Hilisbarokk ja rokokoo Eestis 18. sajand Kadrioru loss ja Peeter I maja Versailles´st lähtutud paleearhitektuuri idee rakendamine Palee- ja pargiansambel Telgsümmeetriline: keskteljel paiknesid kõige tähtsamad ruumid, ülejäänud ruumid jaotusid mõlemale poole hoonetiibadesse peegelsümmeetria põhimõttel. Anfilaadsüsteem. Orvandimotiivi kastutamine dekooris. Vahtrast ja tammest musterparketid, peegeluksed, kaminad ja sini-valgete kahelitega ahjud. Sisustamine algusjärgus Lauad sarnanesid balusterjalgsete laudadega Seinad kaeti roheliste, triibuliste ja mustriliste kangastapeediga, mis kinnitati seina külge nikerdatud ja kullatud karniiside ning nurgadekooriga. Akende ette riputati rohelised ja valged eesriided. Kadrioru loss Sini-valgete Delfti piltkahtlitega ahi Kadrioru lossis Kadrioru loss Kadrioru lossi saal, 2000 a.
perekondadena (sõjad naabrite ja riigikeste vahel ülemvõimu pärast, feodaalse alluvuse tõttu hõivatus konfliktidesse) - liikumine paigast paika, ühest kõledast kindlusest /lossist teise eeldas ka küllaltki vastupidavat aga samas teisaldatavat mööblit ning varustust, mis kaitseks külmadel Euroopa talvedel. Keskaegsed kodud olid ehtsaks algallikaks väljendusele 'bed and board' (voodi ja eine) Sisutuses ja dekooris keskne roll tekstiilidel kerged, teisaldatavad, multifunktsionaalsed: kasutatavad nii ruumide jagajatena, seinakatetena, voodi- ja põrandavaipadena, kaitseks külma eest. Tekstiilide värvikus lisas heledust ja elu pimedatesse ruumidesse, kus klaasideta aknad olid võimalikult väiksed ja sageli ka kaetud külma ilma eest. Mööbel esmajoones kergesti kättesaadavast tugevast ja vastupidavast tammepuust.
Näiteks varaseks geomeetriliseks stiiliks (u. 900850 eKr), kui leidus ainult geomeetrilisi kujundeid, keskmiseks geomeetriliseks perioodiks (u. 850770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi. Orientaalne stiil: Ajavahemikus 7.6. sajand eKr sai vanakreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Need mõjutused kajastusid keraamiliste esemete dekooris, kuhu ilmus palju idamaiseid kujunduselemente. Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal. Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine. Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt.
ei saa. Beardsley Juugend Eestis Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Juugendstiili kasutasid Eestis näiteks Ants Laikmaa (1866 – 1942) , Oskar Kallis (1891 – 1917), August Jansen (1881 – 1957), Kristjan Raud (1865 – 1943) ja Aleksander Tassa (1882 – 1955). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi.
· Tunnusjooned: -maale esineb harva -maal on sarnane vitraazi või vaibakunstiga -et vaadelda ruumilisust sarnanevad figuurid siluettidega -iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid -rõhutatud on piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad -silmapiir on tõstetud pildist välja -levinumad taimemotiivid -maalid olid sisult poeetilised ja sümbolistlikud Victor Horta 1881-1973 Belgia -kasutas omapäraseid taimi oma ruumide ja mööbli dekooris -suure fantaasiaga William Morris 1834-1896 Inglismaa Antonio Gaudi 1852-1926 Hispaania -kasutab palju erinevaid ehitusmaterjale ( raudbetoon, sepis, käsitöö, vitraazid, tisleritöö, värviline keraamika). -alustas ,,Püha perekonna" kiriku ehitust (ei valmi kunagi). Kubism -geomeetrilised kujundid -loojaks Pablo Picasso ja Georges Braque Arengus 3 järku: 1)Cezanne´lik kubism e. Fassettkubism 1907-1909
