Tekitab naiivset mõtlemist. Kitsendab vaadet. Et oleks kasu, tuua sarnaseid näiteid antud probleemile. 7. Millega võib olla seletatav see, et probleemi mõneks ajaks kõrvalejätmine (inkubatsioon) võib lahenduse leidmist soodustada? Alateadvus saab rahulikult seda probleemi analüüsida. Kui aeg möödub, siis seosed muutuvad häguseks ning nii saad keskenduda probleemile. Järeldamine 1. Mille poolest erinevad deduktiivne ja induktiivne järeldamine? Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest) . mitmete näidete abil. · Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest 2. Millest tulevad vead süllogismide lahendamisel? Atmosfääri efekt: eeldused loovad atmosfääri, mille mõjul tehakse järeldus (kõik, osa, negatiivne) Vale ümberpööramine: kõik A on B = kõik B on A (vale)
planeerimine, olemasolevad teadmised jne). Tavamõistetes on informatsioon kodeeritud, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadule või sellele, mis on mõistetav otsese tajukogemusena, teadusmõistetes aga toetutakse märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud andmete töötlusele. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast pärit uut kui pikaajalisest mälust saadud olemasolevat infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldusi saab tuletada teatud väidetest ehk eeldustest. Inimesed, kes püüdlevad meisterlikkuse saavutamise poole, soovivad õppida juurde, lihvida enda oskusi ja õpitavat mõista. Need, kelle tegevus on suunatud tulemuse saavutamisele, võrdlevad enda saavutatut teiste omaga ning pööravad suuremat tähelepanu teiste hinnangutele. Kui eesmärgile suunatud õpilased püüdlevad edu poole (nt head hinded, võistluste esikohad),
esimene katse seda lahendada · Inkubatsioon: probleem jäetakse kõrvale ja tegeletakse muude asjadega · Illuminatsioon: probleemi lahendus kerkib äkki esile · Kontrollimine: kontrollitakse, kas lahendus tõesti sobib · Probleem: kas suurem osa avastusi tehakse pidevalt töötades või "juhuslikult"? Järeldamine (reasoning) · Järeldamine on mõttetegevus, mis seisneb etteantud info (eelduste) muutmises selleks,et jõuda tulemuseni (järeldustele) · Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest) · Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest Süllogismid · Süllogism koosneb kahest eeldusest ja järeldusest (2 premises and a conclusion). Küsimuseks on, kas järeldus tuleneb eeldustest loogiliselt · Võimalikud on järgmised väited:· universaalne jaatav väide (kõik A on B)·
0 statsionaarne dünaamiline Matemaatilised mudelid jaotuvad empiirilisteks ja teoreetilisteks. Empiirilised mudelid kirjeldavad mõõdetud seoseid mitmesuguste lähendusfunktsioonide abil, nad on saadud induktiivsel teel. Teoreetilised mudelid lähtuvad ettekujutusest modelleeritava nähtuse mehhanismi (ehituspõhimõtte) kohta, nad võidakse tuletada deduktiivsel teel. SÜSTEEMI PARAMEETRID AEG on protsesside kirjeldamisel levinud sõltumatuks argumendiks. Kui argumenti pole täpsustatud (näiteks lausega rõhu sõltuvus temperatuurist), siis sõltumatuks argumendiks on aeg. Süsteemi elemendi omaduse muutumise kirjeldamine, (erinevalt püsivast seisundist - staatikast) nõuab vähemalt kaht parameetrit, millest üks on argumendiks (sõltumatult muutuvast omadusest), teine aga väljendab omaduse muutumist ennast. Aja muutumine pole meie poolt
probleemiga seotuid. Jargnevas kirjeldatakse neid etappe ning ekspertide ja algajate erinevusi igal etapil. 1. Probleemi märkamine. 2. Probleemi määratlemine ja esitamine. 3. Strateegia valik. 4. Strateegia ellurakendamine. 5. Lahenduskäigu hindamine. Loogiline järeldamine. · Loogiline järeldamine on võimalik alles siis, kui kasutatakse teadusmõisteid (alates teisest kooliastmest), sest see eeldab arusaamist mõistetevahelistest seostest. · Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. · Loogiline mõtlemine areneb õppimise tulemusena. Kriitiline mõtlemine. · Kriitiline mõtlemine on reflektiivne tegevus, mille eesmärgiks ei ole sageli probleemi lahendamine, vaid sellest arusaamine (arutlemine, reflekteerimine). · Eesmärk on kriitiliselt informat- siooni kaaluda ja hinnata, et suuta edukamalt põhjendatud otsuseid langetada.
