Viirustesse nakatumise viisid Piisknakkusega (gripp) Toiduga ja joogiga (A-hepatiit/kollatõbi) Koevedelikega (AIDS;B-hepatiit) Haigete loomadega (entsefaliit:marutaud) Otsene kontakt haigega(leetrid,tuulerõuged,ohatis) Raseduse ajal haigelt emalt lootele(punetised;HIV) Siirutajate abil(narutaud;puukensefaliit) Siirutaja on tõvestaja,edasi kandja teisele inimesele. Viiruse ehitus viroteraapia Viirus ise tapab haigustekitajad. patsiendi verest eraldatakse dendriitrakud, mida inkubeeritakse koos erilise, ainult vähirakkudele omase antigeeniga. Rakud võtavad antigeeni enda sisse, küpsevad ning hakkavad seda oma pinnal esitlema.Seejärel viiakse rakud tagasi patsiendi organismi, kus need liiguvad juba lümfoidorganitesse ning annavad seal Tlümfotsüütidele antigeeni esitlemisega edasi signaali rünnata rakke, kust seda antigeeni leida võib. Selle kõige tulemusena hakkab omandatud immunsüsteem aktiivselt kasvajarakke
kaitsesüsteemi erinevused? vastuvõtlikum jaoks, nihked võivad südame tööd häirida lihasraku . fagotsüüdid, tasemel. dendriitrakud, NK-lümfotsüüdid. 6 , viirus elab peremees rakus ja ei suuda ise paljuneda, 13. Millist ohtu kujutab endas hüpotermia? MCH bakter aga suudab paljuneda, ning moodustab tagajärgi (1. ·Hingamine mõõdukas hüpotermia suurendab kopsude
patterns) kindlald molekulid ja stukruurid. (N: LPS, lipoproteiini, peptidoglükaanid). PAMPe toodavad vaid mikroobid, seega teeb k.i. vahet omal ja võõral. PRR retseptorid on konserveerunud hästi: a. Toll-like receptor (TLR) tunneb kindlale patogeenide klassile oamsed molekule (LPSi Gr- bakteritel). Kutsutakse esile esmae mittsespets. im. vastus ja põletik; aktiveeritakse dendriitrakud ning viimasena antigeen-septsiifilien vastus. b. Collectins valgud, lõhuvad bakteride lipiidmembraane; aitavad moodustada agregaate. OMANDATUD IMMUUNSUS ei muutu eluea jooksul; toimib kiirest ning olemas on mälu. Ei kandu edasi. On seotud just lümfotsüütidega s.t B- ja T-rakkudega ehk antigeen-septsiifiline lümfotsüütide vastus. Vajab toimeks erilisi rakke/organeid: · B-rakud antikehad · Th-rakud abistavad · Tc-rakud tapavad
T-rakkudeks ja tapja T-rakkudeks. B-lümfotsüüdid ehk B-rakud toodavad antikehi, mis kinnituvad haigustekitajale ja aitavad selle hävitada. Abistaja-T-rakud aitavad B-rakkudel antikehi toota ning suurendavad makrofaagide võimet haigustekitajaid rünnata. Tapja-T-rakud omakorda hävitavad viirusega nakatunud rakke. Immuunsüsteem koosneb veel ühest olulisest valgete vereliblede liigist, milleks on dendriitrakud. Need rakud aitavad pisikute organismi tungides abistaja-T-rakkudel aru saada, millise haigustekitajaga on tegu ning milline on parim viis selle hävitamiseks. Immuunsüsteemil on kolm viisi haigustekitajate hävitamiseks. Esiteks neutrofiilid ja makrofaagid neelavad tervelt haigustekitajaid. Samuti nad ka tapavad alla neelatud bakteri lagundades selle osadeks. Teiseks hävitatakse nakatunud rakud. Tapja-T-rakkudel on spetsiaalsed antigeeniretseptorid millega nad eristavad haigustekitajaid
