Karl Jürgen Jürman 8 Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring 31.09.2013 Infopäeval tutvustati Kõrtsi- Tõramaal Soomaa Rahvuspargis RMK poolt finantseeritavat projekti „Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring". Projekt koosneb kolmest põhimoodulist, milleks on täiskasvanud metsiste jälgimine, kisklus surve mõõtmine metsisele ning degradeerunud elupaikade katseline taastamine.[8] Karl Jürgen Jürman 9 Aktiivsed koolitused: Jahitunnistuse taotleja koolitus Jäljekoerte Klubi koolituspäev kõikidele koertele Sanitaar- ja hügieenikoolitus jahimeestele.[9] Karl Jürgen Jürman 10 Trofeede hinnad Trofee Hind € Sokusarved 10
pärand. Maastik on territoorium, mis on erinevatel aegadel hõlmanud loodust ja inimtegevuse jälgi (20 saj), kuid seda on käsitletud ka üksnes loodusteaduslikust vaatepunktist (NSVL). Maastikukonvent: Maastik- Euroopa loodus- ja kultuuripärandi oluline osa, mis aitab kaasa inimeste heaolu loomisele ning Euroopa identiteedi kindlustumisele. Maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärsetena tuntud kui harilikel aladel. maastik inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala; 2. Kuidas maastik tekib? Artikkel: Tekib näiteks erinevate sotsiaalsete ja majanduslike formatsioonide vaheldudes, kus maastik kujuneb kiht-kihi haaval- nt esiajalooline kiht, mõisad ja talud, tänapäevane linnastunud maastik. Maastikukonvent: 3. Kuidas maastikku tajutakse?
Loodususundit muidugi rohkem, sest siin on kõigile selge, millesse uskuda kivid, allikad ja metsatukad olid igaühel käepärast. Raamatust leiame ühtpidi meid vaimustavaid, kuid samas ka meie harjumuspäraste mõttekäikude üle irvitavaid utoopiad, mille üheks olemuslikuks kokkuvõtteks on prognoos tuhandeks aastaks: ,,Superintelligentsete reheahjude tsivilisatsioon avastab planeedi Maa, kuid kahjuks on selleks ajaks kogu inimkond degradeerunud käsnadeks. Hea uudis on see, et käsnad räägivad eesti keelt". Mitmiktaju rikastab. Tõepoolest võib nõnda avatud meeltega inimest ainult kadestada. Autori kui sünesteedi peas ja kehas toimub justkui neuroloogiline ,,klaaspärlimäng" tekib seoseid, milleni ,,tavalised inimesed" kergesti ei ulatu. Ruumi kodustamine ja taimedega kõnelemine on hea kätte võtmisega jõukohased ka praegusaja eestlasele, eriti neile, kes viitsivad selleks aega võtta.
Mullad Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde-Hiinas Mandžuuria tasandikul stepi ja metsastepi mustmullad (suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise või pähkelja struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savim, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki, suure produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu), mägedes metsapruun- ja leet-pruunmullad (enamasti nõrgalt happeline, mitmesuguse huumusesisaldusega, kõrge produktsioonivõime ja jõudsa aineringega) ning segametsade kamar-leetmullad (alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld). Kagu-Hiinas vahelduvad lähistroopilised kolla- ja punamullad
rannad. Mullad, mida Eestis ei esine: Mustmullad Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Suure huumusesisalduse (valdavalt >5%) ja paksu (>50, kohati >100 cm) huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savimuld, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki. Mustmullad on suure produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu. Mustmuld Pruunmullad Paraskliimavöötmes leht- ja segametsade all leostunud karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis on savistunud B-horisont. Mittesilikaatse raudoksiidi kogunemisest on värvus lähtekivimist tumedam pruun või punakaspruun. Pruumullad on enamasti nõrgalt happelised,
