Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11 2 SISSEJUHATUS
............................................................6 3.ARUTELU..........................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................10 SISSEJUHATUS Antud teema sai valitud autori enda töökogemuse tõttu dementsete patsientidega üldhaigla õendusabi osakonnas. Töö autor märkas, et osakonna personali, dementsusega patsiendi ja patsiendi omaste vahel tekib sageli suhtlusprobleeme, arusaamatusi, vääritimõistmisi ja konflikte. Dementsusega võivad 50%-75%-l haigestunutest kaasneda käitumis- ja isiksuse muutus. Eestis peaks eelduste kohaselt olema vähemalt 10 000 dementsussündroomiga ja 7000 Alzheimeri tõve põdevat patsienti, aga riiklik statistikasüsteem seda ei peegelda. Seega ei saa tervishoiujuhid planeerida, et lähitulevikus, demograafilise situatsiooni nihkumisel
abiuurimismeetoditest saadud lisaandmed on vajalikud dementsuste diagnoosimisel. · Teiseks sihtgrupiks on perearstid, kes vastutavad esmase skriiningu, üldsomaatilise seisundi hindamise, vajalike abiuuringute teostamise ja spetsialisti konsultatsioonile suunamise eest, samuti ravi jätkamise eest. · Nii perearstide- kui koduõendusteenuse eest vastutavad õed tegelevad esmase nõustamisega ja kriisisituatsioonis olevate dementsusega inimest kooldavate perede suunamisega perearstide konsultatsioonile. · Õenduse esindajad vastutavad ka lõppstaadiumis patsientide hoolduse eest, toetudes finaalstaadiumis patsiendi ravistandarditele. Dementsus · Tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom · Häiritud on mitu kõrgemat ajutegevuse funktsiooni, sh. mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, õppimisvõime jne.
neuroloogilisi ja neurokeemilisi muutusi? Dementsuse puhul on häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni, sealhulgas mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara ja otsustusvõime. Teadvus ei ole hägunenud. Dementsus väljendub intellektuaalsete funktsioonide tunduvas languses ja tavaliselt on häiritud ka igapäevased toimingud - pesemine, riietumine, söömine, isiklik hügieen, tualeti kasutamine jne. Dementsusega võivad kaasneda isiksusemuutused ning käitumishäired. Võib esineda üldist vaenulikku hoiakut kõigi suhtes või ülemäärast passiivsust, samuti sõnalist ja füüsilist agressiivsust. Ette võib tulla ühiskonnareegleid eiravat käitumist. Hilisemas haiguse staadiumis võib inimene pidevalt järele käia, ekselda. Dementsuse korral võib esineda ka psüühikahäireid, näiteks hallutsinatsioone ja mõtlemise vormilisi ja sisulisi häireid. Esineda
suutelised ise sööma, riietuma ega vetsus käima ning nad on sunnitud nende tegevustega toetuma enda ümber olevatele inimestele. See võib haigele mõjuda vägagi alandavalt ning kui inimesel on soov oma elu lõpetada ning ta on võimeline nõusolekut andma, siis peaks tal olema õigus oma surma üle otsustada. Teiselt poolt aga piirduks eutanaasia vaid nendega, kes on võimelised andma 100-protsendilist nõusolekut. See välistaks väikelapsed, dementsusega inimesed, vaimse tervise patsiendid ning ajutiselt või püsivalt teadvuseta isikud - see jätab alles vaid väikese osa inimestest, kellel oleks privileeg oma surma üle otsustada ning see oleks teiste haigete suhts ebaaus. Samuti on eutanaasia vastu toodud välja religioosseid põhjuseid. Katolik kirik peab seda elu pühadust arvestades mõrvaks ning sünd ja surm on osa Jumala loodud eluprotsessidest, seega peaksime neid austama. Ometi ei ole kõik