· Mittespetsiifiline kaitsereaktsioon Põletik Komplemendi süsteem seeria plasmavalke, moodustavad ensümaatilise kaskaadi · Spetsiifiline immuunvastus Põletiku tunnused Immuunsüsteem · Immuunsüsteem koosneb neljast lümfoidorganist: Tüümus Lümfisõlmed Põrn Limaskestades paiknevad lümfisõlmekesed (MALT - mucosa associated lymphoid tissue) · Rakud Makrofaagid Humoraalne immuunvastus Dendriitrakud B-lümfotsüüdid => antikehad Lümfotsüüdid Rakuline immuunvastus T-lümfotsüüdid Lümfotsüütide tüübid · B-lümfotsüüdid (B = bone marrow; Bursa Fabricii) · T-lümfotsüüdid (T = tüümus) · T- ja B-lümfotsüüte ei ole võimalik nende morfoloogia järgi eristada, küll on see võimalik immunotsütokeemilistel meetoditel identifitseerides spetsiifilisi pinnamarkereid
osa mädast, mis nakatunud haavas tekib. Kui patogeen on allaneelamiseks liiga suur, kogunevad makrofaagid ja neutrofiilid tema ümber ja vabastavad sissetungija pinnale enda sees olevaid toksilisi hapnikuühendeid ning defensiine, hävitades sel viisil oma märklaua. Kui makrofaagid tunnevad ära patogeeni, siis hakkavad nad tootma ka mitmeid keemilisi ühendeid, mille mõjul liiguvad infektsioonikohta täiendavad neutrofiilid ja dendriitrakud. Samuti võib tekkida põletik.Põletikuline kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad im.süsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja astma.
paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon. Luuüdist verre saabunud osad monotsüüdid migreeruvad kudedesse ja arenevad seal makrofaagideks. M1- inflammatoorsed- sisenevad kudedesse infektsiooni korral. M2- patrullivad- liiguvad aeglaselt mööda veresooni, moodustavad koe- resident monotsüütide reservuaari. Makrofaagid (MQ)-koristajad. M1- inflammatoorsed. M2- koe parandajad, kasvajaid toetavad. Aktiveeritud makrofaagid on parimad fagotsüüdid. Toodavad tsütokiine. Dendriitrakud (DC) on parimad APC. DC esinevad erinevates kudedes: nahas, seedeelundite sisekestas. Funktsioon: ag esitlus Th rakkudele. DC rakud ei vaja eelnevat aktivatsiooni ag-ni esitlemiseks, nad ekspresseerivad MHCII pidevalt. Follikulaarsed dendriitrakud (FDC): FDC ei ekspresseeri oma pinnal MHC II- te, seega pole APC rakud ega esitle ag-ni Th-le. Lokaliseeruvad lümfisõlme folliikulites, mis on B-rakkude poolest rikkad. FDC ekspresseerivad kõrgel tasemel antikeha ja komplementi siduvaid
Tunnevad ära võõrpatogeene. Tunneb ära rakusisese antigeeni. B lümfotsüüdid – toodavad antikehi, arenevad luuüdis. Saavad antikehi toota alles siis, kui T rakk aktiveerib (helper T rakud, retseptor CD4). Tunneb ära rakuvälise antigeeni. Primaarsed lümfoidorganid – tüümus ja luuüdi Sekundaarsed lümfoidorganid – perifeersed lümfoidorganid, lümfisõlmed, põrn, lümfoidorganid, mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal. Dendriitrakud viivad antigeeni nakkuskohast perifeersetesse lümfoidorganitesse, kus aktiveeritakse B ja T rakud. Perifeersetes lümfoidorganites on 3 arengustaadiumis lümfotsüüdid: naiivsed rakud, efektorrakud, mälurakud. Omandatud immuunsus jaguneb 2: * humoraalne – antikehad. Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi. IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD
apoptoosi. Mehhanism, mille abil NK-rakud eristavad tervet rakku nakatunud rakust või vähirakust. Viirusest nakatunud raku või vähiraku pinnal on NK-rakke aktiveerivad molekulid või on MHC (HLA) I valkude tase väga madal. Terve raku pinnal asuv MHC I valk seostub NK-raku pinnal oleva inhibeeriva retseptoriga, kuid nakatunud rakul pole MHC I valku ning sel juhul seostub tema pinnal olev aktiveeriv valk NK-raku aktiveeriva retseptoriganing rakk läheb apoptoosi Dendriitrakud on vahendajad kaasasündinud ja omandatud imuunsüsteemi vahel. Kaasasündinud immuunsus- mikroobid siseneb rakku ja fagotüsteeritakse dendriitrakkude poolt, aktiveertud dendriitrakk kannab mikroobid lümfisõlme. Omandatud immuunsus- Dendriitrakk on lümfisõlmes ja aktiveeritud dendriitrakk kutusb kohale T-raku, mis kinnitub dendriitraku MHC valkudega. Aktiveerunud T-rakk läheb infektsiooni kohta vereringe kaudu. Immunoloogia II. Omandatud immuunsus. Immunoloogia põhimõisted.
immuunvastuse tekkimiseks antigeenide esitlemine APC poolt (näiteks!). Loomuliku immuunsuse põhijooned On olemas alates sünnist. Vastus (kaitsefunktsioon) on kiire. On mittespetsiifiline, toimides paljudesse haigusetekitajatesse. Suur "oma" ja "võõra" eristamisvõime. Tema efektiivsus ei tõuse korduvatel kokkupuudetel sama haigusetekitajaga. Mitteefektiivsuse korral lülitub ümber spetsiifilisele immuunvastusele. Nahk ja dendriitrakud Epidermidises (ka limaskestas) asuvad dendriitrakud saledate jätketega, tungides epidermidise rakkude vahele, moodustades nahas dendriitrakkude võrgustiku. Dendriitrakud fagotsüteerivad ja omavad võimet antigeeni esitleda (APC rakud) spetsiifilisele immuunsüsteemile > helper T- lümfotsüütidele. Transferiinid, siderofoorid ja laktoferriinid Inimese organism vajab rauda. Fe on raskesti lahustuv, selle transport toimub organismis transferriini abil.
Aktiivse faasi valgud Tsütokiinid Rakud Neutrofiilid ja makrofaagid on fagotsüüdid, mis tapavad mikroobidega nakatunud rakke produtseerides ROS-i, NO-d ja fagolüsosoomi ensüüme. Makrofaagid toodavad lisaks tsütokiine, mis stimuleerivad põletiku ja nakatunud koe ümberkorraldusi. Fagotsüüdid tunnevad mikroobseid produkte ära erinevate retseptorite kaudu (nt TLR, NLR, scavenger retseptorid jne). Dendriitrakud on olulised kaasasündinud ja omandatud immuunvastuste sidumisel. Nad ekspresseerivad PAMPe äratundvaid retseptoreid. Aktiveerimisel toodavad tsütokiine. NK rakud ehk loomulikud tappurrakud on rakud, mis tunnevad ära nakatunud rakud ja/või stressis rakud ning hävitavad need. NK rakud sisaldavad põletikulisi tsütokiine, mille abil on nad võimelised sihtmärkrakke hävitama. Lisaks sisaldavad NK rakud interferoon gammat, mis on
