mida teine jaatab, on üks tingimata tõene). - Küllalduse aluse seadus (igat väidet tuleb põhjendada mingi teise väitega, mille tõesus on kontrollitud). Mis on järeldus? Järeldus on mõtlemise loogiline vorm, mille tulemusena ühest või mitmest meile tuntud ja teatud mõttes seotud otsustusest saadakse uus otsustus, mis sisaldab endas uut teadmist. Nt: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene Sokrates on surelik Kuidas järeldusi liigitatakse? Deduktiivsed järeldused liigitatakse vahetuteks ja vahendatud järeldusteks. - Vahetuks nimetatakse järeldust ühest eeldusest. Kõige enam kasutatakse seda lihtsaimat järeldamise liiki argisituatsioonides. - Vahendatud süllogismid jaotatakse lihtkategoorilisteks, liitkategoorilisteks, tingivateks, tingiv-kategoorilisteks, liigitatavateks ja tingiv-liigitatavateks süllogismideks.
Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast. Teaduse neli ülesannet: kirjeldada, seletada, ennustada, kontrollida, · Determinism. Põhjustagajärg. Kella metafoor. · Tõe otsimine. Mis on tõde? Kuidas tõeni jõuda: meetodi põhjendamine. F. Bacon: teadmistes on jõud, et maailma paremaks muuta. Reduktsionism. Taandamine. Põhjused kusagil mujal. Psüühikat seletada läbi bioloogia Teaduslik uurimus Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid · Induktiivne lähtumine üksijuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus. · Deduktiivne protsess, Teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid. Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. Mõõtmine Teadus on mõõtmine. Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Testid · Sooritustestid (performance)
võimalikkuse ja päritolu probleemi. Karl Popper väitis, et ainsad head arutlused on kehtivad arutlused. Kehtetud arutlused (sealhulgas kõik kehtetud induktiivsed arutlused) on kõik ühtviisi halvad. Arutluse induktiivne tugevus ei tee arutluse eeldusi tema järelduse heaks põhjendiks. Seetõttu ei tuleks teadusel mitte niivõrd otsida hüpoteesidele tõendusmaterjali, vaid püüda hüpoteese ümber lükata, näidates katseliselt, et neil on väärad deduktiivsed järeldused. Arutluse induktiivne tugevus sõltub taustteadmisest. Seetõttu on süstemaatilise induktiivse loogika võimalikkus problemaatiline. Erinevalt kehtivusest ei ole induktiivne tugevus seostatav lausete vormiga. Kehtivust on võimalik teada aprioorselt (toetumata kogemusele või katsele), induktiivset tugevust aga mitte. Loogika matemaatikas Põhitõed Korrektseks arutluseks läheb meil sageli tarvis tingimuslikke lauseid, mis kõlavad umbes nii
poolt. 1) Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon. 2) Piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsioon. 5. Riskianalüüsi meetodid ja metoodikad. Riskianalüüsi meetodid: Üldised (ligikaudsed) Detailsed (üksikasjalikud) Kvalitatiivsed (kirjeldavad) Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid) Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud) Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas) Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas) Deterministlikud (valik stsenaariumitel põhinevad) Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad) Riskianalüüsi metoodikad koosnevad paljudel juhtudel 3-7 etapist. Metoodikad kasutavad tihti kombinatsioone erinevatest tehnikatest (meetoditest). 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel. Määratleb ära kolm etappi, kus teine etapp on jaotatud neljaks alaetapiks. 1. Riskituvastus 2
Üldised (ligikaudsed) Detailsed (üksikasjalikud) Kvalitatiivsed (kirjeldavad)- on detailsem kui kvantitatiivne. Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid)- võimalik läbi viia erinevas detailsuse astmes. Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud) on ka kvalitatiivsed, sest eeldavad riskide eelnevat kirjeldamist. Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas) Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas) Deterministlikud (valikstsenaariumitel põhinevad) Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad) Metoodika koosneb enamasti 3-7 etapist. 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel. Riskituvastus Riskide analüüsimine o tagajärgede hindamine o tõenäosuse hindamine o kontrollmehhanismide hindamine o riskitaseme määratlemine
