ERNI d9 / 2011 Märka ja pane kirja, mida Johannes Barbarus oma ajastu kirjanduses ja kultuuris nägi. Probleemid ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Johannes Barbarus Meie kirjandusloomingulik staatus quo Johannes Barbarus leiab, et kirjandust on ajalehtedes vähe kajastatud, selle asemel on seal rohkelt uudiskirjandust ja muud ,,rämpsu", mis muudab iga ajalehe sisutühjaks ja mõttetuks. Ka kirjanikke endid on vähe, kõikjal on tühjus. Inspireeritust pole, on vaid faktid ja klats. Johannes Barbaruse soovitus on pöörata tähelepanu kaasajale ja ümbritsevale. On tekkinud suurlinnad, bensiini kasutuselevõtt jms, mis just kui annaks uut mõtteainet loominguks. (Ta väitis, et paljud kirjanikud olid vahetamas oma kirjanduszanri, muutuste ja uuenduste märkamine aga tagaks nende säilimise. ) Kirjanike eesmärgiks on teenida palju raha, see pärsib aga kirjandust ja kultuuri. Veel leiab ta, et kirjanike missiooniks...
2 A 0 3,5 10,69 0,327409 41,0 34,5 6,5 3 A 0 3,5 11,09 0,3156 43,5 37,5 6,0 4 A 0 3,5 12,69 0,275808 48,0 44,0 4,0 5 A 0 3,5 13,47 0,259837 50,0 47,0 3,0 D1-D6 D6-D7 D7-D8 48,0 5,5 42,5 1 D8-D9 10,0 6,5 3,5 0 1,7 18,25 0,093151 D9-D10 0,0 0,0 0 D10-D12 7,0 4,5 2,5 D1-D6 D6-D7 D7-D8 2 D8-D9 17,5 14,8 2,7
tööratta pöörlemissagedust. 1.3.2. Katsetorustik Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm D1 D6 D7 D8 D9 D10 D12 a b c d e C2 C14 23 x 4,25 mm PVC 1400 mm B3 B13 21 x 3,3 mm tsingitud terastoru 1400 mm A4 A11
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Istu Analüüs A-9 B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Viia läbi istu Ø140 H9/d9 (ISO286) analüüs Piirhälbed: Saame tabelitest ES = 100 um, EI = 0 um Es = -145 um, ei = -245 um Tolerantsväli: TD = ES EI = 100 um Td = es ei = 100 um Istu (lõtku) tolerants: To = Td + TD = 200 um Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 140,1 mm Dmin = Dnom + EI = 140 mm dmax = dnom + es = 139,855 mm dmin = dnom + ei = 139,755 mm Piirlõtkud: Smax = Dmax dmin = ES ei = 345 um Smin = Dmin dmax = EI es = 145 um Istu (lõtku) toleranti keskmine väärtus:
2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ 1. Ülesande püstitus ja andmed Ülesanne: Viia läbi istu analüüs. Rumm Võll D Joonis 1. Ist Algandmed: D=60mm Ist: H9/d9 2. Lahenduskäik Kirjutan välja andmed, mis leian tabelist: Rumm(H9): ES = 74µm ES ülemine piirhälve EI = 0µm EI alumine piirhälve Võll(d9): es = -100µm es ülemine piirhälve ei = - 174µm is alumine piirhälve ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm
2. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või pingud ja istu tolerants. 3. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. LÄHTEVARIANT 21: Ø15H6/k5 Ø45D9/h8 Ø95R7/h6 D9 R 7 +0 ,142 -0 , 038 H 6 +0 , 011 +0 , 080 -0 , 073 1. Ø15 Ø45 Ø95