Omad ja võõrad: glükoproteiinid, mis määravad "omad" MHC – major histocompatibility complex Kõikidel inimestel unikaalsed (v.a kaksikud) TCR (T raku retseptorid) on määratud geneetiliselt, aga võimaldavad samas vähemalt 10 15 kombinatsiooni ja kaksikud võivad teineteisest erineda Immuunsüsteemi rakud: Antigeeni presenteeriv rakk- neelab võõrkehi ja presenteerib nende osi/ makrofaagid, dendriitrakud, aktiveeritud B lümfotsüüdid. Mida enam on haigustekitajaid seda enam on T-lümfotsüüte. B lümfotsüüdid toodavad antikehasid B-lümfotsüüdid juhivad humoraalset immuunsust T-lümfotsüüdid on rakupõhise immuunsuse kandjad Makrofaag neelab antigeeni -> aktiivne makrofaag, mille pinnal antigeeni mingid osad -> T-lüfotsüüdid tutvuvad nende osadega -> paljunevad ja interleukiini abil aktiveerivad B-lümfotsüüdid -> B-lümfotsüüdid
Plasmarakud ja B-mälurakud · NK-rakud e. loomulikud tappurrakud NK on tsütotoksilised granulaarsed lümfotsüüdid, mis diferentseeruvad ühisest eelasest B- ja T-lümfotsüütidega. Kuulub sünnipärasse immuunsüsteemi. Viib apoptoosi rakud, millede pinnal on MHC I tase madal. Kaitse viirustega nakatunud rakkude ja kasvajarakkude vastu. · Dendriitrakud on ühenduslüli loomuliku ja omandatud immuunsuse vahel. Antigeenid on keerulised orgaanilised ained, mis organismi sattunult põhjustavad spetsiifilise immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viirustel, parasiitidel, võõrastel kudedel ja rakkudel, võõrvalkudel, ka organismi enda geneetiliselt muutunud rakkudel. Samuti on antigeenseid omadusi mõnedel polüsahhariididel, kunsttehislikel polümeeridel jne. Omandatud rakuline immuunsus
Plasmarakud ja B-mälurakud · NK-rakud e. loomulikud tappurrakud NK on tsütotoksilised granulaarsed lümfotsüüdid, mis diferentseeruvad ühisest eelasest B- ja T-lümfotsüütidega. Kuulub sünnipärasse immuunsüsteemi. Viib apoptoosi rakud, millede pinnal on MHC I tase madal. Kaitse viirustega nakatunud rakkude ja kasvajarakkude vastu. · Dendriitrakud on ühenduslüli loomuliku ja omandatud immuunsuse vahel. Antigeenid on keerulised orgaanilised ained, mis organismi sattunult põhjustavad spetsiifilise immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viirustel, parasiitidel, võõrastel kudedel ja rakkudel, võõrvalkudel, ka organismi enda geneetiliselt muutunud rakkudel. Samuti on antigeenseid omadusi mõnedel polüsahhariididel, kunsttehislikel polümeeridel jne. Omandatud rakuline immuunsus
5. Komplemendisüsteemi ülesanded: 1) Algatada põletikureaktsioon – kutsub fagotsüüdid 2) Soodustada fagotsütoosi – vahendab mikroobide opsonisatsiooni ehk teeb mikroobid söödavaks, nii saavad nad siseneda fagotsüütidesse 3) Kahjustada immuunkomplekse koos seerumkompleksidega – et vähendada kudede kahjustusi 4) Gram-negatiivsete bakterite lüüs – toimub ainult siis, kui on aktiveerunud kogu komplemendi kaskaad 6. Nimeta erinevaid fagotsüüte (3) Dendriitrakud – antigeeni esitavad rakud (APC), toodavad tsütokiine Polümorfonukleaarsed leukotsüüdid (PMNL) – tsirkuleerivad rahuseisundis Mononukleaarsed fagotsüüdid – fagotsütoosivõime 7. Põletiku peamised mehhanismid (3) ! Põletiku ülesanne on takistada mikroobide edasist levikut ja teavitada immuunsüsteemi. Mehhanismid: Kapillaaride laienemine verevoolu suurendamiseks Plasma proteiinide ja leukotsüütide lahkumine tsirkulatsioonist
