Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus b)Ultraviolettkiirgus c)Infrapunane kiirgus d)Õhuniiskus e)Hapniku hulk f)Happelisus g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide e)Laia ökoamplituudiga liigi näide 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos(2 näidet koos selgitusega) b)Parasitism(näide koos selgitusega) c)Kisklus(5 näidet koos selgitusega) d)Konkurents(5 näidet koos selgitusega) e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) 4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a)Tootjad ehk produtsendid(iseloomusta, too näiteid) b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid(iseloomusta, too näiteid) c)Teised tarbijad ehk karnivoorid(iseloomusta, too näiteid) d)Tipptarbijad(iseloomusta, too näiteid) e)Ökopüramiid(joonis...
Suurem liigub Marsi-Taevas läänest itta, vastupidiselt Päikese liikumisele. Väiksem tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast. 9. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on suurem, asub Päikesest kaugemal, liigub aeglasemalt, kaaslasi 4. 10. Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, telg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. 11. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Neil on detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt erinevad, Io pind on aktiivne, Europa pind sile ja detailivaene, viimaste pind on paks jääkoor. Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. 12. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. 13. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, kujult on lapik. 14. Kirjeldage Saturni rõngast.
Suurem liigub Marsi-Taevas läänest itta, vastupidiselt Päikese liikumisele. Väiksem tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast. · Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on suurem, asub Päikesest kaugemal, liigub aeglasemalt, kaaslasi 4. · Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, telg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. · Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Neil on detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt erinevad, Io pind on aktiivne, Europa pind sile ja detailivaene, viimaste pind on paks jääkoor. Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. · Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. · Kirjeldage Saturni välisilmet. on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. · Kirjeldage Saturni rõngast.
Suurem liigub Marsi-Taevas läänest itta, vastupidiselt Päikese liikumisele. Väiksem tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi ööpäevast. · Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Jupiter on suurem, asub Päikesest kaugemal, liigub aeglasemalt, kaaslasi 4. · Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, telg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. · Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Neil on detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt erinevad, Io pind on aktiivne, Europa pind sile ja detailivaene, viimaste pind on paks jääkoor. Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. · Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. · Kirjeldage Saturni välisilmet. on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. · Kirjeldage Saturni rõngast.
Lisbethi ja Mikaeli suhte arengut, ning mõrvaloo uurimiskäik on samuti väga põnev, ehkki vajab süvenemist. Tänu headele kirjeldustele loob autor kõigest väga elava kujutluspildi. Teos pani mind veenduma selles, kui palju on valelikkust ühiskonnas, kuidas ühegi inimese üle ei saa nii-öelda kaane järgi otsustada ning kuidas võivad sinu jaoks kõige kallimad inimesed sulle haiget teha. Jäin raamatuga äärmiselt rahule. See oli tõesti huvitav ja sündmusterikas, samuti väga detailiderohke ning äärmiselt kaasahaarav. Seda ilmselt sellepärast, et autor on ise töötanud ajakirjanukuna. Stieg Larsson oli Rootsi ajakirjanik ja kirjanik, kes sündis Skelleftehamnis. Tema tuntuim teostesari ongi Millenniumi-triloogia, mis kujutab endast kriminaalromaani. Ta kirjutas raamatuid aumõrvadest ja paremäärmuslaste tegevusest Rootsis. 2008. aastal oli Larsson maailmas raamatute läbimüügilt teine kirjanik Khaled Hosseini järel. 2010. aasta märtsiks oli
Üks teise järel tulid eitavad vastused, kuid lõpuks saatis ta ühe tuttava kaudu käsikirjad Rootsi ühte suurimasse kirjastusse Norstedts. See võttis ta loomingu vastu ning hakkas neid raamatuid trükkima. Kahjuks ei saanud Stieg Larsson häkkeritüdruku megaedust teada, kuna ta suri 2004 aastal, aasta enne raamatu ilmumist, 50-aastasena infarkti. Raamatut oli väga põnev jälgida, sest Stieg Larsson ise on töötanud ajakirjanikuna ning seega oli lugu väga detailiderohke ning äärmiselt kaasahaarav. Larsson oli maksimalist, kes ei hoolinud oma tervisest ega võtnud kuulda teiste nõuandeid. Ta suitsetas 60 sigaretti päevas ning oli jäägitult tööle pühendunud. SISUKOKKUVÕTE Raamat jälgib tegevust kahte liini pidi. Ühest otsast jälgib ta majandusajakirjaniku Mikael Blomkvisti tegevust ja teiselt poolt autistliku maailmatasemel häkkeri, raamatu nimitegelase, Lisbeth Salanderi tegemisi.
põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit, Piet Mondrian (Punane puu, Hall puu, Ruudukujuline kompositsioon punase, siniseja kollasega) Hollandi maalikunstnik, Kazimir Malevits (Rukkilõikus, Must ruut, Suprematislik) Vene maalikunstnik, ja geomeetriline abstraktsionist. Naivism (tekkis 19. sajandi teisel poolel) asjaarmastajate loodud kunst, mis ei suuda või ei taha kasutada tsentraalperspektiivi, anatoomiareegleid, iseloomulik lapselik kohmakus, detailiderohke jutustamisrõõm, naiivne ja primitiivne kunst, mida maalivad pühapäevamaalijad, ilma õppimata, tehes seda enda lõbuks, eeldus naivistide olemasolu ja nende looming, kes pole tegelenud kunstiga, eesmärk puhtsüdamlik suhtumine nähtavasse maailma ja selle väljendamine Euroopa realismi vahendeid kasutamata, Henri Rosseau (Unenägu, Karnevaliõhtu, Üllatus) Prantsusmaa maalikunstnik, maalis olustikupilte oma
sammas on jässakam ning baroki ajastule vastav, siis Saku mõisa sambad on visuaalselt ilusamad ning kapiteel on joonia stiilis. Erinevused esinevad ka akendes, eeskätt nende paigutuses. Sargvere ja Saku mõisa akenderuutude paigutus on erinev ning Saue mõisa puhul on näha Veneetsia stiilis aknaid, mida Sargvere mõisa puhul ei ole. Saku mõis on üldiselt oma ajastule kohaselt visuaalselt vaadatuna ilsam ning seda kinnitab ka detailiderohke friis. Sargvere mõisal on vägagi praktiline altaan, mida Saku mõisa puhul ei ole näha. Üldiselt võib öelda, et mõlemad mõisahooned on väga ilusad ning oma ajastule vastavalt visuaalselt ilusad. Kasutatud internetimaterjali loetelu: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15084 http://www.mois.ee/jarva/sargvere.shtml http://mois.ee/stiil/stiil7.shtml http://mois.ee/stiil/stiil4.shtml http://www.mois.ee/harju/saku.shtml https://register.muinas.ee/public.php
Jupiter pöörleb kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 min. , poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9º), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 11. Iseloomustada Jupiteri 4 suuremat kaaslast: Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid
(Annunciation) c. 1445 Temperapuidul 27 x 54 cm Fitzwilliam Museum, Cambridge See on õrnades toonides maal, kus on näha marmorsammastega ruume. Inglil on käes mingid taimed. Taustal avaneb piiratud vaade aeda, kus on teedega liigendatud kandilised peenrad ja väravat ääristav ronitaimetega pergola. Märksõnaline kokkuvõte Selgepiiriline perspektiivikäsitlus Skulpturaalsed figuurid „Elevad“ mäed Oskuslik tunnete väljendaja Detailiderohke stiil Kasutatud materjalid: J. Kangilaski „ Kunstikultuuri ajalugu renessansist impressionismini“ V. Vaga „Üldine kunsti ajalugu“ D. Piper „Kunstiajalugu“ http://www.utlib.ee/ http://www.wga.hu/frames http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/ http://www.kunstikeskus.ee/keskus/keskus_kunstiajalugu.htm http://www.newadvent.org http://en.wikipedia.org http://www.abcgallery.com http://www.infoplease.com/ce6/people/A0815820.html http://193.40.32.5/producer/USUS.04.055/23.11
Jupiter pöörleb kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest``: ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 min. , poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 11. Iseloomusta Jupiteri nelja suurimat kaaslast. Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Euroopa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid.