võib lahenduse leidmist soodustada? Tooge näide mõnest olukorrast, kus olete ise sellist probleemi lahendust kogenud. Alateadvusel on võimalus probleemi pikemalt ja rahulikult analüüsida. Aja möödudes muutuvad seosed hägusemaks, mis annab eelise keskenduda probleemile. Näiteks õppima peaks ennem magamaminekut. Järeldamine 1. Mille poolest erinevad deduktiivne ja induktiivne järeldamine? Kumba meetodit kasutavad Teie rühma liikmed rohkem? Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest), mitmete näite abil. Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest (ühelt paljule). Mina isiklikult arvan, et kasutan rohkem deduktiivset meetodit. 2. Mis on süllogism? Millest tulevad vead süllogismide lahendamisel? Süllogism on loogikaprobleem, mis koosneb kahest eeldusest ning järeldusest
analoogiate otsimine. Siia lisandub asjakohaste suhete või tunnuste olulisuse tõestamine. Seega on analoogia abil motiveerimine nii analüüs kui ka õigustus. Common law sajanditepikkune ajalugu on võimaldanud sellisel viisil luua üha kõrgema abstraktsiooniastmega printsiipe. Nendesse on kontsentreeritud sellele õiguskultuurile omased traditsioonid ja väärtused. Kui taoline printsiip on juba kord loodud, siis saab seda subsumeerida deduktiivsel viisil. 6 Common law kujunemisloo lühikirjeldust peab alustama nn anglosaksi perioodist. Sisuliselt on anglosaksi perioodi kohta teada suhteliselt vähe. 5.-6. sajandil. tõid saarele tunginud germaani hõimud endaga kaasa oma tavaõiguse. See tõrjus kõrvale keltidest põlisasukate tavaõiguse. Germaanlaste tavaõigus pandi kirja mitte ladina, vaid vanainglise keeles. Seega ei erinenud selle perioodi inglise õigus mandri-euroopa õigusest, kuna ta kujutas endast
(esilekutsuv) põhjus, mis ajaliselt eelneb tagajärjele. Öeldakse: põhjus ja tagajärg on ajalises relatsioonis, järgnevuses. Uudishimulik ja uuriv inimene otsib teda ümbritsevate nähtuste põhjusi, sest alatisest rahulolematusest tingituna inimene soovib võimalikul enam esile kutsuda temale meelepäraseid tagajärgi, s.t. nähtusi ja sündmusi, ja elemineerida võimaluste korral soovimatuid ja ebameeldivaid tagajärgi. Aegade jooksul on deduktiivsel ja induktiivsel meetodil formuleeritud rida lauseid põhjuskikkuse seoste kohta, mida tuntakse mitmesuguste seaduste nimetuste all. Paljudel juhtudel inimese peas sündinud laused (ka seadused) on asjade ja nähtuste maailmaga võrrelduna sedavõrd kokkulangevad, et tekib arusaam nagu oleksid need laused reaalse maailma koopiad. Seda pettekujutlust on hiljem võimendatud selliselt, et inimese mõtlemine justkui oleks vaid reaalsete asjade ja nähtuste peegeldus.
seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajandusressursside ja tootmiprotsesside iseärasustega · põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga Neist erisustest tulenevalt ka põllumajanduse efektiivsuse uurimise eripära. Terminite PÕLLUMAJANDUS ja MAAELU kasutus. Põllumajandus kui:
o Tobor on poogipop o Kas Tobor kannab saapaid? Induktiivne probleem. o Tobor on poogipop. o Tobor kannab siniseid saapaid o Kas kõik poogipopid kannavad siniseid saapaid? Loogilise järeldamise oskust mõjutab: o Järeldamise baasloogika mõistmine o Alternatiivsete strateegiate vahel valimine o Piiratud informatsioonitöötlus Eelkoolieas areneb oskus teha vahet induktiivsel ja deduktiivsel järeldamisel, ning suureneb arusaam järelduste tõekindlusest Infotehnoloogia ja kognitiivne areng B. Sparrow: Nutivahendid kui supermäluga sõbrad, kellele tuleb osata vaid õigeid küsimusi esitada Arvutimängud nõuavad rohkem visuaalset ja vähem verbaalset informatsioonitöötlust: o Soodustavad ruumi tajumisega seotud oskuste kujunemist (mentaalne rotatsioon, 2-dimensiooniliste objektide kujutlemine 3-
madalam kui elulähedastes ülesannetes? Vead tekivad ülesannete vääritimõistmisest kuigi loogilisi vigu ei tehta. Kuivõrd on süllogismide lahendamise oskus seotud igapäevases elus tehtavate järelduste paikapidavusega? Mil viisil võib ülesande sõnastust tehtavat järeldust mõjutada? Valiku raamimine – esialgse lähtepuntki võiduna sõnastamine muudab inimesed riski vältivaks Kaotusele rõhumine tõstab riskeerimist Millest tulenevad vead deduktiivsel järeldamisel? - Ei toetuta propositsionilisele loogikale sest lisatakse juurde vastupidine väide - Inimestel on ülesannete lahendamisel alateadlikud suundumused - Arusaamise vead – ülesannete eeldusi mõistetakse valesti või lisatakse sinna infot juurde - Heuristlikud vead - Protsessi vead – tähelepanu puudujäägid, suutmatus hoida vajalikku infot töömälus Kas inimeste jaoks on loomuomasem süllogistiline mõtlemine või deontiline mõtlemine?
Kuidas saab seda aga õigeks tunnistada ehk kui vaatlus annab meile lähtepunktiks usaldatava vaatlusotsustuste seeria, miks siis just induktiivne arutlus jõuab usaldusväärsete ja vahest koguni tõeste teaduslike teadmisteni? (37). Induktivist võib vastata kahel viisil: ta võib õigustada seda printsiipi loogika toel või toetuda kogemusele. Vaatleme mõlemat. Kehtivaid loogilisi arutluskäike iseloomustab see, et kui argumendi eeldus on tõene, peab tõene olema ka järeldus. Deduktiivsel arutluskäigul on see tunnus olemas. Ka induktsiooniprintsiip oleks õigustatav, kui induktiivsed arutluskäigud samuti sellele vastaksid. Neil seda omadust pole. Induktiivsed arutluskäigud ei kehti loogiliselt (38). induktsiooniprintsiipi ei saa õigustada pelgalt loogikale toetudes. Seda tõdedes näib, et induktivist on vastavalt omaenda seisukohale kohustatud näitama, kuidas tuletatakse induktsiooniprintsiipi kogemusest. On olnud edukaid ennustusi ja seletusi, mi said
Siia lisandub asjakohaste su hete või tunnusteo l u l i s u s e t õ e s t a m i n e . S e e g a o n a n a l o o g i a a b i l m o t i v e e r i m i n e n i i a n a l ü ü s ku i k a õ i g u s t u s . Common law sajanditepikkune ajalugu on võimaldanud sellisel viisil luua üha kõrgema abstraktsiooniastmega printsiipe. Nendesse on kontsentreeritud sellele õiguskultuurile omased traditsioonid ja väärtused. Kui taoline printsiip on juba kord loodud, siis saab seda subsumeerida deduktiivsel viisil. 34. Inglise õigusajaloo algus. Common Law ajalooline areng. Common law ku i õ i g u s s ü s t e e m o n o t s e s e l t v ä l j a a re n e n u d I n g l i s m a a l ku j u n e n u d õ i g u s t r a d i t s i o o n i s t . Erialakirjanduses jagatakse selle traditsiooni kujunemislugu nelja perioodi. Nendeks perioodideks on:anglosaksi periood, common law kujunemise periood; equity teke ja common law struktuuri väljakujunemine common law reformimine ja kaasaeg. Common law