puutudes nendega kohaneda. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk, limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele.1. Mittespetsiifilised e loomulikud kaitsemehhanismid * fagotsütoos fagotsütoosidena toimivad erinevad rakud (makrofaagid, monotsüüdid, dendriitrakud, granulotsüüdid)*loomuliku killerrakud e suured granulaarsed lümfotsüüdid, KR*tsütotoksiline toime. 2. Spetsiifilised e omandatud mehhanismid. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid e esmased kaitsebarjäärid:nahk ja limaskestad ning nende eritised mehhaaniline ja keemiline barjäär, bioloogiliselt aktiivsed ained C- reaktiivne valk, Lektiinid, regulatoorsed valgu ja komplemendi kaskaadi
Äärmusesse viidud organismid – tippsportlased jäävad kergesti nakkushaigustesse. Steriilne põletik – mehhaanilise vigastuse tagajärjel on kõrgem interleukiinide, prostaglandiinide konts. Siis ei rasestu, sest emakasein pole valmis. Kui võtad aspiriini, siis inhibeeritakse prostaglandiin süntetaase – saab seostuda vilj munarakk. Diferentseerumisrada. Müeloidsest reast mis rakud ja mis lümfoidsestreast. NK rakud ja osa dendriitrakud tulevad kust reast. Inimestel DiGeorge sündroom – tüümus puudub, võiks eksamil teada. Karvade geen on lähestikku tüümuseta fenotüüpi määrava geeniga. Tüümust ei arene, ei ole kohta kus T-lümfotsüüdid saaksid areneda. Kaasasündinud immuunsussüsteem on normaalne (Tol retseptorid), kõik mis on seotud rakulise imuunsusega – kasvajad, viirused – vastuvõtlikud. Antikeha midagi on.
T-rakk tunneb ära MHC-ga seondunud võõrpeptiidi ja tuvastab seda esitanud raku kui nakatanu. Monotsüütide diameeter 15 mikromeetrit. Luuüdist verre liikudes suurenevad nad ning muutuvad makrofaagideks (bakterid, vanad erütrotsüüdid, surnud neutrofiilid), peamised fagotsütoosivõimelised rakud (100 bakterit elu jooksul), ’’patrullivad’’ kudedes või püsivad kusagil ’’ankrus’’. Samuti tekivad monotsüütidest dendriitrakud. diapedees – valgeliblede võime veresoonkonnast väljuda ilma, et tegemist oleks veresoone seina vigastamise või kahjustamisega. Seda protsessi kutsutakse leukodiapedeesiks. Leukotsütaarne valem : 1. Neutrofiilsed granulotsüüdid 40-75% 2. Eosinofiilsed granulotsüüdid 1-6% 3. Basofiilsed granulotsüüdid 0-1% 4. Lümfotsüüdid 15-45% 5. Monotsüüdid 2-10% Erinevate patoloogiliste seisunditega kaasnevad suuremad või väiksemad muutused leukogrammis. Valgeliblede loome ehk leukopoees
endokriinseid signaale. seal paiknevad fibroblastid, makrofaagid, nuumrakud, lümfotsüüdid 3. Sertoli rakud Toetav ja toitainetega varustamise funktsioon. Vahendavad ka väljaspoolt tulevaid androgeenseid signaale arenevatele seemnerakkudele – otsustab, kes jääb tüvirakuks, kes läheb apoptoosi, kes diferentseerub. 4. Leydigi rakud 1 Paiknevad seemnetorukeste vahel, toodavad testosterooni 5. Müoidsed rakud Makrofaagid + dendriitrakud – testikulaarne immuunsus Peritubulaarsed epiteelirakud (müoidsed rakud, tekitavad peristaltikat, vajalik spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhakestesse. 6. Mis on vere-testise barjäär? Sertoli rakud kinnituvad basaalmembraanile ja tekitavad VTB. VTB jaotab väänilise seemnetorukese basaalseks (spermatogoonid + preleptoteeni spermatotsüüdid) ja adluminaalseks (valendikupoolseks) osaks (kus
annaabi.ee 