Viia läbi istu (ISO 286) analüüs. (ISO 286). Võlli d ja rummu D nimiläbimõõt valida tabelist õppekoodi viimase A numbri järgi. d D (). Ist valida õppekoodi eelviimase B numbri järgi. (). A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d=D 10 15 20 30 40 50 60 70 80 100 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 ist H9/d9 H9/e8 H8/f7 H7/g6 H7/js6 H7/k6 H7/n6 H7/p6 H7/r6 H7/s6 : 1. ? 2. ? (: , , , ). 3. ( ISO 286-1:2010)? 4. , (, , ) ? 5. . : 1. 2. , 3. , 4. , , . 5. d = D = 40 ist H7/js6 : ES = 25 m; EI = 0; es = 8,0 m; ei = 8,0 m; : TD=ES-EI=25-0=25 m Td=es- ei =8,0+8,0=16 m : T0=TD+Td=25+16=41 m :
·13 luuleraamatut (,,Tähetund") ·7 Luuletust koguteostes (,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat") ·5 proosat (,,Tuulearmuke") Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud essekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). KASUTATUD KIRJANDUS · https://et.wikipedia.org/wiki/Arbujad · https://prezi.com/ci2joo8jbm8a/arbujad/ · http://g3.nh.ee/images/pix/file69115451_tn_eefv-76be8x.jpg · http://photos.geni.com/p13/d9/40/4d/42/5344483993d3d74d/mart_raud_original.jpg · http://admin.entsyklopeedia.ee/EE_12/publicthumbs/Arbujad_kaas_S.jpg · http://www.bettimuuseum.eu/img/508.jpg · liisiklass.pbworks.com/w/file/fetch/90897051/Arbujad.ppsx · https://prezi.com/pshleildvvt7/eesti-kirjanduslikud-ruhmitused/
024 874 Oleiinhape 16:0 Palmitiinhape 63.1 0.0083 348 Linoolhape Linoleenhape 18:0 Steariinhape 69.6 0.0034 124 20:0 Arahhidiinhape 76.5 16:1(D9) Palmitoolhape -0.5 18:1(D9) Oleiinhape 13.4 18:2(D9,12) Linoolhape -5 18:3(D9,12,15) Linooleenhape -11 1
See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõeäärseid lammialasid, kuna Ungarist voolab läbi ka näiteks Doonau jõgi. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtluseks üleujutuste korral, kus on hävinud enamus osa saagist. Pusta maastik PPusta ungaris https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d9/Puszta.jpg Keskkonnaprobleemid Põllumajandusega kaasnevateks keskkonna probleemideks võib nimetada õhu saastatust, erinevate liikide vähenemist, metsloomade suremuse tõusu (mida vähem metsa, seda vähem loomi). Põllumajandus on käesoleva sajandi algul pidanud üle elama palju looduskatastroofe: üleujutusi, pikki põuaperioode, erinevaid talvekahjustusi, mis on saagikust mõjutanud ja vähendanud. Üheks probleemiks võiks lugeda ka seda, et Ida-Ungaris peab enne maad
Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:pruun/valge C11 50mV/1ms 20) Kollektori rhu andur - Signaali kasutatakse koos prlemissageduse ja gaasipedaali asendianduri signaaliga mootori koormuse mramiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:roheline A7 sde sees 4,8V mootor soe, thikigul 1,4V 21)Hapniku andur - Kontrollib heitgaaside jkhapnikusisaldust Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:roheline D9 mootor soe, thikigul 0,1-1V (kigub) 22)Gaasi klapi asendi andur - Edastab juhtplokile liugradade signaale Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:sinine D5 Sde sees :Klapp suletud 0,6V klapp avatud 4,5 V