säilinud haruharvad. Nii võime Ohtu ahjudele analoogset nimetada üksnes Palmses IdaVirumaal. Ei peaks kahtlust olema, et kõik Ohtu ahjud on kohalikku päritolu arvatavalt Tallinnas tegutsenud Belau kahlimanufaktuuri tooted. Relieefse ornamendiga ahjud on oma üldvormilt üksteisele üsna sarnased: liigendatud profileeritud vahekarniisidest, keskel niss, külgedel eenduvad voluudid, peal pagoodjas katus. Erinevusi on aga detailide osas. Nii on mõlema saali ahju dekooris kasutatud põhiliselt rokokoolikku köitraagu ja teokarpe ning nissi ehtivas naisfiguuris tunneme ära müütilise Leda. Ka teiste ahjude dekooris on valdavaks roosiõied, rippvanikud, portreemedaljonid. Maalitud koobaltdekoori omab ühes kõrvalruumis paiknev ahi igat kahlit kaunistab tuulteroos. Viimane ahi on ka oma üldvormilt teistest mõneti lihtsam siledad kahlid, sõlmelised nurgasambad, kolmnurkne frontoon. Nagu eelmisedki ahjud,
suuremaid nagu Omari mosee Jeruusalemmas, Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damakuses. Al-Azhari mosee Kairos. Mida suurem oli nende võim, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad püstitada. · Probleeme tekitas Muhamedi keeld kujtada Allahi loodud elusolendeid-inimesi ja loomi. Sellep puudusid islami kunstist skulptuur ja tahvelmaalid. Hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. Oluline osa oli ka dekooris ka araabia kirja stiiliseeringul. Jõukate pärslaste haaremites, kuhu võõrad ei pääsenud,võis seina ehtida isegi prohvet muhamedi portreemaal. Araabiast kaugemal olid ornamentikas üsna levinud loomamotiivid. TEADUS · Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuri väärtused-põletasid raamatukogusid,purustasi uskmatute monumente. Samas soosis islam neid teadmisi ja õpetusi,mis polnud vastuolus koraaniga. · 10
Sinna oli algselt paigladatud ,,mehhaanilise teljega" kellamäng. Algselt oli torn 18-süllane (38,4 meetrit) ja kullatud ristiga. Esifassaad lõppes viiluga, mille tõstis esile esinduslik paraadtrepp perspektiivportaaliga. Arhitektuuriliselt kujutas kirik endast ühelöövilist basiilikat, mille telg oli põhja-lõuna suunaline. Hoonel oli kaks aknavööd: alumised aknad kandilise vormiga, ülemised kaarja ülaosaga. Dekooris kasutati vabastatud piilareid ja võlvkaarte kompositsioone. Massiivne ehisviilu e vimpergiga astmikportaalil ilustsesid arhivoldid, mis viitasid romaani kaartele. Portaali kõrvale seintesse oli ehitatud risti motiivid ning kullatud rist oli algselt ka portaali kohal, mille taustaks oli ümmarguse roosaken. Pilastrite vahel neelasid valgust pallaadilikku motiivi kasutavad aknad. Karniiside alt leidsime ümarkaarfriisid, mis kiriku viilu osas olid oskuslikult petiknissideks üle viidud. 2
Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätika või vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist trofeekimpu. Värvidest kasutati kuld ornamente, valget, tumepunast, tumesinist seinal. Mööbli kujundamisel kasutati egiptuse päraseid motiive, nii lõppes lauajalg küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid, lühtrid. Interjöör oli range, korrapäerane, toretsev. Pehme mööbel oli polsterdatud, kaetud kangaga. Dekooris domineerivad vanad motiivid. 12 Inglise barokk ja Rokokoo (Georgian Stiil ja Chippendale stiil) Georgian stiil sai alguse 1715 aastal. Georgian stiil hilisbarokk ja regendistiil, Chippendale stiil rokokoo, Adami stiil varaklassitsism. 18. saj. Palladislikule maitsele orienteeritud. Võeti kasutusele kõik, mis oli klassikalise maitsega. Tuntuid ruumikujundaja W
Juugendstiil tõi kaasa uudse kirjapildi. Juugendkirja tähed hoidusid sirgjoontest nii paljukui võimalik, jooned moodustasid õrnu kurve ja lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Peamine idee oli muuta tähed millekski muuks kui vaid trükitehniliselt ja mehhaaniliselt paljundatavateks kujunditeks. Eeskujuks oli idamaine kalligraafia : jaapani ja hiina kirjutajatel oli suur vabadus kujundada ise tähekuju, kaotamata üldist tähendust. Juugendi disainerid kasutasid joone jõudu ja energiat ka dekooris. Joont kasutati delikaatsena või agressiivsena, voogavana, kurvilisena, lainetavana, virvendavana, dünaamilisena. Looduse vormid olid uue stiili lemmikkujundid. Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks kõike. Varsi, lehti ja kroonlehti võis väänata, keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja
Kujunes kreeklaste ja etruskide vabaõhuteatrite eeskujul. Esimesed amfiteatrid ehitati Pompeis (80 e-m-a-). Seal peeti gladiaatorite võitlusi, lavastati kiskjate ajujahte, merelahinguid ja muid teatraliseeritud mänge. Amphitheatrum Flavium Roomas, mille säilinud varemeid tuntakse Colosseumina mahutas u 50 000 pealtvaatajat. 13) Kapiteel ladina keeles capitellum ,,peake"; samba ja temale tuginevate raskuste kunstiliselt kujundatud vahelüli. Kapiteeli rikkalikus dekooris avalduvad selgesti stiilide ja stiilijärkude erinevused. Egiptlased kujundasid kapiteeli lootose- ja papüürusemotiividest, kreeklased lõid kohati tänini kasutatavad dooria, joonia ja korintose kapiteeli, bütsantslased leiutasid talumkapiteeli, romaani stiilis eelistati raskepärast kuupkapiteeli, gootikale omane karikkapiteel, mille arengulised erivormid on pungkapiteel ja lehtkapiteel. Nt: kuupkapiteel
aasta revolutsiooniga kaasnenud mõisate põletamist. Juugendlik on veel Pauluse kirik Tartus (1919). Juugendstiilile iseloomulikud detailid ja massijaotus on elamuil Viru tänav 4 [1913, Artur Perna (1881 1940), K. Burman sen.] ja Tatari 21-b (1912, K. Burman sen.). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 1935) keraamikas
vähendati tugisüsteemi jne. Väiksemates kirikutes polnud tugikaarte ja tugipiitade järele üldse vajadust. Lihtsustamine (redutseerimine) oli aga ainult üks tee erinevuste tekkimiseks. Normandia ja Inglise kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks katedraalid Coutances'is ja Salisburys). Gooti stiili edasises arnegus kasvas kodakirikute osatähtsus, eriti Saksamaal. Suuri erinevusi võis olla ka detailides ja dekooris (Kangilaski 19768:216-218). 6 1.2 Gooti arhitektuur Inglismaal Gooti stiil levis kogu katoliiklikus Euroopas. Ilmselt sobis gootika hästi nii usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Gootika tehnilisi uuendusi õpiti prantsuse meistritelt ja seda levitasid ka mungaordud, eriti tsistertlased. Siiski kujunes gootika Euroopa eri
Sellega pangi alus Arita portselani tekkele, mis jäljendas oma sini-valge glasuurialuse maaliga Hiina ja Korea portselani. Arita lähedal asus Imari sadam, kust toimus Arita portselani eksport Euroopasse. Selle sadamaga seoses tekkis ka üldnimetus Imari keraamika. 17. sajandil sai alguse ka Kakiemono portselani tootmine, mis sai nime Sakaida Kakemono järgi, kes oli ametilt portselanimaalija. Kakiemono portselanile on iseloomulik lillede ja lindude domineerimine dekooris, mis oli kõrvuti rohke vaba pinnaga. Tänu euroopa kaupmeestele jõudis järjest rohkem Jaapani portselani Euroopasse, mis avaldas tohutut mõju Euroopa keraamika edasisele arengule. Jaapani keraamika 20. sajandil Pärast II maailmasõda muutus põhjalikult kogu Jaapani elukorraldus. Tekkis taas suur huvi Jaapani vanema kultuuri vastu ja hakati toetama vanade traditsioonide jätkajaid. Seda ka keraamikas. Siiski tekkis ka keraamikuid, kes vastandasid end vanu traditsioone
Näiteks varaseks geomeetriliseks stiiliks (u. 900850 eKr), kui leidus ainult geomeetrilisi kujundeid, keskmiseks geomeetriliseks perioodiks (u. 850770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi. Orientaalne stiil Ajavahemikus 7.6. sajand eKr sai vanakreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Need mõjutused kajastusid keraamiliste esemete dekooris, kuhu ilmus palju idamaiseid kujunduselemente. Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal. Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine. Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt.