isikliku, sageli sügavale tungiva reaktsiooni ja põhjalikult sokeeriva äratundmise. ,,Lihunikupoisid" 1985-1986 Elusuurused, vastikud, pahaendelised, ootel. Ilma kõrvadeta mutantide silmad on tumedad ja läbipaistmatud; nende huuled on lamedate kärssade all ühte kleepunud Moondunud koljudest kasvavad välja sarved; rind on lõhestatud ja kokku õmmeldud; genitaalid kinni kasvanud; seljad lõhestatud. "Lihunikupoisid" kehastavad degradeerunud ühiskonna inetuid psühholoogilisi väärarenguid mitte üksnes Lõuna-Aafrika apartheidi, vaid kogu tänapäeva maailma julmade repressiivsüsteemide ebainimlikkust. Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Richard Deacon Tema skulptuurid on loodud traditsioonilistest materjalidest ja valdavalt käsitsi valmistatud. Tavaliselt sisaldavad need sirgjoonelisi elemente, siluette või suuremaid avatud struktuure, mis
Põllumaa hävinemine Arvatakse, et erosiooni tõttu on 1960. aastast alates kadunud kolmandik maailma haritavast maast. Probleemile ei ole lahendust leitud ning hetkel teatatakse kahjusid umbes 10 miljoni hektari kohta aastas. Tegelikult võib olukord olla palju murettekitavam. Viimase viie kümnendiga on oluliselt suurenenud põllumajanduse tootlikkus ning see on teinud võimalikuks suurema saagi tootmise pindalaühiku kohta. Probleem on aga selles, et kuna põllumajandusmaa on tihti degradeerunud ning muutunud peaaegu kasutuks, siis liiguvad tootjad edasi viljakamale maale. Ülemaailmselt võib viimase 50 aasta jooksul kasutatud ning seejärel mahajäetud maa pindalaliselt olla võrdne tänapäeval kasutatava maaga Veekogude ummistumine Vihma või tuulega veekogudesse uhutud pinnas võib põhjustada nende settimise. Olukord muutub eriti halvaks, kui veekogude kallastel puudub taimestik, mis hoiaks pinnast kinni.
hoolduseta nad peagi naturaliseeruvad. 20. Metsamaistud, poollooduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. ·metsamaastik e. metsamaistu, kus esinevad kultuurmetsad, metsakasutuse eri järkudega maistud ·puhkemaistu, puhkajate teenendamiseks ja viibimiseks kohandatud maistu ·tööstusmaistu, tööstusettevõtted, laod, jõujaamad jm. Neid tuleb kohati vaadata kui degradeerunud maastikke, mida on põhjustanud kas maavarade kaevandamine,... Poollooduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud, karjatatud või muul viisil mõõdukalt majandatud. Nende tekkes ja püsimises on kõrvuti looduslike tingimustega etendanud olulist osa inimene. Poollooduslike koosluste ilme ja väärtused on kujunenud tänu pikaajalisele säästvale majandamisele. 21
2. Isikutuvastamisel kasutatavad RFLP, STR ja SNP markerid: eelised ja puudused. RFLP - restriction fragment length polymorphism STR short tandem repeats: eelistatuimad geneetilised markerid, kuna on hõlpsalt ja kiiresti analüüsitavad, genoomis küllalt sagedased, erinevates populatsioonides sagedased, kodominantsed, väikese suurusega, võimalik multipleks analüüs, PCR võimaldab kasutada väga väikeseid proovikoguseid, degradeerunud DNA analüüsitav. Polümorfsuse probleemist üle saamiseks on vaja analüüsida paljusid erinevaid lookusi, et viia kahtlusaluste ringi võimalikult väikeseks. SNP lookuste puhul on eriti palju erinevaid lookusi vaja analüüsida, sest nad on nii väikesed, et juhusliku kokkulangevuse tõenäosus on suurem. SNP alusel saab rassi määrata nende populatsioonidevahelised erinevused on suuremad kui STRide puhul
teise ühendi koosseisu. Seetõttu räägime aineringest. Bio –ja ökosüsteemid võtavad mitmesuguseid aineid keskkonnast: õhust, mullast ja veest ning annavad neid jälle tagasi. Aga – kõik organismid ja ökosüsteemid vajavad väljastpoolt pidevat energia juurdeovoolu (valgus, toit), et korrastada oma struktuure, ja annavad osa energiast peegeldnunud kiirguse ja soojusena ära. Toimub pidev energia dekontsentreerumine ja degradeerunud energia äravool (soojusenergia, eritised). Degradeerunud energial peab olema pidev süsteemist lahkumise võimalus. Kokkuvõttes – bio- või ökosüsteemi läbib pidevalt energiavoog. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev päikesekiirgus-energia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil
Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid ohte pinnasele, võib jaotada 2-eks. 1) vajumine - 130 km2 kaevanduste territooriumil on maapind vajunud, tänu millele on selle kvaliteet degradeerunud. Üle 70 km2 allmaakaevanduste kohal olevast maapinnast loetakse ebastabiilseks, see tähendab, et seal võivad toimuda juhuslikult maapinna sissevaringud. Kaevanduskäikude kokkuvarisemisest põhjustatud geoloogilisi protsesse pole Eestis seni piisavalt põhjalikult uuritud, kuid on teada, et sellise varingu käigus vabaneb märkimisväärne kogus energiat. See energia võib mahajäetud kaevanduskäikudes oleva vee kaudu ,,võimenduda" ruutkilomeetreid haaravateks varinguteks
Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata ka ressursside rohkuse põhjal elupaigas, kui ressursse on palju, siis elupaik on tõenäoliselt parem. Milline on killustumisprotsessi mõju ühtsetele elupaikadele ning selle tagajärjed? Elupaiga killustumise käigus jagatakse suured ja sidusad elupaigad mitmeks väiksemaks tükiks. Alles jäävad elupaigalaigud on sageli üksteisest isoleeritud ning paiknevad oluliselt muudetud ja ökoloogiliselt degradeerunud maastikus. Servaaladel valitsevad muutunud elutingimused. Tekkinud väiksemad elupaigalaigud on suurematest tundlikumad äärmuslike keskkonnasündmuste suhtes ning seega ohustatud igasugustest (k.a. juhuslikest) teguritest. Killustumisest järele jäävatel elupaigalaikudel on algsete elupaikadega võrreldes kaks olulist erinevust: esiteks on tekkinud fragmentide servaala suhe sisealaga võrreldes suurem ja teiseks on iga elupaigalaigu keskosa servale lähemal
Elupaikade killustumine Lisaks otsesele hävitamisele on varasemad ühtlased ja suured elupaigalaamad praegu sageli jagatud väiksemateks tükkideks, mida eraldavad maanteed, põllud, linnad ja paljud teised rajatised. Elupaikade killustumine (habitat fragmentation) on protsess, mille käigus suured ja sidusad elupaigad jagatakse mitmeks väiksemaks tükiks. Allesjäävad elupaigalaigud on sageli üksteisest isoleeritud ning paiknevad oluliselt muudetud ja ökoloogiliselt degradeerunud maastikus. Nende servaaladel valitsevad muutunud elutingimused, mida iseloomustatakse mõistega servaefekt. Elupaikade killustumine ohustab liikide ellujäämist. Esiteks võib killustumine piirata liikide võimalusi levida ja uusi alasid koloniseerida. Paljud metsades elavad linnu-, imetaja- ja putukaliigid ei ületa isegi väikseid lagedaid alasid, püüdes hoiduda kiskjate eest. Selle tulemusena ei ole nad võimelised taasasustama säilinud metsalaike pärast seda, kui sealsed
energia allikas (Race et al., 1999). Omavahel sarnased mtDNA järjestused SSU rRNA geenis esinevad rohevetika mitokondris ensüümi kodeeriva eksonina, seentel Neurospora ja Podospora võimaliku valgu koodina ning perekonnas Sclerotinia intronina, mille erineva paiknemise alusel avaldub mtDNA järjestuse polümorfism. Esmakordselt avastati mt SSU rRNA geenis intron 1995. aastal (Carbone et al., 1995) (joonis 2). Need mitokondris introniteks ‘degradeerunud’ eksonid võivad anda tuumagenoomi insertsioone ja rekombinatsioone ning avalduda klonaalse polümorfsusena, nagu monokultuuris kasvava valgemädaniku tekitaja S. sclerotiorum klonaalselt paljunevatel tüvedel. Antud juhul põhjustasid kloonide polümorfsuse mittesugulasliku liigi N. carassa mtDNA järjestused 24S rRNA geenist (joonis 2). Võimalik, et intronid (prügi genoomis: endised viirused, plasmiidid jt võõrgeenid) võivad mingis positsioonis uuesti aktiveeruda
Tegeleb populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemide taastamise võimaluste ja vahendite uurimisega. • Mis on asenduskooslus, taastumatusemurdepunkt? • Millised ohud kaasnevadtaastamisökoloogia arenemisega? Looduse mõjutamise tagajärjed on eelkõige aimatavad; Taastamist kasutatakse endale meelepärase keskkonna loomiseks; Taastamise käigus võivad hävida viimasedki looduslikkuse ja loodusliku elustiku riismed degradeerunud süsteemis; Oskusteabe olemasolu taastamise kohta võib olla argumendiks looduskasutuse intensiivistamisel. LOODUSHOID JA SELLE SOTSIAALNE POOL KOKKUVÕTE Praegune looduskaitseline ettekujutus põhineb enam seisundile kui protsessile enam detailile kui tervikule Loodushoiu võti peitub mitteökoloogilise teadmise mõjutamise võimekuses… Instrumentaalne väärtus: oluline mõista inimsootsiumi majandusliku käitumise tausta … Iseväärtus: pikas ajaskaalas kindlam tee edule .