Lisaks võivad esineda häired kõigis teistes psüühilistes funktsioonides - tundeelus, tahteelus, tajumises, mõtlemises, instinktides. Seisundi tähendusest tuleb aru saada toimetuleku mõttes. Kui inimese intellektuaalsete võimete tase on langenud ajukahjustuse tõttu sellisele tasemele, et ta ei suuda enam hallata üldiseid mõisteid ja seetõttu oma käitumise kujundamisel tekib patsiendil konflikt üldiste käitumisnormidega, on tegemist dementsusega seisundi mõttes - seega olukord, kui inimesel on IQ väärtus alla 70. Kulgemise tähendus sisaldab endas muutumist. Algtase <-> lõpptase. See tähendab järgmist - kui toimub inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, siis akadeemilises mõttes tähendab see dementsust. Hoolimata sellest, et lõpptase võib olla populatsiooni keskmisest tasemest kõrgem. Näiteks: inimese IQ väärtus 30 aastaselt oli 160, aga 60 aastaselt 120. On toimunud IQ väärtuse nihe ja seetõttu on
on eksisteerinud. Kusjuures meie suutlikus leevendada valu ja kannatusi on märkimisväärselt paranenud. 8. Eutanaasia on mõrv isegi, kui see on tehtud arsti poolt. See on patsiendilt elu võtmine, kuigi inimesel oli võimalus mingilgi määral elada. Kui eutanaasia pole seaduslik, siis pole õigust mitte kellelegi pole õigust võta teiselt inimeselt elu olgu isegi, kui sa oled arst. Keegi ei hakka ju näiteks Alzheimeri tõve põdevaid püsivalt süveneva dementsusega ja paranemislootuseta patsiente surmama. Eutanaasia korral peaks minu arvates olema tegu subjekti sooviga. Kui soovi ei ole ja tegu on teadvusel viibiva inimesega, on tegemist mõrvaga ka soovi olemasolul läheb eutanaasia mõrvana arvesse, välja arvatud Hollandis, kus 1994. aastal hakkas kehtima seadus, mis lubab aktiivse eutanaasia. 9. Arstid peavad andma endast kõik, et aidata patsienti tema elu päästmiseks. Ükski arst ei tohi
sõnakasutus. Iseloomulikud sümptomid on ka raskused planeeritud sihipärase tegevuse sooritamisel ning võimetus ära tunda tuttavaid objekte ja isikuid. Raskendatud on orienteerumine ruumis, igapäevatoimingute ja komplekssete ülesannete täitmine. Kognitiivse defitsiidi kujunemisele võivad eelneda käitumis- ja psüühikahäired. Esineb kas üldine agiteeritus (vaenulikkus, pidev soov kuhugi minna, kriiskamine, asjadest kinnihaaramine jms.) või passiivsus. Dementsusega kaasnevad sageli sundmõtted, luulud ja visuaalsed hallutsinatsioonid (25 % patsientidest). Ligikaudu 40 %-l juhtudest esinevad depressioon ja ärevushäire, mis võivad olla ka haiguse esmassümptomiks. Iseloomulikud on unehäired. Hilisemates dementsuse staadiumites võivad lisanduda kõnnaku- ja neelamishäired, parkinsonistlik sündroom ning üksikjuhtudel ka epileptilised hood. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
isegi mõningane paranemine. Prognoos on tavaliselt väga halb. Enamusel patsientidest tekib ka raske vaimne alaareng. Jääb ebaselgeks, millisel määral selline seisund erineb lapse autismist. Mõnel juhul õnnestub tõestada, et seisund kaasneb entsefalopaatiaga, kuid diagnoosida tuleb käitumuslike tunnuste alusel. Kui on kaasnev neuroloogiline haigus, kodeeritakse see eraldi. Mõnes suhtes sarnaneb sündroom täiskasvanuea dementsusega, kuid erineb sellest kolmes olulises aspektis nagu tavaliselt ei ole tõendeid mõne orgaanilise peaajuhaiguse või -kahjustuse kohta (kuigi võib olla mitmesuguseid aju orgaanilisele kahjustusele viitavaid nähte); vilumuste ja omandatud oskuste kaole võib järgneda paranemisjärk; sotsialiseerumise ja suhtlemise kahjustusel on erijooni, mis on tüüpilised pigem autismile kui intellektuaalsele allakäigule. Kõigi nende põhjuste tõttu on see sündroom paigutatud sellesse rubriiki, mitte
suurendavad sellega erutustransmissiooni tõhusust MEMANTIIN: Mõõduka afiinsusega NMDA-retseptorite mittekonkureeriv antagonist, mille seondumine sõltub voltaazhist (ta on voltaazhitundlik) ja on kiiresti muutuv · 28-nädalases uuringus 20 mg päevas (kahes osas) aeglustas oluliselt Alzheimer'i tõve arengut platseeborühmaga võrreldes · Kognitiivsed võimed paremad memantiiniga ravimisel ka vaskulaarse dementsusega patsientidel · Kõrvaltoimed: kõhulahtisus, unetus, peapööritus, peavalu, hallutsinatsioonid Mõõduka ja raskekujulise Alzheimeri tõve halvenemine on memantiinravi ajal platseeboga võrreldes aeglasem. MODAFINIIL · Soodustab ärkvelolekut ja pidurdusprotsesse ülesannetes; eufooriat ei tekita · Nii katseloomadel kui inimestel parendab episoodilist ja töömälu · Prokognitiivsed efektid ka psühhiaatrilistel patsientidel