vih kesk nõ =IF(AND(B6="vihm";C6="külm";D6="keskmine"; P5 m külm mine rk jah E6="nõrk");"jah";"ei") tu vih kesk ge =IF(AND(B7="vihm";C7="külm";D7="keskmine"; P6 m külm mine v ei E7="tugev");"ei";"jah") pil ve kesk nõ =IF(AND(B8="pilves";C8="külm";D8="keskmine" P7 s külm mine rk jah ;E8="nõrk");"jah";"ei") päi kesk nõ =IF(AND(B9="päike";C9="keskmine";D9="kõrge P8 ke mine kõrge rk ei ";E9="nõrk");"ei";"jah") päi kesk nõ =IF(AND(B10="päike";C10="külm";D10="keskmi P9 ke külm mine rk jah ne";E10="nõrk");"jah";"ei") tu P1 vih kesk kesk ge =IF(AND(B11="vihm";C11="keskmine";D11="ke 0 m mine mine v jah skmine";E11="tugev");"jah";"ei") tu P1 päi kesk kesk ge =IF(AND(B12="päike";C12="keskmine";D12="ke 1 ke mine mine v jah skmine";E12="tugev");"jah";"ei")
Kui n on paaritu, siis mediaan on rea konkreetne element, millest kummalegi poole jääb võrdne arv elemente. Kui n on paarisarv, siis mediaan on kahe keskmise liikme poolsumma. Kvartiilid – jagavad statistilise rea neljaks osaks, milles igas on võrdne arv liikmeid. Esimene kvartiil on mediaan rea esimesest poolest; teine on mediaan; kolmas on mediaan rea teisest poolest. Detsiilid – jaotavad statistilise rea kümneks osaks (D1,D2…, D9). Tsentiilid – (ka protsentiilid) jaotavad statistilise rea 100 võrdse liikmete arvuga osaks. 7) Mood – statistilises reas kõige sagedamini korduv tunnuse väärtus. Intervallitud variatsioonireas on moodi leidmine: – leida moodiintervall (kõige suurema sagedusega intervall) – arvutada valemiga. Dispersioon – keskmine ruuthälve. Hajuvus, varieeruvus. Mõõtühik – variandi mõõtühiku ruut. 2
197 C5 305 11000101 213 D5 325 11010101 229 E5 345 11100101 245 F5 365 11110101 198 C6 306 11000110 214 D6 326 11010110 230 E6 346 11100110 246 F6 366 11110110 199 C7 307 11000111 215 D7 327 11010111 231 E7 347 11100111 247 F7 367 11110111 200 C8 310 11001000 216 D8 330 11011000 232 E8 350 11101000 248 F8 370 11111000 201 C9 311 11001001 217 D9 331 11011001 233 E9 351 11101001 249 F9 371 11111001 202 CA 312 11001010 218 DA 332 11011010 234 EA 352 11101010 250 FA 372 11111010 203 CB 313 11001011 219 DB 333 11011011 235 EB 353 11101011 251 FB 373 11111011 204 CC 314 11001100 220 DC 334 11011100 236 EC 354 11101100 252 FC 374 11111100
Kaheväärtuseline tunnus {0, 1} – selle aritmeetiline keskmine on kus n on kogumi maht, m ühtede arv ja p ühtede osakaal kogumis. Kaheväärtuselise tunnuse dispersion σ^2=p(1-p) ja standardhälve σ = sqrt(p(1-p)) Kvartiilhaare - Kvartiilhaare on kolmanda kvartiili Q 3 ja esimese kvartiili Q1 vahe: IQR=Q3-Q1. Kvartiilhaarde sisse jääb alati jääb 50% variatsioonrea väärtustest. Detsiilhaare - Detsiilhaare on 9. detsiili D9 ja 1.detsiili D1 vahe: IDR=D9-D1. Detsiilhaarde sisse jääb alati 80% variatsioonrea väärtustest. 4. INDEKSID Indeks – kahe arvu suhe, leitud spetsiaalse metoodika järgi, iseloomustab mingi majandusalase suuruse muutumist ajas Alusindeks - Alusindeks on indeks mingi kindla väärtuse, baasväärtuse suhtes teatud ajamomendil (või perioodil). Kui ialus=1, siis yt=yo ja baasperioodiga võrreldes jäi samaks Ahelindeks - tunnuse väärtus mingil ajahetkel t jagatud väärtusega eelmisel ajahetkel t-1
