Valimissüsteemid (0)

Valimissüsteemid



    Valimissüsteemid


    • Valimissüsteem – mandaatide (ehk  saadikukohtade) jaotamise viis 
valimistel. • Valimissüsteemid: 1) Majoritaarne süsteem
2) Proportsionaalne süsteem
3)Hübriidsed ehk segasüsteemid


    Majoritaarne valimissüsteem “Winner takes all”
• Ühemandaadilised  valimisringkonnad – igast ringkonnast 
pääseb parlamenti üks saadik. • Iga parteid esindab üks kandidaat.
• Valituks osutub kandidaat, kes kogub  kõige rohkem hääli, st saab enamuse.


    Kui suurest häälteenamusest  piisab, et osutuda valituks? • Lihthäälteenamuse põhimõte: Ringkonnas jagatava mandaadi saab 
see, kes sai teistest rohkem hääli.  • Absoluutse häälteenamuse  põhimõte:
Valituks osutumiseks on vaja saada 
vähemalt 50% + 1 häältest. 


    Näide Valimisringkonnas anti 50 000 häält.  Kandideeris neli kandidaati.  A – 19 000 häält
B – 12 000 häält C – 10 000 häält D – 9000 häält Valituks osutus A keda toetas 19 tuhat – 
samas aga 19 tuhat teda ei toetanud.


    • Majoritaarse süsteemi eelised:  lihtsus ja inimestele arusaadavus;  valituks osutumiseks on vaja saada 
oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse 
süsteemi puhul. • Majoritaarse süsteemi puudused:  eelised on juhtivatel suurparteidel; 
väiksemad erakonnad saavad vähe kohti;
 paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud 
parlament ei peegelda täpselt valijaskonna 
tegelikke eelistusi.


    • Majoritaarne valimissüsteem on  näiteks:
- Suurbritannias
- USA-s
- Kanadas
- Prantsusmaal


    Proportsionaalne valimissüsteem • Saadikukohad jagatakse parteide vahel  proportsionaalselt (ehk võrdeliselt) 
neile antud häälte arvuga. • Mitmemandaadilised valimisringkonnad  – ühest ringkonnast saab parlamenti mitu 
saadikut • Kandidaadid seatakse üles erakonna  valimisnimekirjas


    Kuidas mandaadid ringkondade  vahel jagunevad? Mandaatite jagunemine 2007.a. Riigikogu valimistel: valimisringkond nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja  Kristiine linnaosa) – 8 mandaati; valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita  linnaosa) – 11 mandaati; valimisringkond nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) –  8 mandaati; valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 13 mandaati; valimisringkond nr 5 ( Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 7 mandaati; valimisringkond nr 6 (Lääne-Virumaa) – 6 mandaati; valimisringkond nr 7 (Ida-Virumaa) – 8 mandaati; valimisringkond nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) – 8 mandaati; valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) – 7 mandaati; valimisringkond nr 10 (Tartu linn) – 8 mandaati; valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 9 mandaati; valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) – 8 mandaati. 


    Kuidas tehakse kindlaks, kes  osutus valituks? • Vastavalt antud häälte ja ringkonnas  saadavate mandaatide arvule arvutatakse 
välja kvoot. • Sama erakonna ringkonnanimekirjas  olevate kandidaatide hääled liidetakse. 
Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu 
korda ületab temale selles 
valimisringkonnas antud häälte arv kvoodi. 


    Näide: 8-mandaadilises ringkonnas  on kvoot 50 000 häält Partei  Kehtivad  hääled Mandaadid A 126 000 2 B 94 000 1 C 88 000 1 D 65 000 1 E 27 000 0 Jagamata jäänud mandaadid jagatakse 
kompensatsioonimandaatidena erakondade vahel vastavalt 
proportsionaalsuse põhimõttele. Valituks osutuvad nimekirjas 
eespool olevad kandidaadid.


    Kes nimekirjast osutub valituks? • Avatud nimekirjad: Pärast häälte lugemist reastatakse 
kandidaadid ümber ning suurema toetuse 
saanud kandidaat tõuseb nimekirjas 
ettepoole. • Suletud nimekirjad: Uut pingerida ei moodustata ja valituks 
osutuvad nimekirjas eespool olevad 
kandidaadid. (Hääletatakse mitte isiku, 
vaid erakonna poolt.)


    Näide erakond sai ringkonnas 4 mandaati  • Suletud nimekiri 1. A – 300 häält
2. B – 30 häält
3. C – 100 häält
4. D – 250 häält
5. E – 60 häält
6. F – 70 häält
7. G – 200 häält
Valituks osutuvad 
A, B, C, D • Avatud nimekiri 1. A – 300 häält
2. B – 30 häält
3. C – 100 häält
4. D – 250 häält
5. E – 60 häält
6. F – 70 häält
7. G – 200 häält
Valituks osutuvad 
A, D, G, C


    • Proportsionaalse süsteemi eelised:
 Hääli ei lähe kaotsi nii palju, kui  majoritaarse süsteemi puhul – valijate  tegelik tahe kajastub paremini;  väiksematel parteidel suurem võimalus  pääseda parlamenti. • Proportsionaalse süsteemi puudused:
 Keerukus – rahvas ei saa aru;  isik võib osutuda valituks väga väikese  häälte arvuga;  parlamenti võib pääseda suur arv  parteisid – ei suudeta moodustada  stabiilset valitsust.


    • Proportsionaalne valimissüsteem on  näiteks: 
- Eestis
- Soomes
- Rootsis
- Hollandis
- Taanis


    Hübriidsed valimissüsteemid • Valimissüsteem, kus on ühendatud  majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi 
põhimõtteid. • Nt pooled parlamendikohad jagatakse  ühe, pooled teise süsteemi alusel. • Nt valimisringkond on mitmemandaadiline  nagu see on omane proportsionaalsetele 
süsteemidele, mandaadid aga jagatakse 
majoritaarse süsteemi reeglite järgi • Nt Venemaa, Itaalia, Ungari

Document Outline

• Valimissüsteemid
• Slide 2
• Majoritaarne valimissüsteem
• Kui suurest häälteenamusest piisab, et osutuda valituks?
• Näide
• Slide 6
• Slide 7
• Proportsionaalne valimissüsteem
• Kuidas mandaadid ringkondade vahel jagunevad?
• Kuidas tehakse kindlaks, kes osutus valituks?
• Näide: 8-mandaadilises ringkonnas on kvoot 50 000 häält
• Kes nimekirjast osutub valituks?
• Näide erakond sai ringkonnas 4 mandaati
• Slide 14
• Slide 15
• Hübriidsed valimissüsteemid