Jupiter pöörleb kiiresti, pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest``. Ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 min. , poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurga 86,9º all), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 11.Iseloomustada Jupiteri 4 suuremat kaaslast Jupiteril on neli suurt kaaslast, mõõtmetelt võrreldavad Kuuga. Näha on detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise kaaslase, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende jääkiht on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid
Jupiter pöörleb kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest``: ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 min. , poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9º), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 3. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid
eristada ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. · Värvide, joonte, punktide ja erinevate vormide abil maailma kujutamine. Vassili Kandinsky Naivism 19.sajandi lõpp · Lihtsameelne,lapselik · Seotud rahvakunsti, joonistuse ja professionaalse kunstiga · On algupärane, algupärane kaotab n-ö kõrged ideed · Teadlik kohmakus, proportsioonireeglite eiramine · Julge kujutusviis · Detailiderohke · Traditsioonidest sõltumatu · Värskus ja ainulaadsus Ivan Generalic `Puuraiujad' Dadaism 1916-1922.aastatel · Modernistlik kirjandus-ja kunstivool,mis tekkis Zürichis. · Suuresti mõjutusi saanud I Maailmasõjast. · Mängulisus, mõnitamine, pilkamine · Agressiivsus · Provokatsioonid · Kõlaefektidele rajatud luule Tristan Tzara Metafüüsiline kunst 1917-1921.aastatel Itaalias
Leian, et ka OTIS diagrammi koostamine vajab esmalt aluseks erinevate osapoolte andmeid, et saaks ikkagi kõik võimalikud liigutused ja tegevused kaardistatud. Eriti oluline on see just suuremate ja mahukamate protsesside kirjeldamisel. 16.10.2014 4. IDEF0 4.1 Reflektsioon Minu jaoks oli IDEF0 kõige keerulisema ülesehitusega protsessi kirjeldus ja analüüs. IDEF0 diagramm on väga detailiderohke süsteemne kirjeldus. Väga raske oli mingit tegevust eraldi lahti kirjeldada erinevateks kontekstitasanditeks mis kokku annab ühtse terviku. Selline terviklik süsteemi analüüs vajas väga põhjalikku süvenemist ning pühendumist, et saada soovitud lõpptulemus. Ka nimetatud protsessi kirjelduse aluseks kasutasin mina ainult enda nägemust kuid olen veendunud et kui aluseks võtta rohkem kui ühe või kahe inimese arvamused ja nägemused on
II Brobdingnag (hiiglaste maa) III Laputa saar IV hiihnhmide maa Daniel Defoe (1661-1731) dissenterid essee “Projektidest”(1697) – käsitleb sots elu probleeme essee “Puhastverd inglane” (1701) – arusaam puhastverd inglasest on fiktsioon pamflett “Kõige lihtsam viis dissenteritest lahti saada” (1702) “Hümn häbipostile”(1703) “Robinson Crusoe”(1719) – tõsieluline alus (A.Selkirk), realistlik kujutuslaad, detailiderohke, päeviku-vorm; II ja III osa “Kapten Singleton”(1720) - seiklusromaan “Moll Flanders”(1722) – ühe kurjategija elulugu - vähe psühholoogilist analüüsi, teosed peegeldavad ajastu konflikte, tegelased elurõõmsad optimistid Samuel Richardson (1689-1761) – moraliseeriva psühholoogilis-olustikulise perekonnaromaani rajaja, sentimentalismi eelkäija;
Jupiter pöörleb kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest``: ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 min. , poolustel aga 5 min kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9º), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. 3. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? Kaaslastel (Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga) on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Europa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid
massive Ballivi hauakivi- ~1520 algselt värvitud, luukere, merekarbimotiiv, kaar - varaseim renessanslik raidkunstiteos Tallinnas (Aleksander von Esseni ja abikaasa hauaplaat 1633) Hõbedakamber - Palju mustpeade vara - 2001 avati hõbedakamber - asub endises käärkambris 1 kiriku hõbe. - Harju Jaani. palju kadus 1944 Kose kirikusse evakueerimise käigus - Oleviste kiriku pitsat, 15.saj. Väga haruldane 2 Keskaegne seif, detailiderohke, meisterlik töö. 2,3,4 Gildide, tsunftide hõbevara - Peamiselt tervituspokaalid, peekrid 17.-18. saj barokk ja rokokoo, mida kasutati pidustustel uute liikmete vastuvõtuks. (peekrid kui võrdsuse sümbol) 8 Rippsildid riputati peekrite külge, autoreid tihti ei teata, siin 30tk. Peamiselt barokk, rokokoo. Rüütel taras lauakell/kelluke, eesistuja kutsus rahvast korrale, teavitas algust-lõppu. 5,6,7 Mustpeade aarded