Nii võib õigusele vastavuse otsustuse langetada ka õiguse printiibi kaudu. See meetod on olnud omane üsna pikka aega. See on tingitud ka common law ja mandrieuroopaliku õiguskultuuri kokkusaamisest. Common law kujutab kohtuotsusest kohtuotsuseni õigust. See on õiguse kujundamine. Printsiibikeskne ja normipõhine õigusele vastava lahenduse leidmine on kvalitatiivselt erinevad teed: normi keskne rajaneb subsumeerimisel, deduktiivsel mõtlemismallil; printsiibikesksel pole aga deduktsiivne ja subsumeerimine võimalik, küll aga on võimalik õiguse kujundamine printsiibi kaudu. See peab olema ka väärtusotsustus, väärtustele orienteeritud. 8. Väärtused 9. Õigusteaduse saavutused Tänapäevased tõlgendusargumendid pole niivõrd meetodid, kuivõrd argumendid ise, mis peavad tugevdama õigusele vastavat otsustust. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID
tõenäosust, järeldada kogemusliku reegli alusel JÄRELDAMINE Mõttetegevus mis seisneb etteantud info (eelduste) muutmises selleks, et jõuda tulemuseni (järeldustele). See tegevus peab olema suunatud vähemalt ühele eesmärgile. Tegevus ei tohiks minna vastuollu loogika reeglitega - Eristatakse deduktiivset ja induktiivset järeldamist - Deduktsioon on loogiline operatsioon milles suundutakse üldiselt konkreetsele - Deduktiivsel järeldamisel määratakse kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. Deduktiivse järeldamise urimisel toetutakse loogikale, eelkõige propositsioonilisele. - Deduktiivse järeldamise kolm tüüpi: tingimuslik järeldamine, järeldamine valikuprobleemis, süllogismide lahendamine - Induktiivne lähenemine suundub konkreetselt üldisele, mille käidus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest
Kõik poogipopid kannavad siniseid saapaid Tobor on poogipop. Tobor on poogipop. Tobor kannab siniseid saapaid Kas Tobor kannab saapaid? Kas kõik poogipopid kannavad siniseid saapaid? Loogilise järeldamise oskust mõjutab: · Järeldamise baasloogika mõistmine · Alternatiivsete strateegiate vahel valimine · Piiratud informatsioonitöötlus · Eelkoolieas areneb oskus teha vahet induktiivsel ja deduktiivsel järeldamisel, ning suureneb arusaam järelduste tõekindlusest Sotsiaalne areng LÄHEDUSSUHTE ARENG EELDUSED SOTSIAALSEKS ARENGUKS VASTSÜNDINUL (1) Eelduseks lähedussuhete arenguks on vastsündinul nägemismeel. Visuaalse eelistuse meetod (Robert Fantz (1965)) mõõdetakse seda, kui imikule näidatakse, mingit objekti, stiimulit ja jälgitakse kui kaua ta seda vaatab, kui vaatab seda kauem on see objekt, mida ta eelistab
Meistrite ja algajate võrdlus probleemide lahendamisel: meistrid esitavad mõisteid teisiti kui algajad. Algajate ja meistrite vahe känkimises. Känkimine on informatsiooni organiseerimine ja ühendamine. Känkimisel moodustatakse omavahel tihedalt seotud teadmistest suuremaid teadmiste ühikuid. Meistritel on arenenud metateadmised. Metateadmine on teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta. Deduktiivse mõtlemise olemus: Deduktiivsel järeldamise määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. Süllogism koosneb kahest eeldusest ja järeldusest. Süllogismi puhul esitatakse küsimus, kas järeldus tuleneb eeldusest loogiliselt. Süllogismi lahendamist takistavad faktorid – 1. abstraktne, konkreetne sisu 2. konkreetsed asjad. 3. eelduste ümberpööramine 4. atmosfääri efekt: eeldused loovad atmosfääri, mille mõjul tehakse järeldus.
annaabi.ee 