õitsengud, hapnikunappus põhjavetes jne) ja üldine veekvaliteedi langus on minimeeritud. D6. Merepõhja terviklikkus on tasemel, mis kindlustab ökosüsteemide funktsioneerimise ja struktuuri ning selle, et merepõhja ökosüsteemid ei ole kahjustatud. D7. Merevee hüdrograafiliste tingimuste püsival muutusel ei ole negatiivset mõju mere ökosüsteemidele. D8. Saasteainete kontsentratsioon on tasemel, mis ei põhjusta saastumisest tulenevaid mõjusid. D9. Saasteained kalades ja muudes mereandides ei ületa õigusaktide või muude asjakohaste standarditega kehtestatud tasemeid. D10. Mereprügi (kogus, omadused) ei kahjusta ranniku- ja merekeskkonda. D11. Energia keskkonda juhtimine, sh veealune müra, on tasemel, mis ei kahjusta merekeskkonda. K. Künnis-Beres, 20.02.2017 Eesti merestrateegia meetmed D1. Bioloogiline mitmekesisus on säilinud. Elupaikade
Teatavad raskused nagu d550- söömine, d570- oma tervise eest hoolitsemine võivad väljenduda enesehooldusel. Teiselt poolt on kindlasti raskuseid koduste toimingute tegemisel, sellised tegevused on piiratud raske depressiooni korral ning välistatud psühhootiliste sümptomitega depressiooni puhul. Raskete ja psühhootiliste sümptomite puhul on 7 indiviidil probleeme d7- inimestevahelise lävimise ja suhete, d8- peamiste elualade ja kindlasti d9- ühendustes osalemisel- seltskonna- ja kodanikuelu korraldamise puhul. Keskkonnategureitest tekib depressiooni seisundis raskusi kõige raskema ja psühhootilise depressiooni puhul. Sellistel juhtudel kannatab e1ementaarne hakkamasaamine. Tooted ja tehnoloogiad selles seisundis indiividi hakkamasaamist ei hõlbusta, kuid e110 Isiklikuks tarbeks (toit, ravimid) aitavad indiviidil paremini funktsioneerida. Peamiseks hõlbustavateks keskkonnateguriteks on e3- Toetus ja suhted,
See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.2.2. Katsetorustik 6 Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm D1 D6 D7 D8 D9 D10 D12 a b c d e C2 C14 23 x 4,25 mm PVC 1400 mm B3 B13 21 x 3,3 mm tsingitud terastoru 1400 mm A4 34 x 3,5 mm tsingitud terastoru A11 1225 mm Joonis 1
t, lf .:y "")/>l174v-r-!'ry"ryutirl rtr',1vc>dwlTl :U {.,t,;r .y L Ll' " 6. (/ ,,"i I -tJ- OO C es*,b -'qox ot'6j = P jle Y o'p s'f 'o - sE'6.6Js '0I S.oo'c q..)'O- lt '6 nv o'o cr';'d D9't, s '8 ool cr'o to ()9',6J 01 .L @y o'o ,c c7'6 S -l '9
*
$,'/.2**4'.* /00* /00%1/."($* /('*#".* 5("6'#*/00%1/."($*"(*7"%0'&* /00%1/."($2**8*
1("9:* "5* /00%1/."("0"1%$.$* "(1/#%6'&* /#* ';:'&%.%"#* ."*85(%%0'$*/#&*$'-'(/0* .+"9$/#&* &"00/($*0/.'()* .+'=*&%$?