masendununa. Depressiooni põdevad eakad inimesed kaebavad sageli pidevalt samade probleemide üle. Nendeks võivad olla terviseprobleemid või teiste jaoks tühistena näivad asjad. Selle tõttu võib juhtuda, et depressiooni ei avastatagi, sest ümbritsevad inimesed peavad eakaid lihtsalt neurootilisteks või hüsteerilisteks. Sarnaselt nooremate inimeste depressioonile tekivad eakatel mälu- ja keskendumishäired. Selle tagajärjel võidakse eakate inimeste depressiooni segi ajada dementsusega, mis põhjustab samuti mäluhäireid. 3 Noorukite depressioon Täiskasvanud kipuvad arvama, et noorukeid eriti depressioon ei vaeva. Arvatakse et neil pole, mille pärast muretseda. See on aga vale. Aastate jooksul on suurenenud koolitulistamiste ja enesetappude arv noorte seas. Ka seda on põhjustanud depressioon. Noorukite depressiooni on keerulisem ära tunda. Seda nimetatakse ka varjatud või maskeeritud depressiooniks. Seda sellepärast, et selle sümptomid ja avaldumine
Hooldekodu kõrval asub ka päevakeskus. Päevakeskuses käivad inimesed psüühiliste erivajadustega. Nad kogunevad päevakeskuse üks kord nädalas. Kui nad saavad kokku nad suhtlevad oma vahel, teevad käsitööd ja sööki, filmid vaatavad, lauamänge mängivad ja lihtsalt veedavad aega heas ühiskonnas. Kolmapäev Diakooniahaigla Diakooniahaigla, mis asub Tallinnas on avatud 2002 aastast. Haiglas on kaks osakonda: dementsusega inimeste osakond (DEM) ja hospiits osakond, kus surm on sageli külaline. DEM on mõeldud inimestele, kellel on tekkinud mäluhäired ja kelle toimetulek kodus muutunud raskeks. Inimesed, kes elavad dementsuse osakonnas statsionaarselt saavad iga päev õendusabi ja hooldust. On olemas igasuguseid meelelahutused nende inimeste jaoks ja tegevus teraapia. Nad teevad käsitööd ja väljasõidud. Mitte kõik saavad teha väljasõidud aga
Kui organism suudab toota lämmastikmonooksiidi, on mälu ja kontsentreerumisvõime parem. Kui elame kauem, siis tahame elada kauem tervena. Isegi sinu jaoks kui tahad saavutada kulla või plaatina taset oma elus, pead sa keskenduma. Seetõttu on hästi oluline, et aju funktsioneeriks korralikult. Sul on vaja suuremat kogust lämmastikmonooksiidi. Lämmastikmonooksiid on üks kõige olulisemaid, kõige suuremaid neurotransmittereid ajus. Seetõttu ka Alzhemeri tõve ja dementsusega inimestel on ilmselgelt lämmastikmonooksiidi puudus. Ja kui siiamaani me muudkui räägime vanadest inimestest, siis ka väga paljudel lastel on tänapäeval täheldatud tähelepanu puudulikkuse sündroomi. Kui laps ei suuda keskenduda ja ravim, mida neile välja kirjutatakse on amfetamiin stimulant (stimuleeriva toimega narkootiline aine). Täna hommikul oli huvitav see, et kohal oli 200 arsti ja kui küsisin nende käest, kas teate
Süljeeritust suurendavad korralik toidu mälumine ja ksülitooliga tooted. On saada ka süljeeritust suurendavat hambapastat, suuvett, geeli. Harjamisega eemaldatakse toidujäägid hammastelt, proteesidelt ja suu limaskesta pinnalt. Hooldamata suus kinnitub jääk hammastele bakterimassina, mis põhjustab veritsevat igemepõletikku. Patsienti tuleb juhendada suuhügieeni juures või seda tema eest ära teha. Patsient ei suuda hoolitseda kui ta on dementsusega või väga raskes seisukorras. Valmis panna kõik vajaminevad vahendid : - pehmem hambahari või elektrihari - hambapasta - hambatikud - hambaniit Suu loputamiseks on vaja tilaga kannu või kruusi, lõuapühkimiseks pabersalfrätikuid. Huulte hooldamiseks huulemääret või vaseliini. Kui haige ei suuda ise midagi teha, siis peab kätte panema endale kindad, ette maski ning et paremini suuõõnde näha, kasutada pliiatstaskulampi.