mõiste omandas lääne filosoofias keskse kohal. Oma õpetust arendas ta dialektilises luuleteoses, mis on säilinud fragmentidena, on tuntud pealkirja all ,,Loodusest" (Peri physeos). Sedasama pealkirja kannavad kõik varajaste kreeka filosoofide teosed. Selles esitab ta Pythagorase ja Herakleitose mõjul arendatud teooriad. Siiski on tema töö märgatavalt filosoofilisem kui tema eelkäijatel: ta argumendid on selgemad, rangemalt deduktiivsed ja abstraktsemad. [2:21] 3.2.2 Maailma alge Parmenidese otsimused on koondunud maailma ühe ning ühtse alguprintsiibi otsimisesse. Eelkäjate seletused teda ei rahulda: senised käsitlused ,,arche" (substant e algaine) kohta ei saanudki seda olla, kuna neis oletatav algaine ise oli allutatud alatisele muutuvusele ning voolavusele. [5:22] 3.2.3 Olemine Mis saab olla igipüsiv ja muutumatu? Alati samaks jääv? Selleks saab Parmanidese arvates
Võimaldab võrrelda suhteliselt suurt hulka inimesi/asju. Enamasti deduktiivne. Kvalitatiivne uurimus – hõlmab mustreid ja struktuure ning seda kuidas miski on. Enamasti induktiivne. Induktsioon – teooria luuakse uurimistulemuste põhjal. Kvalitatiivsed uurimused on induktiivsed. Deduktsioon – hüpotees luuakse olemasolevate teooriate põhjal ja uuringu käigus kinnitatakse või lükatakse ümber. Kvantitatiivsed uurimused on deduktiivsed. Operatsionaliseerimine – hüpoteeside viimine sellisele kujule, et neid on võimalik mõne katsega kontrollida. Iga teoreetilise mõistega tuleb vastavusse seada mingi konkreetne mõõdetav parameeter. Usaldusväärsus e reliaablus – kasutatava metoodika stabiilsus ja järjekindlus. Näitab, kui suure tõenäosusega saadaks katse kordamisel sama tulemus. Kehtivus e valiidsus – kasutatava meetodi paikapidavus, kehtivus või adekvaatsus. Näitab,
Mitte ükski inimene ei ole surematu Sokrates on inimene Sokrates ei ole surematu 7.Kahest osaeeldusest ei saa tuletada järeldust. Mõned mehed kardavad kõrgust. Mõned meie maja elanikud on mehed. 8.Kui 1 eeldustest on osaeeldus, peab ka järeldus olema osaline. Kõik kalad on selgroogsed. Mõned veeloomad on kalad Mõned veeloomad on selgroogsed. JÄRELDUSTE JA SÜLLOGISMIDE LIIGID Deduktiivsed järeldused liigitatakse vahetuteks ja vahendatud järeldusteks. Vahetu järeldus/süllogism – järeldus ühest eeldusest. NT: Kõik nelgid on ilusad lilled. (eeldus vastupidiselt- Mitte ükski nelk pole kole lill) (pöörates otsustuse ringi)-Mitte ükski kole lill pole nelk. Suur eeldus- nelk Väike eeldus- kole 1)Vahendatud süllogism saadakse kahest otsustusest. Süllogismid liigitatakse kolme rühma: kategoorilised, liigitavad ja tingivad.
Käesolev käsitlus/õpetus/arutlus informaalne selles mõttes, et lihtsuse ja arusaadavuse huvides me kirjeldame argumendi reegleid, omadusi ja seoseid valdavalt loomulikus keeles. Sellisel lähenemisel on oluline õpetuslik otstarve: kuna argumenteerimine toimub valdavalt loomulikus keeles või loomulikule keelele rajatud erialakeeles, siis peaks ka argumenteerimise õpetus toimuma sama(de)s keel(t)es. 19. Mille poolest erinevad deduktiivsed ja induktiivsed järeldused? Esiteks, reeglid on erineva rangusega. Ranged järeldumise reeglid on sellised, mille järgi järelduse tuletamisel erandid või kõrvalekalded reeglitest ei ole lubatud. Seetõttu vigane või poolik järeldus polegi järeldus. Ranged reeglid on loogilised ning nende järgi tehtud järeldused on kehtivad ja on paratamatult tõesed. Loogiliselt ranget järeldamisreeglistikku ja selle järgi tehtud järeldusi nimetatakse deduktiivseteks.