F
<"-'('&* .+'* /#$,'(2* *@+'#*/#* /00%1/."(* 1'.$* .""*,/(>)* %.* $0%&'$*%#."* .+'*
<""0* ,/.'(A* ,+'#* /#* /00%1/."(* 1'.$*.""* <"0&)* %.* <0%>7$* "#* ."* /* +".* ("
1.2.2. Katsetorustik 7 Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm D1 D6 D7 D8 D9 D10 D12 a b c d e C2 C14 23 x 4,25 mm PVC 1400 mm B3 B13 21 x 3,3 mm tsingitud terastoru 1400 mm A4 A11
6. Mediaan – korrastatud statistilise rea keskliige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv liikmeid. Ühele poole jäävad on väiksemad ja teisele poole jäävad suuremad. Kvartiilid –Jagavad stat rea neljaks osaks, millel igas on võrdne arv liikmeid. Esimene kvartiil on mediaan rea esimesest poolest, teine kv. on mediaan, kolmas mediaan rea teisest poolest. Detsiilid jaotavad stat rea kümneks osaks (D1..D9).Tsentiilid jaotavad stat rea 100 võrdse liikmete arvuga osaks(T1..T99) 7. Mood – kõige sagedamini korduv tunnuse väärtus. Seda kasutatakse siis, kui soovitakse kogumit iseloomustada temas kõige sagedamini esineva nähtuse alusel. Mood on kõige tüüpilisem väärtus. Pideva tunnuse korral tuleb andmed rühmitada intervallidesse ja saadud intervallitud variats.reas onmoodi leidmine keerulisem. Selleks tuleb leida
CO Türgi Goodyear CP Saksamaa Continental CT Saksamaa Continental CU Saksamaa Continental CV Mississippi - USA Armstrong CW Jaapan Toyo CX Jaapan Toyo CY Pennsylvania - USA McCreary D1 Norra Viking-Askim D2 Tennessee - USA Dayton D3 Ontario - Kanada United D4 India Dunlop D5 India Dunlop D6 Jugoslaavia Borovo D7 LAV Dunlop D8 LAV Dunlop D9 Ontario - Kanda United DA New York - USA Dunlop DB Alabama - USA Dunlop DC Ontario - Kanada Dunlop DD Inglismaa Dunlop DE Inglismaa Dunlop DF Inglismaa Dunlop DH Sotimaa Dunlop DJ Iirimaa Dunlop DK Prantsusmaa Dunlop DL Prantsusmaa Dunlop DM Saksamaa Dunlop DN Saksamaa Dunlop DO Türgi Kelly DP Inglismaa Dunlop DT Austraalia Dunlop
- bilateraalne sümmeetria + metameersus - fissura mediana ventralis (A4) - eraldab väliselt seljaaju paremat ja vasakut poolt ventraalosas - sulcus medianus dorsalis (B5) – eraldab väliselt seljaaju paremat ja vasakut poolt dorsaalosas - kummalgi poolel on 2 külgvagu sulcus ventrolateralis (A6) sulcus dorsolateralis (B7) neid läbivad metameerselt spinaalnärvide motoorsed ventraaljuured (D8) ja sensoorsed dorsaaljuured (D9) mõlemad juured ühinevad lülidevahemulgu piirkonnas spinaalnärviks Seljaajusegmendid – segmenta medullae spinalis - seljaaju hallaine osad, mis vastavad ühele närvipaarile - segmente on 31: 8 kaela 12 rinna 5 nimme 5 ristluu 1 õndra - kuni 3. lootekuuni paiknevad seljaajusegmendid neile vastavate lülidega kohakuti - hiljem jääb seljaaju kasv lülisamba kasvust maha - vastsündinul lõpeb seljaaju 3.-4
Soovitatavad tolerantsijärgud ISO süsteemis on võimalik saada 560 tolerantsi ühele nimimõõtmele. Optimaalselt oleks vaja vähem ning ISO 1829 ja ISO 286:2001 annavad eelistolerantsid. Vähendab mõõtevahendite arvu ning lihtsustab tootmisprotsessi. Vt GPS Fig 6.5 Soovitatavad võlli ja ava tolerantsijärgud ISO 1829 (ISO/CD 286-1:2001) järgi. Nt: - võllidele a11, b11, c11, d9, e8, f7,....., s6; - avadele A11, B11, C11,...., S7. 6.4 Istud ja nende karakteristikud Istu põhimõte Objekti osapoolte (võll - ava) vajalik koostöö saavutatakse sobiva istu valikuga. Ist tähendab, et on koostatud paar, mis omavad sobivaid tolerantse. Esineb kaks põhijuhtu: - ava minimaalne mõõde on suurem kui võlli maksimaalne mõõde, Dmin > dmax: - ava maksimaalne mõõde on väiksem kui võlli minimaalne mõõde Dmax < dmin.