sellele iseloomulikud liigid nt tunnusliigid. Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata ka ressurside rohkuse põhjal elupaigas, kui ressursse on palju, siis elupaik on tõenäoliselt parem. 3) Killustumisprotsessi mõju ühtsetele elupaikadele ning selle tagajärjed? Elupaiga killustumise käigus jagatakse suured ja sidusad elupaigad mitmeks väiksemaks tükiks. Alles jäävad elupaigalaigud on sageli üksteisest isoleeritud ning paiknevad oluliselt muudetud ja ökoloogiliselt degradeerunud maastikus. Servaaladel valitsevad muutunud elutingimused. Tekkinud väiksemad elupaigalaigud on suurematest tundlikumad äärmuslike keskkonnasündmuste suhtes ning seega ohustatud igasugustest ja juhuslikest teguritest. Killustumise järele jäävatel elupaigalaikudel on algsete elupaikadega võrreldes kaks olulist erinevust: esiteks on tekkinud fragmentide servaala suhe sisealasse suurem ja teiseks on iga elupaigalaigu keskosa servale lähemal
B. Liikide immigratsiooni ja ekstinktsiooni tasakaaluseisundit? C. Konkurentsitasakaalu seisundit? D. Primaarsete produtsentide ja lagundajate tasakaalu seisundit? Liigirikkuse puhul on määravaks muidugi immigratsiooni- ja ekstinktsioonikiirus, B on õige; 127. Milline järgnevatest on sünonüümipaar? A. kohort – kooslus; B. genet – genoom; C. biogeotsönoos – ökosüsteem; D. simulant – sümbiont; E. deem – degradeerunud populatsioon. Biogeotsönoos on Ida-Euroopa versioon ökosüsteemist, C on õige; 128. Kuidas nimetatakse kitsa ökoloogilise amplituudiga liike ehk spetsialiste? A. tolerandid; B. repellendid; C. stenotoobid; D. eurütoobid. Steno- tähendab kitsast, C on õige; 129. Kas niširuumi dimensioonideks (telgedeks) on: A. isendid? B. populatsiooniparameetrid? C. demograafilised parameetrid? D. ökol. tingimused ja ressursid? E. liigid
(et puuduks valik) 4. Markerid peavad olema erinevates kromosoomides.(et oleksid sõltumatud) 2.Isikutuvastamisel kasutatavad RFLP, STR ja SNP markerid: eelised ja puudused. RFLP ja PCR meetodite võrdlus: Analüüsimise aeg: -RFLP:6-8 nädalat(radioaktiv.proov),1 nädal(kemiluminest.proov). -PCR:1-2 päeva Vajalik DNA kogus: -RFLP:50-500ng -PCR:0,1-1 ng Automatiseeritavus: -RFLP:ei -PCR:jah Vajaliku DNA kvaliteet: -RFLP:kõrgmolekulaarne,intaktne DNA. -PCR:võib olla degradeerunud Miks STR-id on eelistatuimad geeneetilised markerid? 13 -Hõlpsalt (kiiresti) analüüsitavad -Genoomis küllalt sagedased -Erinevates populatsioonides väga varieeruvad -Kodominantsed -Väikese suurusega, võimalik multipleks analüüs -Alleelide numbrid võimaldavad andmete digitaalset säilitamist -Alleelsed redelid lihtsustavad interpreteerimist -PCR võimaldab kasutada väga väikeseid STR and SNP markerite võrdlus: Esinemine inimgenoomis:
Linnade suurus pole alati tagamaaga tasakaalus (nt. Kohtla-Järve), vajaka jääb linnaümbruse haljasvööndeist. Tootmistegevuse tagajärjel on välja kujunenud ulatuslikud tehisalad. Neist olulisemad on põlevkivi kaevandamisega looduslikust seisundist väljaviidud territooriumid, turbaväljad ning suurte jäätmehoidlate alune ja nende mõjupiirkonda jääv maa. Nendel aladel on veerežiim halvasti reguleeritud ja muld degradeerunud või kahjulike ainetega saastatud. Nõukogude aegsel perioodil ehitatud majade ehituskvaliteet ei vasta tänapäeva nõuetele, eriti mürakaitse ja energiasäästlikkuse seisukohast. Ei ole piisavalt kontrollitud ehitus- ja viimistlusmaterjalide mõju tervisele. Linnades ja majandikeskustes rajati ebaratsionaalselt pikki välisvõrke, mida omavalitsused ei suuda töökorras hoida. Müra asulates, elamutes ja töökohtades
annaabi.ee 
