Eesti ala majanduslik arenemine 2.Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3.Koolihariduse levik 4.Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5.Kommunikatsioonivõrgu avardumine ehk rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk-emakeelse rahvahariduse edendamine,rahva kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R.Jakobson-kirjutas kooliõpikuid, 3isamaakõnet, ajaleht Sakala. Seltsid- eesti Üliõpilaste selts, Põllumeeste selts, Laulu ja mänguseltsid(vanemuine, estonia) Venestamine- riigikeel+õppekeel vene keel, tsensuur,
rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine. Esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajateks 1864. aastal Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), kes aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupojad mõtlesid rajada eestikeelse kooli, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le kui talurhva vabastajale. Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendusi. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna-Eestis. 1871. aastal loodi Tartus peakomitee.
Rahvuslik ärkamisaeg ja venestus (Johann Köler- aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. 1871- loodi Tartus Peakomitee) Rahvusliku liikumise eeldused ja sihid Eesti rahvuse väljakujunemise eeldused: o Eesti ala majanduslik arenemine o Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke o Koolihariduse levik o Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid:
– poetessi looming sai tuntuks, pani aluse eesti teatrile 27. J. Hurt ja tema tegevus. – Temast sai tuntud kõnemees, („Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!”) 28. C.R.Jakobson ja tema tegevus. – Sakala toimetaja, propageeris karskusideid, 1868 isamaakõne Vanemuise seltsis eestlaste valguse,- pimeduse- ja koiduajast. Sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. 29. J.Köler ja tema tegevus. – Peterburis õuemaalija, aitas 1864 a. Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette, 30. Mõõdukas ja radikaalne tiib, nende lahkhelid. – Lahkhelid : Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus. Hurdal pingestusid suhted sakslastest ametikaaslastega, kes eesti meelset kirikuõp. boikoteerisid. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. Asus jõuliselt tugevdama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides. 31
lepingud. · 1922. aasta veebruaris, nõupidamisel Moskvas, otsustati, et Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee delegatsioon on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Aserbaidzaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki (loodud aprillis 1921 a) rahvusvahelisel konverentsil Genovas (aprillis 1922. a.). Selleks lisati delegatsiooni Ukraina, Aserbaidzaani, Gruusia ja Armeenia esindajad. Delegatsioonil oli õigus sõlmida lepinguid kõikide nimel. · Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Nõukogude Liidu pealinn oli Moskva. Tähtsaim püha oli 7. november, 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Alates 1988
aastal Tartus asutatud teater. Korraldas mitu laulupidu. Teatrietendused. I laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. 1000 pillimeest ja lauljat. Kasvatas ühtekuuluvustunnet. Rahvusliku liikumise algus: Köler, Jakobson, Jannsen, Hurda Olulised rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi, Viljandimaa. Tartus oli eestvedajateks postipapa Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler, kes aitas eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II ette. Mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendunud keiser Aleksander Ile kui talurahva vabastajale. Jakob Hurt rahvusliku liikumise tunnustatud juht. Hurt oli usulise kasvatusega. Temast sai usuteaduskonna õpilane. Lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Temast sai tuntud knemees. 1870. aastal tuli vläja seisukohaga "eestlased peavad vaimult suureks saama ". Otepää kirikuõpetaja