Vanuri kurvameelsus Negatiivse meeleolu püsiv domineerimine on haiguslik muutus. Alanenud meeleolu, kurbuse, mure, hingevaeva ja nukrameelsuse domineerimine on depressioon ehk kurvameelsus. Sügavat kurvameelsust võib diagnoosida, kui patsiendil on olemas vähemalt viis kahe nädala jooksul esinenud sümptomi. Nende hulka peavad kuuluma masendus, huvipuudus, tunne, et midagi head pole loota. Mõnikord võivad vanurite depressiooninähud olla sarnased dementsusega, siis kasutatakse nimetust "pseudodementsus". Sel juhul on tüüpilistele masendusnähtudele lisandunud taastuva mõistusliku tegevuse nõrgenemine. Soome andmeil on peaaegu iga neljas oletatav dementsuse põdeja, keda neuroloogid on uurinud, olnud tegelikult depressioonis. Niisiis on pseudodementsust üsna sageli. Tüüpilised sümptomid Depressiooni ehk kurvameelsuse põhilised sümptomid: kurb meel, heameele kogemise
· Glutamaadiretseptorkompleksi mõjustajad (memantiin): vähendavad glutamaadi püsimõju & suurendavad sellega erutustransmissiooni tõhusust Memantiin · Mõõduka afiinsusega NMDA-retseptorite mittekonkureeriv antagonist, mille seondumine sõltub voltaazhist & on kiiresti muutuv · 28-nädalases uuringus 20 mg päevas (kahes osas) aeglustas oluliselt Alzheimer'i tõve arengut platseeborühmaga võrreldes · Kognitiivsed võimed paremad memantiiniga ravimisel ka vaskulaarse dementsusega patsientidel · Kõrvaltoimed: kõhulahtisus, unetus, peapööritus, peavalu, hallutsinatsioonid Retseptorid koosnevad alaühikutest erinevates kombinatsioonides, igal alaühikul on neli membraanisisest domeeni. Memantiin on mittekonkureeriv voltaazhtundlik antagonist. Normaalne glutamaatergiline neurotransmissioon: postsünaptilisel depolarisatsioonil magneesium vabastab kanali kaltsiumiioonidele.
- Ühe inimese sees on 7 mina Hallutsinoos e hallutsinatoorne sündroom – kuulmishallukatega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirm, Psühhomotoorne rahutus, muud sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud. Deliiriumisündroomi korral – nägemishallukad ja hallutsinoosi korral kuulmishallukad. Võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, ainete kasutamise ja ka skisofreenia korral Näited: - Dementsusega vanainimene – ei tunne asju ära - Deliiriumihaige – aju on kokku pakitud - Paranoidse sündroomiga skisofreeniahaige – mitu mina Mõtlemine e assotsiatiivne tegevus Mõtlemine on eesmärgipärane ideede, sümbolite ja assotsiatsioonide vool, mis viib reaalsusele orienteeritud otsusteni. Mõtlemishäired – vormilised ja sisulised häired. Vormilised häired Häired mõistete ja neid tähistavate sõnade kujunemises:
32 • laulmine/lugemine kergem • teavad oma häiret – Wernicke- (gyr.temporalis sup.tagumine pk.) • kõne mõistmise ja arusaadavalt rääkimise häire: mitte-sõnad, neologismid, parafaasiad, • kõne sorav, artikuleeritud, vahetavad häälikuid • ei tea midagi oma häirest • 40% ajuinsuldi haigetest • dementsusega kaasuv : (Pick, Alzheimer) • ajutraumade järgselt Afaasiad 3. • Gyrus angularise pk.e.nurkkäär – W taga ühendab W-B, seob O P F sagaraid, kahjustusel • kirjutatud sõnade mõistmise/ lugemine häire Primaarne progresseeruv afaasia PPA • G.supramarginalis (PS) – ühendab W-B, kahjustus: • enne 65.a
annaabi.ee 