b) retsenseerimine. Avalikkus. Demokraatia. 3. Lahendatavate probleemide uurimine (not looking for the meaning of life); "empirical questions". Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast. Teaduse neli ülesannet: kirjeldada, seletada, ennustada, kontrollida, 17. Teaduslik uurimus. 1) Teha vaatlusi 2) luua teooria, seadusi 3) genereerida hüpotees4) testida eksperimenteerides 5) tagasi lükata/parandada teooriat Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid: a) Induktiivne lähtumine üksikjuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus. b) Deduktiivne protsess: teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid? Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. 18. Mõõtmine. Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Reeglid peavad olema, siis toimubki mõõtmine. 19. Testid. Mensa
deduktsioone piirav: Õpperuumid e i ole teooria ja tehnilise graafika õppimiseks sobilikud; Õpikute liigendatus ei ole võimalikult õpilasekeskne; Tööjuhendeid on senini loodud vaid osaliselt ja vaid käeliste tööde suunamiseks, teooria õppimiseks neid senini piisavalt ei ole. /On üksikud veebilehed/; Tööesemete kataloogides toodud näidised ei ole võimalikult deduktiivsed. Valdavalt on tegu staatiliste esemetega argielutähenduses. Tööesemeid sobivalt valides saaks tajutava mõtestamine olla oluliselt deduktiivsem, detailide – tunnetustasand ei pruugiks seeläbi kuigivõrd kannatada; Tajumuse erinevate valdkondade: tehiskeskkonna, üldtehnilise teabe, oskusteabe, tehnilise graafika, käelise tegevuse, uurimistegevuse, sotsiaalse interaktsiooni / hinnete ja hinnangute/ integreerimine elamisetarkuseks on
1 ) Töö ja tehnoloogiaõpe on traditsiooniliselt a i n e ja k ä e l i s e k e s k n e ning deduktsioone piirav: Õpperuumid e i ole teooria ja tehnilise graafika õppimiseks sobilikud; Õpikute liigendatus ei ole võimalikult õpilasekeskne; Tööjuhendeid on senini loodud vaid osaliselt ja vaid käeliste tööde suunamiseks, teooria õppimiseks neid senini piisavalt ei ole. /On üksikud veebilehed/; Tööesemete kataloogides toodud näidised ei ole võimalikult deduktiivsed. Valdavalt on tegu staatiliste esemetega argielutähenduses. Tööesemeid sobivalt valides saaks tajutava mõtestamine olla oluliselt deduktiivsem, detailide tunnetustasand ei pruugiks seeläbi kuigivõrd kannatada; Tajumuse erinevate valdkondade: tehiskeskkonna, üldtehnilise teabe, oskusteabe, tehnilise graafika, käelise tegevuse, uurimistegevuse, sotsiaalse interaktsiooni / hinnete ja hinnangute/ integreerimine elamisetarkuseks on
● Töö tegemine ● Töötajate enesearuanded (rapordid) Töö analüüsi protsess: töö määratlemine, olemasolevate dokumentide analüüs ja metoodika valimine ⇨ töö analüüsi protsessi selgitamine juhtidele ja töötajatele ⇨ vajaliku informatsiooni kogumine ⇨ töökirjelduste ja ametinõuete koostamise ettevalmistamine ⇨ töökirjelduste ja ametinõuete läbivaatamine ja korrigeerimine. Spetsiifilised töö analüüsi tehnikad: Deduktiivsed meetodid (Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused): ● Töö funktsionaalne analüüs (functional Job Analysis) ➢ Andmed ➢ Inimesed ➢ Asjad ● positsiooni/ametikoha analüüsimise küsimustik (PAQ - Position Analysis Questionnaire) 6
(sõnalisi) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Teoreetilised konstruktsioonid on vaid feno- menoloogilised. Täppisteaduslik mõtlemisviis (TTMV) on teadusliku mõtlemisviisi liik, mille korral argumentatsiooniks kasutatakse peamiselt matemaatikale ja loogikale tuginevaid (teoreetilisi) kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esitatavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Teoreetilised konstruktsioonid võivad olla aksiomaatilis-deduktiivsed. LTMV kujundamise võtted. Looduse- ja füüsikaseadused. LTMV kujundamine peaks algama sellest, et inimene võtaks omaks, et loodus ja loodusteadused on kaks ise asja. Kõik loodusteadused on inimlooming, mis on tehtud inimeste poolt ja nende jaoks. See on inimtegevuse tulemus, mis vastab inimese küsimustele looduse kohta. Loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria.