ÄRKAMISAEG EELDUSED · eestlaste majandusliku jõukuse kasv · eestlaste haridustaseme tõus · eestlaste otsustusõiguse kasv · baltisaksa ja vene haritlaste vaidlused eestlaste rahvusküsimuse ümber RAHVUSLIK LIIKUMINE · 1857 Janseni ,,Perno Postimees" - vanim tänaseni tegutsev ajaleht · 1863 ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1864 toimus palvekirjade aktsioon, keisri õuemaalija Köler aitas talupoegade delegatsioonil Aleksander II palge ette jõuda · 1865 asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" · 1869 I üldlaulupidu, mille algatajaks oli ,,Vanemuise" selts eesotsas Janseniga; tähistati 50 aastat pärisorjuse kaotamisest · 1870 valmis esimene raudteeliin; Paldiski Tallinn - Peterburi · 1870 asutati Eesti Üliõpilaste Selts · 1870 Eesti Põllumeeste Selts · 1870 - ,,Kolm isamaakõnet" - C.R. Jakobson · 1871 Eesti Aleksandrikooli peakomitee; J
Koguti rahvaluulet Jakob Hurda eesvedamisel. · Villem Reiman edendas karskusliikumist üle kogu maa. · Eesti Üliõpilaste Selts tegi suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel, seltsi suureks teeneks sai eesti keele kasutuselevõtt haritlaste omavahelises suhtlemises. 4. Rahvusliku liikumise sündmused: · 1864 alustavad Adam Peterson ja Johann Köler palvekirjade kampaaniat. · 1864 delegatsioonil õnnestus kokku saada tsaariga · 1866 kehtestati uus vallaseadus (Vallavalitsus ja vallakohus vabanes mõisniku kontrolli ja eestkoste alt, talupojad ja linlased said ise mässata seal) · 1857 asutati ,,Perno Postimees" · 1864 asutati ,,Eesti Postimees" · 1865 asutati ,,Vanemuine" · 1869 I Üldlaulupidu Tartus · 1872 loodi Eesti Kirjameeste Selts · 1878 asutati ,,Sakala" 5. Rahvusliku liikumise ajalehed: · 1857
Rahvasteliidu põhikirjalisteks eesmärkideks olid: · rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; · tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; · rahvusvahelise koostöö edendamine; · kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. Rahvasteliidu peakorter asus Genfis, tema juhtorganeist tähtsaim oli Rahvasteliidu Täiskogu (Assamblee), mille korralised istungid toimusid tavaliselt iga aasta septembris. Iga liikmesriigi delegatsioonil oli üks hääl. Täiskogu vaheaegadel käis koos Rahvasteliidu Nõukogu, mis koosnes alalistest (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja Täiskogu poolt valitud ajutistest liikmetest. Rahvasteliidu tegevust korraldas Alatine Sekretäriaat eesotsas peasekretäriga. Peasekretärideks olid 1920-1933 J. E. Drummond, 1933-1940 J. Avenol. Rahvasteliidu juures on tegutsenud ka mitmeid abiorganisatsioone ja komisjone (Majandus- ja Rahandusorganisatsioon,
01.20a. RL põhikiri oli ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga sõlmitud rahulepingute koostisosa. RL põhikirjalised eesmärgid: *rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; *tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; *rahvusvahelise koostöö edendamine; *kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. RL peakorter asus Genfis, tema juhtorganeist tähtsaim oli RL Täiskogu (Assamblee), mille korralised istungid toimusid tavaliselt iga aasta septembris. Iga liikmesriigi delegatsioonil oli üks hääl. Täiskogu vaheaegadel käis koos Rahvasteliidu Nõukogu, mis koosnes alalistest (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja Täiskogu poolt valitud ajutistest liikmetest. Rahvasteliidu tegevust korraldas Alatine Sekretäriaat eesotsas peasekretäriga. Peasekretärideks olid 1920-1933 J. E. Drummond, 1933-1940 J. Avenol. RL juures on tegutsenud ka mitmeid abiorganisatsioone ja komisjone. 16 pt. põhikirjas ütles et:
1557 .aastal sai ümber ka
Venemaaga lepitud vaherahu tähtaeg. Kui Vana-Lüvimaa saadikud sügisel Moskvasse
jõudsid, tundis tsaar Ivan IV Julm ennast väga kindlalt. Aasta eest oli talle alistunud ka
Astrahani khaaniriik, soodsad rahulepingud olid sõlmitud Krimmi khaani ja Rootsi
kuningaga. Venemaa võis nüüd vabalt koondada vägesid Liivimaa piiridele. Vastuvõtu algul
ei andnud tsaar liivimaalastele kombekohaselt kättki. Kui veel selgus, et delegatsioonil pole
lubatud maksuraha kaasas, oli Iiisk langenud -Venemaal otsustati sõja kasuks. Diplomaatilisi
võimalusi oma oludel kindlustamiseks otsis taas ka kohalik rahvas. Saarlaste saatkond käis
Turus Rootsi tulevase kuninga Johani juures ning pakkusl maad Rootsi krooni alluvusse. Sõja
algus. 22. jaanuaril 1558 tungisid vene väed tatari khaani Sig-Alei
vallas ei ole mingit keskvõimudepoolset survet, et (13) Hiina rahvaarmee on ostmisel ja müümisel aus ning ei võta Tiibeti elanikelt vägivaldselt isegi mitte ühte nõela; et (14) keskvalitsus tegeleb Tiibeti välisküsimustega ning naabermaadega saab olema rahumeelne kooseksisteerimine. Kuna selle lepingu sõlmimisele eelnes 40 tuhande Hiina sõduri rünnak Tiibeti vastu, Tiibeti delegatsioon oli olnud surve all ning seda ähvardatud, Tiibeti delegatsioonil polnud olnud volitusi Tiibeti staatuse muutmiseks ning pitsatite osas oli tegemist otsese võltsimisega, siis oli see leping ab initio õigustühine. Pealegi ei ratifitseerinud ega tunnustanud seda lepingut ei valitsus, rahvuskogu ega Dalai-laama. USA valitsus veenis Dalai-laamat, kes oli Lhasast põgenenud India piiri äärde, lahkuma Tiibetist ja kuulutama see leping kehtetuks. Dalai-laama andis siiski järele oma ministritele ja naases 17
kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid, nt autonoomia taotlemine, tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Liikumise algus Eestlaste kaasamine rahvuslikku liikumisse algas eelkõige rahvusliku agitatsiooniga (põhisisuks oli ,,Eestlane olla on uhke ja hää"). Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid 1860. Aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus Eestvedaja Jannsen (Hakkas väja andma Postimeest). Johann Köler aitas 1864. Aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupoegadelt pärines mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed. Kogu ürituse juhtimiseks loodi 1871. Aastal Tartus Peakomitee. Jannsen Tähtis rahvusliku liikumise tegelane, kes asutas Perno Postimehe ning Eesti Postimehe, millega levitas ärkamisaja meelsusi rahva hulgas
aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perepojad, kel talu oli veel isa nimel.) -Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsitles.
haritlasi, koolihariduse levik, rahva kultuuriline aktiivsus. Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks olid Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajaks Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. (1857.a Perno Postimees) Eesti olude suhtes ei jäänud ükskõikseks ka need, kes olid suutnud teha karjääri Peterburis. Peterburi patriootide silmapaistvaim esindaja oli Johann Köler, kes aitas 1864.a Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Alkesander 1. palge ette. Palvekirja taga seisid peamiselt Viljandimaa ärksamad esindajad. Nendelt pärines ka mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander 1. 1870.aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks.Loodi mitmeid seltse ja organisatsioone. Sel ajal kerkisid esile ka rahvusliku liikumise juhid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson.