Raamat on jagatud peatükkidesse. Iga peatükk räägib mingist sündmusest. Peatükid on lühikesed ning loogilised. ,,Puhastuse" ülesehitus võib paljude jaoks keeruline näida. Teosel ei ole kronoloogilist järjekorda ning see muudab raamatu lugemise keerulisemaks. Raamatu lõppedes saab aga kogu teose sisu selgeks, sest siis selgub, mis peategelastega lõpuks juhtub ja miks vahepeal nii palju ajas tagasi mindi. Autori keel ja stiil Oksaneni keel on rikas ja detailiderohke, ta ei pelga kirjutada ka kõige ebameeldivamatest ja inetumatest asjadest. Ta kirjutab lihtsalt, kuid arusaadavalt. Tema raamatuid on kerge lugeda, sest need ei sisalda raskeid võõrsõnu või keerulisi lauseid. Tegelaskujusid on hästi kirjeldatud ning seetõttu on kerge nende välimust ette kujutada. Detailselt on kirjeldatud ka piinamist, mis paneb lugeja tegelastele kaasa tundma. Oksaneni tegelased on valdavalt täiesti tavalised kodanikud, kes elavad oma elu,
detsembris jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks minekut saatis planeedi atmosfääri selle uurimiseks sondi. Ta uurib nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid tema kaaslasi. Kosmosejaamad "Voyager" pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi. Fotodelt võib näha, et Jupiteri pilvekiht on pidevas liikumises, kuigivõrd muutub isegi punane laik. Kaaslastel -- Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga -- on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase -- Io -- pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise -- Europa -- pind on seevastu sile ja detailivaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende "jääkoor" on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid.
see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. Kosmosejaamad "Voyager" pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi. Fotodelt võib näha, et Jupiteri pilvekiht on pidevas liikumises, kuigivõrd muutub isegi punane laik. Kaaslastel -- Jupiteri neli suurt kaaslast on mõõtmetelt võrreldavad Kuuga -- on näha detailiderohke tahke pind, pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad. Lähima kaaslase -- Io -- pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise -- Europa -- pind on seevastu sile ja detailivaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende "jääkoor" on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid.
tislerikilbid, liimitud toorikud. Töötlemisviisiks ringkoorimine (spoonitreimine), kuivatamine, liimimine. 4. Puitkiud ja puitlaastplaatide tootmine. Töötlemisviisiks puidu peenendamine, kuivatamine, pressimine. II. Puidust esemeid väljastav tootmisgrupp. Esemeid, mis on sobivad kasutamiseks (kapid, lauad, aknaraamid jt.), ehitussõlmed-detailid, puitnõud, laevade, rongide,- põllumasinate osad, spordiinventar. Toodang on keeruka konstruktsiooniga, detailiderohke, sageli liimitud ja tisleriseotistega. Omavad sageli kaitse- või viimistluskihti. Kasutavad pooltooteid oma tooraineks: lauad, laast-, kiudplaadid, vineer, liimitud toorikud, spoon. III. Spetsiaaltootmise grupp. Tinglikult kuulub siia tootmine, kus tooraineks on ümarmets ja pooltooted, toodangu konstruktsioon on äärmiselt lihtne: tiku-, pliiatsi-, tünni, vooritarvete, taara jne. tootmine.
planeedid kokku. Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvat väiksem – see näitab kergemate elementide, eelkõige H ja He suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. 18. Kuidas Jupiter pöörleb? Pöörleb kiiresti, selletõttu on ta üsna lapik. Pöörlemisperiood sõltub geograafilisest laiusest. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. 19. Iseloomustage Jupiteri nelja suurimat kaaslast. Kust on andmed pärit? Mõõtmed võrreldavad Kuuga – detailiderohke tahke pind. 20. Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, vulkaanipursked. 21. Europa – pind sile, detailivaene (külmunud ookean). 22. Ganymedes ja Callisto – „jääkoor“ on paksem, näha ka meteoriidikraatreid. Pärit kosmosejaamalt Voyager. 23. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86 % vesinikku. Ülejäänud on He, keemilisi elemente nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega ka ülejäänud osa planeedist. 24. Kirjeldage Saturni välisilmet
annaabi.ee 