Töö tegemine Töö tegemise käigus võib avastada nüansse, mille peale muidu ei tule. See variant on kõne all enamasti vaid lihtsamate tööde puhul (nt kelner, koristaja). Töötaja enesearuanded Enamasti kasutatakse päevikuvormi (töötaja paneb kirja, mis täpselt tegi mis kell). Täpne meetod, saame ajakulu piirid. Probleemiks unustamine vahepeal läheb meelest ära kirja panna. Spetsiaalsed tööanalüüsi tehnikad Deduktiivsed meetodid Töö funktsionaalne analüüs meetod, mis tuleneb ametinimetuste kataloogist. On koostatud ametinimetuste loend, kus kõik nimetused on ära kodeeritud (9-kohaline kood). Koodi järjekorranumbrid tähistavad teatud tunnust. 3 esimest kohta: tööstuse tüüp. 3 keskmist: milline on antud ametikohal kontakt (?). 3 viimast: töönimetus tähestikulisel alusel sama tegevusala grupis.
[22]Naturalistlikud loomuõigusõpetused [23]Teaduslikus mõtlemises leidsid aset märkimisväärsed muutused: universaalide realismi asendas nominalism, millest tulenes usk, et maailma moodustavad partikulaarid ning maailmakorra määravad individuaalid (indiviidid). Seni valitsenud deduktiivse mõtlemisviisi koha hõivas induktiivne meetod empiiriliste üldistuste järeldamine üksikutest vaatlustulemustest teatud metoodiliste skeemide alusel, mis ei ole deduktiivsed. Induktiivsed argumendid on avardavad argumendid, st ind. järeldus ületab eelduste mahtu (ja seega avardab uskumuste sfääri). [Duns Scotuse ühtivuse meetod ja William Ockham'i erinevusmeetod; samas tunnetati nende meetodite ebatäielikkust, ennekõike vaadeldavate efektide tundmatute põhjustajate suhtes; hiljem lisandusid kaasmuutuste (kaasnevate variatsioonide) ja jääkide meetod; samuti Milli ühendatud ühtivus- ja erinevusmeetod].
Loogikareeglid Loogiline mõtlemine ehk järeldamine (reasoning) on protsess, mille korral juba teadaolevat informatsiooni kasutatakse uue informatsiooni loomiseks. Järeldada saab väidetega opereerides ja neid hinnates. Järeldamine allub loogikareeglitele. Loogikareeglid aitavad nende järgimisel välistada eksimusi ja jõuda mõistlikele järeldustele. Me mõtleme järeldades ehk järeldusi tehes. Järeldused võivad olla kas induktiivsed või deduktiivsed. Kui me järeldame oma või teiste poolt saadud üksikute kogemuste või tehtud vaatluste alusel, teeme induktiivseid järeldusi ehk üldistusi üksikjuhtudest. Deduktiivsed järeldused toimuvad üldiselt üksikule. Siin võtame aluseks üldise reegli ja teeme selle alusel järeldusi konkreetse üksikjuhu kohta. Loogilises analüüsis omandavad deduktiivsed järeldused süllogismi vormi. Süllogismid on kahe eelduse (väite) järjestused, mis viivad kolmandale väitele ehk järeldusele
Milliste klassifitseerimistunnuste alusel tuuakse mudelite tüübid välja? - Mudelite omaduste ja võimaluste konkreetsemaks uurimiseks on mõttekas klassifitseerida need erinevate tunnuste alusel ühetüübilisteks gruppideks. Erialakirjanduses võib leida järgmisi otsustusprotsessi mudelite klassifikatsioone: deksriptiivsed ja normatiivsed mudelid; induktiivsed ja deduktiivsed mudelid; probleemile ja otsustusele orienteeritud mudelid; ühe- ja mitmeeesmärgilised mudelid; ühte ja mitut perioodi haaravad mudelid; determineeritud ja stohhastilised mudelid. 179. Selgitage erinevate mudelitüüpide olemust ja nende kasutamisega seotud probleeme. - Deskriptiivseid mudeleid kasutatakse otsustusprotsessi omaduste ja parameetrite kirjeldamiseks, et
annaabi.ee 
