha) Kõhu lihased Diafragma Kõhu välimine põiklihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Diaphragma: Rinnaku Kiud Hingamise m. obliquus 8 alumist roiet Niudeluuhari, Kere Rinnakmine mõõkjätke koonduvad reguleerimine, externus (suundub mediaalselt pööramine, osa, sisepind, kõõluskeskuse sissehingamis abdominis põiki alla-ette) läheb üle tõmbub kokku
neuroosile kere rotatsioon +vaagna taha kallutaja M. transversus crista iliaca ja 6 kõhuaponeuroos -kõhusisaldiste - interocostales vt. ülemist pilti abdominis alumise roide kompressioon kõhredelt Diaphragma 6 alumist roiet, - -sissehingamine - phrenicus lülisammas ja sternumi sisemine pind Abaluu, õlavarre lihased Rotaatormanseti lihased (4 tk) Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt
KÕÕLUS KOOSNEB KOLLAGEENSETEST SIDEKOE KIUDUDEST,ON VENIMATU JA TÕMBEKINDEL Aponeuroos- (lad.k. APONEUROSIS) LAI LINDIKUJULINE KILEKÕÕLUS Innerveerima- s.o. NÄRVIDEGA VARUSTAMA. INNERVATSIOON PÄRINEB NII SOMAATILISEST (TEADLIKUST: VALU- JA ASENDITUNDLIKKUS) KUI VEGETATIIVSEST NS- st (REGULEERIB AINEVAHETUST JA VERERINGET) 4. Mis on ja kus asub diafragma? Selle funktsioon ON: (lad.k. DIAPHRAGMA). ON LAI KUPLIKUJULINE LIHAS, MIS ERALDAB KÕHUÕÕNT RINNAÕÕNEST. ASUB: KOPSUDEST ALLPOOL FUNKTS: KONTROLLIDA ÕHUVOOLU KOPSUDESSE / HINGAMISLIHAS, KÕHUPRESS 22 5. Millises liigeses teostab liigutusi
Väljapööraja Supinatsioon Sirutaja Ekstensioon Tõstur Levatores Sulgur Sphincteres Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit Lihasväsimus 10. Dünaamiline lihaskontraktsioon 11. Staatiline lihaskontraktsioon 12. Mittetreenitud inimesel hakkavad lihased pärast pingsat treeningut valutama 13. Hingamislihased 14. Kõhupressilihased 15. Diaphragma 16. Mis on ja kus asub perineum 17. Lihased m. masseter m. biceps brachii m. triceps brachii m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae m. sternocleidomastoideus m. latissimus dorsi m. pectoralis major ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM 1. Hingamine Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet 2. Hingamiselundid Ninaõõs CAVUM NASI
Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (allofoonina). 6. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Hingamis varustab kõneeorganeid õhuga, fonotoorne moodustab hääle, artikulatoorne kompleks moodustab häälest hääliku. 7. Missugused on meie hingamiselundid? Nina, hingetoru e trahhea (trachéa), 2 kopsutoru e bronhi (bronchi), 2 kopsu (pulmónes), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma). 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise kaks faasi: sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio)(hingamispaus). Hingamise liigid: Jõudehingamine - hingamisfaasid üsna ühepikkused, vahetatakse välja 0,5 liitrit kuni 1 liiter õhku, umbes 15 korda minutis; Eek: 1012 sissehingamist Kõnehingamine - hingamisfaasid erineva pikkusega, väljahingamisfaas võib kesta kuni 20 sekundit, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine. 9
2) Aponeuroos (APRONEUROSIS) - lai lindikujuline kilekõõlus / lai õhuke kõõlus 3) Innerveerima - närvidega või närvierutustega varustama 4) Fastsia (FASCIA) - sidekirme 5) Kõhupressilihased - kõhulihased, mis muudavad kõhuõõne mahtu ja rõhku 6) Hingamislihased - funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid 7) Parees - lihasnõrkus 8) Paralüüs - lihashalvatus 9) Atroofia - lihaskõhetus Mis on ja kus asub diafragma (DIAPHRAGMA) ning selle funktsioon? Diafragma (vahelihas) on lai kupli-kujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub: rinna- ja kõhuõõne vahel Diafragma funktsioon: osaleda sisse- ja väljahingamisel; eraldada kõhuõõnt rinnaõõnest Millises liigeses teostab liigutusi ja millist liigutust sooritab: 1) Seljalailihas (M. LATISSIMUS DORSI) - õlaliigeses, "puulõhkumine" 2) Õlavarre-kolmpealihas (M. TRICEPS-BRACHII) - õlaliigeses, sirutab küünarvart 3) Deltalihas (M
3. pindmise kihi moodustavad 1)välimine pärakusulgur, mis ahendab tahteliselt pärakut, 2)pindmine lahkliha-ristilihas, mis fikseerib lahkliha kõõlustsentrumi, 3)istmikuluu-korgaskeha lihas, mis surub kinni kõdisti veenid, mistõttu tekib kõdisti suurenemine ja erektsioon, 4)sibulakäsnkeha-lihas, mis naisel ahendab tupeesikut. Süva kihi lihased koos sidekirmetega moodustavad vaagnavahese (diaphragma pelvis) ning keskse kihi lihased kusesuguvahese (diaphragma urogenitale). Sünnituse korral venitab loote eesasetsev osa kogu vaagna põhja lihaste süsteemi ja viimane moodustab lihastest toru, mis on sünnituskanali pikenduseks. Normaalse vaagna mõõtmed Normaalseks vaagnaks peetakse sünnitusabis niisugust, mis ei osuta tunduvat takistust elusa, lõpuni kantud loote edasiliikumisele. Vaagna ja lõpuni kantud loote pea mõõtmete vastastikkuse suhte alusel on kindlaks määratud keskmised vaagna
rõhu-voolu suhete analüüsi. Hingamistsükkel koosneb sisse ja väljahingamisest. Sisse- ja väljahingamise aluseks on intraalveolaar- ja atmosfäärirõhu erinevus. Sissehingamisel(inspiratsioon) peab intraalveolaarne rõhk olema väiksem ja väljahingamisel(ekspiratsioon) suurem kui atmosfäärirõhk. Hingamine saab alguse hingamislihastest (m. Intercostales interni et externi et m scalenus et diaphragma), mis saavad muuta rindkere mahtu kolmes projektsioonis. Hingamistsüklite arv on täiskasvanul 12-16 korda minutis. Hingetõmbe sügavus on 0,5 l. Minutiventilatsioon on siis u 16*0,5=8 l Sissehingamisel ei saa hingamisteede takistuse tõttu õhk küllalt kiiresti tungida suurenenud alveolaarruumi. Seetõttu peab rõhk alveoolides langema st võrreldes välisrõhuga negatiivseks muutuma. Intrapleuraalne rõhk muutub tulemusena veel negatiivsemaks.
annaabi.ee 