tähsamateks osalisteks olid Viljandimaa mehed vennad Petersonid ja Johann Köler ning nn Peterburi patrioodid. Nii nimetati pealinnas karjääri teinud kuid rahvusliku meele säilinud eestlasi, nagu keisri ihuarst Philipp Karell jt. Aktsiooni tulemusena sündis suur ühine palvekiri, mis sisaldas peale majanduslike ka otseselt rahvuslikke nõudmisi.Köleri abiga õnnestus eestlaste delegatsioonil palvekiri 1864.a keiser Aleksander II-le isiklikkult üle anda,kuid lõpuks ei saavutatud siiski midagi peale selle,et üks eestvedajaid, Adam Peterson pandi "valesüüdistuste" esitamise ees aastaks vangi. "Vanemuine" ja isamaakõned 1862.a oli ilmunud "Kalevipoja" rahvaväljaränne, mis eepose juba tuhandetele huvilistele kättesaadavaks tegi, 1846.a kolis J.V.Jannsen Pärnust Tartusse ja asus seal välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees"
Moskva suurvürstiriigi piirid laienesid Liivimaani. Kõik tahtsid ülemvõimu Läänemerel. Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrgenemine. Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile, Liivima pidavat olema Vene võimu alune maa. See oli väljamõeldis, kuid rahu tagamiseks võeti pakkumine vastu. Sõlmiti vaherahu, Tartu maks tuli tasuda 3a jooksul. 1554. Riia peapiiskop, ordumeister ja Tartu piiskop kinnitasid lepingu tingimused. Venemaal sel ajal Ivan IV Julm. Liivi delegatsioonil pold raha kaasas, ta otsustas sõja kasuks. Saarlased käisid Rootsi kuningalt abi palumas. 1558. tungisid Vene väed sisse. Narva pommitamine. Tartu pommitamine. Wilhelm von Fürstenberg juhiks eesti vägedel, siis Gotthard Kettler. Taani kuningas Frederik II ostis piirkonna, andis selle oma vennale hersog Magnusele. 1560 maabus Magnus Kuressaares. Koflikt. Magnus pidi tagasi minema. 1560. uus pealetung Vene vägede poolt. Hävitati Liivi ordu. Talupoegade ülestõus. Venelased
venesstusaeg) 1864. aastal kolis Jannsen Tartusse, kus hakkas välja andma ajalehte ,,Eesti Postimees". Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tütar Lydia Koidula 1864. aastal algas palvekirjade aktsioon Venemaa tsaarile Adam Petersoni ja Johann Köleri eestvedamisel, tegevusega loodeti tsaari tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. 9. novembril 1864.aastal õnnestuski delegatsioonil tsaariga kokku saada kuid nn ,,valeandmeid sisaldavate ja maksva korra vastu suunatud" palvekirjade koostamise eest mõisteti Adam Petersonile aasta vanglakaristust 26 18. 29. juunil 1869. aastal toimus Tartus Eesti esimene üldlaulupidu, mille eestvedajaks oli Johann Voldemar Jannsen. Kohal oli ligi tuhat lauljat ja pillimeest, lauldi ja peeti isamaalisi
majanduslikud lepingud. Veebruaris 1922 a, nõupidamisel Moskvas, otsustati, et Ülevenemaalise Kesk Täitevkommitee delegatsioon on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Azerbaidzaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki (loodud aprillis 1921 a) rahvusvahelisel konverentsil Genuas (aprill 1922 a). Selleks lisati delegatsiooni Ukraina, Azerbaidzaani, Gruusia ja Armeenia esindajad. Delegatsioonil oli õigus sõlmida lepinguid kõikide nimel. 1922 a suvel Stalini poolt loodud liitumislepingu projekt lükati, diskusioonide käigus, tagasi liigse tsentraliseerituse tõttu, mis piiras vabariikide iseseisvust. Läbirääkimised lõppesid 18-daks detsembriks 1922. Selleks ajaks oli läbi arutatud ka tulevase liitriigi põhiseaduse põhilised sätted. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel
18. jaanuaril moodustati Eesti Maanõukogu otsusel Eesti välisdelegatsioon. Koosseisu kuulusid 2 suure erakonna juhid: Jaan Tõnisson ja Mihkel Martna, lisaks 2 maanõukogu liiget: Ants Piip ja Julius Seljamaa ja 4 ajakirjanikku: Karl Menning, Karl-Robert Pusta, Eduard Virgo ja Ferdinand Kull. Välisdelegatsiooni kõige üldisemaks ülesandeks luua kontaktid Antandi riikide esindustega, võimalust mööda hankida neilt toetust Eesti iseseisvumisele - delegatsioonil kaasa maanõukogu koostatud memorandum - oodata ära Antandi riikide vastused. Ajutise iseloomuga diplomaatiline missioon. Välisdelegatsiooni üks liige, Jaan Tõnisson viibis juba tola ajal Stockholmis ja oli juba loonud mingisugused kontaktid Stockholmis resudeerivate Antandi riikide diplomaatidega. Teistel juhtus aga see, et nad takerdusid kodusõjas Soomesse ja hilinesid Stockholmi jõudmisega. Sel ajal oli kuulutatud välja Eesti vabariik ja Saksa okupatsioon oli alanud
annaabi.ee 