Al toodetakse sulaboksiidi ja krüoliidi segust (ainult elektrolüüsiga)2) Metallide puhastamine ehk rafineerimine- Au, Cu, Ni, Sn, Pb- Al- 99,99% puhtusega. (Puhastamata Cu- anood; Puhas Cu- katood; elektrolüüt- CuSO4)3) Galvaaniliste katete pealekandmine: Näiteks: a)Fe- eseme (katood), puhastamine H2SO4-ga, seejärel pesemine destilleeritud veega b) Fe (katood) katmine Cu-ga c) Katoodi katmine Ni-ga (takistada korrosiooni) d9 Eseme lõplik katmine Cr-ga. Galvaaniliste katete kvaliteet sõltub sellest, millise tehnoloogiaga on kate valmistatud, sest iga partii alati ei sobi. Galvaaniliste katete pealekandmisele vastupidine protsess on galvaaniliste katete elektrokeemiline (anoodne) eemaldamine:1) Katete valikuliseks eemaldamiseks kast. Sama süsteemi, mida katmisekski, vahetatakse ainult elektroodid- anoodiks on detail, millelt kate eemaldatakse, katoodiks puhas eemaldatav metall
~oV#wBmR#T@"@##MR#tJ
¢##J/w#n#Jqp)+vY- lI.#?;U?
V#*ag##SIIvg~2. ,O#8;L
g - tr ol cD. d C!! !t- t!N I .! € d9? '- a, (/) .F .Jq I --u L) 'i -Y -i c Oa .= u)n p/l a !t ar19 rlrlr )- tr dr(UH .).c !A .; --d : bJ3 v z O.;
4. Leia FCC ID: JNZ211411 koodi järgi seadme tootjafirma.
5. Leia teabe
54
# ifconfig
bge0: flags=8843
[6] 64. description D1 chosen male and female mated; D2 ref to desired characteristic / named desired characteristic; D3 ref to AI; D4 advantage of using AI; D5 offspring inspected and best mated; D6 several / many, generations; D7 ref to problem inbreeding; D8 ref to way of minimising inbreeding; D9 ref to heritability; D10 easier to select for traits with high heritability / ora; D11 easier to select for discontinuous variation / ora continuous variation; D12 ref to polygenes / additive effect; max 6 ‘describe’ D marks explanation E13 selective breeding involves whole genomes; E14 hence other traits follow selected trait(s); E15 ref to linkage; E16 artificial selection;
.. n annavad siirdeistu ja võllid põhihälvetega p ... zc pinguga istu. Istu moodustamiseks võllisüsteemis tuleb kõigi istude puhul võtta võlli põhihälbega h. Avad põhihälvetega A ... H annavad selle võlliga lõtku, avad põhihälvetega J ... N annavad siirdeistu ja avad põhihälvetega P ... ZC pinguga istu. Näiteks mõned istud. H 11 H 9 H 8 H 7 H 6 Avasüsteemis: , , f 7 , js 6 , p5 . b11 d9 A11 D10 E 8 JS 7 P 6 Võllisüsteemis: , , , , . h11 h9 h7 h6 h6 Tolerantsitsoonid märgitakse joonisele kas numbritega, tähtedega või kombineeritult. Viimasel juhul kirjutatakse numbrilised hälbed tähelise tähise järel sulgudesse. Numbrilist märkimist kasutatakse üksiktootmisel, tähelist märkimist aga sari- või hulgitootmisel.