Akropoli viis pidulik trepp ja sinna siseneti läbi mitmejärgulise väravehitise, propüleede. Üks kaunimaid joonia stiili näiteid on Ateena akropolil asuv Nike tempel. Selle läheduses linna kaitsejumalannale pühendatud dooria stiilis Athena Parthenose tempel Parthenon. 4.sajandi keskpaigast eKr on pärit üks seitsmest maailmaimest Pärsia satraabi Mausolose hauakamber e Mausoleum Halikarnassose linnas Väike-Aasias. Selle kreekapäraselt lihtsa ja loogilise ehitise dekooris avaldusid idamaise toredusearmastuse mõjud. Püramiidja katuse tipus 40-50 m kõrgusel kroonis ehitist neljahobuserakend. Arhitektuur hellenismi ajajärgul Hellenismi ajajärgul said ülekaalu ilmalikud hooned. Suurim hellenistlik keskus oli Aleksandria, mille ette Pharose saarele püstitati järjekordne maailmaime 110 m kõrgune tuletorn. Tervikuna muutus arhitektuur mitmekesisemaks, ühendati eri stiile, lisandusid
neist 4), 4 kaminat. Ülemisele elukorrusele oli plaanitud 8 ahju, neist alles 5. Lossi vasakus tiivas on tänini säilinud neli siniste maalitud maastikega ahju. Need on kahte tüüpi. Kaks ahju on laotud kahlitest, millel on maastikumotiivi ümber maalitud raam ja nurgas veerandrosett, teisel paaril täidab maastikuvaade kahli äärest ääreni. Kõik maastikud on erinevad. Ehitusaajast peaaegu ainsana säilinud peasaali dekooris on kasutatud barokiajastule iseloomulikke sümboleid ja kujundite retoorikat. Oma algpärasuses kujutab kadrioru lossi kaunis peasaal endast haruldast näidet Peeter I aegsest barokkinterjöörist, kuna Peterburis, Peterhofis ja Strelnas asuvad valitsejalossid on hilisemate ümberehituste või sõjapurustuste tõttu enamasti om algse kuju minetanud. Peasaali dekoori valmimine sai alguse 1721. aastal,
Ramses II ajal tehakse üldse suurejoonelisi ehitustöid, oma julgete ehitusideedega vapustab ta kogu Egiptust. Tema ajal ehitatud templitest on kuulsaim Abu Simbeli kaljutempel ( soovides kindlustada Nuubia alustamist, laskis Ramses II ehitada Nuubia piirile nii kindlusi kui templeid ). Tempel on tervikuna ( sügavus 63 m ) kaljusse raiutud. Selle kompositsioonis on lähtutud Egiptuses väljakujunenud kavatisest: püloon - sammasõu - hüpostüülsaal - pühamu. Dekooris aga eelkõige Ramses II isikust ( mitte ilmaasjata polnud ta hüüdnimeks Ramses Suur ). Templi sissekäik kujutab endast kaljusse raiutud pülooni esiseina, selle ees istub neli kahekümnemeetrist Ramses II hiiglakuju, mille jalgade ees võrdlusena väike inimfiguur. Mastaapide vastandamisega on taas saavutatud jõuline mõjuvus. Ka sisekujunduses domineerib Ramses II isik - esimese ruumi ( tinglikult sammasõue )
Tootmistehnoloogiate uuenemine tõi endaga kaasa painutatud mööbli valmistamise, mille pioneeriks oli tänini toodetava kuulsa, ainult 6 detailist koosneva nn Viini tooli (tool nr.14) looja M. Thonet. Temale kuulub ka painutatud mööbli tööstusliku tootmise algatamise au. Masstootmine võimaldas mööblit toota palju soodsama hinnaga. Korpusmööbel säilitas läbi 19.sajandi neostiilide virrvarri oma sirgjoonelised vormid, stiilile omased põhilised tunnused väljendusid dekooris. Kapid olid suhteliselt väikesemõõtmelised (eelistati ühe uksega kappe), puhvetkapid meenutasid avatud ülaosaga kummutit. Kummutite uksed olid sageli kõverjoonelised. Moes olid mitmesuguse kujuga lauad, sh väikesed ühe jalaga lauad Arvukas oli erisugune istemööbel, eriti armastati diivaneid ja tugitoole. Sajandi lõpul hakati üha enam tähelepanu pöörama istemööbli ergonoomilisusele. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 12
MÕNED NÄITED PRANTSUSE RENESSANSSAEDADEST. 1495. a toimus Charles VIII (1407-1498) sõjakäik Itaaliasse Napoli kuningriiki. See ei lõppenud küll eriti edukalt, ent siit saab alguse renessansi tulek Prantsusmaale. Charles võttis oma kaaskonnas Prantsusmaale kaasa mitmeid nimekaid kunstnikke, arhitekte ja aiakunstnikke, kellele andis eluaseme Amboise' lossis. Samas hakkas ta lossi uute ideede järgi ümber kujundama, ehkki need muutused avaldusid selle lossi puhul üksnes dekooris, mitte konstruktsioonis ega plaanilahenduses (need olid endiselt gootipärased). Kuningas tõi Itaaliast kaasa arhitektuuriraamatuid, skulptuure, vaipu jt sisustuselemente, samuti mitmeid materjalinäiteid ja marmorit lossi viimistlemiseks. Amboise'ga saab alguse rea losside ümberehitus, mis Loire'i jõe orus ja hiljem kogu prantsuse renessansile iseloomulikuks said. Kuni 15. saj keskpaigani oli sõja tõttu olnud vajalik kindlusetüüpi ehitis tornide, bastionide ja
annaabi.ee 