1. jaan 60 10. mai 70 months 124 =DATEDIF(C5;D5;"m") 1. jaan 60 10. mai 70 Years 10 =DATEDIF(C6;D6;"y") 1. jaan 60 10. mai 70 yeardays 130 =DATEDIF(C7;D7;"yd") 1. jaan 60 10. mai 70 yearmonths 4 =DATEDIF(C8;D8;"ym") 1. jaan 60 10. mai 70 monthdays 9 =DATEDIF(C9;D9;"md") YEAR =YEAR(Date) Eraldab kuupäevast aasta ja tulemus väljendatakse arvuna. Kuupäev Aasta 25. dets 08 2008 =YEAR(C4) MONTH =MONTH(Date) Tavaliselt väljendatakse tulemust arvuna, kuid kasutades käsku Fotmat-Cells-Numbers-Custom, saab väljendada ka tegelikku kuud kasutades koodi mmm või mmmm Kuupäev Aasta 25
128' OO 'E lIIef ·· 91 17'00 N 0' 00' Ouagadougou, Burkina Faso. 90 12'23 'N l'34W Papua New Gwnea 102 9' 2TS 147"11'E Rhodes, Island. 85 36' OO 'N 28'OO 'E San AmbrOSIOI., Island , 79 26' OO'S 80' OO W 39' 39'E "I' o. ~, ,,, , " .. 91 SoooN 6' oo'E Oulu.Finland " 84 6S'D2'N 2S'26'E Porto, Portuga l . 84 41'D9'N 8'3TW Rhone, fiver. 85 4S' OO'N 4'00'E San Aotor uo. TX , 50 29'2S'N 98' 30W 7'OO'E ''In. CM'Y. 90 9'oo'N 9'D0'E Outer Hebridesls., Islands 85 S8'OO'N 7"OO W Porto Alegre, BraZil 78 30' OO'S Sl' I2W Ribeldio Prete, Brazil 78 21' 10'S 47'47W San Aotoruo Pt., cape , 77 30' OO'N 116"OOW DI'2 6W h "M "
o n l i n ew r t hy o u rc r e d i tc a r d s l S a l l y : O hd,o n ' t l l w o n ' t s l e e pt o n i g h tn o w y o u ' v es a i dt h a t l S p e a k e3r A l l :H a h a hIa I w a sn e v e a r b i q f a no f m o d e r nt e c h n o l o guyn i i I b o u g h tl o yc o m p u t ear n d9 : ' o n l i n e N o w I s p e n dm o s to f m y e v e n i n gcsh e c k i n o t e b s i t e-s' - ' g u t d i f f e r e nw
o n l i n ew r t hy o u rc r e d i tc a r d s l S a l l y : O hd,o n ' t l l w o n ' t s l e e pt o n i g h tn o w y o u ' v es a i dt h a t l S p e a k e3r A l l :H a h a hIa I w a sn e v e a r b i q f a no f m o d e r nt e c h n o l o guyn i i I b o u g h tl o yc o m p u t ear n d9 : ' o n l i n e N o w I s p e n dm o s to f m y e v e n i n gcsh e c k i n o t e b s i t e-s' - ' g u t d i f f e r e nw
o n l i n ew r t hy o u rc r e d i tc a r d s l S a l l y : O hd,o n ' t l l w o n ' t s l e e pt o n i g h tn o w y o u ' v es a i dt h a t l S p e a k e3r A l l :H a h a hIa I w a sn e v e a r b i q f a no f m o d e r nt e c h n o l o guyn i i I b o u g h tl o yc o m p u t ear n d9 : ' o n l i n e N o w I s p e n dm o s to f m y e v e n i n gcsh e c k i n o t e b s i t e-s' - ' g u t d i f f e r e nw
o n l i n ew r t hy o u rc r e d i tc a r d s l S a l l y : O hd,o n ' t l l w o n ' t s l e e pt o n i g h tn o w y o u ' v es a i dt h a t l S p e a k e3r A l l :H a h a hIa I w a sn e v e a r b i q f a no f m o d e r nt e c h n o l o guyn i i I b o u g h tl o yc o m p u t ear n d9 : ' o n l i n e N o w I s p e n dm o s to f m y e v e n i n gcsh e c k i n o t e b s i t e-s' - ' g u t d i f f e r e nw
annaabi.ee 
